1.Sisukord ja kasutatud allikad. 2.Üldandmed. 3.Asend. Naabrid. Pinnamood. 4.Kliima. Siseveed. Mullad. 5. Loodusvöönd. 5-6. Inimene ja keskkond. Kasutatud allikad 1. Maailma atlas 2003 2. Eesti Entsüklopeedia nr.6 1992. 3. http://miksike.ee/docs/referaadid2006/mauritaania_llina%20metskula.htm 4. A ja O taskuteatmik, 1999 5. Maailma teatmeatlas, 2000 6. Dean Foster ,,Aafrika ja Lähis-Ida riikide etikett ja tavad." Ersen 2002 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Mauritaania Üldandmed Nimi: Mauritaania Islamivabariik Pealinn: Nouakchott (Nuaksott, 1985. a. 500 000el.) Riigikord: Presidentaalne vabariik Pindala: 1 030 700 km ² Haldusjaotus: 12 regiooni ja pealinna ringkond Rahvaarv: 2 912 584 (2003) Rahvastiku tihedus: 2,8 inimest km ² Riigikeel: araabia ja prantsuse (fulani, volofi, soninke, poulari) Riigiusk: islam Valdav usund: Suuremat osa Mauritaania elanikest kutsutakse maurideks, kes on segu araablastest ja berberitest
eluiga õpinguaastate arv kohta (USD PPP 2012) Rootsi 12 0,898 81,82 11,74 43201,35 Venemaa 57 0,778 67,98 11,83 22616,58 Indoneesia 108 0,684 70,83 7,51 8970,35 Mauritaania 161 0,487 61,55 3,74 2988,15 Mongoolia 103 0,698 67,5 8,31 8,465,76 Eesti 33 0,84 74,44 12,01 23387,24 Tabel 1. IAI (HDI) osakomponendidAllikas. The 2014 Human Development Report. Mongoolia kuulub keskmise arengutasemega riikide hulka. Selle riigi miinuseks on kindlasti madal
AUSTRAALIA Libeeria- Monrovia Austraalia- Canberra Liibüa- Tripoli Belau- Koror LAV- Pretoria Fidzi- Suva Lõuna- Sudaan- Juba Kiribati- Tarawa South Madagaskar- Antananarivo Marshalli Saared- Majuro Malawi- Lilongwe Mikroneesia Liiduriigid- Palikir Mali- Bamako Nauru- Yaren Maroko- Rabat Paapua Uus Guinea- Port Moresby Mauritaania- Nouakchott Saalomoni Saared- Honiara Mauritus- Port Louis Samoa- Apia Mosambiik- Maputo Tonga- Nuku'alofa Namiibia- Windhoek Tuvalu- Funafuti Niger- Niamey Vanuatu- Vila Nigeeria- Abuja Uus- Meremaa- Wellington Roheneemesaared- Praia Rwanda- Kigali Sambia- Lusaka Sao Tome ja Principe- Sao Tome
1980. aastate kodusõda miljonitele inimestele näljasurma Rahvarahutused Mosambiigis 1980 tervishoiu ja haridussüsteemi ning põllumajandusliku tootmise kokkuvarisemine. 1990 aasta alguseks oli surnud umbes miljon inimest ja poolteist miljonit põgenenud 1991.1993. aasta kodusõjas Somaalias suri nälga arvatavasti 300 000 inimest, sest sõjaoht ei võimaldanud neile toiduabi kätte toimetada Tähtsaimad eksportkaubad Kala Mauritaania Nafta Liibüa, Nigeeria, Gabon, Kongo, Angola Teemandid KeskAafrika Vabariik, Botswana Tubakas Malawi Kohv Uganda, Ruanda, Burundi, Etioopia Vask Sambia Raud Libeeria Rõivad Lesotho Aitäh kuulamast !
