EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU (0)

Pärnu Kuninga Tänava Põhikool
Uurimistöö
EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU
Autor: Kristofer Paulberg
Juhendaja : Leene Soekov
Pärnu 20121
Sisukord
1. Sissejuhatus............................................................................................................................3
2. Antiikolümpia ehk Olümpiamängud ajalugu.........................................................................4
2.1. Päritolu............................................................................................................................4
2.2. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta........................................................................4
2.3. Ajalugu............................................................................................................................4
2.4. Esimesed olümpiamängud...............................................................................................5
2.5. Olümpiamängude kava....................................................................................................5
2.6. Mängudeks valmistumine ...............................................................................................6
2.7. Võistlejad ........................................................................................................................6
2.8. Olümpiavõitjad................................................................................................................6
2.9. Korraldajad......................................................................................................................7
2.10. Pealtvaatajad..................................................................................................................7
2.11. Olme..............................................................................................................................7
2.12. Hilisperiood...................................................................................................................7
2.13 Olümpiasümbol ..............................................................................................................8
3. Võidukad olümpiamängud.....................................................................................................8
3.1. Barcelona suveolümpiamängud ......................................................................................8
3.2. Sydney suveolümpiamängud...........................................................................................9
3.3. Salt Lake City taliolümpiamängud................................................................................10
3.4. Torino taliolümpiamängd..............................................................................................11
3.5. Pekingi suveolümpiamängud ........................................................................................12
4. Eesti olümpiasangarid ..........................................................................................................13
4.1. Erika Salumäe ...............................................................................................................13
4.1.1. Sportlikud saavutused ............................................................................................14
4.1.2. Poliitikukarjäär.......................................................................................................14
4.1.3. Tunnustused ...........................................................................................................14
4.1.4 Praegune elu............................................................................................................14
4.2. Erki Nool .......................................................................................................................15
4.2.1 Sportlikud saavutused .............................................................................................15
4.2.2 Poliitikukarjäär........................................................................................................15
4.2.3 Muu tegevus............................................................................................................162
4.3. Andrus Veerpalu .......................................................................................................16
4.3.1. Sportlikud saavutused ............................................................................................17
4.3.2. Tunnustused ...........................................................................................................17
4.3.3. Reklaamis...............................................................................................................17
4.3.4. Dopinguskandaal ja karjääri lõpp...........................................................................17
4.3.5. Isiklikku ..................................................................................................................18
4.4. Gerd Kanter ...................................................................................................................18
4.4.1. Treenerid ................................................................................................................19
4.4.2. Sportlikud saavutused ............................................................................................20
4.4.3 Tunnustused ............................................................................................................20
4.4.4. Isiklikku..................................................................................................................20
4.5. Kristina Šmigun-Vähi ...................................................................................................20
4.5.1. Sporlikud saavutused..............................................................................................21
4.5.2. Treenerid ................................................................................................................21
4.5.3. Tunnustused ...................................................................................................................21
4.5.4. Isklikku...................................................................................................................22
5. Kokkuvõte............................................................................................................................23
6. Kasutatud kirjandus..............................................................................................................243
1. Sissejuhatus
Oma töös uurin Eesti olümpiavõitjaid taasiseseisvuse ajal ja ka olümpia ajalugu. Oma
uurimuses tahaks välja tuua olümpiavõitjate kärjääri, saavutused, tunnustused ja kindlasti
midagi praeguse elu kohta. Valisin sellise teema kuna tegelen ka ise spordiga ja olen väga
suur spordi huviline. Eesti on võitnud olümpiamängudelt kokku 26 kuldmedalit, 21
hõbemedalit ja 26 pronksmedalit neist 7 kuldmedalit on võidetud taasiseseisvuse ajal. Seitse
medalit on võitnud viis erinevat sportlast nii tali kui suveolümpia mängudelt. Taliolümpia
võitjad on Kristina Šmigun-Vähi 2 kuldmedalit, Andrus Veerpalu 2 kuldmedalit.
Suveolümpia võitjad on Gerd Kanter 1 kuldmedal , Erki Nool 1 kuldmedal ja Erika Salumäe 1
kuldmedal. Olümpia medalid on võidetud viielt erinevalt olümpiamängudelt Barcelona 1992,
Sydney 2000, Salt Lake City 2002, Torino 2006 ja Peking 2008.4
2. Antiikolümpia ehk Olümpiamängud ajalugu
Antiikolümpia ehk nüüdisaegsed olümpiamängud olid Vana-Kreeka suured religioonsed
pidustused Olümpias hiljemalt 776 eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka
spordivõistlusi. Neid mänge peeti Kreeka peajumala taeva- ja äikesejumala auks kelleks oli
Zeus . Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnose poolsaarel Olümpia pühas hiies
Altises. Linna nime Olümpia järgi tulid ka nende pidustuste ajal toimunud spordivõistluste
nimi. Olümpiamängud olid koos Eleusia müsteeriumiga Vana-Kreeka tähtsamad rituaalid.
Nad olid tähtsaimad ülekreeklistest mängudest mida nimetati panhelleni mängudeks.
