Kaasaegsed olümpiamängud (2)

Kaasaegsed olümpiamängud
Suveolümpiamängud
Ateena 1896
Olümpial osalesid 12 riigi sportlased : Austraalia , Austria, Bulgaaria , Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia , Šveitsi, Taani, Ungari ja USA. Sportlaste arv kõigub eri allikates 219 ja 311 vahel. Võisteldi 9 spordialal: kergejõustik, klassikaline maadlus , laskmine , jalgrattasport , tennis , tõstmine, ujumine , vehklemine, riistvõimlemine. Võistlusalasid oli 43. Majutuse pidid võistlejad endale ise otsima . Omapärane võistlusala oli 100 m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette.
Eestlane Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele.
Pariis 14. mai – 28. oktoober 1900
Võistlused toimusid 20 spordialal ning 95 võistlualal. Mängudel osales 997 sportlast. 1900. aasta mängudel osalesid esmakordselt naissportlased. Tegemist oli kõige halvemini korraldatud mängudega olümpiamängude ajaloos ja Coubertin ütles hiljem, et on ime, et olümpiamängud need mängud üldse üle elasid. Neid mänge on nimetatud ka kõige organiseeritumaks kaoseks.
Saint Louis 1. juuli – 29. november 1904
ROK-i asutaval kongressil (1894) otsustati anda 1904. aasta olümpiamängude korraldamine USA-le, ROK-i 4. istungjärgul Pariisis (1901) kinnitati olümpialinnaks Chicago . Et aga teise linnana oli kandideerinud Saint Louis, lubati ameeriklastel ise otsustada, kumb neist saab olümpialinnaks. Lõpliku otsuste langetas USA president Theodore Roosevelt , kes sidus olümpiavõistlused Saint Louisis toimuva maailmanäitusega.
Ateena 22. aprill – 2. mai 1906
Algselt oli plaanis pidada vaheolümpiamänge Kreekas iga nelja aasta järel vaheldumisi suveolümpiamängudega, kuid rohkem vaheolümpiamänge ei korraldatud.
Rahvusvaheline Olümpiakomitee ei tunnusta tänapäeval vaheolümpiamänge olümpiamängudena tuues põhjenduseks, et olümpiamänge peetakse iga nelja aasta tagant, kuigi ka taliolümpiamänge peetakse nüüd vaheldumisi suveolümpiamängudega.
London 27. aprill – 29. oktoober 1908
ROK-i 6. ametlikul istungil Londonis 1904. aastal, usaldati neljandate olümpiamängude korraldamine Roomale, kuid itaallased loobusid olümpiamängude läbiviimisest 1906. aastal majanduslike raskuste tõttu. Olümpiamängude korraldamisest olid aga huvitatud inglased . ROK kinnitas Londoni olümpialinnaks 1907. aastal Haagis oma 9. istungil. Spordialad: kergejõustik, jalgpall, sõudmine, vehklemine, ujumine, vettehüpped, veepall , poks , maadlus, purjetamine , jalgrattasport, võimlemine, laskmine, jeau de paume, lacrosse, polo , vibulaskmine, ragbi , maahoki, rackets, veemotosport, tennis ja iluuisutamine .

Stockholm 5. mai 22. juuli 1912

Olümpiamängudest võttis osa 28 riiki 2547 sportlasega. Esmakordselt osalesid olümpiamängudel Egiptus, Jaapan, Luksemburg, Portugal ja Serbia . Esmakordselt olid programmis nüüdseks klassikalisteks kergejõustikualadeks saanud 5000 ja 10 000 m jooks ning 4×100 ja 4×400 m teatejooks . Uue alana oli kavas maastikujooks.
Tsaari-Venemaa võistkonna koosseisus võistlesid Stockholmis eestlastest kreeka- rooma maadlejad Martin Klein , August Kippasto, Oskar Kaplur, August Pikker ja Georg Baumann, kergejõustiklased Elmar Reiman (maratonijooks), Johan Martin (teivashüpe), Eduard Hermann (käimine), Karl Lukk (käimine), sõudja Mart Kuusik ning Oskar Vilkmann moodsas viievõistluses. Mõningates teatmikes on eestlasteks loetud ka laskur Harry Blau ja võimleja Georg Maser, kuid selles, kas nad olid eestlased, pole senini selgust. Eestlastest sai medali Martin Klein võites hõbeda kreeka- rooma maadluse keskkaalus. Temast sai esimene eestlasest olümpiamedalivõitja.