74.) Aserbaidzaan 75.) Iraan 76.) Iraak 77.) Turgi 78.) Suuria 79.) Jordaania 80.) Iisrael 81.) Liibanon 82.) Saudi-Araabia 83.) Nepal 84.) Sri Lanka 85.) Kuveit 86.) Araabia Uhendimiraadid 87.) Jeemen 88.) Omaan Austraalia. 89.) Uus-Meremaa Aafrika 90.) Maroko 91.) Alzeeria 92.) Liibua 93.) Egiptus 94.) Mauritaania 95.) Mali 96.) Niger 97.) Tsaad 98.) Sudaan 99.) Etioopia 100.) Somaalia 101.) Guinea 102.) Libeeria 103.) Elevandiluurannik (Cote d'lvoire) 104.) Kaerun 105.) Gabon 106.) Nigeeria 107.) Kesk-Aafrika Vabariik 108.) Kongo 109.) Kongo Demotraatlik Vabariik 110.) Kenya 111.) Tansaania 112.) Angoola 113.) Sambia 114.) Zimbabwe 115.) Mosambiik 116.) Namiibia 117.) Botswana 118.) LAV (Louna-Aafrika Vabariik) 119.) Madagaskar.
KÕRBED Koostas:Rita Jalast Kõrbete paiknemine · Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond · Mandrite kuivad sisepiirkonnad · Külmade merehoovuste naabrus · Hõlmavad 23% maismaa pindalast · Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid · Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim · Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest · Soolakõrb-suur soolasisaldus · Kivikõrb- koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist · Liivakõrb- kõige levinum, liigirikkaim Kliima kõrbes · Parasvööde, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde · Suur ööpäevane õhutemperatuuri kõikumine · Aastane sademete hulk kuni 250 mm
itta kuni Afganistani ja Pakistanini. Kuuluvad sinna: Afganistan , Armeenia, Aserbaidzaan, AÜE, Bahrein,Gruusia, Iisrael, Iraak, Iraan, Jeemen, Jordaania, Katar, Kuveit, Küpros, Liibanon, Omaan, Palestiina, Saudi Araabia , Süüria, Türgi arengumaad on Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Egiptus, Süüria, Iraan, ja Pakistan. Naftariigid: Liibüa, Saudi Araabia, Iraak, Kuveit, Bahrein, Katar, Ühendemiraadid, Aserdaidzaan,Turkmenistan ja Oman Vähim arenenud maad: Mauritaania, Sudaan, Eritrea, Djibouti, Somaalia, Jordaania, Jeemen,Usbekistan, Afganistan, Tadzikistan Loodusolud, loodusvarad Põhja-Aafrika ja Ees-Aasia riigid jäävad lähistroopiliste ja troopiliste kõrbete ning oaaside aladele Oaasides on küll head põllumaad, kui viljakaid oaase on vähe Vett põllumaade niisutamiseks ja laiendamiseks napib Kalavarud on tühised Metsa kasvab vaid mägistes piirkondades Nende territooriumitel paikneb 2/3 maailma naftavarudest
ning 2025. aasta oodatav rahvaarv on 42 000 000 inimest. Maroko rahvastik on demograafilise ülemineku esimeses etapis, kuna sündimus on suur ning suremus väike. Rahvastiku tihedus on keskmiselt 75,6 in/km2. Aastast 2000 on Maroko rahvaarv tõusunud, kuid aastal 2009 langes see järsult. Ning seejärel on see taas stabiilselt tõusma hakanud. Rahvastiku paiknemine A. Rahvastiku tihedus on keskmiselt 75,6 in/km2. B. Naaberriigid on Mauritaania edelas ning Alzeeria idas ja kagus (piir Alzeeriaga on kinni). Vahemere rannikul on ka kaks Hispaania enklaavi Ceuta ja Melilla. Neist kõige tihedamini asustatud on siiski Maroko. C. Kõige tihedam on asustus linnastunud rannikualadel. Maroko lõunaosa ja mäestikualad on asustatud väga hõredalt. Maroko looduse eripära määravad mägine pinnamood ja Atlandi ookeani ning Sahara mõju. Maroko varieeruv pinnamood sisaldab kirdest edelasse minevat maa keskosa