(Antiikolümpiamängud, 2012)
2.1. Päritolu
Tänaseni pole teada, millal täpselt Olümpias esimesed spordivõistlused aset leidsid . Teada on,
aga see, et arvet hakati pidama olümpiamängude üle 776 eKr. Sellest aastast sai alguse VanaKreeka ajaarvamine olümpiaadides. Olümpiaadid on nelja-aastased tsüklid olümpiamängude
vahel. (Antiikolümpiamängud, 2012)
2.2. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta
Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Idaiose Herakles oma vendadega. Kuni
täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt,
kus nad seni olid elanud, ja asusid elama Olümpiasse, kus nad oma tubli töö tähistamiseks
korraldasid iga viie aasta tagant võidujookse. (Antiikolümpiamängud, 2012)
2.3. Ajalugu
Viimaste uurimuste põhjal arvatakse praegu, et olümpiamängud on välja kasvanud
religioossetest pidustustest Zeusi ema Rhea auks. Olümpia linnas oli ka Rhea altar .
Arvatavasti said mängud alguse 2. Aastatuhandel eKr. Pärimuse järgi, aga korraldati mänge
alles alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Esimestel 5
olümpiamängudel võisteldi ainult staadionijooksus mille pikkuseks oli 192,27 m. Võitja sai
au süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid nagu praegugi iga nelja aasta tagant.
Mängudevahelisi perioode kutsuti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu VanaKreeka ajaarvamine. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas
Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis
mängude ajal valitses seda nimetati ekeheiriaks. Olümpia pühadesse kohtadesse ei tohtinud
relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant. Müüdi järgi
olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks
soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada
sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi hakati nimetama
olümpiamängudeks. Aja jooksul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja
kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid
mängudel osalema ka roomlased . Aja jooksul hakkas mängude religioosse poole osatähtsus
kahanema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt
spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine.
(Antiikolümpiamängud, 2012)
2.4. Esimesed olümpiamängud
Esimestel olümpiamängude kavas oli vaid üks spordiala milles oli staadionijooks staadioni
pikkus oli tol ajal 192,27 meetrit. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos.
(Antiikolümpiamängud, 2012)
2.5. Olümpiamängude kava
Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud:
peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes
proovisid osavust, kiirust ja jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja
pankraationis. Pankraation oli segu maadlusest ja rusikavõitlusest. Kolmandal päeval
võistlesid mehed jooksualades, alustati pikamaajooksudega dolichos’ega mis oli 7-24
staadioni pikkust siis peeti staadionijooks ja siis kahe staadioni pikkune jooks mille pikkuseks
oli 384.54 meetrit seda kahestaadioni pikkust jooksu nimetati diaulosisiks. Neljandal päeval
võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses kuhu kuulusid 6
staadionijooks, kaugushüpe, kettaheide , odavise ja relvisjooks ehk kilbijooks. Viiendal päeval
toimusid pidusöögid ja pidulikud autasustamised. (Antiikolümpiamängud, 2012)
2.6. Mängudeks valmistumine
Sportlased saabusid võistluspaikadesse 30 päeva enne mängude algust, et treenida ühiselt
publiku silme all. Seejärel otsustasid kohtunikud kes on võistlemiseks valmis. See, aga
omakorda piiras võistlejate arvu. Jooksuvõitlustel oli nagu tänapäevalgi eeljooksud, võib-olla
ka vahejooksud. (Antiikolümpiamängud, 2012)
2.7. Võistlejad
Olümpiamängudel tohtisid osaleda vaid täiesti vabalt kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei
lasunud veresüüd. Alguses olid põhilisteks võistlejateks ülikud kuna neil oli peamiselt aega, et
treenida. Hiljem hakati ka linnade poolt lihtrahva seast andekaid sportlasi toetama . Mingi aja
jooksul olid praktiliselt kõik võistlejad elukutselised sportlased. Algul küll autasustati võitjaid
ainult pärjaga hiljem, aga oli neil teistel võistlustel võimalik raha teenida. Kuna tegu oli
profisportlastega siis amatöörsportlase mõistet ei tuntud. Teada on vähemalt üks juhtum kus
pidi stardiraha maksma tuntud sportlane. Theogenes kes oli rusikavõistleja oli 22 aastat
elukutseline sportlane ta saavutas 1300 võitu, nendest 24 pärjamängudel. Ta rändas pidevalt
ühest kohast teise. Ükskord määrati talle olümpiamängudel passiivsuse eest rahatrahv. See oli
sama suur mis tavalise perekonna 33 aasta sissetulek. Võistlused toimusid kahes kategoorias:
meeste ja poiste seas. (Antiikolümpiamängud, 2012)
2.8. Olümpiavõitjad
293 korral toimuda jõudnud olümpiamängud mis toimusid 1169 aasta jooksul andsid
maailmale 4237 olümpiavõitjat, kellest tänini on teada peaaegu tuhande sportlaste nimi ja
päritolu. Olümpiavõitjad tõid oma kodukohta kuulsust ja olid austatud kangelased.
Olümpiavõitjate nimekirjas on teada ka Rooma keisrite nimesid . (Antiikolümpiamängud,
2012)7
2.9. Korraldajad
Mängude korraldajad olid elislased, aga sõjalisteks kaitsjateks spartalased .
