FIS-i Maailmameistrivõistlustel Oslos, kus saavutas kaheksanda koha. Pärast tüli Itaalia Suusaföderatsiooni presidendiga, Di Centa lahkus rahvuskoondisest ning oli eemal 1986. aastani. Aastal 1988 , taliolümpiamängudel Calgarys lõpetas ta kuuendana 20 km vabastiilis. Ta võitis oma esimese medali rahvusvahelistel võistlustel 1991a Maailmameistrivõistlustel Val di Fiemme's: hõbemedal (4 x 5 km) ja kaks pronksmedalit (5 km, 30 km). Järges Olümpiamedal 1992, pronksmedal 4 x 5 km. 1993 aastal Faluni Maailmameistrivõistlustel, võitis ta veel kaks hõbemedalit (30 km, 4 x 5 km). 1995 aastal FISi maailmameistrivõislustel, võitis ta veel ühe hõbemedali (30 km) ja pronksi (5 km).Di Centa tuli ka Itaalia meistriks aastateli1985, 1989 ja1991. Di Centa tundus olevat "igavene teine", kuid see muutus järsult 1994 aasta taliolümpiamängudel Lillehammeris, kus ta sõitis end medalile kõigis kavas olnud
Kool Heike Dreschler Referaat Koostaja: Oma Nimi Linn 2010 Sisukord 1. Biograafia.........................................................................................................................................3 2. Saavutused........................................................................................................................................4 3. Isiklikud rekordid.............................................................................................................................6 4. Dopingu süüdistused........................................................................................................................7 5. Kasutatud allikad..............................................................................................................................8 ...
Kuuendatel olümpiamängudel saavutasid Jaanson ja Endrekson paarisaerulisel kahepaadil 2. koha ajaga 6.29,05. See oli Jürile teiseks järjetikuseks hõbemedaliks olümpiamängudel. 4) Jüri Jaanson on edukalt esinenud ka maailmameistrivõistlustel. Maailmameistri tiitel tuli 1990-ndal aastal. Seegi oli ühepaadil. Maailmameistrivõistlustelt on ta saavutanud veel hõbemedali ja kolm pronks medalit. Hõbemedal tuli 1995-ndal aastal ühepaadil. Esimene pronksmedal tuli 1989-ndal aastal ühepaadis. Teine pronksmedal tuli 2005-ndal aastal kahepaadil. Kolmas pronksmedal tuli Jaansonil 2007-ndal aastal neljapaadil. 5) Jaanson ei ole ainult suurvõitluste mees. Seda on tõestanud näiteks see, et 1990-ndal aastal tuli Jaanson maailmakarika võitjaks ühepaadil ja veel 2007- ndal aastal võitis ta koos Endreksoniga maailmakarika kahepaadil .
See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisstiilid Liblikaujumine Seliliujumine Rinnujumine Vabaujumine Kompleksujumine Michael Fred Phelps S a a vutus e d 14. august 400 m kompleksi Kuldmedal, MR 4.08,26 15. august 4x100 m vabalt Pronksmedal 3.14,62 16. august 200 m vabalt Pronksmedal 1.45,32 17. august 200 m liblikat Kuldmedal, OR 1.54,04 17. august 4x200 m vabalt Kuldmedal 7.07,33 19. august 200 m kompleksi Kuldmedal, OR 1.57,14 20. august 100 m liblikat Kuldmedal, OR 51,25 21. august 4x100 m kompleksi Kuldmedal, MR 3.30,68 Allikad Http://et.wikipedia.org/wiki/Michael_Phelps http://www.facebook.com/home.php#!/photo.php?fbid=132964450101845&set=a.1046 http://www.google
*Jüri Jaanson kandis Eesti lippu Atlanta olümpiamängudel *Üks 6-st spordi aastapreemiast 2005(150000 krooni) *2008 andis Eesti Post välja tervikasja Jüri Jaansoni ja Tõnu Endreksoni auks *2010 omistati Jaansonile suure panuse eest sportliku koostöö arendamise eest Venemaa presidendi aukiri *Jüri Jaansonile omistati sõudmise väärikaim autasu- Thomas Kelleri 18 karaadise kullasisaldusega medal. 3.SPORTLIKUD SAAVUTUSED Maailmameistrivõistlustel 1989.aastal pronksmedal ühepaadil Bledis 1990.aastal kuldmedal ühepaadil Tasmaanias 1995.aastal hõbemedal ühepaadil Tamperes 2005.aastal pronksmedal neljapaadil Jaapanis 2007.aastal pronksmedal kahepaadil Münchenis Olümpiamängudel 1988.aastal 8.koht ühepaadil Soulis 1992.aastal 5.koht ühepaadil Barcelonas 1996.aastal 18.koht ühepaadil Atlantas 2000.aastal 6.koht ühepaadil Sydneys 2004.aastal hõbemedal ühepaadil Ateenas 2008.aastal hõbemedal kahepaadil Pekingis Maailma karikas 1990
Võrumaa Kutseharidukeskus Alkohoolsete jookide kaubamärgid Vana Tallinn Vana Tallinn on Liviko poolt toodetav liköör.Vana Tallinna likööri hakati tootma 1960.aasta septembris Tallinna likööri- ja viinatehases, praeguse nimega Liviko.Tehas sai endale nime tol ajal tootmises olnud likööri-viinakokteili esimeste silpide järgi. Liköör Vana Tallinn koosneb Jamaica rummist, vanillist,erinevate tsitrusviljade eeterlikest õlidest ja muudest lisanditest.Täpset retsepti hoiab Liviko saladuses. Kuulub likööride hulka, ehk siis kangema alkoholi rühma. Liviko tehas Tallinnas.Legend Linna all asuvates katakombides elas Alkeemik.Oma salajases laboratooriumis üritas ta leida igavese elu eliksiiri.Ta leidis valemi mis oli täiusele ülimalt lähedane,kuid just siis,kui ta oli lisamas viimast komponenti toimus hiiglaslik plahvatus, kogu linn värises ja jõgi tulvas laborat...