Namibi Atacama Suur Liivakõrb Kalahari Patagoonia Suur Victoria www.blueplanetbiomes.org/ desert.htm Kõrbete paiknemine Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond Mandrite kuivad sisepiirkonnad Külmade merehoovuste naabrus Hõlmavad 23% maismaa pindalast Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest Soolakõrb-suur soolasisaldus Kivikõrb- koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist Liivakõrb- kõige levinum, liigirikkaim Kliima kõrbes Parasvööde, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde Suur ööpäevane õhutemperatuuri kõikumine Aastane sademete hulk kuni 250 mm
14. Georgia 72.69 in/km2 15. Egiptus 67.58 in/km2 16. Mehhiko 52.15 in/km2 17. Valgevene 50.10 in/km2 18. Iraan 39.84 in/km2 19. Läti 36.44 in/km2 20. Tansaania 35.29 in/km2 21. Venezuela 26.31 in/km2 22. Rootsi 21.69 in/km2 23. Tsiili 20.00 in/km2 24. Soome 16.89 in/km2 25. Norra 14.42 in/km2 26. Uus-Meremaa 13.63 in/km2 27. Argentiina 13.42 in/km2 28. Alzeeria 13.07 in/km2 29. Omaan 11.52 in/km2 30. Saudi Araabia 10.97 in/km2 31. Boliivia 7.36 in/km2 32. Island 2.72 in/km2 33. Mauritaania 2.51 in/km2 34. Austraalia 2.47 in/km2 35. Namiibia 2 in/km2
VPG 11.klass Maroko lipp Üldandmed PINDALA - 446 550 km2 RAHVAARV 32 200 000 (2009) PEALINN - Rabat (Ar-Rib) PEALINNA ELANIKE ARV - 1 655 753 KEEL araabia RAHAÜHIK - dirham (MAD) Geograafiline asend Maroko on riik Loode-Aafrikas. Riigi koosseisu kuulub ka vaidlusalane territoorium Lääne-Sahara. Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres. Naaberriigid on Mauritaania edelas ning Alzeeria idas. Looduslikud tingimused PINNAMOOD mägine pinnamood. Marokot läbib kirdest edelasse Atlase kurdmäestik. Maroko lõunaosas madalduvad mäed Sahara kõrbe platooks. KLIIMA Asub lähistroopilises kliimavöötmes. Kliima on kuiv, kuigi rannikupiirkondades sajab väikestes kogustes novembrist märtsini vihma. Temperatuur varieerub olenevalt aastaajast ja asukohast. LOODUSVARAD Maroko peamised loodusvarad on põllumajanduslikud. Kõige
Libeeria 107. Brasiilia, Brasília 155. Liibüa Tripoli 108. Tsiili, Santiago 156. Lääne-Sahara 109. Peruu, Lima 157. Lõuna-Aafrika Vabariik Pretoria 110. Boliivia, La Baz 158. Madagaskar Kesk-Ameerika 159. Malawi 111. Belize Belmopan 160. Mali Bamako 112. Guatemala Guatemala 161. Maroko 113. Honduras Tegucigalpa 162. Mauritaania 114. El Salvador San Salvador 163. Mauritius 115. Nicaragua Managua 164. Mosambiik Maputo 116. Costa Rica San José 165. Namiibia 117. Panama Panamá 166. Nigeeria Abuja 118. Bahama Nassau 167. Niger 119. Kuuba La Habana 168. Roheneemesaared Cabo Verde 120. Jamaica Kingston 169. Rwanda 121. Haiti Port-au-Prince 170. Sambia Lusaka
