Malle Leis Sündinud 09.07.1940 1967 lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lavakujunduse erialal 1969 alates Eesti Kunstnike Liidu liige, samast aastast alates vabakutseline kunstnik 1987. aastal valitud Inglise Botaanilise Kunsti Ühingu liikmeks asutajaliikme õigustes Esinenud näitustel alates 1964. aastast Viljelenud klassikalisi zanre lillede ja puuviljadega natüürmorti,maastikumaali, figuurikompositsiooni ja portreed, millelahenduses kasutanud uudseid võtteid Graafikuna hakkas 1970. aastail järjekindlalt rakendama uudset tehnikat serigraafiat. Kevad Punased õunad Punased hobused Väike talv Tänan kuulamast!
Eesti kaugushüppajad Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Eestis tegeleb kaugushüppega tõsisemalt 11 inimest, kes on võitnud nii euroopas kui ka maailmas erinevaid medaleid - Ksenija Balta, Helena Kannus, Paavo Kivine, Lauri Leis, Tõnu Lepik, Annely Ojastu, Tõnis Sahk, Jaak Uudmäe, Jaanus Uudmäe. Ksenija Balta Ksenija Balta, kes on sündinud 1. novembril 1986 Minskis, on Eesti kergejõustiklane. Tema põhialaks oli varem seitsmevõistlus, praegu kaugushüpe. Ksenija on püstitanud kuus kehtivat Eesti rekordit ning kaugushüppes saavutanud Maailmameistrivõistlustel Berliinis 8.koha hüpates 6.62 meetrit. Lisaks on Balta sisemeister kaugushüppes, hüpates Euroopa sisemeistrivõistlustel 2009 aastal kaugushüppes 6
57. Ülo Sooster "Punane muna" 58. Valve Janov "Varajased kalad" 59. Valve Janov "Näitusel" 60. Olav Maran "Inhabitant" 61. Valdur Ohakas "Punane akt" 62. Valdur Ohakas "Roosa kompositsioon" 63. Valdur Ohakas "Helendav figuur" 64. Ilmar Malin "Paul Eerik Rummo portree" 65. Ilmar Malin "Rõõmus agregaat" 66. Kaljo Põllu "Iive,iive" 67. Kaljo Põllu "Arhitekt" 68. Kaljo Põllu "Maailm kui pada" 69. Leonhard Lapin "Naine-masin" 70. Sirje Runge "Geomeetriline XIV" 71. Malle Leis "Punased hobused" 72. Malle Leis "Sügissuvi" 73. Jüri Arrak "Tsirkus" 74. Raul Meel "Trumm ja sõel" 75. Ludmilla Siim "Kollane valgus" 76. Andres Tolts "Voodi" 77. Toomas Vint "Mäng" 78. Ando Keskküla "Ehitus" 79. Tõnu Virve "Eesti neiu" 80. Jaan Elken "Kalinini rajoonis" 81. Jaan Elken "Kajakas" 82. Ilmar Kruusamäe "Olümpia" 83. Tiit Pääsuke "Poiss viiuliga" 84. Ülo Õun "Tuumafüüsik" 85. Ülo Õun "Mikk Mikiveri portree" 86. Ülo Õun "Isa ja poeg" 87
Karl Gustav Kärner, Ludvig Leis, Joonas Sisask 9.a Muutuste põhjused Sõja lõpp, majanduskasv Tehnika ja teaduse edasiareng Inimeste soov osta ja kogeda uusi asju, soov vabadust ja elust rõõmu tunda Muutused toodetes Üha enam tuli müügile uusi tooteid, mida võis inimestele pakkuda: Elektrilised kodumasinad(tolmuimeja, külmkapid, pesumasinad jne), mehaanilised tööriistad, samuti raadiod ja hiljem televiisorid Tänu televiisoritele, sai suurema tõuke ka filmikunst Tänu toodetele muutus ka kodu sisemine välimus Reisimine ja transport Kasutusele tulid üha kiiremad ja mugavamad transpordi vahendid: autod, bussid, rongid ja suured reisilaevad Tänu sellele oli inimestel palju mugavam sõita ühest punktist teise Vaba aeg Rohkem tekkis nii meestel kui naistel sõja järgsel ajal vaba ...
