Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel (0)

1 Hindamata
Punktid

Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel
Eestlaste olümpiamängude kuldmedalivõidud


Aasta
Koht
Sportlane
Ala
Võistlusala
Tulemus
Märkused
1920
Antwerpen
Alfred Neuland
Tõstmine
Kergekaal (67,5 kg)
257,5 (72,5-75-110)
1924
Pariis
Eduard Pütsep
Kreeka- rooma maadlus
Kärbeskaal (58 kg)
1928
Amsterdam
Voldemar Väli
Kreeka-rooma maadlus
Sulgkaal (62 kg)
1928
Amsterdam
Osvald Käpp
Vabamaadlus
I kergekeskkaal (66 kg)
1936
Berliin
Kristjan Palusalu
Kreeka-rooma maadlus
Raskekaal (üle 87 kg)
1936
Berliin
Kristjan Palusalu
Vabamaadlus
Raskekaal (üle 87 kg)
1952
Helsingi
Johannes Kotkas
Kreeka-rooma maadlus
Raskekaal (üle 87 kg)
1964
Innsbruck
Ants Antson
Kiiruisutamine
1500 m
2.10,3
1968
México
Svetlana Tširkova
Vehklemine
Naiskondlik florett
1972
München
Jüri Tarmak
Kergejõustik
Kõrgushüpe
2.23
1972
München
Jaan Talts
Tõstmine
Raskekaal 110 kg
1972
München
Svetlana Tširkova
Vehklemine
Naiskondlik florett
1976
Montreal
Aavo Pikkuus
Jalgrattasport
102,55 km meeskonnasõit
1980
Moskva
Jaak Uudmäe
Kergejõustik
Kolmikhüpe
17.35
1980
Moskva
Ivar Stukolkin
Ujumine
4x200 m vabalt teade
1980
Moskva
Mait Riisman
Veepall
1980
Moskva
Viljar Loor
Võrkpall
1988
Sŏul
Erika Salumäe
Jalgrattasport
Trekisprint
1988
Sŏul
Tiit Sokk
Korvpall
1992
Barcelona
Erika Salumäe
Jalgrattasport
Trekisprint
1994
Lillehammer
Håkan Loob
Jäähoki
Mängis Rootsi koondise eest.
2000
Sydney
Erki Nool
Kergejõustik
Kümnevõistlus
8641
2002
Salt Lake City
Andrus Veerpalu
Murdmaasuusatamine
15 km klassikatehnikas
37.07,4
2006
Torino
Kristina Šmigun
Murdmaasuusatamine
7.5+7,5 suusavahetusega sõidus
42.48,7
2006
Torino
Kristina Šmigun
Murdmaasuusatamine
10 km klassikatehnikas
27.51,4
2006
Torino
Andrus Veerpalu
Murdmaasuusatamine
15 km klassikatehnikas
38.01,3
2008
Peking
Gerd Kanter
Kergejõustik
Kettaheide
68.82


Eestlaste olümpiamängude hõbemedalivõidud


Aasta
Koht
Sportlane
Ala
Võistlusala
Tulemus
Märkused
1912
Stockholm
Martin Klein
Kreeka-rooma maadlus
I keskkaal
Võistles Tsaari-Venemaa koosseisus .
1920
Antwerpen
Jüri Lossmann
Kergejõustik
1920
Antwerpen
Alfred Schmidt
Tõstmine
Sulgkaal (60 kg)
1924
Pariis
Alfred Neuland
Tõstmine
1928
Amsterdam
Arnold Luhaäär
Tõstmine
1936
Berliin
Nikolai Stepulov
Poks
1936
Berliin
August Neo
Vabamaadlus
Poolraskekaal
1952
Helsingi
Ilmar Kullam
Korvpall
1952
Helsingi
Heino Kruus
Korvpall
1952
Helsingi
Joann Lõssov
Korvpall
1956
Melbourne
Edvin Vesterby
Kreeka-rooma maadlus
Kärbeskaal (kuni 57 kg)
Võistles Rootsi Kuningriigi koosseisus.
1960
Rooma
Hanno Selg
Moodne viievõistlus
1960
Rooma
Aleksander Tšutšelov
Purjetamine
1964
Tōkyō
Jaak Lipso
Korvpall
1964
Tōkyō
Rein Aun
Kergejõustik
Kümnevõistlus
7677 (uue arvestuse järgi 7842)
1968
México
Jaan Talts
Tõstmine
1980
Moskva
Nikolai Poljakov
Purjetamine
1988
Sŏul
Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste
Purjetamine
2002
Salt Lake City
Andrus Veerpalu
Murdmaasuusatamine
50 km klassikatehnikas
2004
Ateena
Jüri Jaanson
Sõudmine
6:51.42
2008
Peking
Jüri Jaanson, Tõnu Endrekson
Sõudmine
6:29.05 (+1.69)
2010
Vancouver
Kristina Šmigun-Vähi
Murdmaasuusatamine
10 km vabastiilis
25:05.0


