Ehte Humanitaargümnaasium INDIA Referaat Tallinn 2014 SISUKORD ....................................................................................2 1. ÜLDISELOOMUSTUS..................................................................3 1.1. Üldandmed....................................................................................3 2. Riigi geograafiline asend..................................................................4 2.1. Geograafiline asend..........................................................................4 3. Looduslikud tingimused...................................................................5 3.1. Pinnamood.....................................................................................5 3.2. Kliima................................................
INDIA TAJ MAHAL Agre linnas, ehitati 17. sajandil Bodh Gaya Kõige tähtsam pühapaik. Peamiseks kloostriks Mahabodhi Tempel Bodhimanda koht ümber Bodhi-puu JAISALMERI KINDLUS - "kuldne linn" Ehitatud 12. sajandil Kollasest liivakivist NEPAL KATHMANDU Taleju tempel - pühendatud jumalanna Taleju Bhawani'le Kathmandu's EKSTREEMSPORT: Mount Everest (8848m) Mägironimine Paragliding Benji-hüpe MALDIIVID "Robinson Crusoe saared" "Maapealne paradiis" Laguunid, korallid Aitäh!
Regioonis leidub rauamaaki, kivisütt ja teisigi maavarasid, kuid arenevad tööstuse tarbeks neis siiski napib. Maismaa poolt on Lõuna-Aasia muust maailmast eraldatult kõrgmägede ja kõrbetega, kuid üle ookeani on juba väga ammust ajast oldud tihedas kontaktis teiste regioonidega. Lõuna-Aasia on hindu ja buda tsivilisatsiooni sünnimaa. Usuliselt ei ole Lõuna-Aasia ühtne.Seal on palju maavärinaid,üleujutusi ja ka vaesust. 1. Bangladesh 2. Bhutan 3. India 4. Maldiivid 5. Nepal 6. Pakistan 7. Sri Lanka ÜRO liigituse järgi kuuluvad Lõuna-Aasiasse: · Afganistan · Bangladesh · Bhutan · India · Iraan · Maldiivid · Nepal · Pakistan · Sri Lanka *Afganistan* Afganistani islamiriik Riigikord: vabariik Pealinn: Kabul Pindala: 652 225 km2 Rahvaarv: 25 800 000 Rahvastiku tihedus: 40 inimest/km2 Riigikeel: pustu keel, dari keel Rahvuspüha: 18. august (iseseisvuspäev, 1919)
meetrist meretaseme tõusu. Kliima soojenemine ja meretaseme tõus mõjutaks kogu maailma, eelkõige neid riike, mis asuvad merede/ookeanide äärtes. Veetaseme tõus pühib esimeste seas 1 Sulev Mäeltsemees, Maailma ühiskonnageograafia. Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid, III kursuse õpik gümnaasiumile (Tallinn: Avita kirjastus, 2015), 60. 2 "Fossiilkütus", Vikipeedia, < https://et.wikipedia.org/wiki/Fossiilkütus> (12.02.2018) minema Maldiivid, India ookeani saareriik. Maldiivid on ilmselt üheks esimeseks riigiks maailmas, mis maailmakaardilt pühitakse kliimasoojenemisest tuleneva veetaseme tõusu tõttu ookeanis. Viimase saja aastaga on veetase Maldiivide enam kui tuhande saare ja atolli ümber tõusnud ligi 20 cm ning saarestik on hetkel keskmiselt umbes 90 cm merepinnast kõrgemal. 3 Selline fakt paneb mõtlema, et kas Maa on kunagi jälle täpselt samas kohas nagu see oli miljardeid aastaid tagasi, vee all.
Sri Lanka on loonud tihedad suhted Kagu-Aasia Maade Assotsiooniga (ASEAN) • Nepal - (Demokraatlik Liitvabariik) – säilitab häid suhteid nii Hiina kui ka Indiaga. Välispoliitika juhindub ÜRO põhimõtetest. Ühines ÜRO-ga 1955. aastal • Bhutan -(Kuningriik) – hakkas arenema ühinedes 1971. aastal ÜRO-ga. Bhutan on Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga liige. Samuti on aktiivne liige Lõuna- Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsioonis (SAARC). • Maldiivid – (Vabariik) – ühines ÜRO-ga 1978. aastal ning liitus Lõuna-Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsiooniga 1982. aastal. Maldiivid on edukalt loonud koostööd rahvusvaheliste inimõiguste organistatsioonidega nagu näiteks Rahvusvaheline Amnestia.