Pindala: 1 240 000 km ² Rahvaarv: 11 626 219 Rahvastiku tihedus: 9,4 in/km ² Rahaühik: CFA frank Iseseisvus: 22.September, 1960 Riigihümn: Pour L'Afriquue et pour toi, Mali Rahvuskuuluvus: mande 50%(Bambara,Malinke,Sarakole), Peul 17%, Voltic 12%, Tuareg ja Moor 10%, Songhai 6%, muud 5% Religioonid: islam 90%, kohalikud usundid 9%, kristlased 1% Ajavöönd: maailmaaeg Üladomeen: .ml Maakood: 223 Mali asub Aafrika mandril. Mali on maast ümritsetud Nigeri, Alzeeria, Mauritaania, Burkina Faso, Cote D'Ivore, Libeeria, Guinea ja Senegaliga.Mali territoorium on üldiselt tasane ning täis piktiud väikesi kõrgendikke. Edelas kõrguvad Mandingi ja Bambouki mäed ning kagus Hombori mäestik, kus kõrgemaid tipud ulatuvad 1155 meetrini.Põhjas võtab suure osa maast enda alla Sahara kõrb.Läänealad on seevastu Saheli tüüpilise maastiku päralt, mis kujutab endast kõrbe ja savanni vahelist poolkuiva üleminekupiirkonda
29. Madagaskar 587 040 km² 17 501 871 (2004) Antananarivo 26. juuni 1960 30. Malawi 118 480 km² 10 385 849 (2000) Lilongwe 6. juuli 1964 31. Mali 1 240 000 11 340 480 (2002) Bamako 22. september 1960 km² 32. Maroko 446 550 km² 31 689 267 (2003) Rabat 2. märts 1956 33. Mauritaania 1 030 700 3 086 859 (2005) Nouakchott 28. november 1960 km² 34. Mauritius 1 860 km² 1 189825 (2002) Port Louis 12. märts 1968 35. Mosambiik 801 590 km² 19 104 696 (2000) Maputo 25. juuni 1975 36. Namiibia 825 418 km² 1 820 916 (2002) Windhoek 21. märts 1990
levitamine; võitlus rahvuste enesemääramisõiguse vastu; Aafrika koloniseerimine: põhjused, sõltumatud riigid, kaart (õpilane oskab nimetada ja märkida kaardil tänapäeva Aafrika riike, mis olid omal ajal Prantsuse (vähemalt 4 riiki), Briti (vähemalt 4 riiki), Saksamaa ja Portugali kolooniad). Aafrika: Põhjused: toormaterjalid, vahesadamad; Abessiinia ja Libeeria (ainsad iseseisvad riigid); Prantsuse: Benin, Niger, Senegal, Mauritaania Briti: Nigeeria, Egiptus, Gambia, Uganda Saksamaa:Togo, Kamerun Portugali:Mosambiik, Angola Tehnikasaavutused ja nende tähtsus. · Konveiertootmine (Ford T, 1908) (esimene auto, mis konveieri poolt, hüüdnimeks "Plekiliisu" ) · õhusõidukid (tsepeliin, Wrightide lennuk, 1903) (tsepeliin võetakse kasutusele sakslaste poolt, tänapäeval kasutatakse reklaamitööstuses) (lennuk võetakse ameeriklaste poolt, 1903 esimene õhulend, mis kestis 12s ja tõusis 0,5m
Sahara kõrbe ümbritsevad loodusvöönditest lõuna pool savann ja põhja pool vahemereline taimestik ning kõrgusvööndilisus. Joonis 1 - Sahara kõrb märgitud punasega 2.Kõrbe ulatus Sahara pindala on üle 9 milj. km2, täpsemalt 9269600 km², ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Sahara kõrbe alal asuvad: Egiptus, Sudaan, Algeeria, Chad, Liibüa, Mali, Mauritaania, Maroko, Nigeeria, Tuneesia. 3.Kliimatingimused, Tekkepõhjused Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58° C, liiv kuumeneb kohati isegi 90 kraadini. Üldiselt on aasta läbi soe ja suvel eriti palav. Talvel võib esineda väikseid vihmahoogusid. Päeval on temperatuurid vähese õhuniiskuse tõttu äärmiselt kõrged. Aasta keskmised temperatuurid on vahemikus 20º 25º C. Kõrgeimad keskmised õhutemperatuurid on