Sissejuhatus Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23.veebruaril 1977 Tartus. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka isa Anatoli on mõlemad olnud edukad suustajad. Kristina on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina Smigun-Vähi elab Otepääl ning tema klubiks on Otepää spordiklubi. Lapsepõlv Kristina on tegelenud suusatamisega kogu elu ja hakkas treenima juba lapsepõlves. Seetõttu ei olnud tal palju vaba aega mängimiseks ja sõpradega jalutamiseks. Nagu kõik sportlased, ta pidas reziimi ja tal oli karm distsipliin. Kristina ja tema noorem õde Katrin palju aega veetsid trennimas. Sportlikud saavutused Olümpiamängudel 1994 Lillehammeris: 27. koht 10 km vabastiilis 28. koht 15 km vabastiilis 30. koht 5 km klassikas 1998 Naganos: 46. koht 30 km vab...
võistkondade vahelised kohad? 6 ! = 720 Ülesanne 2 (elementide endi poolest) kombinatsioonid Poolfinaalis osaleb 6 võistkonda. Finaali pääseb neist vaid kolm. Mitu erinevat võimalust on finaalgrupi moodustamiseks? 6! 4 5 6 C 63 = = = 20 3! 3! 1 2 3 Ülesanne 3 (elementide endi kui ka järjestuse poolest) variatsioonid Finaalvõistlustel osaleb 6 võistkonda. Mitmel erineval viisil võivad jaotuda kuld-, hõbe- ja pronksmedal nende võistkondade vahel? 6! Korrutise reegel 6 5 4 = 120 ehk V63 = 3!
100m finaalis diskvalifitseeriti Usain Bolt valestardi tõttu, mis võimaldas Yohan Blake'il võita jooks ajaga 9.92s. Etioopia mees Imane Merga sai algselt pronksmedali meeste 5000m jooksus, kuid hiljem diskvalifitseeriti, sest jooksis jooksuraja joonest seespool umbes 10 kuni 15m. Tänu sellele sai pronksmedali Dejen Gebremeskel. Meeste jooksude tulemused: Ala Kuldmedal Hõbemedal Pronksmedal 100m jooks Yohan Blake Walter Dix Kim Collins 9.92 10.08 10.09 Jamaica USA Saint Kitts ja Nevis 200m jooks Usain Bolt Walter Dix Christophe Lemaitre 19.40 19.70 19.80
Sulam on mitme metalli või metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel saadud materjal. Varieerides sulamite koostist on võimalik valmistada väga erinevate omadustega materjale. Sulamid on enamasti paremate mehhaaniliste omadustega kui nende koostismetallid ja sageli ka korrosioonikindlamad. Rauasulamid · Malm sisaldab 2-5% süsinikku(radiaator, vann) · Teras sisaldab kuni 2% süsinikku(terashari) · Roostevabaterases sisaldub veel ka kroomi. Vasesulamid · Pronks koosneb vasest ja tinast( pronksmedal) · Melhior vasest ja nikklist(usikad ja kellatetailid) · Messing e valge vask ( tööstusesemed) · Uushõbe e alpaka tsink nikkel ja vask(lusikad jne) Eesti sent sisaldab 93% vaske, 5% Al, 2% Nikkilt. Alumiiniumisulamid · Dur alumiinium al, vask magneesium mangaan(lennukiehituses) · Silumiin vask al räni(autoehitusel) Kulla ja hõbeda sulamid Puhtast kullast esemed on nõrgad ja pehmed. Selleks, et ...
Suusaföderatsioonis. Albertville'i taliolümpiamängudel 1992. aastal võttis Eesti pärast 56- aastast vaheaega olümpial osa oma lipu. Olümpia tulemusteks olid Allar Levandi jõudmine esikuuikusse, Krista Lepiku tänaseni püsiv tippkoht laskesuusatamises või noore Andrus Veerpalu üllatussõit 10 km. Krooniks olümpiatalvele oli Novosibirskis peetud laskesuusatamise MM-il Eesti neliku (Aivo Udras, Hillar Zahkna, Urmas Kaldvee, Kalju Ojaste) poolt saavutatud pronksmedal 20 km meeskonnasõidus. Sama aasta 11. novembril loodi iseseisev Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon (ELSF), mis järgmisel aastal sai rahvusvahelise organisatsiooni IBU liikmeks. Ramsaus toimunud MM-il (1999) jõudis Eesti juba medaliriikide hulka. Kristina Smigunilt ja Andrus Veerpalult sai kolm medalit. Veerpalu klassikatehnikat toodi eeskujuks kogu suusamaailmale. Ta suutis ka 2001. aastal Lahti MM-ilt koju tuua kuldmedali. Taliolümpiamängudelt sai Andrus Veerpalu 2002
Vana Tallinna shokolaadimaitseline kooreliköör sobib ideaalselt romantilisse suveõhtusse või muinasjutulisse talvepäeva. Ühtviisi nauditav on juua teda puhtalt, jääga või mõrkja kohvi kõrvale. Soovitatav hoida temperatuuril 5-25 °C.Kangus 16% vol Pudeli mahud500 ml, 500 ml PET. 10 Auhinnad Estonian Spirit Challenge 2007 Parim alkohoolne jook 2007 Estonian Spirit Challenge 2006 - pronksmedal Tunnnustatud Maitse 2006 11
Eesti spordisaavutused 1920-1940 Anni Tagapere 12D Olümpiamängud Kuldmedal Alfred Neuland-tõstmine, Antverpen 1920 Eduard Pütsep- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Osvald Käpp-vabamaadlus, Amsterdam 1928 Voldemar Väli- kreeka-rooma maadlus, Amsterdam 1928 Kristjan Palusalu- vabamaadlus, Berliin 1936 Kristjan Palusalu- kreeka-rooma maadlus, Berliin 1936 Hõbemedal Jüri Losman- maraton, Antverpen 1920 Alfred Schmidt- sulgkaalu kolmevõistlus, Antverpen 1920 Alfred Neuland- tõstmine, Pariis 1924 Arnold Luhaäär- tõstmine, Amsterdam 1928 Nikolai Stepulov- poks, Berliin 1936 August Neo- vabamaadlus, Berliin 1936 Pronksmedal Roman Steinberg- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Jaan Kikas- tõstmine, Pariis 1924 Harald Tammer- tõstmine, Pariis 1924 Aleksander Klumberg- kümnevõistlus, Pariis 1924 Voldemar Väli- kreeka-rooma...