Berliin 1916

Jäid sõja tõttu ära.

Antverpen 20. aprill – 12. september 1920

Mängudel osales 29 riiki 2606 sportlasega, neist naissportlasi oli 64. Esimest korda osalesid olümpiamängudel Brasiilia, Eesti, Jugoslaavia , Monaco , Tšehhoslovakkia. Soome ja Uus- Meremaa võtsid esmakordselt osa iseseisvate riikidena. Olümpiamängude kavas oli 24 spordiala . Esmakordselt heisati olümpiamängudel viie omavahel põimunud rõngaga olümpialipp. Antverpeni olümpiamängudest alates muutus avatseremoonia lahutamatuks ja traditsiooniliseks osaks rahutuvide õhkulennutamine.
Eestit esindasid olümpiamängudel: kergejõustiklased: Jüri Lossman ( maraton ), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); maadlejad: Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; tõstjad: Alfred Neuland , Karl Kõiv, Alfred Schmidt.
Pariis 3. mai - 27. juuni 1924
Olümpiamängudel oli kavas 20 spordiala: kergejõustik (kergejõustikualasid 26), tõstmine, maadlus, poks, vehklemine, laskmine, veepall, ujumine, vettehüpped, jalgrattasõit, moodne viievõistlus, võimlemine, sõudmine, ratsutamine, purjetamine, jalgpall, tennis, polo, ragbi, kunstikonkursialad. Näidisaladena olid kavas aerutamine, pelota, savate ehk prantsuse poks.
Eestlastes osalesid kergejõustiklased: Aleksander Antson, Aleksander Klumberg, Elmar Rähn, Jüri Lossman, Reinhold Kesküll, Johannes Villemson, Valter Ever, Eugen Neumann, Elmar Reiman, Harald Tammer ja Gustav Kalkun . Maadlejad: Anton Koolmann, Osvald Käpp, Eduard Pütsep, Albert Kusnets, Voldemar Väli, Roman Steinberg ja Rudolf Loo. Tõstjad: Harald Tammer, Gustav Ernesaks , Eduard Vanaaseme, Voldemar Noormägi, Alfred Neuland, Jaan Kikkas, Saul Hallap , Kalju Raag , Aleksander Richmann. Jalgpallurid: August Lass, Eduard Ellman, Ernst Joll, Harald Kaarman, Elmar Kaljot, Arnold Pihlak, Voldemar Rõks, Hugo Väli Ralf Liivar, Evald Tipner, Heinrich Paal, Bernhard Rein, Oskar Üpraus, Alfei Jürgenson, Otto Silber. Poksija : Valter Palm . Eestlastest kreeka-rooma maadlejad Juhan Oja ja Rudolf Rone esinesid Läti koondise eest.
Amsterdam 17. mai - 12. august 1928
Amsterdam kinnitati olümpialinnaks ROK-i 21. istungil Roomas 1923. aastal.
Los Angeles 30. juuli - 14. august 1932
Los Angeles kinnitati olümpialinnaks ROK-i 21. istungil Roomas 1923. aastal
Berliin 1. august - 16. august 1936
Esimest korda oli Berliin saanud olümpiaõigused juba 1916. aastal, kuid Esimese maailmasõja tõttu jäid VI olümpiamängud pidamata.
Eesti olümpiakoondis:
Kergejõustik: Koit Annamaa, Arnold Viiding , Ruudi Toomsalu , Aksel Kuuse, Eeval Äärma, Gustav Sule , Reginald Uba. Maadlus: Adalbert Toots , August Sikk , Evald Sikk, Voldemar Väli, Edgar Puusepp, August Neo, Kristjan Palusalu, Voldemar Mägi. Tõstmine: Erm Lund, Peeter Mürk, Arnold Luhaäär, Karl Oole. Poks: Evald Seeberg, Nikolai Stepulov . Ujumine: Egon Roolaid, Boris Roolaid. Korvpall : Leonid Saar, Aleksander Illi , Bernhard Nooni, Vladimir Kärk, Georg Vinogradov, Erich Altossaar, Aleksander Margiste, Evald Mahl, Robert Keres, Artur Amon, Heino Veskila. Purjetamine: Erik Holst, Harald Tammik . Aerutamine: Elmar Korko
Helsingi 1940
Jäid sõja tõttu ära.