Tänapäeval on moslemeid kõikjal Aafrikas, kokku u 285 miljonit inimest. Aafrika rahvad ja hõimud Põhja-Aafrika on kuulunud ülejäänud Aafrikaga ühte tõepoolest üksnes geograafiliselt, aga mida aeg edasi, seda rohkem siiski ka poliitiliselt. Teadaolevalt vanimad põhja-aafriklased kõnelesid hamiidi keeli. Nende elavad järeltulijad on erinevad berberi hõimud, kes asustavad avaraid territooriume Sahara kõrbealal ja moodustavad senini enamuse Maroko ja Mauritaania rahvastikust (millest ka mauride nimi). Hamiidide hulka kuuluvad ka Aafrika sarve asustavad kušiidid - somaalid, gallad jt. Hamiidi keelerühma kuulus ka vanas Egiptuses kõneldud egiptuse keel ja selle järglane kopti keel. Enamik teadlasi on arvamusel, et inimene arenes välja Aafrikas, umbes 2-3 miljonit aastat tagasi. Alles seejärel levis edasi teistesse maailmajagudesse. Ajapikku kohastus inimese välimus selle
arendada Kalapüügiõiguste müük Territoriaalvetes püüdmise õiguste müük Kvoodid Määrangud, kui palju kala tohib püüda Kalatoodangu maht maailmas 130 mln tonni Kalarikkamad piirkonnad Jaapani ümbrus, Põhjameri, Indoneesia saarestiku ümbrus Kalavaesemad piirkonnad Venemaa põhjarannik, Gröönimaa ümbrus Suurimad kalapüüdjad Island, Marshalli saared, Mauritaania Olulisemad keskkonna probleemid Põllumajanduses muldade kahjustumine, kurnamine Metsanduses metsade vähenemine,happesademed Kalanduses kalade hävimine, reostus Energiamajandus Taastuvad varad tuul, biomass, vesi, lained, päike Taastumatud varad nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas Traditsioonilised varad nafta, maagaas, süsi, põlevkivi, hüdro Alternatiivsed varad päike, tuul, tõus-mõõn
Juuli 1. August 1976 1976. aasta algul võistles Uus-Meremaa ragbimeeskond Lõuna-Aafrika Vabariigis. See tekitas Aafrika riikides pahameelt, sest LAV oli eemaldatud olümpialiikumisest rassismi pärast. Nad nõudsid Uus-Meremaa mittelubamist olümpiamängudele. ROK ei olnud sellega nõus, põhjendades seda sellega, et ragbi ei ole olümpiaala. Protesti märgiks loobusid olümpiamängudel osalemast Guajaana, Iraak ja 22 Aafrika riiki: Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa, Egiptus, Mauritaania, Niiger, Tsaad, Sudaan, Etioopia, Keenia, Tansaania, Uganda, Elevandiluurannik, Ghana, Togo, Nigeeria, Kamerun, Kongo Vabariik, Sambia ja Svaasimaa. See otsus sündis mängude avapäeval ja mõne riigi sportlasi (Egiptus, Maroko ja Gaana) oli juba võistelnud. Sellepärast ei olnud võistkondlikel aladel enam võimalik loobujaid uute võistkondadega asendada. Eestlased: Aavo Pikkuus tuli olümpiavõitjaks jalgrattaspordis 100 km
Lõuna-Sudaan - Madagaskar 4,467 Makedoonia 1,547,845 Malaisia 2,918,106 Malawi 157,297 Maldiivid 10,859 Mali 649,150 Malta 1,543,367 Maroko 7,949,991 Marshalli saared 150,006 Mauritaania 18,000 Mauritius 168,503 Mayotte - Mehhiko 71,357,388 Melilla - Mikroneesia - Moldova 3,427,573 Monaco - Mongoolia 1,857,405 Montenegro 114,899 Montserrat -
Maroko Kuningriik asetseb Aafrika loode osas. Kahelt poolt ümbritsetud veega, teda piirab lääne poolt Atlandi ookean ja põhja poolt Vahemeri. Gibraltar ühendab Atlandi Ookeani ja Vahemerd, eraldades Maroko Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38. kohal, sarnase rahvaarvuga on Kanda, Iraak, Afganistan ja Nepaal. Tegu on küllatki suure riigiga rahvaarvu poolest. Rahvastiku tihedus 75,6 in/km² Oodatav rahvaarv 2025.aastaks 42 000 000 Rahvastiku paiknemine ja linnastumine
Brasiilia 16. Brunei 17. Burundi 18. Vanuatu 19. Venezuela 20. Vietnam 21. Haiti 22. Gambia 23. Guatemala 24. Guinea-Bissau 25. Honduras 26. Grenada 27. Gruusia 28. Taani 29. Djibouti 30. Dominikaani Vabariik 31. Sambia 32. Iisrael 33. Indoneesia 34. Iraak 35. Iirimaa 36. Hispaania 37. Jeemen 38. Kaimanisaared 39. Kanada 40. Kenya 41. Kõrgõstan; Kirgiisi Vabariik 42. Hiina 43. Kolumbia 44. Komoori saared 45. Costa Rica 46. Kuuba 47. Laos 48. Lesotho 49. Liibanon 50. Leedu 51. Luksemburg 52. Mauritaania 53. Makedoonia 54. Malaisia 55. Maldiivid 56. Maroko 57. Mehhiko 58. Mosambiik 59. Monaco 60. Myanmar 61. Nauru 62. Niger 63. Hollandi Antillid 64. Nicaragua 65. Norra 66. Omaan 67. Kuka saared 68. Palau 69. Panama 70. Paraguay 71. Poola 72. Puerto Rico 73. Rwanda 74. Salvador 75. San Marino 76. Saudi Araabia 77. Põhja-Korea 78. Senegal 79. Saint Kitts ja Nevis 80. Serbia 81. Siiria 82. Sloveenia 83. Somaalia 84. Suriname 85. Tadzikistan 86. Taiwan 87. Togo 88. Trinidad ja Tobago 89
Britannia 0,7 Gallia ja Rein 2,6 Hispaania 2,3 Itaalia 3,25 Sitsiilia, Korsika ja Sardiinia 0,25 Aafrika, Numiidia, Mauritaania 1,25 Retsia, Norik, Pannonia ja Dalmaatsia 2,25 2 Üldpindala (2.300.000 ) 12,6 Meesia ja Fraakia (suurim osa elanikkonnast Fraakias) 2 Kreeka ja Makedoonia 2,25 Väike-Aasia (Anatoolia) 4,5
Olulisem Rahvusvaheline organisatsioon on Aafrika Liit See koosneb 53. Aafrika riigist koosnev organisatsioon, mis asutati 2001. aastal Aafrika Majandusühenduse ja Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni järeltulijana. Liidu eesmärgiks on tagada Aafrikas demokraatia, inimõigused ja jätkusuutlik majandus. Integratsiooni tulemuste seas näeb Liit muuhulgas ühtset valuutat, ühtseid kaitsejõudusid ja riiklikke institutsioone. Aafrika Liit hõlmab kõiki Aafrika riike, välja arvatud Mauritaania, kelle liikmelisus on peatatud, ja Maroko, kes lahkus Aafrika Ühtsuse Organisatsioonist 1984. aastal. Kasutatud kirjandus: http://www.africa-union.org/ Maailmageograafia. 10. klassi õpik Entsüklopeedia ,,Riigid, rahvad, tsivilisatsioonid"
.............................Nepal, Portugal, Rumeenia, Sri Lanka, Soome, Ungari 1956 80 Jaapan, Maroko, Sudaan, Tuneesia 1957 82 Ghana, Malaisia 1958 82 Guinea 1960 99 Benin, Burkina Faso, Elevandiluurannik, Gabon, Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo . Vabariik, Kongo DV, Küpros, Madagaskar, Mali, Niger, Nigeeria, Senegal, Somaalia, Togo, Tsaad 1961 104 Mauritaania, Mongoolia, Sierra Leone, Tansaania 1962 110 Alzeeria, Burundi, Jamaica, Rwanda, Trinidad ja Tobago, Uganda 1963 112 Keenia, Kuveit 1964 115 Malawi, Malta, Sambia 1965 117 Gambia, Maldiivid, Singapur 1966 122 Barbados, Botswana, Guyana, Lesotho 1967 123 Jeemeni DV (Lõuna-Jeemen) 1968 126 Ekvatoriaal-Guinea, Mauritius, Svaasimaa