Ta on Eesti kergejõustiklane. Ta sündis 1 nov 1986 Minskis Tema põhialaks oli varem seitsmevõistlus aga nüüd kaugushüpe. Ta alustas kergejõustikutreeninguid Ester Legonkovi juhendamisel. Hetkel on tema treener Andrei Nazarov Saavutused Tippvõistlustel Maailmavõistlustel : 2009 aastal Breliinis : 8 koht kaugushüppes 6.62 Euroopa sisemeistrivõistlustel: Torinos 2009 : 1koht kaugushüppes 6.87 Euroopa juunioride meistrivõistlustel : 2005 Kaunases : Pronksmedal seitsmevõistluses 5747 Eesti rekordid 2011. aasta 13. veebruari seisuga on Ksenija Balta püstitanud kuus kehtivat Eesti rekordit. 2006. aasta juulis Prantsusmaa Arles'is toimunud Euroopa superliigas jooksis ta 200 meetri jooksu Eesti rekordiks 23.05. 2006. aasta Euroopa meistrivõistlustel Göteborgis jooksis ta 100 meetris uueks Eesti rekordiks 11.47. 2006. aasta augustis Tallinnas toimunud rahvusvahelisel kergejõustikuvõistlusel hüppas Ksenija uueks Eesti
Pele kandis Brasiilia koondises särki numbriga 10. Nüüd on selle numbri ülevõtnud Neymar Jr, kes ka nüüd särab Brasiilia eest. Pele: "Neymar is our kid, from Santos. My heart hurts knowing he won't play for Brazil anymore in this World Cup." Pele sellel aastal Neymar Jr kohta (World Cup 2014 /MM) Pildil Pele ja Neymar Jr Saavutused Maailmameistrivõistlustel 1938 pronksmedal 1950 hõbemedal 1958 maailmameister 1962 maailmameister 1970 maailmameister 1978 pronksmedal 1994 maailmameister 1998 hõbemedal 2002 maailmameister Lõuna-Ameerika meistrivõistlused Lõuna-Ameerika meister 1919, 1922, 1949, 1989, 1997, 1999, 2004, 2007. Mängud Eesti vastu Brasiilia koondis on Eesti vastu astunud ainult ühe korra. See sõpruskohtumine toimus 12.augustil 2009
lähedal ) 23 märtsil 1879 aastal. Nn. ühe pikkuste ehk tänapäeva suuskadega suusatati 1800 aasta lõpus jääl uisutamise stiilis. Murdmaa suusatamise võistlused viidi Tahko Pihkala algatusel mere ja järve pealt maastikule 1902. Uisutamise stiili suusatamine oli tagasi 1980 aastal. Kaukopartiohiihto näol on tegemist võistlusega, kus hinnatakse fikseeritud ajaga teatud vahemaa läbimist: 24 tunni jooksul 75 km pronksmedal 48 tunni jooksul 150 km hõbemedal 48 tunni jooksul 200 km kuldmedal 48 tunni jooksul 300 km tammelehtedega kuldmedal Kasutatud materjalid : http://et.wikipedia.org/wiki/1926._aasta_p %C3%B5hja_suusaalade_maailmameistriv%C3%B5istlused http://et.wikipedia.org/wiki/Lahti http://www.erna.ee/?Tarkused/325km
Vasaraheide Referaat Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................3 1. Võistluskorraldus.................................................................................4 1.1. Varustus....................................................................................................................4 1.2. Heiteala........................................................................................4 1.3. Kohtunikud....................................................................................4 2. Tehnika.............................................................................................5 2.1. Sportlase eripära..............................................................................5 3. Olümpiamängude medalivõitjad................................................................6 4. Maailmameistrivõistluste medalivõitjad........
aastal ületas Jaan Talts selle tulemuse esimesena maailmas poolraskekaalus. Jaan Talts on kõigi aegade edukaim Eesti tõstja: ta on püstitanud 40 maailmarekordit ning võitnud olümpiamängudel kuldmedali (1972 raskekaalus) ja hõbemedali (1968 poolraskekaalus), 3 maailmameistrivõistluste kuldmedalit ja ühe hõbemedali ning 4 Euroopa meistrivõistluste kuldmedalit. Silmapaistvaid tulemusi on saavutanud ka Karl Utsar (1971 Euroopa meistrivõistluste pronksmedal raskekaalus). Tõstmine 2016. aasta suveolümpiamängudel toimus Rio de Janeiros 6.16. augustini. Võistlused peeti näituste- ja messikeskuse Riocentro teises paviljonis. Tõstmise võistlustel jagati välja 15 medalikomplekti. Meestel oli kavas kaheksa kaalukategooriat ja naistel seitse kaalukategooriat. Eesti sportlastest osales meeste kaalukategoorias üle 105 kg Mart Seim. 5 KOKKUVÕTE