London 1944
Jäid sõja tõttu ära.
London 29. Juuli – 14. August 1948
London kandideeris ka 1940. ja 1944. aasta olümpiamängude korraldamisõigusele, kuid need mängud jäid Teise maailmasõja tõttu pidamata. Valik 1944. aastaks tehti ROK-i 38. istungil Londonis 1939. aastal. London sai 20, Rooma 11, Detroit 2 ja Lausanne 1 hääle. 39. istungjärgul 1946. aasta märtsis kinnitati Londoni eesõigust mängude korraldamiseks.
Helsingi 19. Juuli – 3. August 1952
Osales 69 riiki. Esmakordselt osalesid Bahama, Guatemala , Hollandi Antillid, Hongkong, Iisrael, Indoneesia , Kullarannik (Ghana), Lõuna- Vietnam , Nigeeria, Nõukogude Liit, Saarimaa, Saksamaa LV ja Tai. Noorim olümpiavõitja oli sõudja Bernard Malivoire (sündis 20. aprillil 1938, Prantsusmaa): 14 aastat, 3 kuud ja 3 päeva. Noorim sportlane oli 1500 m ujuja Enirique Granados (sündis 9. augustil 1939, Hispaania ): 12 aastat, 11 kuud ja 21 päeva.
Kuldmedali sai Johannes Kotkas kreeka-rooma maadluse raskekaalus, hõbemedali Heino Kruus, Ilmar Kullam ja Joann Lõssov korvpallis , pronksmedali Bruno Junk 10 km käimises. August Englas oli vabamaadluse poolraskekaalus 4. Nõukogude Liidu koondises osalesid eestlastest veel kergejõustiklane Mihhail Velsvebel, ujujad Endel Edasi ja Endel Press ning jalgrattur Nikolai Matvejev. Varumeestena olid Helsingis kaasas purjetajad Aare Aavik ja Hans Kaasik.
Melbourne 22. november – 8. detsember 1956
Esmakordselt toimusid olümpiamängud lõunapoolkeral, millest johtus hiline aeg. Mängude eripära oli selles, et Austraalias kehtis hobuste karantiin ja seetõttu tuli ratsutamisvõistlused korraldada teises riigis (Rootsi, Stockholm).
Rooma 25. August – 11. September 1960
Esmakordselt osalesid: Lääne-India, Maroko , San Marino , Sudaan, Tuneesia , Anguilla, Dominica, Barbados, Antigua, Grenada, Saint Lucia, Trinidad ja Tobago, Saint Vincent, Jamaika , Montserrat, Saint Christopher ja Nevis .
Tokio 10. Oktoober – 24. Oktoober 1964
Esmakordselt toimusid olümpiamängud Aasias.
Mexico 12. Oktoober – 27. Oktoober 1968
Esmakordselt osalesid Saksa DV ja Saksa FV eraldi.
Eestlastest osalesid: Svetlana Tširkova võitis floretinaiskonnas kuldmedali, Jaan Talts võitis tõstmise poolraskekaalus hõbemedali, Anatoli Krikun sai korvpallis pronksmedali, Priit Tomson sai korvpallis pronksmedali, Jaak Lipso asi korvpallis pronksmedali, Tõnu Lepik oli kaugushüppes 5., püstitades Eesti rekordi 8.09, mis püsis kauem kui Robert Beamoni maailmarekord 8.90, Laine Erik jõudis 800 m jooksus poolfinaali, Mart Paama oli odaviskes 15, Rein Aun katkestas kümnevõistluse, Tiit Helmja jõudis sõudmises kahepaadil poolfinaali, Toomas Arusoo (esindas Kanadat) jõudis rinnuliujumises poolfinaali.

München 26. August – 11. September 1972

Müncheni olümpiamängud on ajalukku läinud kui kõige kurvemad olümpiamängud, sest Palestiina terroristid organisatsioonist Must September võtsid 5. septembril pantvangi 11 Iisraeli sportlast ja tapsid nad hiljem.
Eesti sportlastest tulid olümpiavõitjaks Jüri Tarmak kõrgushüppes ja Jaan Talts tõstmises.