Veebisaidilt pärinev dokument. Allikas: Rahandusministeerium. Juhend projektide ettevalmistamiseks ja rakendamiseks struktuuritoetusest toetuse taotlejale ja saajale. 2015, tsitaat pärineb allikast lk 7. „Ränikarbiidi ja räni homodispersset komposiiti kuumutatakse inertses keskkonnas temperatuurivahemikus 800 kuni 1100°C ning seejärel kloreeritakse ränikarbiidi karbiidi ja räni homodispersset komposiiti temperatuuril 800 kuni 1100°C“. [7] Patent. Allikas: Jaan Leis (EE), Mati Arulepp (EE). Meetod sünteetilise karbiidset päritolu süsinikmaterjali ja räni homodispersse komposiidi valmistamiseks ning selle kasutamine elektroodmaterjalina energiasalvestis. 16.04.2012. EE05583 B1. http://www1.epa.ee/patent/kirjeldus/05583.pdf 8. Koosta eelnevas punktis sisestatud andmete põhjal automaatselt genereeritud viidatud allikate loetelu ja vormista see vastavalt TTK kirjalike tööde vormistamise
Vesipiip Rauno Kaiv Steven Leis Vesipiip Vesipiip on piip veefiltriga tubaka või herbaalsete taimede manustamiseks. Ajaloost · Esimene vesipiip meisterdati enam kui 500 aastat tagasi Indias kookospähklikoorest. · Vesipiip oli karmis islamireligioonis pea ainukeseks lubatud inimlikuks nõrkuseks. · 9.-20. saj muutus vesipiip populaarseks ka Euroopas. · Saavutas erilise populaarsuse aastatel 1923-1940. · Vesipiibul on olnud väga tähtis roll isegi diplomaatilistes suhetes. · Türklased täiustasid oluliselt vesipiibu ehitust ja tehnoloogiat ning lisasid kaunistused ja graveeringud. · Spetsiaalsete tubakaseadustega määrati öra reeglid ja rituaalid mida vesipiibu tõmbamisel pidi järgima. Kultuur · Vesipiip on levinud kõigis araabiamaades. · Araabiamaades ei kutsuta iial "piibutama" võõrast inimest, keda ei usaldata või ei peeta sõbralikuks. · Araabiamaades peetkase eakamate tõmbajate seas parimaks musta, nn. "mee" tubakat. ...
erinevat riiki, võistlejaid 2101, mõõtu võetakse 47 alal. Maailmameistrivõistlustel osales 2101 sportlast 202 riigist. Suurim võistkond oli USA-l, kust osales 136 sportlast. 2. Eestlased Berliini MM-il. Kaheteistkümnendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osales 17 Eesti sportlast: 200 m jooksus : Marek Niit 1500 m jooksus : Tiidrek Nurme kõrgushüppes : Anna Iljuštšenko kaugushüppes : Ksenija Balta ja Sirkka-Liisa Kivine kolmikhüppes : Lauri Leis kuulitõukes : Taavi Peetre kettaheites : Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert odaviskes : Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe seitsmevõistluses : Kaie Kand kümnevõistluses : Andres Raja, Mikk Pahapill ja Mikk-Mihkel Arro 3. Medalid. MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid. Kõige rohkem medaleid võitis USA, kelle sportlased said kokku 22 medalit, millest kuldmedaleid oli 10, hõbedaid 6 ja pronkmedaleid ka 6. Jamaica oli 13 medaliga teine, vastavalt 7, 4 ja 6