Aastatel 2006–2012 treenis teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. Islandlasest treeneri abiga koostasid nad kuue aastase maailma tippu tõusmise kava. Nagu treener ennustas, tuli esimene tiitlivõistluse medal viie aasta pärast –2 005. aastal hõbe Helsingi MMil. Järgnesid hõbemedal Göteborgi EMil 2006. aastal, kuld Osaka MMil 2007. aastal ja tähtsaim, olümpiakuld, Pekingis 2008. aastal 68.82 meetriga. Praegu juhendab Kanterit Indrek Tustit. Kanteri suurimaks saavutuseks on veel pronksmedal 2012.a. Londoni olümpiamängudelt. Maailma meistrivõistlustel on ta lisaks võitnud kaks hõbe- ja pronksmedalit ning Euroopa meistrivõistlustelt kolm hõbemedalit, viimane neist 2014.aastal Zürichis. Kanter on püstitanud ka viis Eesti rekordit järgmiste tulemustega: 68.50m (2004.a.), 68.61m, 70.10m (mõlemad 2005.a.), 72.30m ja 73.38m (mõlemad 2006.a.). Ta on saanud Eesti parima meessportlase tiitli 2007. a., 2008. a. ja 2011. a
kaugushüppes kaheksa meetri piiri. See juhtus 2. oktoobril 1966. aastal Leninakani uuel staadionil. Noorukese sportlase tagajärg üllatas paljusid, värske rekordimehe seeria aga viitas sellele, et tulemus polnud juhuslik. Tõnu Lepiku õnnestunud hüpped olid: 7.80 7.93 7.77 7.50 8.03. Teatmeteos "Olümpiamängud" võtab sportlase tipp-perioodi kokku järgmiselt: "Olümpiamängudel 1968 kaugushüppes 5. koht (8.09) ja 1976 kvalifikatsioonivõistlustel tulemus 7.49. Em-võistluste pronksmedal 1969 ja sisemeistrivõistluste kuldmedal 1970. NSV Liidu meistrivõistluste hõbemedal 1974-76 ning pronksmedal 1968 ja 1969. Eesti NSV meister 1966, 1970, 1972 ja 1975. Parim tulemus kaugushüppes 8.09. 1968. aasta kevadel jagas olümpialootus maailma kõigi aegade edetabelis 15.-18. kohta. Kaugushüppe ajaloost Vana-Kreekas Esimesed olümpiamängud toimusid 776 a. ekr ja sellest ajast on olnud kaugushüpe üks seal olevatest spordialadest, kus võisteldi. 708 a
Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor ja suusahüppaja Jaan Jüris, kokku 18 sportlast. Eestlastest said olümpiamedali järgmised sportlased: · kuldmedal Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine), · hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km murdmaasuusatamine), · pronksmedal - Jaak Mae (15 km murdmaasuusatamine). 2006. aasta taliolümpiamängud toimusid Torinos, Itaalias. Eestit esindasid järgmised sportlased: iluuisutamises Jelena Glebova, Diana Rennik, Aleksei Saks, kahevõistluses: Tambet Pikkor, laskesuusatamises: Eveli Saue, Dimitri Borovik, Roland Lessing, Janno Prants, Indrek Tobreluts, Priit Viks, murdmaasuusatamises: Tatjana Mannima, Piret Pormeister, Kaili Sirge, Silja Suija,
varem, 2003. ja 2005. aastal, enne seda on ta kaasa löönud veel Euroopa meistrivõistlustel, kus ta 2002. aastal saavutas 12. koha ja 2006. aastal 2.koha. Korra on ta osalenud ka olümpiamängudel, 2004. aastal Ateenas, kus saavutas 19. koha. Eesti kergejõustiklastest on veel tuntud näiteks Aleksander Tammert, kes sündis 2. veebruaril 1973. aastal, Tartus. Treeneriteks on tal olnud Aleksander Tammert ja Dave Wollman. Tema suurimaks saavutuseks on pronksmedal Ateena olümpiamängudel 2004.aastal, kettaheites. 3 Kristjan Rahnu on sündinud 29. augustil 1979. aastal, Kohilas. Treeneriks on K. Rahnul Roland Rahnu. Suurim saavutus on tal maailmameistrivõistlustel 6. koht, Helsingis 2005. aastal Eesti suusatajad Suusatamine on üks viis liikumiseks lume või muu libiseva kattega pinnal. Suusatades liikumise hõlbustamiseks ning tasakaalu püsimiseks kasutatakse suusakeppe
Kaija Parve-Helinurm 1982. a murdmaasuusatamises ja 1985. a NL teeneline laskesuusatamises Even Tudeberg 1982. a laskesuusatamises ja 1986. a murdmaasuusatamises Marina Vahi-Bachman 1983. a murdmaasuusatamises ja 1987. a laskesuusatamises Tiit Voodla 1985. a murdmaasuusatamises ja 1988. a laskesuusatamises. Eesti laskesuusatajate medalivõidud maailmameistrivõistlustel ajavahemikus 1968-1999.a: Tõnu Pääsuke - Östersundis Rootsis 1970. a juunioride lasketeatesõit 3×7,5 km pronksmedal Even Tudeberg - Anterselvas Itaalias 1983. a juunioride lasketeatesõit 3×7,5 km hõbemedal, 15 km laskesuusatamine pronksmedal Kaija Parve - Chamonix's Prantsusmaal 1984. a lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal, Eggis Sveitsis 1985. a 10 km laskesuusatamine kuldmedal, lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal, 5 km laskesuusatamine hõbemedal Falunis Rootsis 1986. a 5 km laskesuusatamine kuldmedal, lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal Lahtis Soomes 1987
Kool Nimi ja klass Korvpall ja suusatamine Referaat Kuupäev Korvpall Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala kogu maailma. Tartu Ülikool Rock Tartu Ülikool Rock on Eesti korvpalliklubi, kes osaleb mitmetes sarjades. Hooajaks 2010/2011 oli korvpalli klubil järgmised eesmärgid: Eesti karikavõistlused - võit Tulemus: Tartu Ülikool/Rock võitis Eesti karikavõistlused. Karikavõistluste poolfinaalis võitis TÜ/Rock TTÜ/Kalevi meeskonda tulemusega 76:65. Finaalis läks TÜ/Rock vastamisi Rakve...