Afganistani-Kabul Araabia Ühendmiraadid-Abu Dhabi Armeenia-Jerevan Aserbaidzani-Bakuu Bahrein Bangladesh-Dhaka Bhutan-Thimbuh Birma-Yangon Brunei Filipiinid-Manila Gruusia-Thbilisi Hiina-Pekin Ida-Timor--Dili Iisrael-Ferusalemm India-New Delhi Indoneesia-Jakarta Iraak-Bagdad Iraan-Teheran Jaapan-Tokyo Jeemen-Sana Jordaania-Amman Kamboza-Phnom Penh Kasahstan-Astana Katar-Doha Kuveit--Al-Kuwayt Körgõzstan-Biskek Küpros-Nikosia Laos-Viangchan Liibanon-Beirut Lõuna-Korea--Sõul Malaisia-Kuala Lumpur Maldiivid-Male Mongoolia-Ulaanbaatar Nepal-Katmandu Omaan-Masqat Pakistan-Islamabad Põhja-Korea--Pyongyang Saudi Araabia--Ar-Riyad Sri Lanka-Colombo Süüria-Damaskus Tadzikistan-Dusanbe Tai-Bangkok Türgi-Ankara Türkmenistan-Asgabat Usbekistan-Taskent Venemaa-Moskva Vietnam-Hanoi
Aasia poliitiline kaart 1. Afganistan Kabul 2. Araabia Ühendemiraadid 3. Armeenia 4. Aserbaidzaan 5. Bahrein 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan 8. Brunei 9. Filipiinid 10.Gruusia 11.Hiina Peking 12.Ida-Timor 13.Iisrael Jeruusalemm 14.India New Delhi 15.Indoneesia Jakarta 16.Iraak Bagdad 17.Iraan Teheran 18.Jaapan Tokyo 19.Jeemen 20.Jordaania 21.Kambodza 22.Kasahstan 23.Katar 24.Kuveit 25.Kõrgõzstan (Kirgiisi) 26.Küpros 27.Laos 28.Liibanon 29.Lõuna-Korea 30.Malaisia 31.Maldiivid 32.Mongoolia Ulaanbaatar 33.Myanmar (Birma) 34.Nepal 35.Omaan 36.Pakistan Islamabad 37.Põhja-Korea 38.Saudi Araabia Er-Rijad 39.Singapur 40.Sri Lanka 41.Süüria 42.Tai Bangkok 43.Taiwan Taibei 44.Türkmenistan (Turkmeenia) Asgabat 45.Türgi Ankara 46.Usbekistan Taskent 47.Vietnam
10. Gruusia Thbilisi 11. Hiina Peking 12. Ida-Timor Dili 13. Iisrael Jeruusalemm 14. India New Delhi 15. Indoneesia Jakarta 16. Iraak Bagdad 17. Iraan Teheran 18. Jaapan Tokyo 19. Jeemen Sana 20. Jordaania Amman 21. Kambodza Phnom Penh 22. Kasahstan Astana 23. Katar Doha 24. Kuveit Kuveit 25. Kõrgõzstan (Kirgiisi) Biskek 26. Küpros Nikosia 27. Laos Vientiane 28. Liibanon Beirut 29. Lõuna-Korea Soul 30. Malaisia Kuala Lumpur 31. Maldiivid Male 32. Mongoolia Ulaanbaatar 33. Myanmar (Birma) Yangôn 34. Nepal Katmandu 35. Omaan Maskat 36. Pakistan Islamabad 37. Põhja-Korea Phongjang 38. Saudi Araabia Er-Rijad 39. Singapur Singapur 40. Sri Lanka Colombo 41. Süüria Damaskus 42. Tadzikistan Dusanbe 43. Tai Bangkok 44. Taiwan Taibei 45. Türkmenistan (Turkmeenia) Asgabat 46. Türgi Ankara 47. Usbekistan Taskent 48. Vietnam - Hanoi
19. Kõrgõzstan Biskek 20. Tadzikistan Dusanbe 21. Afganistan Kabul 22. Iraan Teheran 23. Bahrein Al-Manamah 24. Pakistan Islamabad 25. India New Delhi 26. Maldiivid Male 27. Sri Lanka Colombo 28. Nepal Katmandu 29. Bhutan Timphu 30. Bangladesh Dhaka 31. Myanmar (Birma) Yangon 32. Hiina Peking 33. Mongoolia Ulaanbaatar 34
India ookean India ookean on ookean, mida piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis. Enamik ookeanist jääb lõunapoolkerale. India ookean on geoloogiliselt kõige noorem ookean, mis tekkis Gondwana ürgmandri lagunemise tulemusel. India ookean moodustab umbes 21% maailmamere kogupinnast. Ookeani keskmine sügavus on 3850 meetrit. India ookeani eraldab Atlandi ookeanist 20° idapikkuse meridiaan ning Vaiksest ookeanist suured ja väikesed Sunda saared, Uus-Ginea ja Tasmaania lõunatippu Kaguneeme läbiv meridiaan (umbes 147° idapikkust). Ookeanipõhja kõige olulisem pinnavorm on ookeani keskmäestik, mille kuju meenutab tagurpidi Y-tähte. Keskmäestik jaotab ookeanipõhja kolme laama vahel, milleks on Aafrika laam, Antarktika laam ja Austraalia-India laam. Ookeani kõige sügavam koht asub Põhja-Austraalia nõos ja Sunda süvikus, pisut Bali saarest lõunas. See ulatub 7729 meetrit merepinnast allapoole. Ookeani ke...