Valmisolek on laieneda ka edaspidigi, kuid omanikud pigem keskenduvad olemasolevate tegevuste jätkuvaks efektiivsemaks muutmiseks. 2.2 Juhtkond ja personal Tänase seisuga on Premia Foodsi juhtkonnas kolm isikut: Juhatuse esimees Katre Kõvask, finantsdirektor Erik Haavamäe ja müügidirektor Silver Kaur. Ettevõtte reorganiseerimise ja börsile tuleku ajal ning ka hiljem üsna pikka aega juhtis ettevõtet Kuldar Leis. Leis tõi hiljuti ühel Ärikatla konverentsil oma lahkumise põhjuseks välja püstitatud eesmärkide täitmise ning edasi vaikselt arenevat ettevõtet ta enam juhtida ei soovinud. Lisaks oli senine turundusdirektor Katre Kõvask tõma sõnul juba piisavalt kaua uut positsiooni oodanud ning selleks ka täielikult sobiv. Antud juhul võib seda julgelt ka kinnitada, kuna Kõvask ja Leis olid koostööd teinud juba ka varasemalt Ösel Foodsis
Gustav Luts Kolmas ja ruumikam koolimaja ehitati Erastvere koolile 1898.a. Kool oli siis veel 2-klassiline 1901.a. kui Gustav Luts koolimeistri ametist pensionile läks, sai tema mantlipärijaks Robert Oja Robert Oja oli koolimeister väga pikka aega Oma hariduse sai ta Koigera külakoolis, Kanepi kihelkonnakoolis, Võru linnakoolis ja Jõhvi pedagoogilises klassis, haritud, kogemustega ja õppinud pedagoog Kui Robert Oja sõjaväkke kutsuti, asendasid teda Paul Pettai, Ida Leis, August Muru, ja Aleksander Leppik Kui Robert sõjaväest tagasi tuli, siis muudeti kooli naljaklassiliseks ja saadi ka teine õppekoht Selleks sai endine Põlgaste kooli õpetaja Hilda Org (Kudu) Erastvere Suureküla koolis on õppinud enamus Erastvere lapsi Erastvere külad olid siis lasterikkad ja ka eeskujuliku põlluharimise ning loomakasvatuse tõttu ka heal järjel Erastvere Suureküla kool ja seal kooliteed alustanud tulevased taluperemehed oskasid haridust väärtustada
4.90 h Kristo Kallavus 2005 6 4.88 Olavi Paavo 2001 Meeste kaugushüpe 2001-2005 7.82 Erki Nool 2002 7.80 Ilja Tumorin 2003 7.62 h Jaanus Uudmäe 2003 7.60 Risko Nuuma 2001 7.58 Igor Brjuhhov 2004 7.58 Kristjan Rahnu 2005 7.50 Mikk Joorits 2003 7.48 Lauri Leis 2005 7.48 Mikk Pahapill 2005 7.43 Jaanus Suvi 2005 Meeste kolmikhüpe 2001-2005 16.65 Ilja Tumorin 2001 16.64 Lauri Leis 2004 16.42 h Jaanus Uudmäe 2005 16.06 Jaanus Suvi 2005 15.61 h Jevgeni Sazonov 2002 15.52 Mario Dobrus 2002 15.40 Vergo Vesper 2001 15.37 Hannes Männik 2001 15
Kuidas mõjutas I maailmasõda inimeste väärtushinnaguid Esimene maailmasõda oli esimene sõda, mis hõlmas nii paljusid riike. Sõda algas 28.juulil 1914 aastal, kui Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja ning lõppes 11.novembril 1918. aastal, kui sõlmiti Compiegne'i vaherahu. Pärast sõda oli drastiliselt muutunud terve maailmapilt- nii riikide piirid kui inimeste elu. Esimese maailmasõja tagajärjel hukkus ligi 10 mijonit inimest, lisaks sai haavata ligi 20 miljonit meest, kellest ligi 3,5 miljonit jäid vigasteks. Lagunesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa impeeriumid. Tekkis 9 uut riiki, nende hulgas ka Eesti, Läti, Leedu ja Soome. Inimeste elu muutus eelnenust oluliselt. Inimesed muutusid külmemaks, arvates, et inimelu ei maksa enam midagi. Riigid sekkusid järjest enam kodanike ellu ning inimeste vanad väärtused ja moraalikoodeks varisesid kokku. Enne Esimest maailmasõda oli maailm veel täiesti Euroopakeskne, kuigi immigreeruti mass...