koht. Jalgrattasport (Erika Salumäe) 6. koht. Sydney 15. September 1. Oktoober 2000 Sydney valiti XXVII suveolümpiamängude korraldajaks ROK-i 101. istungjärgul Monacos 23. septembril 1993. aastal. Teised kandidaadid olid Berliin (Saksamaa), Manchester (Suurbritannia), Peking (Hiina) ja Ýstanbul (Türgi). Eesti oli riikidevahelises medaliarvestuses 46. kohal. Eesti sportlastest said olümpiamedalid: Erki Nool, kuldmedal kergejõustikus (kümnevõistlus), Aleksei Budõlin, pronksmedal dzuudos (kehakaal kuni 81 kg), Indrek Pertelson, pronksmedal dzuudos, (kehakaal üle 100 kg). Eesti sportlastest jõudis esikuuikusse: Valeri Nikitin, 4. koht - kreeka-rooma maadlus (kehakaal kuni 69 kg), Jüri Jaanson, 6. koht - sõudmine (ühepaat). Eesti võistkonna kooseisus osalesid olümpiamängudel: aerutaja Hain Helde; jahilaskur Andrei Ineshin; jalgratturid Lauri Aus, Jaan Kirsipuu, Innar Mändoja, Erki Pütsep, Janek Tombak; judomaadlejad Aleksei Budõlin, Indrek
b) kahe punase õuna võtmiseks? c) kolme kollase õuna võtmiseks? d) kahe erinevat värvi õuna võtmiseks? 2. Mitu erinevat lauset saab moodustada sõnadest TIHTI TÄHTI TAEVAS NÄHTI nende sõnade järjestuse muutmise teel? 3. Neli musketäri hüppavad postitõllale, kus on 6 vaba kohta. Mitmel viisil võivad nad istuda vabadele kohtadele? 4. Korvpallivõistlusel osaleb 12 võistkonda. Mitmel erineval viisil võivad jaotuda kuld-, hõbe- ja pronksmedal? 5. Korvpallivõistlusel osaleb 12 võistkonda. Neist 4 mängivad finaalturniiril. Mitu erinevat finaalgruppi võib moodustada? 6. Hulgimüügifirma "Ratsa rikkaks" võtab tööle müügijuhi, reklaamijuhi ja pankrotihalduri. Korraldati ühine konkurss, millest võttis osa 10 töösoovijat. Mitu erinevat töömääramist saab teha? 7. Munitsipaalettevõte "Plats puhtaks" võtab tööle 3 kojameest. Tuli kohale 10 kohasoovijat. Mitmel erineval viisil saab inimesi tööle võtta? 8
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Uurimistöö EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU Autor: Kristofer Paulberg Juhendaja: Leene Soekov Pärnu 20121 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................3 2. Antiikolümpia ehk Olümpiamängud ajalugu.........................................................................4 2.1. Päritolu............................................................................................................................4 2.2. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta........................................................................4 2.3. Ajalugu............................................................................................................................4 2.4. Esimesed olümpiamängud...............................................................................................5 2.5...
See oli ka tema napim võit. SAAVUTUSED Olümpiamängudel · 2004 Ateenas: · olümpiavõitja 100 m liblikujumises (51,28) · olümpiavõitja 200 m liblikujumises (1.54,04) · olümpiavõitja 200 m kompleksujumises (1.57,14) · olümpiavõitja 400 m kompleksujumises (4.08,26 MR) · olümpiavõitja 4x200 m vabaujumises (7.07,33) · olümpiavõitja 4x100 m kompleksujumises 3.30,68 MR · pronksmedal 200 m vabaujumises (1.45,32) · pronksmedal 4x100 m vabaujumises (3.14,36) · 2008 Pekingis: · olümpiavõitja 200 m vabaujumises (1.42,96 MR ) · olümpiavõitja 100 m liblikujumises (50,58 OR) · olümpiavõitja 200 m liblikujumises (1.52,03 MR) · olümpiavõitja 200 m kompleksujumises (1.54,23 MR) · olümpiavõitja 400 m kompleksujumises (4.03,84 MR) · olümpiavõitja 4x100 m vabaujumises (3.08,24 MR)
b) kahe punase õuna võtmiseks? c) kolme kollase õuna võtmiseks? d) kahe erinevat värvi õuna võtmiseks? 2. Mitu erinevat lauset saab moodustada sõnadest TIHTI TÄHTI TAEVAS NÄHTI nende sõnade järjrstuse muutmise teel? 3. Neli musketäri hüppavad postitõllale, kus on 6 vaba kohta. Mitmel viisil võivad nad istuda vabadele kohtadele? 4. Korvpallivõistlusel osaleb 12 võistkonda. Mitmel erineval viisil võivad jaotuda kuld-, hõbe- ja pronksmedal? 5. Korvpallivõistlusel osaleb 12 võistkonda. Neist 4 mängivad finaalturniiril. Mitu erinevat finaalgruppi võib moodustada? 6. Hulgimüügifirma “Ratsa rikkaks” võtab tööle müügijuhi, reklaamijuhi ja pankrotihalduri. Korraldati ühine konkurss, millest võttis osa 10 töösoovijat. Mitu erinevat töömääramist saab teha? 7. Munitsipaalettevõte “Plats puhtaks” võtab tööle 3 kojameest. Tuli kohale 10 kohasoovijat.