Mahrhra INDIA 16.Manipur India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, 17.Meghlaya rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik 18.Mizoram maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, 19.Nagaland kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial 20.Orissa on maismaapiir Bangladeshi, Birma, Hiina, 21.Pandzab Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India 22.Rjasthn ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri 23.Sikkim Lanka ja Maldiivid. 24.Tamil Nadu 25.Tripura 26.Uttar Pradesh 27.Uttarakhand 28.Lääne-Bengal Üks India suuremaid vaatamisväärsusi on haudehitis Tadz Mahal riigi põhjaosas Agra
Araabia meri Mere asend Araabia meri on ääremeri. Meri asub India ookeani loodeosas. Lääneosas asub Adeni laht ja loodeosas Omaani laht. Asub Araabia ja Hindustani poolsaare vahel. Mere nimi Meri on saanud nime selle järgi, et ta asub Araabia poolsaare juures ning on ümbritsetud Araabia riikidega. Suurus Araabia mere suurus on umbes 3 862 000 km² Sügavus Mere suurim sügavus on 5200 meetrit. Vee soolsus Araabia meri on väga soolane meri. Mere soolsus on kuni 36,5 %. Vee temperatuur ja jääolud Araabia meri ei jäätu talvel, kuna talved on seal soojad ja puhuvad kirde mussoonid. Suvel mussooni suund muutub ja hakkavad puhuma edelatuuled, esineb palju paduvihmu ja ka torme. Temperatuur tõuseb augustis kuni 30 kraadini Vee liikumine Araabia meres pole pidevaid hoovusi. Vett panevad liikuma tuuled, hoovused järgnevad mussoonidele. Araabia mere äärsed riigid on India, Jeemen, Omaan, Pakistan, Iraan, Sr...
India rahvastiku iseloomustus India vabariigi üldiseloomustus Joonis 1. India Vabariik India täisnimi on India Vabariik (india keeles Bhrat Ganarjya).India on riik Euraasia mandi lõunaosas. India pealinn on New Delhi. Riigikeleks on hindi keel muidu on kasutuses veel üle saja keele. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Riiki ümbritseb India ookean Bengali lahe ja Araabia merega.Indiat läbib kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, Enamuse sellest moodustavad savannid, rannikualadel ka ekvatoriaalsed vihmametsad. India pindala on 3 287 590 km², rahvaarv on 1 129 866 000 ja keskmine tihedus 344 in/km². Rahaühikuks on India ruupia. Joonis 2. India lipp ja vapp. 1. Rahvaarv. India rahvaarv 1 129 866 154 elanikku 2007. aasta juuli seisuga
PÕHJA- AMEERIKA Leedu- Vilnius Ameerika Ühendriigid- Washington Liechtenstein- Vaduz Antigua ja Barbuda- Saint John's Luksemburg- Luxembourg Bahama- Nassau Läti- Riia Barbados- Bridgetown Makedoonia- Skopje Belize- Belmopan Malta- Valletta Colombia- Bogota Moldova- Chisinau Costa Rica- San Jose Monaco- Monaco Dominica- Roseau Montenegro- Podgorica Dominikaani Vabariik- Santo Domingo Norra- Oslo Grenada- Saint George's Poola- Varssavi Haiti- Port- au- Prince Portugal- Lissabon Jamaica- Kingston Prantsusmaa- Pariis Kuuba- Havanna Rootsi- Stockholm Mehhiko- Mexico Rumeenia- Bukarest Nicaragua- Managua Saksamaa- Berliin Panama- Panama San Marino- San Marino...
Rahaline kogu kahju ulutub miljarditesse dollaritesse. Kõige suurema hoobi tsunamilt sai Sri Lanka riik. Selle riigi rannaäärne linnake jäi ilma kõigest 100m raadiuses olevatest majadest, puudest, ja isegi suurtest struktuurilistest ehituskonstruktsioonidest. Andmed hukkunutest Sri Lanka: 46 tuh surnut Indoneesia: 100 tuhat India: 15 000 (s.h Andamani saared hinnanguliselt kuni 7000) Tai: 1000 tuhat Somaalia: 120 Malaisia: 65 Maldiivid: 32 Birma: 90 Tansaania: 10 Bangladesh: 2 Lisaks Lääne turistidest jäid eelkõige löögi alla sukeldumisretkedel olevad isikud. BBC teatab üle 100 kaduma läinud sukeldujast Pildid Pildid Pildid Video Kokkuvõtteks, jäta meelde, et : Suur Sumatra andamani maavärin võib teadlaste sõnul üllata veel võimsama magnituudilise jõuga mõne aasta pärast, nii et ma ei soovitaks teil sinna lähedusse oma tulevase naisega mesinädalatele minna.
NR RIIK PEALINN NR RIIK PEALINN 1. Norra Oslo 32. Kreeka Ateena 2. Soome Helsingi 33. Bosnia-Hertsegoviina Sarajevo 3. Rootsi Stockholm 34. Türgi Ankara 4. Eesti Tallinn 35. Küpros Nikosia 5. Läti Riia 36. Malta Valletta 6. Leedu Vilnius 37. Venemaa Moskva 7. Island Reykjavik 38. Ukraina Kiiev 8. Suurbritannia London 39. Valgevene Minsk 9. Iirimaa Dublin 40. Iraak Bagdad 10. Taani Kopenhaagen 41. Iraan Teheran 11. Poola Varssavi 42. Jaapan T...