(Antiikolümpiamängud, 2012)
2.10. Pealtvaatajad
Pealtvaatajateks võisid olla ainult vallalised naised ja täisvabad mehed. Miks ei tohtinud
pealtvaatajateks olla abielus naised teada ei ole. Nendele naistele kes reeglite vastu eksisid, oli
ette nähtud visata lähedal asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. Erandiks oli
Demeteri preestrinna, kes oli hellanodiikide tribüünil ehk kohtunike tribüünil. Praegu on teada
ainult üks juhtum, kus selle reegli vastu eksiti. Kallipateira- nimeline naine tahtis näha oma
poega rusikavõitluses ning riietas end meheks. Ta reetis end rõõmuhõiskega. Talle anti armu.
(Antiikolümpiamängud, 2012)
2.11. Olme
Ümber spordiväljakute oli suur kära ja tunglemine. Magati võõrastetubades kuna nendest oli
alati puudus magati veel telkides , lehtonnides, ajutiste varikatuste all. Rikkamad külastajad
said öömaja aedade ja restoranidega. Võistluskohtade läheduses olid saunad, rändkaupmehed,
kõrtsid, einelauad ja turg . Zeusile ohverdati 100 härga. Zeus sai tegelikult ainult kintsud ,
ülejäänud liha jagati pidulistele ning praeti tuleasemetel. Väljakaevamistel on seni leitud
käimlaid ainult 60 inimesele, ja needki olid ehitatud alles keisririigi ajal. Ka joogiveega, mida
ammutati allikatest, jõgedest ja kaevudest, oli kitsas käes. Joodi seisnud vett või kannatati
janu käes. Veejuhe rajati alles 153 pKr. (Antiikolümpiamängud, 2012)
2.12. Hilisperiood
Ajal, mil Kreeka oli osa Rooma impeeriumist, muutusid olümpiamängud rikaste roomlaste
üheks meelis -turismiobjektiks: külastamine olümpiavõistlusi ja nendel osalemine muutus
auasjaks. Antiikolümpiamängud lõpetasid ristiusu saamine Rooma impeeriumi ametlikuks 8
usuks . See tõi kaasa niinimetatud paganlike pidustuste sellega keelustati ka olümpiamängud
394 pKr. (Antiikolümpiamängud, 2012)
2.13 Olümpiasümbol
Olümpiasümbolil on kujutatud viis omavahel põimuvat värvilist rõngast. Olümpia rõngaste
värvid vasakult paremale on sinine, must, punane, kollane ning roheline. Iga riigi lipul on
vähemalt üks neist värvidest. Need sümboliseerivad veel ka eri maailmajagudest pärit
sportlaste ausat ning sõbralikku jõukatsumist. Selle sümboli idee autor on P. de Coubertin
1913 aastal. (Olümpiasümbol, 2011)
Joonis 1. Olümpiarõngad. (lomm.ee/209/Read/Article/445/Ol%C3%BCmpiar%C3%B5ngadkui-s%C3%BCmbol.html)
3. Võidukad olümpiamängud
Eesti sportlased on võitnud kuldseid medaleid Barcelonast 1992, Sydneyst 2000, Salt Lake
Cityst 2002, Torinost 2006 ja Pekingist 2008. Edukaim oli nendest Torino kus võideti 3
kuldmedalit ja ülejäänutest kõigist 1 kuldmedal. (Eesti olümpiavõitjad, 2012)
3.1. Barcelona suveolümpiamängud
Barcelona on Hispaania pealinn. Barcelona suveolümpiamängud olid 25-ndad nüüdisaegsed
olümpiamängud. Barcelona olümpia toimus 25. juuli kuni 9. august aastal 1992. Barcelona 9
kinnitati olümpialinnaks Lausanne ’is ROK-i 91. istungil 17. oktoobril 1986 aastal.
Spordialadeks olid aerutamine, jahilaskmine, jalgpall, jalgrattasport , judo , kergejõustik,
korvpall, käsipall, laskmine, lauatennis , maadlus, maahoki , moodne viievõistlus, pesapall ,
poks, purjetamine , ratsutamine, sõudmine, tennis, tõstmine, veesport, vehklemine,
vibulaskmine, võimlemine ja võrkpall. Osalejaid oli 9356 neist 2704 olid naised. Osalejaid
riike oli 169. Spordialasi kavas 28. Edukaim riik oli Sõltumatute Riikide Ühendus. Edukaim
sportlane Vitali Štšerbo kes sai 6 kulda. Eesti esindusse kuulus 37 sportlast. Eestlastest said
medali Erika Salumäe (kuldmedal, trekisprindis) Toomas ja Tõnu Tõniste ( pronksmedal
purjetamise, 470 klassis) Pealtvaatajaid oli 3 miljonit. Olümpiamängude maskott Lambakoer
Cobi. (1992. aasta suveolümpiamängud, 2012)
Joonis 2. Maskott Cobi. ( http://en.beijing2008.cn/spirit/symbols/mascots/n214068226.shtml )
3.2. Sydney suveolümpiamängud
Sydney on Austraalia suurlinn . Sydney suveolümpiamängud olid 27-ndad nüüdisaegsed
olümpiamängud. Sydney olümpia toimus 15. septembrist 1. oktoobrini 2000 aastal. Sydney
valiti olümpialinnaks ROK-i 101. istungil Monacos 23. septembril 1993 aastal. Osalejaid oli
10 651 neist 4 069 naised. Riike osales 199. Pealtvaatajaid oli 6 679 792. Spordialasi oli kavas
32, jagati välja 300 komplekti medaleid, 168 meestealadel, 120 naistealadel ja 12 segaaladel.
Edukaim riik oli USA. Edukaim sportlane Austraalia ujuja Ian Thrope kes sai 3 kulda ja 2
hõbedat. Eesti esindusse kuulus 33 sportlast. Medalivõitjad olid kümnevõistleja Erki Nool
(kuldmedal), Indrek Pertelson (pronksmedal) džuudos, kehakaalus üle 100 kg ja Aleksei 10
Budõlin (pronksmedal) samuti džuudos kehakaalus kuni 81 kg. Sydney olümpiamängude
maskotid olid Olly , Syd ja Millie. (2000. aasta suveolümpiamängud, 2012)
Joonis 3. Maskotid Olly, Syd ja Millie
( http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/olympics/7149721.st m)
3.3. Salt Lake City taliolümpiamängud
Salt Lake City on USA Utah osariigi pealinn. Salt Lake Citys toimusid 8.-24. veebruarini
2002 aasta. Need olid 19-ndad taliolümpiamängud. Salt Lake Citiy nimetati olümpialinnaks
ROK-i 104. istungjärgul 16. juunil 1995 aastal Budapestis. Olümpial osales 2527 sportlast ja
78 erinevat riiki. Nende olümpiamängudel esimest korda osalesid sellised riigid nagu
Hongkong, Nepal , Tai, Kamerun Tadžikistan. Medalikomplekte jagati välja 78. Edukaim
sportlane oli Ole Einar Bjørndalen Norra laskesuusataja (4 kuldmedalit). Edukaim riik oli
Norra 13 kulda, 5 hõbedat ja 7 pronksi. Spordialad olid bobisõit, iluuisutamine, jäähoki,
jääkeegel, kahevõistlus, kelgutamine , kiiruisutamine , laskesuusatamine , lumelauasõit,
lühirajauisutamine, Murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, skeleton , suusahüpped ja
vigursuusatamine. Eestit esindas 19 sportlast. Eestlastest võidsid medalid Andrus Veerpalu (1
kuldmedal ja 1 hõbemedal) ja Jaak Mae (1 pronksmedal). Salt Lake City taliolümpiamängude
maskotid olid Powder , Copper ja Coal . (2002. aasta taliolümpiamängud, 2012)11
Joonis 4. Maskotid Powder, Copper ja Coal
( http://en.beijing2008.cn/spirit/symbols/mascots/n214068252.shtml )
3.4. Torino taliolümpiamängd
Torino on Itaalia linn. Torinos toimusid 10. veebruarist 26. veebruarini aastal 2006
taliolümpiamängud. Need olid 20-ndad taliolümpiamängud. Torino valiti ROK-i poolt
olümpialinnaks ja korraldajaks 19. juunil 1999 aastal Sŏulis. Võistlusi peeti 15 spordialal (84
võistlusala) kaheksas erinevas linnas. Bardonecchia (lumelauasõit, mäesuusatamine), CesanaSan Sicario (laske- ja mäesuusatamine), Cesana-Pariol (bobisõit, kelgutamine, skeleton),
Pinerolo (jääkeegel), Pragelato (suusakahevõistlus, murdmaasuusatamine, suusahüpped),
Sauze d'Oulx (vigursuusatamine), Sestriere (mäesuusatamine), Torino (jäähoki, ilu- ja
kiiruisutamine). Spordialad olid Murdmaasuusatamine, kahevõistlus, suusahüpped,
mäesuusatamine, vigursuusatamine, lumelauasõit, laskesuusatamine, lühirajauisutamine,
kiiruisutamine, jäähoki, curling, skeleton, bobisõit, kelgutamine ja iluuisutamine. Edukaim
riik oli Saksamaa. 11 kulda, 12 hõbedat ja 6 pronksi. Eestit esindas 28 sportlast kuuel erineval
alal. Eesti sportlastest said medali Kristina Šmigun-Vähi (2 kuldmedalit) ja Andrus Veerpalu
(1 kuldmedal). Torino olümpiamängude maskotid olid Neve ja Gliz. (2006. aasta
taliolümpiamängud, 2012)12
Joonis 5 Maskotid Neve ja Gliz ( http://lowdownblog.com/2010/05/20/the-history-of-olympicmascots/ )
3.5. Pekingi suveolümpiamängud
Peking on Hiina pealinn. Pekingis toimusid suveolümpiamängud 8.-24. augustini 2008 aastal.
Need olid 29-ndad suveolümpiamängud. Pärast rahutuste puhkemist Tiibetis 2008. aasta
märtsis olid mitmed poliitikud kutsunud üles, boikoteerima Pekingi olümpiamänge. Hiina
võimude tegevust rahutuste mahasurumisel kritiseerisid ka mitmed tippsportlased. Pekingi
suveolümpiamängudel toimus 302 võistlust ja 28 spordiala, 165 meestele 127 naistele ja 10
segavõistkondadele. Avatseremoonia algas 08.08. (august) 2008 kell 20.08, sest hiinlased
peavad numbrit 8 õnnenumbriks. Edukaim riik oli Hiina (51 kulda, 21 hõbedat ja 28 pronksi).