Eestlaste olümpiamängude pronksmedalivõidud


Aasta
Koht
Sportlane
Ala
Võistlusala
Tulemus
Märkused
1912
Stockholm
Mart Kuusik
Sõudmine
Sai kolmanda koha, kuid see pole kindel, kas ta sai pronksmedali. Võistles Tsaari-Venemaa koosseisus.
1924
Pariis
Harald Tammer
Tõstmine
1924
Pariis
Aleksander Kolmpere
Kergejõustik
Kümnevõistlus
1924
Pariis
Jaan Kikkas
Tõstmine
1924
Pariis
Roman Steinberg
Kreeka-rooma maadlus
Keskkaal
1928
Amsterdam
Andreas Faehlmann, Georg Faehlmann, William von Wiren, Nikolai Vekšin, Eberhard Vogdt
Purjetamine
1928
Amsterdam
Albert Kusnets
Kreeka-rooma maadlus
1936
Berliin
Arnold Luhaäär
Tõstmine
1936
Berliin
August Neo
Kreeka-rooma maadlus
1936
Berliin
Voldemar Väli
Kreeka-rooma maadlus
1952
Helsingi
Bruno Junk
Kergejõustik
Käimine
1956
Melbourne
Bruno Junk
Kergejõustik
Käimine
1968
México
Anatoli Krikun
Korvpall
1968
México
Jaak Lipso
Korvpall
1968
México
Priit Tomson
Korvpall
1972
München
Georgi Zažitski
Vehklemine
1976
Montreal
Raul Arnemann
Sõudmine
1980
Moskva
Ivar Stukolkin
Ujumine
400 m vabaujumises
1980
Moskva
Jüri Tamm
Kergejõustik
Vasaraheide
1988
Calgary
Allar Levandi
Kahevõistlus
1988
Sŏul
Jüri Tamm
Kergejõustik
Vasaraheide
1992
Barcelona
Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste
Purjetamine
2000
Sydney
Aleksei Budõlin
Judo
2000
Sydney
Indrek Pertelson
Judo
2002
Salt Lake City
Jaak Mae
Murdmaasuusatamine
15 km klassikatehnikas
2004
Ateena
Aleksander Tammert
Kergejõustik
Kettaheide
66.66
2004
Ateena
Indrek Pertelson
Judo
Vasakule Paremale
Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel #1 Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel #2 Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel #3 Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel #4 Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel #5 Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel #6 Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel #7 Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor risto jyrgenson Õppematerjali autor
kõiks eestlaste võidetud medalid olümpiamängudel

Sarnased õppematerjalid

Kergejõustik
13
docx

Kergejõustik

Esmakordselt oli kavas 1900 Pariisis.Naistele oli näidisalaks Pekingi OM-l Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Saif Saaeed Shaheen Katar poolt kelle ajaks oli 7.53,63. Eesti rekord on 8.29,6 ja selle püstitas Ilmar Ruus. Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Gulnara Galkina-Samitova poolt kelle ajaks oli 8.58,81 Teatejooksud: · Teatejooksudes kasutatakse teatepulka, mis on 28-30 cm pikk, läbimõõduga 12-13 cm ja kaalub vähemalt 50 g · Olümpiamängudel on kavas 1.4 x 100 m 2.4 x 400 m · Muudel võistlustel võisteldakse väga erinevate distantsidega teatejooksudes 4x100m teatejooks: Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Jamaika koondise poolt kelle ajaks oli 37.10. Eesti rekord on 39.69 ja selle püstitasid (A.Golberg, M.Laht, M.Vihmann, E.Nool). Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Saksamaa koondise poolt kelle ajaks oli 41.37. Eesti rekord on 45.54 ja selle püstitasid (K.Käärt, K.Viigipuu, M.Liimask, L

Sport/kehaline kasvatus
Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel
8
docx

Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel

1. Mis on olümpiamängud ? Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva.

Kehaline kasvatus
Eesti olümpiavõtjad
2
rtf

Eesti olümpiavõtjad

1920 Antwerpen Alfred Neuland Tõstmine Kergekaal (67,5 kg) 1924 Pariis Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Kärbeskaal (58 kg) 1928 Amsterdam Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Sulgkaal (62 kg) 1928 Amsterdam Osvald Käpp Vabamaadlus I kergekeskkaal (66 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Vabamaadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1952 Helsingi Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 1968 México Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal (110 kg) 1972 München Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1976 Montreal Aavo Pikkuus Jalgratta

Sport
Eestlaste saavutused olümpiamängudel
4
xls

Eestlaste saavutused olümpiamängudel

47 Ivar Stukolkin 48 Jüri Tamm 49 Tiit Sokk 50 Erika Salumäe 51 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 52 Jüri Tamm 53 Vladimir Reznitsenko 54 Erika Salumäe 55 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 56 Erki Nool 57 Aleksei Budõlin 58 Indrek Pertelson 59 Andrus Veerpalu 60 Jaak Mae 61 Jüri Jaanson 62 Aleksander Tammert 63 Indrek Pertelson 64 Kristina Smigun 65 Andrus Veerpalu 66 Gerd Kanter 67 Jüri Jaanson 68 Tõnu Endrekson Eestlaste parimad tulemused olümpiamängudel Ala Kus Millal Medal Kreeka - rooma maadlus Stockholm 1912 Hõbe Sõudmine Stockholm 1912 Pronks Tõstmine Antverpen 1920 Kuld Kergjõustik Antverpen 1920 Hõbe Tõstmine Antverpen 1920 Hõbe Kreeka - rooma maadlus Pariis 1924 Kuld

Kehaline kasvatus
Eestlased olümpiamängudel
1
odt

Eestlased olümpiamängudel

Aasta Sportlane Spordiala Toimumiskoht 1920 Alfred Neuland Tõstmine Antverpen 1924 Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Pariis (käbeskaal) 1928 Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Amsterdam (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp Vabamaadlus Amsterdam (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Berliin (raskekaal) 1936 Kristjan Palusalu Vabamaadlus Berliin (raskekaal) 1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal) 1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m) 1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine (raksekaal) München 1972 Jüri Tarmak

Kehaline kasvatus
Eesti olümpiavõitjad
5
docx

Eesti olümpiavõitjad

1. Alfred Neuland 4. Voldemar Väli Tõstmine Kreeka-rooma maadlus Antverpen 1920 Amsterdam 1928 2.Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus 5.Kristjan Palusalu Pariis 1924 Vabamaadlus Berliin 1936 3.Osvald Käpp 6.Kristjan Palusalu Vabamaadlus Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Berliin 1936 7.Johannes Kotkas 10. Jüri Tarmak Kreeka-rooma maadlus Kergejõustik Helsingi 1952 München 1972 8. Ants Antson Kiiruisutamine 11.Svetlana Tsirkova Innsbruck 1964 Vehklemine München 1972 12. Jaan Talts Tõstmine 9. Svetlana Tsirkova München 1972 Vehklemine Mexico 1968 13. Aavo pikkuus 16. Viljar Loor Jalgrattasport Võrkpall Montreal 1976 Moskva 1980 14. Ivar Stukolkin 17. Mait Riismann Ujumine Veepall Moskva 19

Sport
Kaasaegsed olümpiamängud
11
doc

Kaasaegsed olümpiamängud

päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele. Pariis 14. mai ­ 28. oktoober 1900 Võistlused toimusid 20 spordialal ning 95 võistlualal. Mängudel osales 997 sportlast. 1900. aasta mängudel osalesid esmakordselt naissportlased. Tegemist oli kõige halvemini korraldatud mängudega olümpiamängude ajaloos ja Coubertin ütles hiljem, et on ime, et olümpiamängud need mängud üldse üle elasid. Neid mänge on nimetatud ka kõige organiseeritumaks kaoseks. Saint Louis 1. juuli ­ 29. november 1904 ROK-i asutaval kongressil (1894) otsustati anda 1904. aasta olümpiamängude korraldamine USA-le, ROK-i 4. istungjärgul Pariisis (1901) kinnitati olümpialinnaks Chicago. Et aga teise linnana oli kandideerinud Saint Louis, lubati ameeriklastel ise otsustada, kumb neist saab olümpialinnaks. Lõpliku otsuste langetas USA president

Kehaline kasvatus
Olümpiamängud
22
doc

Olümpiamängud

....................................................................................... 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte...................................................................................... 11 Lõpetuseks.............................................................................................. 23

Kehaline kasvatus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun