Alekna sai 67.79-ga pronksi. Parima tulemuse heitis Kanter neljandas voorus. Teine eestlane Aleksander Tammert piirdus kolme katsega ning jäi tulemusega 61.38 viimaseks ehk 12-ndaks. Lõplik paremusjärjestus: 1. Gerd Kanter (Eesti) 68.82 2. Piotr Malachowski (Poola) 67.82 3. Virgilijus Alekna (Leedu) 67.79 4. Robert Harting (Saksamaa) 67.09 5. Yennifer Frank Casanas (Hispaania) 66.49 6. Bogdan Pistsalnikov (Venemaa) 65.88 Jaanson ja Endrekson tõid Eestile hõbedaJüri Jaanson ja Tõnu Endrekson tõid paarisaerulisel kahepaadil Eestile Pekingi olümpiamängudelt hõbemedali, kaotades finaalis vaid Austraalia paadile. Eestlased alustasid endale omaselt rahulikus tempos ning püsisid tagaplaanil. Poolel maal tõusid Jaanson ja Endrekson kolmandaks, kaotades vaid Austraalia ja Suurbritannia paatidele. 1500 m märgis oli seis sama, kuid seejärel algas Eesti meeste tõus ning finisijoonel edestas
• Radade numeratsioon: rada nr 1 asub stardist finiši poole vaadates starteri vasakul käel. • Paatkonna aeg fikseeritakse hetkel, kui paadi nina on ületanud finišiliini. • Aega mõõdetakse 1/1000-sekundilise täpsusega. Kõik tulemused fikseeritakse fotofinišiga. Eesti tuntuimad sõudjad 2016 Rio de Janeiro olümpiamängudel võitis neljapaat koosseisus Tõnu Endrekson, Andrei Jämsä, Kaspar Taimsoo ja Allar Raja saavutas A-finaalis südi sõiduga kolmanda koha. 2004 Ateenas ja 2008 Pekingis võitis Jüri Jaanson sõudmises medali. 2008 Pekingis võitis ka Tõnu Endrekson olümpiamängudel. Tõnu Endrekson võitis ka 2016 aastal Euroopa meistrivõistlustel kuld medali. Kokku võitnud 10 medalit Euroopa meistrivõistluste, Maailmameistrivõistluste ja Olümpiamängude vahel. 1912 võitis Stockholmis Mart Kuusik üksiksõidus pronksi.
EESTI TUNTUD SPORTLASED 1. Gerd Kanter 2. Jaak Mae 3. Andrus Veerbalu 4. Mikk Pahapill 5. Kristina SmigunVähi 6. Erki Nool 7. Ksenja Balta 8. Martin Müürsepp 9. Andres Oper 10. Sergei Pareiko 11. Kristjan Kangur 12. Kaia Kanep 13. Kaido Höövelson (Baruto Kaito) 14. Jüri Jaanson 15. Alfred Neuland 16. Tõnu Endrekson 17. Jane Salumäe 18. Kaie Kand 19. Grethe Grünberg 20. Gert Kullamäe 21. Aivar Kuusmaa 22. Urmo Aava 23. Markko Märtin 24. Tanel Võtti 25. Jaan Kirsipuu 26. Erika Salumäe 27. Kristjan Palusalu 28. Imre Erik 29. Toomas Tõniste 30. Viljar Loor Mirjam Kolga
2006 Eesti presidediks sai Toomas Hendrik Ilves 2007 Pronksöö 2008 Venemaa presidendinks sai Dmitry Medvedev 2009 Barack Obama sai presidendiks 2009 suri Michael Jackson 2010 Poola lennuõnnetus 2011 Võeti Eestis vastu euro 2011 riigikogu valimised Kultuurisündmused maailmas 2009 esilinastus film "2012" 2009 "Avatar" Kultuurisündmused Eestis 2007 film Jan Uuspõld läheb Tartusse 2007 Tallinnas toimus X noorte laulu- ja tantsupidu 2008 sõudjad Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson võitsid Pekingis hõbemedali 2008 Tallinnas toimus öölaulupidu "Märkamisaeg" 2008 Gerd Kanter võitis Pekingi olümpial kuldmedali 2009 Tallinna XXV üldlaulupidu 2010 lülitati välja analoogtelevisioon 2011 Tallinn Eesti kultuuripealinn Eesti teatrisündmused 2009 esietendus "Evita" 2010 "Ühtne Eesti Suurkogu" NO99 2011 "Mees, kes teadis ussisõnu" esietendus