Montreal 17. Juuli – 1. August 1976
1976. aasta algul võistles Uus-Meremaa ragbimeeskond Lõuna-Aafrika Vabariigis. See tekitas Aafrika riikides pahameelt, sest LAV oli eemaldatud olümpialiikumisest rassismi pärast. Nad nõudsid Uus-Meremaa mittelubamist olümpiamängudele. ROK ei olnud sellega nõus, põhjendades seda sellega, et ragbi ei ole olümpiaala. Protesti märgiks loobusid olümpiamängudel osalemast Guajaana, Iraak ja 22 Aafrika riiki: Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Liibüa, Egiptus, Mauritaania , Niiger, Tšaad, Sudaan, Etioopia , Keenia, Tansaania , Uganda, Elevandiluurannik , Ghana, Togo , Nigeeria, Kamerun , Kongo Vabariik, Sambia ja Svaasimaa . See otsus sündis mängude avapäeval ja mõne riigi sportlasi (Egiptus, Maroko ja Gaana) oli juba võistelnud. Sellepärast ei olnud võistkondlikel aladel enam võimalik loobujaid uute võistkondadega asendada .
Eestlased: Aavo Pikkuus tuli olümpiavõitjaks jalgrattaspordis 100 km meeskonnasõidus ja oli individuaalselt 44, Raul Arnemann tuli sõudmises kahepaadil pronksmedalile ja Tõnu Lepik ei saanud kaugushüppes lõppvõistlusele.
Moskva 19. Juuli – 3. August 1980
Olümpiamängude purjeregatt toimus 20. juuli - 30. juuli 1980 Tallinnas. Esmakordselt viidi olümpiamängud läbi sotsialistlikus riigis. NSV Liidu sissetungi pärast Afganistani boikoteerisid olümpiamänge: Albaania , Ameerika Ühendriigid, Argentina , Bahrein , Bermuda , Filipiinid , Hiina, Honduras , Gambia, Hongkong, Indoneesia, Lääne-Saksamaa, Saudi Araabia , Iisrael, Kaimanisaared, Kanada , Kenya , Liechtenstein, Malaisia , Malawi, Mauritaania, Pakistan, Paraguay, Singapur , Tai, Tuneesia, Türgi ja Uruguay .
Los Angeles 28. Juuli – 12. August 1984
Teistest linnadest avaldasid soovi olümpiavõistlusi läbi viia Brüssel, Montreal, Teheran ja Er-Riad (Saudi Araabia). Ametliku tähtaja (31.10.1977) lõppedes oli siiski jäänud ainsaks kandideerijaks Los Angeles. Sellekohane põhimõtteline otsus võeti vastu 18. mail 1978. aastal Ateenas ROK-i 80. istungjärgul. Ametliku olümpialinna staatuse sai Los Angeles ROK-i salajase, kirja teel toimunud hääletuse tulemusena (74:3) . oktoobril 1978.
Seoul 17. September – 2. Oktoober 1988
Seoul kinnitati olümpialinnaks ROK-i 84. istungil 30. septembril 1981. aastal Baden -Badenis. Otsustavas hääletusvoorus edestas Seoul Jaapani linna Nagoyat häältega 52:27. Olümpiamängude peaareeniks oli Olympic Stadium Chamchilis. Esmakordselt olid mängudel Ameerika Samoa, Aruba, Brunei, Cooki saared, Guam , Jeemeni RDV, Maldiivid , Saint Vincent ja Grenadiinid, Vanuatu .
Barcelona 25. Juuli – 9. August 1992
Bacelona kinnitati olümpialinnaks ROK-i 91. istungil Lausanne'is 17. oktoobril 1986. aastal. Varem oli Barcelona kandideerinud 1924, 1936, 1940 ja koos Madriidiga 1972. aastal. Ühe põhjusena võib Barcelona valikul esile tuua ka selle, et ROK-i president Samaranch on sündinud Barcelonas.
Atlanta 19. Juuli – 4. August 1996
Olid pühendatud kaasaegsete olümpiamängude 100. aastapäevale.