Eestit esindas 45 sportlast. Eestlastest said medali Gerd Kanter (1 kuldmedal) kettaheites
Tõnu Hendrekson ja Jüri Jaanson ( mõlemad hõbedad) sõudmises. Pekingi suveolümpia
maskotid olid Beibei, Jingjing, Huanhuan, Yingyin ja Nini. (2008. aasta
suveolümpiamängud, 2012)
Joonis 6. MaskotidBeibei, Jingjing, Huanhuan, Yinying ja Nini
( http://en.beijing2008.cn/spirit/beijing2008/graphic/n214068254.shtml )13
4. Eesti olümpiasangarid
Eestis on pärast iseseisvust 5 olümpiavõitjat kes on kokku võitnud 8 olümpia kulda neist 7 on
võidetud Eesti taasiseseisvuse ajal. Meie olümpiavõitjad on erinevatelt aladelt ja need alad on
kergejõustik, jalgrattasport ja suusatamine. Kergejõustikus on olümpiavõitjad kettaheitja Gerd
Kanter ja 10 võistleja Erki Nool. Suusatamises on Andrus Veerpalu ja Kristina Šmigun-Vähi.
Jalgrattaspordis trekisõitja Erika Salumäe. Neist on praeguseks vaid üks tegevsportlane
kelleks on Gerd Kanter. (Eesti olümpiavõitjad, 2012)
4.1. Erika Salumäe
Erika Salumäe on sündinud 11. juunil Pärnus. Ta on kahekordne olümpiavõitja ja kahekordne
maailmameister . Ta on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika oli Eesti Koolispordi Liidu, Eesti
Olümpiakomitee juures tegutseva MTÜ Olümpiavõitjate Kogu ja Eesti Petanque'i Klubide
Liidu president aastani 2008. Ta on üle elanud infarkti ja käinud seljaoperatsioonil. Temast on
ilmunud raamat „Jääda ellu“, milles on juttu ka tema elust lastekodus selle raamatu autor on
Ene Veiksaar. (Erika Salumäe, 2012)
Joonis 7. Erika Salumäe (elu24.ee/221014/erika-salumae-kolib-hispaaniasse/)14
4.1.1. Sportlikud saavutused
Erika on püstitanud 15 maailmarekordit.Taon valitud Eesti parimaks naissportlaseks aastatel
1983, 1984, 1987, 1988, 1989, 1990, 1992, 1995 ja 1996. Maailmameistrivõistlustel on
saanud kaks kulda (1987 ja 1989), kaks teist kohta (1984 ja 1986) ja ühe kolmanda koha
(1995). Olümpiamängudelt kaks kulda (1988 ja 1992) ja ühe kuuenda koha (1996). (Erika
Salumäe, 2012)
4.1.2. Poliitikukarjäär
Aastatel 1996-1999 oli ta Tallinna Linnavolikogus, 1999. aastal valiti ta riigikokku
( keskerakond ). Aastal 2003 lahkus Erika keskerakonnast ja oli Tallinna Linnavolikogu
Rahvaliidu saadikurühma liige ja lastekaitsekomisjoni esimees. Aastal 2004 moodustas ta
Rahvaliidu saadikurühma. Hiljem oli ta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees.
Ta valiti 11. riigikogu liikmeks, kuid ta loobus sellest. Sellel ajal töötas ta edasi Tallinna
Linnavolikogus. 5. aprillil 2007 aastal võeti ta taas SDE fraktsiooni liikmeks. Selle eest sai ta
kirja, kus teda ähvardati füüsilise vägivallga. Selle kirja peale pöördus ta politseisse. Ta on
valitud Eesti Riigikokku kolmel korral. (Erika Salumäe, 2012)
4.1.3. Tunnustused
Erika Salumäed on tunnustatud Eesti Punase Risti 1. klassi teenemärgiga aastal 2001 ja ta on
veel Elva linna aukodanik. (Erika Salumäe, 2012)
4.1.4 Praegune elu
Erika Salumäe elab praegu Hispaanias väikeses 40 000 elanikuga Denia linnkeses. Tal on
tütar nimega Sirli. Ta ajab Hispaanias üht turismiäri koos oma sõbra Ene Veiksaarega, kus ta
üürib villasi ja maju ning rendib need pärast välja. Praeguseks on ta juba sportlaskarjääri
lõpetanud. ("Pealtnägija" käis Erika Salumäel Hispaanias külas, 2012)15
4.2. Erki Nool
Erki Nool on sündinud 25. juunil 1970 Võrus. On Eesti kergejõustiklane ja poliitik , 11.
Riigikogu liige ja Isamaa ja Res Publica Liidu liige. Eesti olümpiavõitja. Aastal 1989 lõpetas
ta Tallinna Spordiinternaatkooli. Aastast 1999 on ta UNICEF-i hea tahte saadik. (Erki Nool,
2012)
Joonis 8. Erki Nool (decathlon2000.com/eng/612/)
4.2.1 Sportlikud saavutused
Erki Nool on ühekordne olümpiavõitja. Võitis ta aastal 2000 Sydneys .