Segametsad on peaaegu eranditul põhjapoolkera parasvöötmes,okasmetsad peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes(Siberi taiga- maailma suurim kompaktne metsaala Siberis), lehtpuumetsad peamiselt Kesk-ja Lääne Euroopas. FAO annab regulaarselt informatsiooni maakera metsavarudest.Kõige metsarikkamad riigid: Rootsi,Soome,Venemaa,Brasiilia,Peruu,Venezuela,Kongo DV,Kamerun,Angola,Indoneesia,Myamar,Uus-Guinea. Kõige metsavaesemad : Alzeerika,Niger,Mauritaania,Gröönimaa(Taani),Saudi Araabia,Egiptus,Liibüa. Ökösüsteem- looduse isereguleeruv terviklik süsteem,mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast,mida organismid mõjutavad.Metsa majandamiseks nim metsa uuendamist,kasvatamiost ja kasutamist ning metsakaitset.Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu mis tegeleb kalade ja muu veeorganismide püügi ning veetaimede kogumise,töötlemise,turustamise ja kasvatamisega.Akvakultuur on kalade jt mereandide
Hispaanias püsis pikka aega orjandusel põhinev põllumajandus, lisaks majaorjad. Sadamalinnades nt Valencias, Lissabonis, Marselles, Henovas. Ori Vahemere maades kuni 15.-16. sjaandini samasugune kaup nagu igasugune muu kaup turul. Saratseenidest (moslemi) orjad Vahemerel. Ka moslemid võtsid kristlaseid orjadeks. Kataoonias, Portugalis, marselles sai maurus, saratseenlus sünonüümiks orjale. U 30 00 orja aastas käis Sevillast läbi. Lääne-Aafrikaga, tänapäeva Mauritaania, loodi 15. sajandi keskel orjakaubanduslik side. Kirik vaenulik mittekristlastele ja ka skismas lahku löönuile, mittekatoliiklastele. Juute, kes Rooma kirikule ka ei allunud, siiski ei orjastatud. 11. sajandi skismaga hakati ka bulgaarlasi, kreeklasi orjastama. Õigesklikke orjastati ka, kreeklase, tserkessid. Ka kirik pidas orje ning teised kiriklikud institutsioonid samuti. Eriti Hispaania valdustel, nt Kataloonias. Latifundiumieis vähenes orjade arv aga majaorjad olid väga tavalised
tunnuseks ja traditsiooniliseks värvuseks on roheline. Araabia riikide seas valitseb poliitiline mitmekesisus; valitsusvormideks on monarhiad, sõjaväelised valitsused ning sotsialistlikud vabariigid. (Nydell 2002:38) Edela-Aasias: Süüria. Liibanon, Palestiina, Iraak, Jordaania, Saudi Araabia, Jeemen, Omaan, Araabia Ühendemiraadid, Katar, Bahrein ja Kuveit. Põhja-Aafrikas: Egiptus, Liibüa, Tuneesia, Alzeeria, Maroko, Lääne-Sahara, Mauritaania ja Sudaan. Araabia maadeks kutsutakse Araabia poolsaarel asuvad maid. Nende hulka kuuluvad: Saudi Araabia, Jeemen, Omaan, Araabia Ühendemiraadid, Katar, Kuveit, samuti ka Pärsia lahe saareriik Bahrein ning osaliselt ka Jordaania ja Iraak (kõrbealad nende lõunaosas). (Araabia... 22.04.2013) Oma olemuselt ja käitumiselt erinevad nad suuresti lääne ja euroopa inimestest. Nad on omavahel sarnasemad kui eurooplased, sest neil on ühine keel ja neid ühendab kindel
mis ei sobi troopiliste muldadega. Viimased on Aafrikas väga õhukesed – Euroopa traktorid künnavad nt liialt sügavale. Seega muutuvad paljud piirkonnad ka kergesti kõrbeks. “Lehma ja kõpla sõjad” – karjamaade arvetelt on alates 1960. aastatest laiendatud põllumaid ning see on tekitanud ka veriseid konflikte. Metsade ja puude raie on eriti Lääne-Aafrika probleemiks (Mali, Niger, Mauritaania). Eriti energiaallikaid selles piirkonnas pole, nii et 80-90% energiast saadakse seal puude põletamisest. Alvenevad klimaatilised tingimused on samuti majandusele takistuseks olnud: 1970.-90. aastatel on olnud palju põuaperioode. Kõige hullem kombinatsioon on põud koos kodusõjaga, mille on üle elanud Tšaad, Sudaan, Etioopia ja Mosambiik, erandiks jällegi Botswana, kus olid suured põuad 1981-86 ja 1991-92, aga riik tuli toime. Majandusorganisatsioonid