Osalenud eestlased. Aerutamine: Hain Helde Jalgrattasport: Alges Maasikmets, Jaan Kirsipuu , Raido Kodanipork, Andres Lauk, Lauri Resik, Erika Salumäe ja Lauri Aus. Kergejõustik: Valeri Bukrejev, Indrek Kaseorg, Virge Naeris, Andrei Nazarov, Erki Nool , Ants Kiisa, Jane Salumäe, Donald -Aik Sild , Jüri Tamm, Aleksander Tammert, Pavel Loskutov, Eha Rünne, Marko Turban. Maadlus: Helger Hallik , Valeri Nikitin , Arvi Aavik, Küllo Kõiv. Purjetamine: Krista Kruuv, Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste, Peeter Šarkašin. Vehklemine: Kaido Kaaberma, Andrus Kajak , Meelis Loit , Oksana Jermakova, Heidi Rohi , Maarika Võsu, Merle Esken. Sõudmine: Jüri Jaanson . Rannavõrkpall: Avo Keel, Kaido Kreen . Vibulaskmine: Raul Kivilo. Ujumine: Indrek Sei. Moodne viievõistlus: Imre Tiidemann . Jahilaskmine: Heikki Jaansalu, Andrei Inešin. Judo : Indrek Pertelson. Epeemeeskond (Kaido Kaaberma, Meelis Loit, Andrus Kajak) 5. koht. Epeenaiskond (Maarika Võsu, Oksana Jermakova, Heidi Rohi) 5. koht. Kümnevõistlus (Erki Nool) 6. koht. Jalgrattasport (Erika Salumäe) 6. koht.
Sydney 15. September – 1. Oktoober 2000
Sydney valiti XXVII suveolümpiamängude korraldajaks ROK-i 101. istungjärgul Monacos 23. septembril 1993. aastal. Teised kandidaadid olid Berliin (Saksamaa), Manchester (Suurbritannia), Peking (Hiina) ja İstanbul (Türgi).
Eesti oli riikidevahelises medaliarvestuses 46. kohal. Eesti sportlastest said olümpiamedalid: Erki Nool, kuldmedal kergejõustikus (kümnevõistlus), Aleksei Budõlin, pronksmedal džuudos ( kehakaal kuni 81 kg), Indrek Pertelson, pronksmedal džuudos, (kehakaal üle 100 kg). Eesti sportlastest jõudis esikuuikusse: Valeri Nikitin, 4. koht - kreeka-rooma maadlus (kehakaal kuni 69 kg), Jüri Jaanson, 6. koht - sõudmine (ühepaat). Eesti võistkonna kooseisus osalesid olümpiamängudel: aerutaja Hain Helde; jahilaskur Andrei Ineshin; jalgratturid Lauri Aus, Jaan Kirsipuu, Innar Mändoja, Erki Pütsep, Janek Tombak; judomaadlejad Aleksei Budõlin, Indrek Pertelson; kergejõustiklased Indrek Kaseorg, Pavel Loskutov, Erki Nool, Aleksander Tammert, Andrus Värnik; maadlejad Helger Hallik, Valeri Nikitin, Toomas Proovel; purjetajad Peeter Sharashkin, Imre Taveter, Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste; sõudjad Leonid Gulov, Jüri Jaanson, Andrei Shilin; ujujad Jana Kolukanova, Raiko Pachel, Elina Partõka, Indrek Sei; vehklejad Kaido Kaaberma, Andrus Kajak, Meelis Loit, Nikolai Novosjolov; viievõistleja Imre Tiidemann.
Ateena 13. – 29. August 2004
ROK valis Ateena 28. suveolümpiamängude korraldajaks oma 106. istungjärgul 5. septembril 1997 Lausanne'is. Varem jäi tal üllatuslikult saamata õigus korraldada 1996. aasta suveolümpiamängud Ateenas toimunud esimeste kaasaegsete olümpiamängude 100. aastapäeva tähistamiseks.
Eesti koondis : Moonika Aava , Marko Albert, Marko Aleksejev , Triin Aljand , Maret Ani, Andrus Aug, Aleksandr Baldin, Aleksei Budõlin, Tõnu Endrekson , Leonid Gulov. Danil Haustov , Andrei Inešin, Jüri Jaanson, Tarmo Jallai, Andrei Jämsä, Kaia Kanepi, Gerd Kanter , Jaan Kirsipuu, Jana Kolukanova, Sigvard Kukk, Igor Kuzmin, Lauri Leis , Pavel Loskutov, Maaris Meier , Erki Nool, Elina Partõka, Taavi Peetre, Indrek Pertelson, Jelena Petrova, Erki Pütsep, Kristjan Rahnu , Eha Rünne, Jane Salumäe, Andrei Šilin. Aleksander Tammert, Imre Taveter, Tarvi Thomberg, Janek Tombak, Indrek Turi, Egle Uljas , Oleg Vinogradov, Andrus Värnik.