Peakonkurent USA ei suuda teatepulka finishisse tuua. Finaal on ettearvatult ühe tiimi soolo. Jamaica võidab uue maailmarekordiga 37,10. See oli usain Bolti olümpia. Kui pärast Pekingi olümpiat hääletatakse internetiportaalides, kumb oli olümpia suurim kangelane, Bolt või kaheksa ujumiskulda võitbud Michael Phelps, kipub jamaikalane isegi peale jääma. Meie eestlaste suurimad kangelased olid muidugi Gerd Kanter ning Tõnu Endrekson ja Jüri Jaanson. Ateena mängudel ühepaadil hõbeda võitnud igiliikur Jüri Jaanson ja tiitlivõistluste kahekordne pronksmedali omanik Tõnu Endrekson istuvad 2007. aastal paarisaerulisse kahepaati. Nad lõpetavad aasta MK-sarja võiduga ning MM-i pronksiga. See oli piisav argument selleks, et Jaanson ja Endrekson koos ka Pekingis sõidaksid. Enne Pekingisse sõitu kontrollisid mehed oma vormi vaid Poznani MK-etapil, kui pälvisid kolmanda koha. Olümpia eelsõit 9
Pärnust pärit maailmameistrid Jüri Jaanson- 1990. aastal Tasmaanias toimunud sõudmise maailmameistrivõistlustel võitis ta ühepaadil kuldmedali. Andrus Veerpalu- 2001.aastal Soomes sai maailmameistriks 30 km klassikas ning 2009. Aastal Liberecis 15 km klassikas. Jüri Poljans- võitnud 1981 MM-il neljasüstal 500 meetris kulla. Tiiu Kimber- omaaeliste seas( 61.aatane) tuli maailmameistriks Tsehhis tõstmises. Ken-Kristjan ja Andre-Kristopher Toomjõe- tulid Viinis kuni 16.aastaste paarismängus reketloni maailmameistriteks. Ott Joala- tuli veemotovõistlustel 2011.aastal Poolas maailmameistriteks. Jaak Akermann- tuli 2008.aastal Poolas jääpurjetamise juuniorite maailmameistriks. Kaisa Pajusalu- tuli juunioridemaailmameistriks 2006. aastal kahepaadis koos Jevgenija Rõndinaga. Kuna rohkem maailmameistreid ei leidnud, siis toon välja mõned Pärnust pärit inimesed, kes on maailmameistri võistlustel esi kolmikusse saanud: Rau...
Kolmandatel olümpiamängudel sai Jüri 18. koha. Neljandatel olümpiamängudel saavutas Jüri 6. koha ajaga 6.59,15. Viiendatel olümpiamängudel sai ta lõpuks oma olümpiamedali kätte. See medal oli hõbedane. Pärast olümpiamänge ütles Jaanson, et nüüd võtab aasta korraga ja, et kui ta järgmistel olümpiamängudel Pekingis osaleb, siis kindlasti mitte ühepaadis enam. Kuuendatel olümpiamängudel saavutasid Jaanson ja Endrekson paarisaerulisel kahepaadil 2. koha ajaga 6.29,05. See oli Jürile teiseks järjetikuseks hõbemedaliks olümpiamängudel. 4) Jüri Jaanson on edukalt esinenud ka maailmameistrivõistlustel. Maailmameistri tiitel tuli 1990-ndal aastal. Seegi oli ühepaadil. Maailmameistrivõistlustelt on ta saavutanud veel hõbemedali ja kolm pronks medalit. Hõbemedal tuli 1995-ndal aastal ühepaadil. Esimene pronksmedal tuli 1989-ndal aastal ühepaadis
Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel Tartu Kivilinna Gümnaasium 10E Tõnis Petersell 2008/09 Eestlased Pekingi olümpial medalimehed, üllatajad, keskmikud ja põrujad Gerd Kanter, kettaheite olümpiavõitja Maailmameister võttis seisusekohase võidu. Kommentaarid on liigsed tegemist on praeguse maailma parima kettaheitjaga. Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, sõudmise paarisaerulise kahepaadi hõbe42- aastane Jaanson väärib lihtsalt imetlust ning ega see märksa noorem Endreksongi viletsam mees ole. Siingi on kommentaarid liigsed kõvad mehed! Kaire Leibak, kolmikhüppe 10. Leibaku kõrge koht on Pekingi olümpia üks meeldivamaid üllatusi. Seni nigelalt kulgenud hooaeg tekitas võistluse eel pigem pessimistlikke arvamusi, ent piiga ilmutas tugevat närvi ja tõestas, et astub juba maailma keskmike kannale
seitsmevõistluses Grit Šadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun. Sõudmises: paarisaerulises kahepaadis Jüri-Mikk Udam ja Geir Suursild ning paarisaerulises neljapaadis Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Allar Raja ja Kaspar Taimsoo. Judos: Martin Padar. Laskmises: Anžela Voronova. Sulgpallis: Raul Must. Vehklemises: Nikolai Novosjolov. Vibulaskmises: Reena Pärnat. Dopingu testimine. Londoni olüpmpiamängudel oli dopingu kontroll kõige aegade rangeim ja edukam.Londoni olümpiamängude korraldajad teatasid suve alguses, et vähemalt pooled võistlejad peavad läbima dopinguproovid