● Aasia kaubateed, nafta (80% merekaubandusest) ● Kalapüüdmine vaid elatuseesmärgil, peamine tuunikala ja krevett ● Looduskaitse all – Looduslikud andmed ● Läbipaistvus - ● Vee tase varieerub ● Palju erinevaid tõuse ja mõõnu – madal/keskmine/kõrge ● Jõed - Zambezi, Shatt al-Arab, Indus, Narmada, Ganges, Brahmaputra ● Veeringlus – Atlandi ookeani ja Punase mere kaudu ● Saari umbes 62 – Madagaskar, Maldiivid, Seishellid, Sri Lanka Põhi Max sügavus 7729 m Keskmine 3890 Teke ja muutumine ● Praegune kuju 36 miljonit aastat tagasi; tekkis vähem kui 80 miljonit aastat vana; hakkas tekkima 125 miljonit aastat tagasi ● Tekkimine algas Gondwana mandri lagunemisega ● Tulevikus muutub ookeani kliima kuivemaks Elustik ● Rikkalik elustik ● Pärlikarbid, vähilaadsd, limused ● Avastatud üle 250 000 uue liigi, veel teadmata
Aasia riigid Afganistan ametlik nimetus: Afganistani Islamiriik pealinn: Kabul Armeenia ametlik nimetus: Armeenia Vabariik pealinn: Jerevan Araabia Ühendemiraadid ametlik nimetus: Araabia Ühendemiraadid pealinn: Abu Dhabi Azerbaidzaan ametlik nimetus: Aserbaidzaani Vabariik pealinn: Bakuu Bahrein ametlik nimetus: Bahreini Kuningiik pealinn: Al-Manmah Bangladesh ametlik nimetus: Bangladeshi Rahvavabariik pealinn: Dhaka Bhutan ametlik nimetus: Bhutani Kuningriik pealinn: Thimphu Brunei ametlik nimetus: Brunei Darussalami Riik pealinn: Bandar Seri Begawan Filipiinid ametlik nimetus: Filipiini Vabariik pealinn: Manila Hiina ametlik nimetus: Hiina Rahvavabariik pealinn: Peking Iisrael ametlik nimetus: Iisraeli Riik pealinn: Tel Aviv India ametlik nimetus: India Vabariik pealinn: New Delhi Indoneesia ametlik nimetus: Indoneesia Vabariik pealinn: Jakarta Iraak ametlik nimetus: Iraagi Vabariik pealinn: ...
INDIA India vabariik asub Lõuna-Aasias Hindustani poolsaarel, see on rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Ühe ruutkilomeetri kohta elab seal 299 inimest. India pindala on üle 3 miljoni km². Indial on maismaapiir koguni 8 riigiga (Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid). Föderatiivne vabariik piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Pinnamoelt jaotatakse India kolmeks piirkonnaks: põhjas Himaalaja ja Karakorami mäestik ja lõunanõlval Kashmiri org, kesk- ja lõunaosas Dekkani kiltmaa, mida ääristavad Lääne- ja Ida-Ghatid ning Himaalaja ja kiltmaa vahel paiknev Induse-Gangese madalik, kus voolavad riigi kaks suurimat jõge Ganges ja Indus. India pealinn on New Delhi. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterri...
...................................5 KASUTATUD MATERJAL.................................................................................................................6 INDIA VABARIIK India Vabariik on riik Lõuna- Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir, Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. NIMI Nimi India tuleneb Induse jõe nimest, mis pärineb vanapärsia sõnast hindu. Selle allikas on sanskriti Sindhu, Induse jõe ajalooline nimi. Muistsed kreeklased nimetasid indialasi Indoi () ehk "Induse inimesed". India konstitutsioonis ja mitmes India keeles samaväärse ametliku nimena ka nime Bharat (hääldus Mall:IPA-hns).Nimi Bharat tuleneb hindu pühakirjades mainitud legendaarsest kuningast Bharatast. Samuti kasutatakse India kui terviku tähistamiseks nime
Taimestik,loomastik,rahvastik,keel 4 Kastikord 5 Andmed 6 Kasutatud kirjanuds 7 Sissejuhatus India Vabariik on Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks , 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. India asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel. India naaberriikideks on põhjas Hiina, Nepaal ja Bhutan, Idas Myanmar ja Bangladesh, läänes Pakistan. Hindustani poolsaare lõunatipu lähedal asub Sri Lanka. Suure ulatuse tõttu leidub Indias erineva kliimaga alasid. Leidub nii mussoonmetsi, kui ka kõrbeid ning kõrgmägedes isegi igilund ja jäävälju.
21. Rumeenia, Bukarest 67. Kuveit Al Kuwait 22. Bulgaaria, Sofia 68. Kõrgõztan Biskek 23. Makedoonia, Skopie 69. Küpros Nikosia 24. Albaania, Tirana 70. Laos Viangchan 71. Liibanon Beirut 25. Montenegro, Podgorica 72. Lõuna-Korea Soul 26. Andorra, Andorra la Vella 73. Malaisia Kuala Lumpur 27. Kreeka, Ateena 74. Maldiivid Male 28. Ukarina, Kiiev 75. Mongoolia Ulaanbaatar 29. Moldova, Cisinâu 76. Myanmar Yangon 30. Valgevene, Minsk 77. Nepal Katmandu 31. Leedu, Vilnius 78. Omaan Masqat 79. Pakistan Islamabad 32. Vatikan, Vatikan City 80. Põhja-Korea Pyongyang 33. Läti, Riia 81. Saudi Araabia Ar Riyad 34
Seisellid Kati Rannamees Click to edit Master text styles Second level Seiselli Vabariik Third level Fourth level Fifth level inglise Republic of Seychelles prantsuse République des Seychelles seisellikreooli Repiblik Sesel Sümboolika Lipp, vapp ja hümn aastast 1996 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Seiselli Vabariik Pindala: 455 km² Rahvaarv: 84 200 (2006) Pealinn: Victoria (22 600 el.) Riigikeeled: Prantsuse kreooli, inglise ja prantsuse keel Rahaühik: Seiselli rupia Click to edit Master text...