Taliolümpiamängud
Chamonix 25. Jaanuar – 4. Veebruar 1924
1924. aasta taliolümpiamängud olid esimesed taliolümpiamängud. Osalesid Austria, Belgia, Itaalia, Jugoslaavia, Kanada, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Suurbritannia, Šveits, Tšehhoslovakkia, Ungari ja USA. Võisteldi 14 alal.
Sankt Moritz 11. – 19. Veebruar 1928
Olümpiamängudel osales 25 riiki 464 sportlasega, neist 26 naist. Esmakordselt võtsid taliolümpiamängudest osa Argentina, Eesti, Holland , Jaapan, Leedu, Luksemburg, Mehhiko , Rumeenia ja Saksamaa.
Lake Placid 4. – 15. Veebruar 1932
Olümpial osales 17 riiki 252 sportlasega, neist 21 naist. Tähelepanuvääriv osaleja oli neljabobil kuldmedali võitnud ameeriklane Edward Eagan. 1920. aasta Antwerpeni suvemängudel oli ta olümpiavõitjaks tulnud poksi poolraskekaalus. Ta on tänini ainus isik olümpiamängude ajaloos, kes võitnud kuldmedali nii suve- kui ka talimängudel.
Garmisch – Partenkirchen 6. – 16. Veebruar 1936
Olümpial osales 28 riiki. Esmakordselt võtsid osa Austraalia , Bulgaaria, Hispaania, Kreeka, Liechtenstein, Türgi. Spordialasid oli kavas 6 (suusatamine, kiiruisutamine , iluuisutamine, jäähoki, mäesuusatamine, bobisõit).
Sapporo 1940
Jäid sõja tõttu ära.
Cortina d'Ampezzo 1944
Jäid sõja tõttu ära.
Sankt – Moritz 30. Jaanuar – 8. Veebruar 1948
Olümpial osales 28 riiki 669 sportlasega, neist 77 naist. Esmakordselt osalesid olümpial Island , Liibanon, Lõuna-Korea, Taani ja Tšiili. Sõjasüüdlastele Saksamaale ja Jaapanile osavõtukutset ei saadetud . Edukamad riigid medalite arvult olid Norra ja Rootsi, mõlemad 4 kuld -, 3 hõbe- ja 3 pronksmedalit. Edukaim sportlane oli Prantsusmaa mäesuusataja Henri Oreiller, kes kogus 2 kulda ja 1 pronksi.
Oslo 14. – 25. Veebruar 1952
Oslo sai esimese põhjamaa ja esimese pealinnana taliolümpia korraldamisõigused.
Cortina d'Ampezzo 26. Jaanuar – 5. Veebruar 1956
Olümpiamängudel osales 32 riiki 820 sportlasega, neist 132 naist. Esmakordselt olid mängudel Boliivia , Iraan , Nõukogude Liit. Esmakordselt kanti talimänge üle televisioonis. See häiris kõvasti olümpiatule süütajat Guido Carolit. Tõrvik käes, uisutas ta aukülaliste loozi ette ja valmistus Itaalia presidendile Giovanni Gronchile saluteerima. Ärevusest komistas mees televisiooni- ja mikrofonijuhtmetesse ning kukkus.
Eestlastest võttis olümpiamängudest Nõukogude Liidu koondise kooseisus osa kahevõistleja Uno Kajak.
Squaw Valley 18. – 28. Veebruar 1960
Squaw Valley rajati spetsiaalselt talimängude tarbeks. Ainus olümpiamängude toimumispaik, mis polnud linn. Olümpiamängudel osales 30 riiki 665 sportlasega, neist 143 naist. Esmakordselt osales Lõuna-Aafrika Vabariik.
Innsbruck 29. Jaanuar – 9. Veebruar 1964
Olümpiamängudel osales 36 riiki 1091 sportlast, neist 200 naist. Esimest korda võtsid osa India, Korea RDV, Mongoolia .
Grenoble 6. – 18. Veebruar 1968
Grenoble kinnitati olümpialinnaks ROK-i 61. istungjärgul Innsbruckis 1964. aastal. Teised kandideerinud linnad olid Calgary (Kanada), Lahti (Soome), Lake Placid (USA), Oslo (Norra) ja Sapporo (Jaapan).
Sapporo 3. – 13. Veebruar 1972
Mängudel osales 35 riiki 1006 sportlasega (neist 206 naist). Esmakordselt olid olümpial Filipiinid ja Taiwan.