Maailmameistrivõistlustel on olnud hõbemedali omanik. Euroopameistrivõistlustel on
saavutanud 1998 Budapstis kulla ja 2002 Münchenis hõbeda. Seitsmevõitluse parim tulemus
on kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel saadud hõbemedal. (Erki Nool, 2012)
4.2.2 Poliitikukarjäär
Aastal 2003 astus Erki Nool Isamaliitu. Aastal 2004 Euroopa Parlamendi valimistel kogus ta
Isamaliidu teise numbrina 3044 häält. Aastal 2005 kogus Nool omavalitsuste valimisel 1653
häält ja pääses Tallinna linnavolikokku. 2007 aastal kandideeris ta Riigikogu valimistele kus16
ta kogus Res Publica liidu esimese numbrina 3178 ning pääses riigikokku. Ta on
keskkonnakomisjoni liige. (Erki Nool, 2012)
4.2.3 Muu tegevus
Erki Noolele kuulub OÜ Addison , mis kavatseb ehitada Tallinnasse 12-korruseline
büroohoone. Ta on osanik ka teistes kinnisvaraarenduse ja vahendusega tegelevates
ettevõtetes näiteks MRS. PEX OÜ ja Incipe OÜ. Aastal 2005 21. mail valis Euroopa
sportlaste assamblee Erki Noole Euroopa Olümpiakomiteede sportlaskomisjoni liikmeks ja
asepresidendiks. Ta on olnud treener Eesti teivashüppajal Kristo Kallavusel ja sprinter Argo
Golbergil, kellele kuulus ka Eesti rekord . 2006 aastal osales Erki Nool ka saates „Tantsud
tähtedega“ kus ta saavutas koos partneri Ave Vardjaga kaheksa paari seas kolmanda koha.
Erki Noolest on ilmunud raamat „ Autogramm “ mille on kirja pannud Paavo Kivine. (Erki
Nool, 2012)
4.3. Andrus Veerpalu
Andrus Veerpalu on sündinud 8. veebruaril 1971 Pärnumaal. On Eesti endine
murdmaasuusataja ning kahekordne olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister. Ta on Eesti
kõigi aegade edukaim meessportlane olles võitnud olümpiamängudelt 3 medalit. 23.
veebruaril 2011 aastal teatas Andrus Veerpalu sportlaskarjääri lõpetamisest. 23. augustil
määrati Veerpalule FISi poolt kolme aastane võitluskeeld. Otsus on kaevatud Rahvusvahelisse
Spordiarbitaažkohtusse. Veerpalu viimane treener oli Mati Alaver. (Andrus Veerpalu, 2012)
Joonis 9. Andrus Veerpalu ( http://tartu.postimees.ee/170206/esileht/sport/192398_foto.php )17
4.3.1. Sportlikud saavutused
Andrus Veerpalu on saanud olümpiamängudelt kaks kuldset medalit ühe Salt Lake Citys
aastal 2002 ja ühe Torinos aastal 2006. On veel olümpiamängudelt saanud ühe hõbe medali ja
olnud esimese kümne sees kuus korda. Maailmameistrivõistlustelt on saanud samuti kaks
kulda 2001 Lahtis ja 2009 Liberecis. Võitnud ka hõbemedali 1999 Ramsauses ja olnud
kümme korda parima kümne seas. Ta on osalenud 111-nel maailmakarika etapil,
individuaalselt võitnud kuus ja saanud kokku kümme esikolmiku kohta. Parim koht maailma
karika võistlustel kokkuvõttes kaks korda 7. Veerpalu on 15 kordne Eesti meister 1990-2005.
(Andrus Veerpalu, 2012)
4.3.2. Tunnustused
Andrus Veerpalu on tunnustatud Eesti Punase Risti 1. klassi teenetemärgiga 2002, Valgetähe
1. Klassi teenetemärgiga 2006 ja Holmekolleni medaliga. Ta on olnud aasta meessportlane
1999, 2001, 2002, 2006 ja 2009. (Andrus Veerpalu, 2012)
4.3.3. Reklaamis
Andrus Veerpalu foto abil on reklaaminud Saku õlletehas oma toodet Saku Originaali. Selle
pildi juurde käis lause „ Kehva suusailmaga võtan vabalt.“ Veerpalu ise selles vastuolu ei
näinud. Tarbijakaitseamet nõudis õlle välireklaami mahavõtmist. Järgmisel päeval otsustati
see maha võtta. (Andrus Veerpalu, 2012)
4.3.4. Dopinguskandaal ja karjääri lõpp
14. veebruaril 2011 aastal tuvastas Rahvusvaheline Antidopingu liit Veerpalu organismist
lubatust suurema kasvuhormooni (HGH) taseme. See sai B-proovi näol 5. Ja 6. aprillil
mitteametliku kinnituse Saksamaal Kölni laboris. 23. Veebruaril 2011 teatas Veerpalu, et ei
osale Holmekolleni Maailmameistrivõistlustel ja lõpetab sportlaskarjääri. See oli periood Aproovi ja B-proovi avamiste vahel. Sel ajal avalikkus midagi A-proovi tulemustest ei teadnud
kuid Veerpalu ise teadis. Siis hakkasidki levima kuulujutud et A- proov on osutunud18
positiivseks . 2. aprillil 2011 ilmus Postimehes Tuuli Kochi ja Peep Pahvi artikkel, milles
anonüümsele allikale viidates esimest korda avalikult väideti, et A-proov on osutunud
positiivseks. 7. aprillil kinnitati avalikkusele Eesti suusaliidu pressikonverentsil
dopinguproovi vastuseid. Sama tegi ka FIS. Andrus Veerpalu ise eitab keelatud ainete
tarvitamist. Avalikkus oli sellisest uudisest šokeeritud ja tehti Andrus Veerpalu toetuseks
suhtlusportaalis Facebook kommuun „Usume Andrus Veerpalu“ selle kommuuniga liitus üle
55000 inimese.
FISi kolleegium kuulas ära Veerpalu ja tema meeskonna argumendid, aga otsustas ikka, et
Veerpalu on süüdi ja talle määrati 3 aastane võistluskeeld. Otsus kaevati edasi
arbitaažkohtusse vandeadvokaat Aivar Pilve abiga. (Andrus Veerpalu, 2012)
Joonis 10. Andrus Veerpalu dopinguskandaal
( http://tartu.postimees.ee/170206/esileht/sport/192398_foto.php )
4.3.5. Isiklikku
Andrus Veerpalu on abielus Angela Veerpaluga. Nende peres kasvab viis last: Andreas,
Anette , Anders , Anlourdees ja Andorres. (Andrus Veerpalu, 2012)
4.4. Gerd Kanter
Gerd Kanter sündis 6.mail 1979 Tallinnas. Pärast 1.klassi lõpetamist läks ta koos vanematega
Tallinnast elama Vigalasse ning asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd
Pärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus ta õppima Tallinna Tehnikaülikooli
Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ja sai diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on
tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis. 19
Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta
alates jaanuarist 2007 Tallinna Kalevit, varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja. (Gerd Kanter,
2012)
Joonis 11. Gerd Kante
(zimbio.com/pictures/U_M9FVKL7y7/ Olympics +Day+12+Athletics/_pKJqoQC8t4/Gerd+Ka
nter)
4.4.1. Treenerid
Gerd Kanteri esimene treener oli Ando Palginõmm. Sel ajal esindas ta SK Altiuse klubi
Pärnus. Ärijuhtimistõpingute ajal oli Gerdi treeneriks Helgi Parts. Nende koostöö jäi aga
lühikeseks kuna treeneri tervis halvenes. Seejärel harjutas ta umbes 6 kuud üksinda. 1998.
aasta lõpus hakkas teda abistama Aleksander Tammert seenior, kuid ka sel korral jäi koostöö
lühikeseks. Järgmiseks treeneriks sai Uno Ojand, kellega kestis koostöö kuni 2006. aasta
augustini. Praegu treenib Kanterit Islandilt pärit Vésteinn Hafsteinsson, kes on käinud
korduvalt olümpiamängudel kuid praeguseks on tippsportlase karjääri lõpetanud. (Raul
Rebane , 2010)20
4.4.2. Sportlikud saavutused
Gerd Kanter on ühekordne olümpiavõitja. Oma olümpiakulla võitis ta 2008 Pekingis.
Maailmameistrivõistlustelt on ta saanud ühe kulla Osaka 2007, kaks hõbedat Helsingis 2005
ja Daegus 2011 ja ühe pronksi Berliinis 2009. Euroopameistrivõistlustelt aastal 2006
Göteborgis hõbeda. Võitnud ka universaadilt kulla 2005 aastal. IAAF -i finaalvõistlustel on
saanud kaks esimest, kaks teist ja kaks viiendat kohta. (Gerd Kanter, 2012)
4.4.3 Tunnustused
Gerd Kanterit on tunnustatu Valgetähe 4. klassi teenetemärgiga 2006, Eesti Olümpiakomitee
teenetemärgiga 2008 aasta, Valgetähe 1. klassi teenetemärgiga. Kanter valiti 2010 aprillis kuu
parimaks meeskergejõustiklaseks. Aasta meessportlane 2007, 2008 ja 2011. Gerd Kanter oli
2010 aasta kergejõustiklane. (Gerd Kanter, 2012)
4.4.4. Isiklikku
Pikkus:196 cm
Kaal: 125-128 kg
Kätesiruulatus: 207 cm
(Gerd Kanter, 2012)
4.5. Kristina Šmigun-Vähi
Kristina Šmigun-Vähi on sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus. Ta on Eesti endine
murdmaasuusataja ja kahekordne olümpiavõitja. Talle anti 2006 aastal Rahvusvahelise
Olümpiakomitee poolt aunimetus Sportstar. Autasu anti üle ROK-i peakontoris. Seda
ülekannet edastas telekanal eurosport. Nüüd elab ta Otepääl. Ta on suusatamisega tegelenud
kogu elu. Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Šmigun 21. septembril 2009,
et soovib karjääri jätkata. Pärast 2010 Vancouveri olümpia hõbemedalivõitu otsustas ta
karjääri lõpetada ja pühendada aja oma tütrele. Praeguseks on tal kaks last, üks tütar ja üks
poeg. (Kristina Šmigun-Vähi, 2012)21
Joonis 12. Kristin Šmigun-Vähi (vancouver.eok.ee/361551)
4.5.1. Sporlikud saavutused
Kristina Šmigun-Vähi on saanud kaks olümpiavõitu aastal 2006 Torino olümpiamängudelt ja
ühe hõbeda Vancouverist aastal 2010. Maailmameistrivõistlustelt on võitnud ühe kulla, kolm
hõbedat ja kaks pronksi. Juunioride maailmameistrivõistlustelt on Kristina võitnud kaks kulda
ning neli hõbedat. Ta on osalenud maailmakarika sarja etappidel 156 korda, esikolmikusse on
ta jõudnud 49 korda ja esimene olnud 16 korda. Parim koht on olnud maailmakarikasarja
kokkuvõttes 2. koht mida ta on saavutanud 2 korda. (Kristina Šmigun-Vähi, 2012)
4.5.2. Treenerid
Enne Kristina isa treenis teda veel ka Herbert Abel . (Kristina Šmigun-Vähi, 2012)
4.5.3. Tunnustused
Kristina Šmigun-Vähi on tunnustatud Eest Punaseristi 3. Klassi teenetemärgiga, valgetähe 1.