b) kahe punase õuna võtmiseks? c) kolme kollase õuna võtmiseks? d) kahe erinevat värvi õuna võtmiseks? 2. Mitu erinevat lauset saab moodustada sõnadest TIHTI TÄHTI TAEVAS NÄHTI nende sõnade järjrstuse muutmise teel? 3. Neli musketäri hüppavad postitõllale, kus on 6 vaba kohta. Mitmel viisil võivad nad istuda vabadele kohtadele? 4. Korvpallivõistlusel osaleb 12 võistkonda. Mitmel erineval viisil võivad jaotuda kuld-, hõbe- ja pronksmedal? 5. Korvpallivõistlusel osaleb 12 võistkonda. Neist 4 mängivad finaalturniiril. Mitu erinevat finaalgruppi võib moodustada? 6. Hulgimüügifirma "Ratsa rikkaks" võtab tööle müügijuhi, reklaamijuhi ja pankrotihalduri. Korraldati ühine konkurss, millest võttis osa 10 töösoovijat. Mitu erinevat töömääramist saab teha? 7. Munitsipaalettevõte "Plats puhtaks" võtab tööle 3 kojameest. Tuli kohale 10 kohasoovijat. Mitmel erineval viisil saab inimesi tööle võtta? 8
"Ma tõotan kõigi sportlaste nimel, et neist olümpiamängudest osa võttes austame ja täidame reegleid, mille järgi peetakse ning võistleme tõeliselt sportlikus vaimus oma võistkonna auks ja spordi kuulsuseks." Olümpiatõotust annavad sportlased 1920. a-st alates, selle traditsiooni algatas P. de Coubertin. · Autasud Olümpiamängudel autasustatakse võitjaid kohe pärast mingi ala võistluste lõppu. Esimese kolmekohasaavutanud sportlased antakse vastavalt kuld-, hõbe- või pronksmedal ja diplom, 4.-6.kohale tulnuile ainult diplom. Medaleid annab võitjaile kätte ROK-I president ( või tema määratud ROK-I liige), keda saadab selle spordiala rahvusvahelises föderatsiooni president. Sportlased seisavad autasustamispjedestaalil (nägu kesktribüüni poole, esikoha võitja keskel kõrgeimal astmel), heisatakse nende maade riigilipud ja mängitakse esikohale tulnu auks tema kodumaa hümni. Olümpiamedalite läbimõõt peab olema 60mm ja paksus 3mm. Kuldmedal on valmistatud
selle esimene president, samuti Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige. Baeri huvide nimerkiti on pikk,näiteks kuulusid sinna: embrüoloogia, anatoomia, ihtüoloogia, entomoloogia,geograafia jne. Viimased eluaastad (1867-1876) elas Baer Tartus, olles seal Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Tart Toomemäel asub ka Baeri mälestuskuju. 5 krooni-Paul Keres sündis aastal 1916 7. jaanuaril Narvas. Ta oli NSV liidu üks parimaid malemändijaid,tema saavutuste hulka kuulusid maleolümpia pronksmedal (1939) eesti võistkonnaga, kolmekordne NSV maletsempion (1947,1950,1951), ning kuulus seitse korda NSV liidu võistkonda,mis võitis maleolümpia (1952,1954,1956,1958,1960,1962,1964). Tema mängustiili kirjeldati: ,,erakordselt mitmekesine" ,mis aitasid koos tema isiksuse ja saavutustega propageerida malet nii kodu- kui ka välismaal. Keres käis koolis Pärnus ning hiljem õppis Tartu Ülikoolid matemaatikat. Ta on ka kirjutanud maleraamatuid,sealhulgas
· Göteborgis (Rootsis) Euroopa meistrivõistlustel hõbemedal viskega 68,03 2007 · Stuttgardis IAAF-i finaalvõistlustel esimene koht viskega 66,54 · Õsakas (Jaapanis) maailmameistrivõistlustel maailmameister viskega 68,94 2008 · Pekingis olümpiamängudel olümpiavõitja viskega 68,82 · Stuttgardis IAAF-i finaalvõistlustel esimene koht viskega 68,38 2009 · Berliinis maailmameistrivõistlustel pronksmedal viskega 66,88 Gerd Kanter on viis korda ületanud Eesti rekordit. Viimane oli 2006 aastal, mille tulemus oli 73,38. See sama tulemus on ka Gerdi isiklik rekord. Kultuuriminister Laine Jänes tegi ettepaneku premeerida Gerd Kanterit maailmameistritiitli eest 300 000 krooniga, tema treenerit Vesteinn Hafsteinssoni 150 000 krooniga. Rahvusvaheline Kergejõustikuföderatsioon IAAF premeeris Gerd Kanterit tiitli eest
· Positsioon: 2 Üks Eesti edukaim ja andekaim korvpallur ajaloos on kindlasti Ilmar Kullam. Lõpetas 1959 TRÜ kehakultuuriteaduskonna. Kuulus hea taktikalise vaistuga universaalse mängijana 1947--53 NSV Liidu koondmeeskonda, võitis selles Helsingi OM-il 1952 hõbemedali, tuli 1947, 1951 ja 1953 Euroopa meistriks ning 1949 ja 1951 universiaadi võitjaks. Sai 1949 TRÜ spordiklubi meeskonnaga NSV Liidu meistriks (hõbemedal 1950, pronksmedal 1951 ning pronksmedal ka 1945 Tallinna "Kalevi" meeskonnas). Eesti meister 1948, 1956, 1957 ja 1960. Oli 1966--93 TÜ õppejõud (1973--83 ka sportmängude kateedri juh), 1960--71 ühtlasi Tartu "Kalevi" korvpallimeeskonna vanemtreener, juhendas ka Eesti koondist (NSV Liidu rahvaste spartakiaadil saavutati 1967 hõbe- ja 1971 pronksmedal). NSVL-i teeneline meistersportlane (1951), NSVL-i teeneline treener (1965). 13
rahvusliku teatri sünniaegadel (1871, 1875). 1860-tel olid tihenenud Kreutzwald suhted Venemaa ja Soome akadeemiliste ringkondadega ning eesti rahvusliku liikumise tegelastega. Oma pika ja viljaka aeluea vältel kujunes ta vaieldamatuks autoriteediks, seda näitavad ka järgmised kuuluvused ja tunnustused: 1839 ÕESi liige 1847 Eestimaa Kirjanduse Ühingu kirjavahetajaliige 1849 ÕESi auliige 1855 Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige 1857 pronksmedal haavatute ravimise eest Krimmi sõja ajal 1860 Vene teaduste Akadeemia Demidovi preemia "Kalevipoja" eest 1863 kolleegiuminõuniku tiitel 1864 Narva Muinsuse Seltsi auliige 1866 "Vanemuise" seltsi auliige 1867 mälestusrist talurahvaseaduse tõlkimise eest mälestusrist kooleravastase võitluse eest 1871 Ungari Teaduste Akadeemia välisliige Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi auliige 1872 Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi auliige Eesti Kirjameeste Seltsi aupresident
Ronald Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor, suusahüppaja Jaan Jüris. Eestlased olümpiamedalil: kuldmedal - Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine), hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km), pronksmedal - Jaak Mae (15 km). Torino 10.02. - 26.02.2006 Olümpia koondisesse kuulusid: laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing, Priit Viks, Eveli Saue; murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Priit Narusk, Anti Saarepuu, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Aivar Rehemaa, Kristina Smigun, Silja Suja, Kaili Sirge, Piret Pormeister, Tatjana Mannima; iluuisutajad Diana Rennik, Aleksei Saks, Jelena Glebova; kahevõistleja Tambet Pikkor;
Suusatamine Referaat Koostas: Anna-Mari Raudsepp Sissejuhatus Mina is eolen väga vähe suusatanud, kuna mul on põlvedega probleeme. Koolis ikka on natuke suusatatud aga tehnika pole minu rida. Mina suusatan nii nagu oskan, muidugi ilma mingi tehnikata. Võibolla mulle sellepärast suusatamine eriti ei meeldigi, kuna ma ei oska seda teha. Siis nüüd selles referaadis saan ma teada natuke rohkem suusatehnikast ja eks see ongi positiivne. Sisukord sissejuhatus Suusasammudest ja suusatamisest Ajaloost Suusatamise tervislike mõjusid Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis Tuleb valida õiged suusad Esimesest medalist maailma esimeseks suusamaaks (1999 2006) kokkuvõte Suusasammudest ja suusatamisest Suusatamine on raske ala igale alustajale, eriti uisusamm, kui sa pole sellega harjunud l...