N 18 1 1 Kreeka 2 1 inglise 1 4 M 17 1 1 Kuuba 2 1,2 inglise 1 5 M 18 1 1 Leedu 1 2 inglise 1 4 M 17 1 1 Leedu 1 1,2 saksa, inglise 1 4 M 16 1 1 Leedu 1 1 inglise, soome 1 4 M 18 1 1 Leedu 2 1 inglise, saksa 2 4 N 16 1 1 Maldiivid 2 1 vene 2 5 N 18 1 1 Norra 2 1,2 inglise 1 4 N 16 1 1 Norra 1 2 inglise 1 3 M 17 1 1 Norra 4 2 inglise, vene, soome 1 5 M 16 1 2 Norra 2 1 inglise 1 4 N 17 1 1 Norra 1 1,2 vene, prantsuse 2 4
suremas. · Soe meri põhjustab enam orkaane: o - esimene, 2004. a lõunapoolkeral Brasiilias aset leidnud orkaan on märk sellest, et kliima on juba muutunud; o - esimene troopiline tsüklon tabas Euroopat 2005. a, kui orkaan Vince tabas Hispaanias paiknevat Huelvat. · Pool miljonit inimest peab elupaika muutma, kui Tuvalu, Kiribati, Marshalli-saared, Tokelau ja Maldiivid ning teiste piirkondade rannikualad vajuvad vee alla. 2 kraadi jääkarud surevad tõenäoliselt välja · Kasvuhoonegaaside heide muudab maailmamere elutingimusi. Mere teatud osad muutuvad nii happeliseks, et elu nurgakivi plankton satub ohtu. · Rohkem kuumaperioode Euroopas. 2003. a suvel suri kuuma tõttu 35 000 inimest, kui Euroopa suurlinnades oli üle 40 kraadi sooja. Kui keskmine temperatuur tõuseb üle kahe kraadi, on Euroopas sellised suved üle aasta
telugu, pandzi, urdu jt. Rahaühikuks on ruupia. India on samuti ka üks seitsmest suurimaist riigist.(2) Põhja-India suurt tasandikku läbivad Himaalajast algavad veerikkad jõed, millest suurim on Ganges. Indiat ümbritseb lõunast India ookean, põhjast Araabia meri ja idast Bengal. Indial on 7, 517 kilomeetri pikkune rannajoon. India naaber riikideks on Pakistan, Hiina, Nepaal, Bengladesh ja Myanmar. India lähedal asuvad veel ka Sri Lanka, Maldiivid ja Indoneesia India ookeanis.(1) Agra linna lähedal lummab suursugune Taj Mahal- maailma ilusaimaid ehitisi ja India sümboleid. Selle mausoleumi püstitas valitseja Shah Jahan oma surnud abikaasale igavese armastuse märgiks. Väärib mainimist, et mausoleumi ehitusel töötas 20 000 inimest kakskümmend kaks aastat. Kallihinnaliste kividega kaetud marmorseintel veiklevad värvid sõltuvalt valgusest ja päevaajast.(1, 2)
Bhrat Ganarjya Riigi lühend (kolmetäheline ISO) on IND. Joonis 1. India Vabariigi poliitiline kaart India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Osariigid ja territooriumid India jaguneb 28 osariigiks (states), 6 liiduterritooriumiks (union territories; tähistatud märgiga *) ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks: · Andamanid ja Nicobarid * · Andhra Pradesh · Arunachal Pradesh · Assam · Bihar · Chandigarh * · Chhattisgarh · Dadra ja Nagar Haveli * · Daman ja Diu * · Delhi · Goa · Gujarat · Haryana · Himachal Pradesh · Jammu ja Kashmir
Imikute suremus: 108 % Kirjaoskamatus: 47,9 % 4 Tööpuudus: 10,4 % Rahvuslik kogutoodang: 440 $ inimese kohta India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. India piirneb Araabia mere, india ookeani ning Bengali lahega. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud, kõrgeim tipp on Nanda Devi (7816 m). Mägialadest lõunas asuvad madalikud: Gangese madalik; Induse madalikust jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik, millest Indiasse jääb vaid lääneosa ning mererannikul paiknev Assami madalik. Maa kesk- ja lõunaosa asub Dekkani kiltmaal, mille lääneserval kerkivad järsult Lääne-Ghatid, idaservalada Ida-Ghatid
Aasia pindala: 31 764 000 km² rahvaarv: 3 701 000 000 riikide arv: 48 suurim riik: venemaa, millest 75 % asub aasias väikseim riik: maldiivid (298 km²) kõrgeim tipp: mount everest (8848 m) suurim järv: kaspia meri (371 800 km²) pikim jõgi: jangtse (6300 km) Maavarana leidub naftat. Kasvatatakse Riisi. On suurim maailmajagu, hõlmab maismaast peaaegu kolmandiku ja ühtlasi tihedamini asustatud maailmajagu ( Hiinas ja Indias asub üle miljoni inimese ) . Aasia ja euroopa vahel looduslikku piiri pole vaid on Uurli mäestik. Aasias paiknevad laiaulatuslikud kiltmaad nt. Tiibeti kiltmaa
......................................................................................................... 7 2 Sissejuhatus India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. See riik on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal. India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur
kohtadesse kauemaks kui 24 tunniks, kuid mitte kauemaks kui aastaks puhkuse, äri või muudel eesmärkidel, Sihtkoha järgi võib turismi jagada sise- ja välisturismiks: esimene hõlmab reisimist ühe riigi piires, teine rahvusvahelisi reise, mis pole seotud külastatavas paigas tasustatava tegevusega" Turism on eluliselt tähtis majandusharu paljudele riikidele- Prantsusmaa, Egiptus, Kreeka, USA, Hispaania, Itaalia ja Tai, samuti paljudele saareriikidele nagu Bahama, Fidzi, Maldiivid, Filipiinid ja Seisellid, kuna turismisektori teenused ja kaubad toovad neile tulu ja ettevõtetes on arvukalt töökohti. Turism kui majandusharu hõlmab ja seob mitmesuguseid teenuseid- transport, majutus,toitlustamine, käsitöö, kultuur, meelelahutus jms. Meelelahutus Meelelahutus on meeleolu muutmisele, tõstmisele või parandamisele suunatud tegevus. Meelelahutuseks võib olla mistahes tegevus (või tegevusetus), mis on vahelduseks, pakub uusi emotsioone, vabastab pingeid vms
Exceli valemeid ja töövahendeid kasutades leidke vastused järgmistele küsimustele. Lahendus laadige üles keskkonda ained.ttu.ee. Töö esitamise tähtaeg on 30. oktoober kell 8:00. 0 Töölehel ELriigid on Euroopa Liidu (EL) riikide loetelu eesti ja inglise keeles. Töölehel Stat.ee on andmed Eesti 2017. aasta väliskaubanduse kohta. Töölehel Eurostat on andmed Euroopa riikide rahvaarvu kohta. 1. Arvutage kaubavahetuse kogumaht iga riigi kohta (eksport + import) ning kuvage see summa miljo 2. Tehke eraldi andmetabel (list) nendest riikidest, mille kaubavahetuse kogumaht moodustab vähema 3. Leidke, kui palju nendest riikidest (vähemalt 2% väliskaubanduse üldmahust) ei kuulu ELi. 4. Leidke EL riikide osatähtsus Eesti väliskaubanduse üldmahus. 5. Leidke Suurbritannia koht Eesti kaubavahetuses EL riikidega. 6. Leike, mitme euro eest kaupu eksportis Eesti EL r...
loom Bengali tiger hümn Jana Gana Mana lill lootuse lill rahvuslaul Vande Mataram puu Banyani puu kalender - saka puuvili mango emblem sarnath lõvi linn lipp trikoloriit India riigilipp India riigiembleem Haldusjaotus Indial on maismapiir Bangladeshi,Myanmari,Hiina,Bhutani,Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks ja 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. Osariigid: Liiduterritooriumid: 1.Andhra Pradesh 15.Maharashtra a.Andaman ja Nicobar 2.Arunachal Pradesh 16.Manipur b.Chandigarh 3.Assam 17.Meghalaya c.Dadra ja Nagar Haveli 4.Bihar 18
Aasia 9.B klass 2011 a. Liibanon .Liibanon on riik Lähis Idas. Asub Vahemere idarannikul. Piirneb põhjast ja idast Süüriaga, lõunast Israeliga. Liibanoni elanikest on 57%muhameedlased (35%Siidid ja 22%Sunniidid),36%kristlased ja 7% druusid(2001.A.). Liibanonis on hetkel sõja olukord Hetkel on Liibanoni relvajõududel on käimas haarang, mille käigus on Bekaa orus Majdal Anjari linnas läbi otsitud hulk maju ja rajatisi, teatas portaal Now Lebanon. Afganistan Afganistan on paljurahvuseline merepiirita riik Aasia sisemaal. Tal on ühist piiri Hiina, Pakistani, Iraani, Türkmenistani, Usbekistani ja Tadzikistaniga. Afganistani pealinn on Kabul Araabia Ühendemiraadid Araabia Ühendemiraadid on riik Araabia poolsaarel Pärsia laheja Araabia mere ääres. Pealinn on Abu Dhabi ,aga suurim linn on Dubai. Armeenia Armeenia on merepiirita riik Ees-Aasias Lõuna- Kaukaasias. Mis piirneb Gruusia,...