Ülemaailme finants- ja majanduskriis MASU 8. jaanuaril Eesti Filmiajakirjanike Ühingu 2007. aasta parima filmi auhinna Neitsi Maali võitsid filmid "Sügisball" ja "Jonathan Austraaliast" Pronkssiga 8. veebruaril võttis Tallinna Keskraamatukogu kasutusele Tallinna esimese raamatukogubussi 2. aprillil sai Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu uus hoone omale nurgakivi 27. mail pandi alus meelelahutuskompleksile Solaris 16. augustil võitsid sõudjad Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson paarisaerulisel kahepaadil Pekingi olümpiamängudelt hõbemedali 19. augustil võitis Gerd Kanter Pekingi olümpiamängudel kuldmedali 20. septembril pandi nurgakivi Vabadussõja ausambale 2009 PISA (the Programme for International Student Assessment) rahvusvaheline võrdlusuuring, mis hindab 15- aastaste õpilaste õpitulemusi funktsionaalses lugemisoskuses, matemaatikas ja loodusteadustes Eesti sai 65 riigi hulgast 13. koha
45 Mait Riisman 46 Nikolai Poljakov 47 Ivar Stukolkin 48 Jüri Tamm 49 Tiit Sokk 50 Erika Salumäe 51 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 52 Jüri Tamm 53 Vladimir Reznitsenko 54 Erika Salumäe 55 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 56 Erki Nool 57 Aleksei Budõlin 58 Indrek Pertelson 59 Andrus Veerpalu 60 Jaak Mae 61 Jüri Jaanson 62 Aleksander Tammert 63 Indrek Pertelson 64 Kristina Smigun 65 Andrus Veerpalu 66 Gerd Kanter 67 Jüri Jaanson 68 Tõnu Endrekson Eestlaste parimad tulemused olümpiamängudel Ala Kus Millal Medal Kreeka - rooma maadlus Stockholm 1912 Hõbe Sõudmine Stockholm 1912 Pronks Tõstmine Antverpen 1920 Kuld Kergjõustik Antverpen 1920 Hõbe Tõstmine Antverpen 1920 Hõbe
2002 Murdmaasuusatamine City Veerpalu klassikatehnikas 2004 Ateena Jüri Jaanson Sõudmine 6:51.42 Jüri Jaanson, 6:29.05 2008 Peking Tõnu Sõudmine (+1.69) Endrekson Kristina 10 km 2010 Vancouver Smigun- Murdmaasuusatamine 25:05.0 vabastiilis Vähi Eestlaste olümpiamängude pronksmedalivõidud Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused Sai kolmanda
22.Nimeta Eesti sportlasi, kes on võitnud olümpiamängudelt medaleid. Kuldmedalistid nimetatud 8. küsimuse vastuses. Hõbemedalistid: Martin Klein, Jüri Lossmann, Alfred Schmidt, Alfred Neuland, Arnold Luhaäär, Nikolai Stepulov, August Neo, Ilmar Kullam, Heino Kruus, Joann Lõssov, Edvin Vesterby, Hanno Selg, Aleksandet Tsutselov, Jaak Lipso, Rein Aun, Jaan Talts, Nikolai Poljakov, Toomas ja Tõnu Tõniste, Andrus Veerpalu, Jüri Jaanson, Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, Kristina Smigun-Vähi. Pronksmedalistid: Mart Kuusik, Jaan Kikkas, Harald Tammer, Aleksander Kolmpere, Roman Steinberg, Albert Kusnets, Andreas ja Georg Faehlmann, William von Wiren, Nikolai Veksin ja Eberhard Vogdt, Voldemar Väli, August Neo, Arnold Luhaäär, Bruno Junk (x2), Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priin Tomson, Georgi Zazitski, Raul Arnemann, Ivar Stukolkin, Jüri Tamm (x2), Allar Levandi, Toomas ja Tõnu Tõniste, Aleksei Budõlin, Indrek Pertelson
sadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. · Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. · Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. · Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. · Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun. · Sõudmises: paarisaerulises kahepaadis: Jüri- Mikk Udam ja Geir Suursild ning paarisaeurilises neljapaadis Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Allar Raja ja Kaspar Taimsoo. · Judos: Martin Padar. · Laskmises: Anzela Voronova. · Sulgpallis: Raul Must. · Vehklemises: Nikolai Novosjolov. · Vibulaskmises: Reena Pärnat. Pildil on kujutletud Triin Aljand Eesti sportlased võistid 2 medalit: Heiki Nabi kreeka-rooma maadluses hõbeda ja Gerd Kanter kettaheites pronksi. Avatseremoonia Londoni avatseremoonia kandis pealkirja ,,Imede saared`` ja selle lavastas
odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit Sadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun. Sõudmises: paarisaerulises kahepaadis Jüri-Mikk Udam ja Geir Suursild ning paarisaerulises neljapaadis Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Allar Raja ja Kaspar Taimsoo. Judos: Martin Padar. Laskmises: Anzela Voronova. Sulgpallis: Raul Must. Vehklemises: Nikolai Novosjolov. Vibulaskmises: Reena Pärnat. Tallinna linnavalitsus otsustas meie tublisid medalivõitjaid rahaliselt premeerida. Kreeka-rooma maadluse raskekaalus hõbemedali võitnud Heiki Nabi saab Tallinna linnalt 15 000 ja kettaheites pronksi võitnud Gerd Kanterit 10 000 eurot.
1960 Rooma Hanno Selg Moodne viievõistlus 1960 Rooma Aleksander Tsutselov Purjetamine 1964 Tky Jaak Lipso Korvpall 1964 Tky Rein Aun Kergejõustik Kümnevõistlus 7677 (uue arvestuse järgi 7842) 1968 México Jaan Talts Tõstmine 1980 Moskva Nikolai Poljakov Purjetamine 1988 Sul Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste Purjetamine 2002 Salt Lake City Andrus Veerpalu Murdmaasuusatamine 50 km klassikatehnikas 2004 Ateena Jüri Jaanson Sõudmine 6:51.42 2008 Peking Jüri Jaanson, Tõnu Endrekson Sõudmine 6:29.05 (+1.69) 2010 Vancouver Kristina Smigun-Vähi Murdmaasuusatamine 10 km vabastiilis 25:05.0 6.Eestlaste pronksimedalivõidud 1912 Stockholm Mart Kuusik Sõudmine Sai kolmanda koha, kuid see pole kindel, kas ta sai pronksmedali. Võistles Tsaari-Venemaa koosseisus. 1924 Pariis Jaan Kikkas Tõstmine 1924 Pariis Harald Tammer Tõstmine 1924 Pariis Aleksander Kolmpere Kergejõustik Kümnevõistlus 1924 Pariis Roman Steinberg Kreeka-rooma maadlus Keskkaal
2002 klassikatehnika City Veerpalu e s 2004 Ateena Jüri Jaanson Sõudmine 6:51.42 Jüri 6:29.05 2008 Peking Jaanson, Tõn Sõudmine (+1.69) u Endrekson Kristina Murdmaasuusatamin 10 km 2010 Vancouver 25:05.0 Smigun-Vähi e vabastiilis Kreeka-Rooma Raskekaal 2012 London Heiki Nabi maadlus (kuni 120kg) Pronksmedalite võitjad Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused
Ateena 13. 29. August 2004 ROK valis Ateena 28. suveolümpiamängude korraldajaks oma 106. istungjärgul 5. septembril 1997 Lausanne'is. Varem jäi tal üllatuslikult saamata õigus korraldada 1996. aasta suveolümpiamängud Ateenas toimunud esimeste kaasaegsete olümpiamängude 100. aastapäeva tähistamiseks. Eesti koondis: Moonika Aava, Marko Albert, Marko Aleksejev, Triin Aljand, Maret Ani, Andrus Aug, Aleksandr Baldin, Aleksei Budõlin, Tõnu Endrekson, Leonid Gulov. Danil Haustov, Andrei Inesin, Jüri Jaanson, Tarmo Jallai, Andrei Jämsä, Kaia Kanepi, Gerd Kanter, Jaan Kirsipuu, Jana Kolukanova, Sigvard Kukk, Igor Kuzmin, Lauri Leis, Pavel Loskutov, Maaris Meier, Erki Nool, Elina Partõka, Taavi Peetre, Indrek Pertelson, Jelena Petrova, Erki Pütsep, Kristjan Rahnu, Eha Rünne, Jane Salumäe, Andrei Silin. Aleksander Tammert, Imre Taveter, Tarvi Thomberg, Janek Tombak, Indrek Turi, Egle Uljas, Oleg Vinogradov, Andrus Värnik.