Sierra Leone, Gambia; osa Somaaliast, Briti Ida-Aafrika, Uganda, Sansibar, Svaasimaa, Basuutomaa (praegune Lesotho), Betsuaanamaa (praegune Botswana), Lõuna-ja Põhja- Rodeesia (praegused Zimbabwe ja Sambia), Njassamaa ja dominiooni õigustes Lõuna-Aafrika Liit. Prantsuse koloniaalimpeerium ei jäänud alla Briti omale: Alzeeria, Tuneesia, osa Marokost (alates 1912. a.), Prantsuse Lääne-Aafrika - Mauritaania, Senegal, Mali, Elevandiluurannik (Cote D'Ivoire), Burkina-Faso, Niger; Prantsuse Ekvatoriaal-Aafrika - Tsaad, Kesk-Aafrika, Gabon, Prantsuse-Kongo; osa Somaaliast (praegune Djibouti), Madagaskari saar ja Komoori saared. Saksamaa kontrolli all olid Togo, Kamerun, Saksa Ida-Aafrika (praegune Tansaania) ja Saksa Edela-Aafrika (praegune Namiibia). Portugali koloniaalimpeerium hõlmas Mosambiigi, Angoola, Portugali Guinea ( praegune Guinea Bissau) ja lisaks mõned saared.
Diktatuur tähendab tänapäeval sellist valitsemise vormi, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktaatorid on tulnud sageli võimule seaduslikult, vabade valimiste tulemusena. Ka Hitler tuli võimule just nii, või Palestiina omavalitsuse valimised, ühed vähesed vabad valimised islamimaailmas, mille võitis 2006. aastal terrorirühmitus Hamas. Samuti võib diktaator võimule tulnud olla vägivaldse võimuhaaramise teel. Näiteid selle kohta lähiajast: Mauritaania; Pakistan - kindral Pervez Musharraf 1999; Afganistan - äärmusrühmitus Taliban 1996, USA juhtimisel kukutati 2001; Sudaan - islamistlik kindral Omar Baskir 1989; Liibüa - kolonel Muammar Kaddafi 1969; Iraan - islamistid eesotsas ajatolla Khomeiniga muutsid riigi islamivabariigiks 1979, ka praegune president Mahmoud Ahmadinejad valitseb diktaatorlikult; Tshaad - kindral Idriss Deby riigipööre. Võimu säilitamiseks on aga kasutatud nii legitiimseid kui ka ebaseaduslikke vahendeid
ning praktiliste töövõtete omandamise baas huvilistele nii Kihnust kui mujalt. Oleme arvestanud tulevase laeva kere pikkuseks 19m, laiuseks 5.6m, süviseks 1.49m. Laeva kogupikkus peaks tulema ca 26m. Laeva nimeks saab “ ALTÄRÄ ”. Ristna siis ja Ristna nüüd 1980-1990 sõitis Eesti Merelaevanduse kuivlastilaeval RISTNA. Lääne-Aafrikas, Euroopas, Arktikas ja Vahemerel. Pilt on tehtud Kaarli poolt Mauritaania kandis paadiõppuste käigus. Tollel laeval oli nimi veel kirillitsas. Nädalapäevad tagasi sattus sadamas seisma laev, mille pardale oli peale kantud nüüd juba ladina tähtedega RISTNA. 2.EETIKA JA ETIKETT 2. 1. EETIKA JA ETIKETI PÕHIMÕISTED Eetika on filosoofiateadus Vana Kreekast, mille loojaks on Aristoteles 4 sajandil ekr. Eetika on valdkond, mille keskmes on inimene ja tema valikud. Eetika puudutab seda, mida
annaabi.ee 