Innsbruck 4. – 15. Veebruar 1976
Olümpiast võttis osa 37 riiki 1123 sportlasega, neist 231 naist. Esimest korda osalesid Andorra ja San Marino.
Lake Placid 13. – 24. Veebruar 1980
Olümpial osales 37 riiki 1072 sportlasega, neist 233 naist. Esimest korda võtsid olümpiamängudest osa Hiina ja Küpros.
Eestist osales mängudel kahevõistleja Fjodor Koltšin.
Sarajevo 8. – 19. Veebruar 1984
Olümpiamängudel osales 49 riiki ja 1274 sportlast, nende seas 274 naist. Esmakordselt osalesid taliolümpial Costa Rica , Egiptus, Monaco, Neitsisaared, Puerto Rico ja Senegal .
Calgary 13. – 28. Veebruar 1988
Olümpial Osales 57 riiki 1423 sportlaega, sealhulgas 313 naist. Esimest korda osalesid olümpial Fidzhi, Guam, Guatemala, Jamaica .
Albertville 8. – 23. Veebruar 1992
Olümpial asales 64 riiki 1810 sportlasega, neist 488 naist. Esmakordselt osalesid Alžeeria, Bermuuda , Brasiilia, Honduuras, Horvaatia , Iirimaa , Sloveenia ja Svaasimaa. Esmakordselt pärast 1964. aastat võistles Saksamaa ühendvõistkond. Eesti, Läti ja Leedu osalesid iseseisvate võistkondadega 56-aastase vaheaja järel. 16-aastane Toni Nieminen sai taliolümpiate kõigi aegade noorimaks olümpiavõitjaks. Ta sai suusahüpetes kaks kulda ja ühe pronksi.
Lillehammer 12. – 27. Veebruar 1994
Osales 67 riiki 1737 sportlasega, neist 520 naist. Esimest korda osalesid olümpial Armeenia , Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia , Iisrael, Kasahstan , Kõrgõzstan, Moldova , Samoa, Slovakkia , Trinidad ja Tobago, Tšehhi, Ukraina , Usbekistan, Valgevene ja Venemaa.
Nagano 7. – 22. Veebruar 1998
Olümpial osales 72 riiki 2302 sportlasega (sealhulgas 814 naist). Esimest korda osalesid Aserbaidžaan, Kenya, Makedoonia , Uruguai.
Eestist võistles olümpial 25 sportlast. Iluuisutamine Margus Hernits ; Kahevõistlus Magnar Freimuth, Jens Salumäe, Tambet Pikkor, Ago Markvardt; kelgutamine Helen Novikov, Andrus Paul; Laskesuusatamine Janno Prants , Dmitri Borovik, Kalju Ojaste, Indrek Tobreluts; Murdmaasuusatamine Katrin Šmigun, Õnne Kurg , Cristel Vahtra , Kristina Šmigun, Jaak Mae, Raul Olle , Andrus Veerpalu , Meelis Aasmäe, Elmo Kassin.
Salt Lake City 8. – 24. Veebruar 2002
Olümpial osales 78 riiki 2527 sportlasega. See on talimängude rekord . Esimest korda osalesid taliolümpial Kamerun, Hongkong, Nepal , Tadžikistan ja Tai.
Eestit esindasid laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Roland Lessing , Margus Ader ( varus ), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Šmigun, Katrin Šmigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor ja suusahüppaja Jaan Jüris. Eestlastest said olümpiamedali: Andrus Veerpalu - kuld- ja hõbemedal (15 ja 50 km); Jaak Mae - pronksmedal (15 km).
Torino 10. – 26. Veebruar 2006
Eestlastest osalesid: Iluuistamises: Jelena Glebova, Diana Rennik, Aleksei Saks
Kahevõistluses: Tambet Pikkor
Laskesuusatamises: Eveli Saue , Dimitri Borovik, Roland Lessing, Janno Prants, Indrek Tobreluts, Priit Viks
Murdmaasuusatamises: Tatjana Mannima, Piret Pormeister, Kaili Sirge, Silja Suija, Kristina Šmigun, Erkki Jallai, Kaspar Kokk , Peeter Kümmel, Jaak Mae, Priit Narusk, Raul Olle, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu
Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg, Deyvid Oprja
Suusahüppetes: Jaan Jüris, Jens Salumäe