Eesti olümpiavõitjate saavutused Alfred Neuland Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Neulandi eri tõsteviiside tulemused olid 72,5 kilo ühe käega surumises, 75 kilo ühe käega tõukamises ja 110 kilo kahe käega tõukamises. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 -- 1925) Osvald Käpp Olümpiav...
2010. aasta taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali. 2. juulil 2010 teatas ta, et on tippspordist loobunud. Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks Olümpiamäng ud Kuld 2006 10 km klassikatehnika Kuld 2006 7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe 2010 10 km vabatehnika Gerd Kanter Olümpiamäng ud 2004 Ateenas: 19. koht 60.05 (21. august) 2008 Pekingis: kuldmedal 68.82 (19. august) 2012 Londonis: pronksmedal 68.03 (7. august) Gerd Kanter Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja.Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit (alates 9. jaanuarist 2007; varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja). Kanterit treenib Vésteinn Hafsteinsson (Island). Tema esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ning kuni 30
tagasihoidlikud.Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ja suusamaratonis 23. kohale. Eesti tuntumad murdmaasuusatajad: Jaak Mae (sündinud 25. veebruaril 1972 Tapal) on eesti endine murdmaasuusataja.Ta on osalenud viitel olümpiamängudel ja kümnetel maailmameistrivõistlustel. Parimateks saavutusteks on 2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys 15 km klassikas võidetud pronksmedal ja 2003. aasta maailmameistrivõistlustel Val di Fiemmes 51 km klassikas võidetud hõbemedal. Maailma karikavõistlustel on ta jõudnud poodiumile seitsmel korral. Parim koht MK-sarja lõplik paremusjärjestususes on 2001.–2002. aasta hooajal saadud kuues koht, kuigi ta jõudis sel hooajal poodiumile vaid korra.Pärast sportlaskarjääri lõpetamist on ta olnud Eesti Suusaliidu juhatuse liige ja Otepää MK- etappide korralduskomitee juht. 2013. aastast on ta Suusaliidu peasekretär
Ronald Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor, suusahüppaja Jaan Jüris. Neljandat korda olümpial: Andrus Veerpalu. Eestlased olümpiamedalil: kuldmedal - Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine), hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km), pronksmedal - Jaak Mae (15 km). Torino 10.02. - 26.02.2006 Olümpia koondisesse kuulusid: laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing, Priit Viks, Eveli Saue; murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Priit Narusk, Anti Saarepuu, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Aivar Rehemaa, Kristina Smigun, Silja Suja, Kaili Sirge, Piret Pormeister, Tatjana Mannima; iluuisutajad Diana Rennik, Aleksei Saks, Jelena Glebova; kahevõistleja Tambet Pikkor;
40) kuldmedal Maailmameistrivõistlused: Helsingi 1983: 100 m (10.07) kuldmedal 4x100 m teatejooks (37.86) kuldmedal Rooma 1978: 100 m (9.93) kuldmedal 4x100 m teatejooks (37.90) kuldmedal Tokio 1991: 100 m (9.86) kuldmedal 4x100 m teatejooks (37.50) Stuttgart 1993: 200 m (19.99) pronksmedal Isiklikud rekordid: 100 m- 9.86 (1991) 200 m- 19.75 (1983) Lisa 3 Tabel 3. Christoph Lemaitre tulemused suurvõistlustel (6) Sündinud: 11.06.1990 Prantsusmaa, Annecy Pikkus: 189 cm Kaal: 74 kg Saavutused: Juunioride maailmameistrivõistlused: Bydgoszcz 2008: 200 m (20.83) kuldmedal Juunioride euroopa meistrivõistlused: Novi Sad 2009: 100 m (10.04) kuldmedal Euroopa meistrivõistlused:
Tallinna Laagna Gümnaasium Ujumine Eestis Referaat Koostaja: Inna Dormidontova 8. b klass Juhandaja: Malle Zoova Tallinn, 2010 Sisukord 1. Sisukord.......................................................................................................lk 2 2. Sissejuhatus.................................................................................................lk 3 3. Ivar Stukolkin..............................................................................................lk 4 4. Indrek Sei....................................................................................................lk 5 5. Elina Partõka...............................................................................................lk 6 6. Veiko Siimar.......................................................................
Järgnesid norralannad Marit Björgen (+0,8), Kristin Steira (+3,7) ning tsehhitar Katerina Neumannova (+5,0). 7,7 km punktis oli Smigun juba liider, edestades Steirat 4,7, Neumannovat 4,8 ja Björgenit 5,7 sekundiga. Seejärel tegi eestlanna rasketel tõusudel sisse otsustava vahe, juhtides 8,8 km peal Neumannova ees juba 19,9 sekundiga. Finisis näitas kell Smigunile aega 27.51,4. Marit Björgen võitis hõbemedali, jäädes Smigunile alla 21,3 sekundiga. Pronksmedal kuulub teisele norralannale Hilde G. Pedersenile, kes kaotas võitjale 22, 6 sekundit. Alguses head tempot näidanud kanadalanna Renner jäi lõpuks kaheksandaks. Üks stardieelseid soosikuid, soomlanna Virpi Kuitunen oli üheksas. Kardetud vastastest oli venelanna Julia Tsepalova alles 26. ning Beckie Scott diskvalifitseeriti valel suusarajal sõitmise pärast. Teistest eestlastest oli parim Silja Suija, saades 49. koha. Tatjana Mannima oli 51. ja Kaili Sirge 56
Turismi õppetool Referaat Saku Õlletehas 2010 Sisukord...........................................................................2 Ettevõtte ajalugu ..............................................................................3 1. Saku mõisa õlleköök...................................................................................3 2. Saku Õlletehase aktsiaselts...............................................................4 3. Uue ajastu algus............................................................................5 4. Saku maailma õlletootjate kõrgliigas.................................................7 Saku tootevalik.................................................................................7 Mis on õlu?................................................................................................................8 Millest õlut tehakse?..............................................................