Klassi teenetemärgiga. Ta on olnud aasta naine. Eesti aasta naissportlane 1997, 1999, 2000,
2002, 2003, 2004, 2006, 2010. (Kristina Šmigun-Vähi, 2012)22
4.5.4. Isklikku
Kristina on 168 cm pikk ja kaalub 59 kilogrammi. Ta on abiellus Kristjan -Thor Vähiga. Tal
on Kristajniga üks tütar ja poeg. Tema isa Anatoli Šmigun ja ema Rutt Šmigun on samuti
tegelenud suusatamisega ja võitnud mitmeid Eesti meistritiitleid. (Kristina Šmigun-Vähi,
2012)23
5. Kokkuvõte.
Olümpia ajalugu algas peale Vana- Kreekast 776. eKr. Eesti olümpiavõitjad taasiseseisvuse
ajal on Erika Salumäe Barcelona olümpiamängudelt treki sõidus aastal 1998. Andrus Veerplu
on kahekordne olümpiavõitja suusatamises aastatel 2002 Salt Lake Citys ja 2006 Torinos.
Erki Nool on olümpiavõitja kergejõustikus, kümnevõistluses aastast 2000 mil toimusid
olümpiamängud Sydneys. Kristina Šmigun on samuti kahekordne olümpiavõitja mõlemad
kuldsed medalid võitis ta Torinos aastal 2006. Viimati võitis olümpia kõige kirkama medali
Gerd Kanter kergejõustikus, kettaheites aastal 2008 Pekingi olümpiamängudel. Kokku on
võidetud kuldseid medaleid taasiseseisvuse ajast 7. Kõige edukama olid Torino
olümpiamängud kus eestlased võitsid 3 kuldmedalit. 24
6. Kasutatud kirjandus
"Pealtnägija" käis Erika Salumäel Hispaanias külas. (04. 04 2012. a.). Kasutamise kuupäev:
03. 05 2012. a., allikas ERR uudised: http://uudised.err.ee/index.php?06249827
1992. aasta suveolümpiamängud. (22. 04 2012. a.). Kasutamise kuupäev: 08. 05 2012. a.,
allikas Vikipeedia vaba entsüklopeedia:
http://et.wikipedia.org/wiki/2000._aasta_suveol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud
2000. aasta suveolümpiamängud. (22. 04 2012. a.). Kasutamise kuupäev: 08. 05 2012. a.,
allikas Vikipeedia vaba entsüklopeedia:
http://et.wikipedia.org/wiki/2000._aasta_suveol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud
2002. aasta taliolümpiamängud. (27. 02 2012. a.). Kasutamise kuupäev: 08. 05 2012. a.,
allikas Vikipeedia vaba entsüklopeedia:
http://et.wikipedia.org/wiki/2002._aasta_taliol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud
2006. aasta taliolümpiamängud. (27. 02 2012. a.). Kasutamise kuupäev: 08. 05 2012. a.,
allikas Vikipeedia vaba entsüklopeedia:
http://et.wikipedia.org/wiki/2006._aasta_taliol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud
2008. aasta suveolümpiamängud. (22. 04 2012. a.). Kasutamise kuupäev: 08. 05 2012. a.,
allikas Vikipeedia vaba entsüklopeedia:
http://et.wikipedia.org/wiki/2008._aasta_suveol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud
Andrus Veerpalu. (06. 05 2012. a.). Kasutamise kuupäev: 07. 05 2012. a., allikas Vikipeedia
vaba entsüklopeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Veerpalu
Antiikolümpiamängud. (07. 04 2012. a.). Kasutamise kuupäev: 09. 05 2012. a., allikas
Vikipeedia vaba entsüklopeedia:
http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud
Eesti olümpiavõitjad. (03. 05 2012. a.). Kasutamise kuupäev: 07. 05 2012. a., allikas
Vikipeedia vaba entsüklopeedia:
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_ol%C3%BCmpiav%C3%B5itjad
Erika Salumäe. (22. 02 2012. a.). Kasutamise kuupäev: 02. 05 2012. a., allikas Vikipeedia
vaba entsüklopeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Erika_Salum%C3%A4e
Erki Nool. (08. 03 2012. a.). Kasutamise kuupäev: 03. 05 2012. a., allikas Vikipeedia vaba
entsüklopeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Erki_Nool25
Gerd Kanter. (22. 04 2012. a.). Kasutamise kuupäev: 08. 05 2012. a., allikas Vikipeedia vaba
entsüklopeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Gerd_Kanter
Kristina Šmigun-Vähi. (12. 03 2012. a.). Kasutamise kuupäev: 08. 05 2012. a., allikas
Vikipeedia vaba entsüklopeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Kristina_%C5%A0migunV%C3%A4h i
Olümpiasümbol. (23. 06 2011. a.). Kasutamise kuupäev: 08. 05 2011. a., allikas Vikipeedia
vaba entsüklopeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Ol%C3%BCmpias%C3%BCmbol
Raul Rebane, G. K. (2010). rmt: R. Rebne, & G. Kanter, Gerd Kanter 15 sammu võiduni.
Tallinn: Menu Kirjandus.