Heino Kruus- korvpall Helsingi 1952 Joann Lõssov- korvpall Helsingi 1952 Hanno Selg- moodne viievõistlus Rooma 1960 Aleksander Tsutselov- purjetamine Rooma 1960 Jaak Lipso- korvpall Tokyo 1964 Rein Aun- kergejõustik Tokyo 1964 Jaan Talts- tõstmine Mexico 1968 Nikolai Poljakov- purjetamine Moskva 1980 Toomas Tõniste ja Tõnu Tõniste purjetamine Soul 1988 Hanno Selg Rooma 1960 Andrus Veerpalu- suusatamine Salt Lake City 2002 Jüri Jaanson- sõudmine Ateena 2004 Tõnu Endrekson ja Jüri Jaanson sõudmine Peking 2008 Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 27 pronksmedalit: Mihkel Kuusik- sõudmine Stockholm 1912 Jaan Kikkas- tõstmine Pariis 1924 Harald Tammer- tõstmine Pariis 1924 Aleksander Kolmpere- kergejõustik Pariis 1924 Roman Steinberg- Kreeka-rooma maadlus Pariis 1924 Albert Kusnets- Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Georg Faehlmann, William von Wiren, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt- purjetamine Amsterdam 1928
olümpiamängudelt kaks medalit. Kulla Gerd Kanter kettaheites, hõbeda Tõnu Endrekson ja Jüri Jaanson paarisaerulisel kahepaadil. Hiina energeetika 80 % Hiina energijast toodetakse fossiilsetest kütustes, 2% õlist 1% gaasist ja 15% veeenergijal. Kaks suuremat hüdroelektrijaama on Three Gorges(18,2 GW) ja Yekkow River(15,8GW)
--- 1992.a. Barcelona: Erika Salumäe (jalgrattasport/ trekisõit; kuld); Toomas Tõniste ja Tõnu Tõniste (purjetamine; pronks) 2000.a Sidney: Erki Nool (kergejõustik; kuld); Aleksei Budõlin (judo; pronks); Indrek Pertelson (judo; pronks) 2004.a Ateena: Jüri Jaanson (sõudmine; hõbe); Aleksander Tammert (kergejõustik; pronks); Indrek Pertelson (judo; pronks) 2008.a Peking: Gerd Kanter (kergejõustik; kuld); Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson (sõudmine; hõbe) 2012.a London: Heiki Nabi (kreeka-rooma maadlus; hõbe); Gerd Kanter (kergejõustik; pronks) . 2002.a. Salt Lake City: Andrus Veerpalu (murdmaasuusatamine; kuld + hõbe); Jaak Mae (murdmaasuusatamine; pronks) 2006.a Torino: Kristina Smigun- Vähi (murdmaasuusatamine; kuld + kuld); : Andrus Veerpalu (murdmaasuusatamine; kuld) 2010.a Vancouver: Kristina Smigun- Vähi (murdmaa-suusatamine; hõbe)
R. Aarnemann olümpiamängudel Montrealis 3. koht roolijata 1976 neljapaadis R. Palm maailmameistrivõistlustel 3. koht paarisaerulisel 1978 neljapaadis 1991 J. Jaanson maailmameistrivõistlustel ühepaadil 1. koht 1992 nn. Kirvesaerude kasutuselevõtt 1992 P. Tasane ja R. Lutoškin paareisaerulisel kahepaadil 4. koht 1995 J. Jaanson maailmameistrivõistlustel ühepaadil 2. koht J. Jaanson olümpiamängudel Ateenas ühepaadil 2. koht; T. 2004 Endrekson ja L. Gulov olümpiamängudel Ateenas paarisaerulisel kahepaadil 4. koht A. Jämsä, T. Endrekson, L. Gulov, J. Jaanson 2005 maailmameistrivõistlustel paarisaerulisel neljapaadil 3. koht. 10 1.2 Sõudetehnika arengust Akadeemilise sõudmise tehnika on oma ajaloos läbi teinud väga pika arengutee. Suuresti sõltub tehnika areng paadi arengust. Algul sõuti nagu paadimees, kus pearõhk oli käte ja kerelihaste tööl
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