sportlase ja nelja hobuse dopinguproov. Kokku võeti 4620 dopinguproovi – 3681 uriini- ja 939 vereproovi. Sõklad võivad teradest eralduda ka järgmise kaheksa aasta jooksul. Täpselt nii kaua hoitakse võetud proove külmutatuna alles. Ludmilla Blonska 2008 aasta Olümpiamängudel sai teiskordse positiivse dopinguproovi tõttu eluaegse võistluskeelu Ukraina kergejõustliklane Ludmila Blonska. Blonska ebaausalt võidetud hõbemedali omanikuks sai USA mitmevõistleja Hyleas Fountain. Pronksmedal läks venelannale Tatjana Tšernovale. Dopinguproovid sisaldasid keelatud ained, milleks oli anaboolne steroidi metüültestosteroon. Esimene kord kui Blonska dopinguproovis põrus oli 2003. aastal. Siis oli keelatud ainena kasutusel stanazool. Koos seitsmevõistleja Ljudmillaga said eluaegse võistluskeelu samuti tema abikaasa ja treener Serhiy Blonski. Kui nii A- kui B-proovid näitasid positiivset, oli kergejõustliklane ise šokeeritud ja ei teadnud sellest midagi
kõrgushüppes. Oma parimail sportlaspäevil kuulus ta pikka aega NSV Liidu kümnevõistluse koondisesse ning mahtus kahel hooajal koguni maailma hooaja esikümnesse. 1990. aastate keskpaigas Eesti koondisse kuulunud Madli Luurilt, eesti kõigi aegade ühelt andekamalt odaviskajalt, loodeti kõrgeid tulemusi, kuid tema sportlastee katkestas kahjuks tõsine õlavigastus. Tasuks spordiharrastuse eest jäid siiski Järvamaa rekordid 52.32 odaviskes ja 39.04 kettaheites ning pronksmedal Eesti meistrivõistlustelt 1995. aastal. 2003. aastal valmis lõpuks ka Aravetele 300-meetrise ringrajaga staadion, mis käesoleval aastal saab endale kummikatte. Loodetavasti leiab nii mõnigi sellest innustust ja seab endale eesmärgi jõuda vabariigi paremikku. JÄRVA-JAANI Järva-Jaanis sai kergejõustiku-alane liikumine alguse vaid pisut hiljem, kui Amblas küllap naabrite eeskuju nakatas. Esimene spordiplats rajati Orina mõisa juurde (tänapäeva Kasekoplisse)
tõsiselt märku andma hakkas. Otsa tegi lahti Kohtla-Järve noor andekas krossisõitja Mart Mägar, kes krossikooli oli saanud Tihemetsa tehnikumis õppimise ajal omaaegselt tuntud sõitjalt Sulev Saarelt. Tehnikaspordialade üleliidulise talispartakiaadi finaalvõistlustel saavutas Mägar 250-kuubikuliste klassis esikoha . See ei jäänud temale sel aastal viimaseks üleliiduliseks tunnustuseks. Nõukogude Liidu suvistel meistrivõistlustel tuli pronksmedal samas masinaklassis. Selle sama klassi võitja oli siis kõige teramas tipus ja selleks oli Gennadi Moissejev. Nendel meistrivõistlustel tõestas naissõitja Luule Tull taas oma kuulumist Nõukogudemaa naisvõidusõitjate eliiti. Seitse aastat tagasi võidetud hõbemedalile tuli juurde ka hõbekarva medal. Hõbemedalid tõid koju ka Saku Motoklubi võidusõitjad J.Uustalu ja M.Oras 650- kuubikuliste külgvankriga mootorrataste klassis. Need olid mehiste võidusõitjate esimesed
Võisteldi 9 spordialal (kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, võimlemine, sõudmine jäeti tormise mere tõttu ära). Olümpiamängud avas Kreeka kuningas Georgios I. Olümpiamängude peaareen oli Panathenaikoni staadion. Autasud neil olümpiamängudel olid: esikoht - hõbemedal, diplom, Olümpiast lõigatud õlipuuoks; teine koht - pronksmedal, diplom; kolmas koht - diplom. Erand: maratonijooksus kolmandana lõpetanud ungarlasele Gyula Kellnerile anti ka pronksmedal Esimeseks olümpiavõitjaks tuli USA kolmikhüppaja James Brendan Connolly (6.04.1896). Pärast rohkem kui saja-aastast vahet jõuab spordi suursündmus 2004. aasta augustis taas oma sünnimaale. Olümpialiikumine Olümpialiikumine on liikumine, mis koosneb Rahvusvahelisest Olümpiakomiteest,
13 Võistlejana Treenerina Gert Kullamäe Gert Kullamäed võib pidada omaaja üheks parimaks viskajaks euroopas, ilma igasuguste liialdusteta. Mees on võtnud meistritiitleid riikides nagu näiteks Eesti, Belgia, Leedu ja ka kunagine Nõukogude Liit. Gert oli juba varases nooruses N. Liidu noortekoondises, mille koosseisus võideti ka kuni 16 aastaste EM-il pronksmedal, samuti oli ta aastaid üks Eesti rahvuskoondise liidreid. Oma Eesti meistriliiga debüüdi tegi Gert Kullamäe 1985. aastal TPI meeskonnas, olles siis vaid 15 aastane. Meeskonda kuulusid samal aastal ka Margus Metstak, Ivo Saksakulm ja Tiit Sokk. TPI rivistuse mängis noormees 1988-1989 oma viimase hooaja. Selleks ajaks oli Kullamäe jäänud silma ka juba suure Kalevi treenerile Jaak Salumetsale.Siiski mängis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