o Paber Panus maailmamajandusse Eksport o Troopilised põllumajandussaadused o Puit o Maagid o Nafta o Kodumasinad o Tekstiil Import o Masinad ja varustus o Kemikaalid o Kütused o toiduained Lõuna-Aasia Regiooni kuuluvad riigid India Nepaal ja Butaal Banglatesh Maldiivid Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid Mussoonmetsad Troopilised vihmametsad Poolkõrbed Maavarad Rauamaak Kroom Mangaan Leidub ka kivisütt Kliima Asub valdavalt lähistroopilises ja lähisekvatroiaalses kliimavöötmes Lähistroopiline kliimavööde o Aasta läbi kuiv õhk o Talvel temperatuurid madalamad, suvel kõrgemad
kohvi ja kakaod, Aasias. kaetud oluline osa ka kalal. metsadega. Lõuna- India, Sri Mulld Pole Lõuna-Aasias Kliima tagab ühe Valdavalt Maanteliiklu Peamiselt Aasia Lanka, suhteliselt religioos elab ligi 2+% saabi aastas vabriku tööstus, s on väga ekspordita Maldiivid, väheviljakas, elt maailma vähemalt. Kui käsitöö tooted hullult kse teed, Banglades kuigi on ühtne. rahvastikust. niisutada sisi moodustavad ülerahvasta masinaid, h, Nepaal alasid, kus Peamise Iive on kõrge võimalik saada 2-3 peaaegu 50%, tud ja ka kemikaale, on ka d ja rahvaarv on saaki
19. Venezuela 20. Vietnam 21. Haiti 22. Gambia 23. Guatemala 24. Guinea-Bissau 25. Honduras 26. Grenada 27. Gruusia 28. Taani 29. Djibouti 30. Dominikaani Vabariik 31. Sambia 32. Iisrael 33. Indoneesia 34. Iraak 35. Iirimaa 36. Hispaania 37. Jeemen 38. Kaimanisaared 39. Kanada 40. Kenya 41. Kõrgõstan; Kirgiisi Vabariik 42. Hiina 43. Kolumbia 44. Komoori saared 45. Costa Rica 46. Kuuba 47. Laos 48. Lesotho 49. Liibanon 50. Leedu 51. Luksemburg 52. Mauritaania 53. Makedoonia 54. Malaisia 55. Maldiivid 56. Maroko 57. Mehhiko 58. Mosambiik 59. Monaco 60. Myanmar 61. Nauru 62. Niger 63. Hollandi Antillid 64. Nicaragua 65. Norra 66. Omaan 67. Kuka saared 68. Palau 69. Panama 70. Paraguay 71. Poola 72. Puerto Rico 73. Rwanda 74. Salvador 75. San Marino 76. Saudi Araabia 77. Põhja-Korea 78. Senegal 79. Saint Kitts ja Nevis 80. Serbia 81. Siiria 82. Sloveenia 83. Somaalia 84. Suriname 85. Tadzikistan 86. Taiwan 87. Togo 88. Trinidad ja Tobago 89. Tuneesia 90. Türgi 91. Usbekistan 92. Uruguay 93
Indoneesia: 100 tuh India: 15 000 (s.h Andamani & Nicobari saared: hinnanguliselt kuni 7000) Tai: 6000 (hinnanguliselt 10 000) Somaalia: 120 Malaisia: 65 Maldiivid: 32 Birma: 90 Tansaania: 10 Bangladesh: 2 6 Kuidas aga rahvast hoiatada tsunaamide eest? Tõsisemalt tekkis etteennustamise vajadus ja huvi selle vastu päevakorda pärast Hilo katastroofi aastal 1946. See sai valmis hakkas oma ülesannet täitma aastast 1948.
India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Riigi pindala on 3,287,263 km². Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. India asub euraasia mandril, Aasias, ekvaatorist põhjas. 8°4' kuni 37°6' põhja laiuskraadidel ja 68°7' kuni 97°25' ida laiuskraadidel. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Lääne Ghatide vastas laiab Araabia meri, ida Ghatide vastas Bengali laht, üldiselt on riik poolenisti piiratud merega. Võib ka väita, et riigi kuju on kergelt kolmnurkne. Pealinna(New Delhi) koordinaadid on 28°61 põhja-, 77°23 idakraadidel, põhimõtteliselt riigi vasakus ülemises nurgas. New Delhi kaugus linnulennult minu koduasulani oleks umbes 5000km. Ajavahe Eestiga on +3,5 tundi, ehk kui Indias on kell 12.30, siis meil 9.00. Indias on käibel India ruupia. Hetkel 1 EEK = 4
kuulumine suurregiooni : Lõuna- Aasia Lõuna- Aasia hõlmab India, Bangladeshi, Pakistani, Sri Lanka, Nepali, Bhutani ja Maldiivid. See regioon asub aasta läbi soojas ning vihmase ja kuiva aastaajaga lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Selline kliima tagab vähemalt ühe korraliku saagi aastas, aga tavaliselt arvestatakse vähemalt kahe ja mõnes kohas, näiteks Bangladeshis, ka kolme saagiga aastas. Selle kliimavöötme
Käsitöö ja teeninduslinnu on hõredamalt kui Lõuna-Aasias. Transpordisüsteemid Väga kesised. Olukord väga ei arene. Panus maailma- Kagu-Aasiast eksporditakse troopilisi puuvilju, puitu, erinevaid metallimaake ja ka naftat. majandusse Regiooni kuuluvad Aasia osa, mis hõlmab Ees-Indiat ja on muust Aasiast mäeahelikega eraldatud. Lõuna-Aasia riigid regiooni kuuluvad: Bangladesh, Bhutan, India, Maldiivid, Nepal, Pakistan, Sri Lanka ja sageli ka Afganistan. Loodusolud, Mullad on üsna väheviljakad, kuid leidub ka kohti kus on hea viljakusega (jõgede deltaalad loodusvarad ja jõgede orud). Mussoonmetsad ja troopilised vihmametsad, poolkõrbed. Loodusvaradest leidub erinevaid maake (Cu, Zn, Fe), kivisütt ning teisi maavarasid. Areneva tööstuse jaoks maavarasid siiski napib.
Vabariik, Kongo DV, Küpros, Madagaskar, Mali, Niger, Nigeeria, Senegal, Somaalia, Togo, Tsaad 1961 104 Mauritaania, Mongoolia, Sierra Leone, Tansaania 1962 110 Alzeeria, Burundi, Jamaica, Rwanda, Trinidad ja Tobago, Uganda 1963 112 Keenia, Kuveit 1964 115 Malawi, Malta, Sambia 1965 117 Gambia, Maldiivid, Singapur 1966 122 Barbados, Botswana, Guyana, Lesotho 1967 123 Jeemeni DV (Lõuna-Jeemen) 1968 126 Ekvatoriaal-Guinea, Mauritius, Svaasimaa 1970 127 Fidzi 1971 132 Araabia Ühendemiraadid, Bahrein, Bhutan, Katar, Omaan 1973 135 Bahama, Saksamaa LV, Saksa DV 1974 138 Bangladesh, Grenada, Guinea-Bissau
Kaasaegsed olümpiamängud Suveolümpiamängud Ateena 1896 Olümpial osalesid 12 riigi sportlased: Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Ungari ja USA. Sportlaste arv kõigub eri allikates 219 ja 311 vahel. Võisteldi 9 spordialal: kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, riistvõimlemine. Võistlusalasid oli 43. Majutuse pidid võistlejad endale ise otsima. Omapärane võistlusala oli 100 m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Eestlane Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele. Pariis 14. mai 28. oktoober 1900 Võistlused toimusid 20 spordialal ning 95 võistlualal. Mängudel osal...
17,5 cm. Veetaseme tõus on suuremaks probleemiks just vaesematele riikidele, kelle eelarved ei võimalda laiaulatuslikke kaitsevallide ehitamist ja inimeste ümberasustamist. Kiire veetaseme tõus ähvardab siiski ka rikkamaid piirkondi. Veetaseme muutus ei ole kõikjal ühtlane, vaid varieerub regiooniti, sest maailmamere veeringlus ei ole ühtlane. Juba praegu veetaseme tõusu all kannatavad saareriigi Maldiivid ja Tuvalu võivad tõusutrendi jätkudes maailmakaardilt kaduda. Tõusev veetase on hävitab järk-järgult mageveevarud ning taimestiku, mis ei talu soolvett, uputades lõpuks terve saare. Mitmed Tuvalu perekonnad on tõusuvee eest evakueerunud Austraaliasse ja Uus-Meremaale - neist on saanud kliimapõgenikud. 9 8. Liustikud ja polaaralad
Ta asetseb 12. ja 25. lõunalaiuse ning 43. ja 50. idapikkuse vahel. Suurem osa riigist paikneb Madagaskari saarel, mis on Aafrika mandrist eraldatud 400 km laiuse Mosambiigi väinaga. · Sri Lanka Sri Lanka on saareriik Lõuna-Aasias. Kuni 1972. aastani kandis nime Tseilon. Saare ümber on kolm veekogu, India ookean, Mannari laht ja Palki väin. Naabriteks on India ja Maldiivid. · Sumatra Sumatra on Malai saarestikku kuuluv saar Aasia kaguosas. Sumatra pindala on 435 000 km². Saar on loode-kagu suunas välja venitatud ja 1790 km pikk. Kõige laiemas kohas on see 435 km lai. Ekvaator läbib saare üsna täpselt keskelt. · Jaava Jaava on Indoneesiale kuuluv saar Malai saarestikus. Saare pindala on 126 700 km². Jaava saar on suurima elanike arvuga saar maailmas. 2005.
Brasiilia, Bulgaaria, Etioopia, Hispaania, Indoneesia, Itaalia, Libeeria, Malaisia, Nigeeria, Sambia, Somaalia, Tansaania; 11 2. liitsõnalised riiginimed järelosaga -maa: Prantsusmaa, Saksamaa, Svaasimaa, Uus-Meremaa; 3. eesti mitmuse tunnusega riiginimed: Filipiinid, Komoorid, Maldiivid, Seisellid; 4. eestikeelsed nimed: Norra, Poola, Soome, Taani, Türgi, Ungari, Hiina, Jaapan, Varssavi, Pariis; 5. mõned kirjapildimugandid: Fidzi, Kanada, Kuuba, Mehhiko, Peruu, Berliin, Rooma, Viin. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust, 2) nimesid (pärisnimesid), 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks, 4) tunderõhku (ülimussuurtäht,
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