Demokraatia plussid ja miinused. Elame 21. sajandis ning meie jaoks tundub loomulik, et riik, kus elame, on demokraatlik. Valitsemisvorme on olemas mitmeid: diktatuur, monarhia, türannia, polüarhia jt. Miks paljud maailma riigid valivad enda riigikorraks just demokraatia, kui valida on ka paljude teiste seast? Demokraatia, mis tähendab oma algupärases kreeka keeles rahva võimu, on üsna laia tähendusega mõiste. See ei ole enam sama, mida pidasid silmas näiteks ateenlased. Nende jaoks tähendas see seda, kui rahvas tuli kokku ning otsustas teatud asju üheskoos rahvakoosolekutel. Seda nimetatakse otseseks demokraatiaks. Siiski on mõeldamatu, et inimestel oleks kõigil ühesugune arvamus, seega võeti kasutusele enamushäälte süsteem kui enamus on poolt või vastu, on asi otsustatud. Ent tänapäeval oleks vast isegi mõeldamatu, et kogu rahvas koguneb kokku ja üheskoos otsustab. Riik, kus selline süsteem toimiks, peaks olema väga väike. Seetõ...
Tsello: Kristjan Saar, Heli Sommer, Marina Peleseva, Irina Matveus Kontrabass: Tiit Pärtna, Meeme Saareväli Flööt: Anna Kelder, Anne Kann, Eneli Hiiemaa Oboe: Guido Gualandi (Itaalia), Kristi Volmer Klarnet: Edmunds Altmanis, Aivo Luhaoja Fagott: Kulvo Tamra, Tarmo Velvet, Rene Sepalaan Metsasarv: Rait Erikson, Jan Pentsuk, Hanno Kedik, Cornelia Mägila, Arvi Sommer Tenor: Mati Turi Trompet: Karl Vakker, Raimond Vendla, Samuel Jalakas Tromboon: Kait Tiitso, Villu Leis, Guido Kongas Tuuba: Priit Paabo Löökpillid: Olav Kund, Madis Metsamart, Maarja Nuut, Brita Reinmann Harf: Eda Peäske Jüri Alperten on Pärnu Linnaorkestri peadirigent alates aastast 1998. Alperten on juhatanud paljusid väljapaistvaid sümfooniaorkestreid ning andnud kontserte Venemaal, Ungaris, Soomes, Lätis, Rootsis jm. Ta on dirigeerinud rohkem kui 40 lavateost, nii oopereid, ballette kui ka operette. Mati Turi eesti rahvusvaheliselt tunnustatud tenor
Referaat Psychoterror ja Onu Bella Tuuliki Stogov Hummuli põikool Hummuli 2011 Psychoterror Psychoterrori koosseisu kuuluvad: ´´Freddy´´ Grenzmann - vokaal (sündinud 1. mail 1972) Sven ´´Liba´´ - trumm (sündinud 15. detsembril 1976) Lauri ´´Uims´´ Leis - bass (sündinud 29. septembril 1971) Sven ´´Mozg´´ Kimmel - kitarr (sündinud 13. veebruar 1976) Punkansambel PSYCHOTERROR tuli kokku kevadel 1991. Bändi esimene esinemine toimus metal-festivalil "Kalapäevad" Tartus sama aasta septembris. Algkoosseisu kuulusid: · Freddy laul · Müül bass · Uims kitarr · Andres Aru - trummid. Tänaseks on asutajatest bändi jäänud Freddy ja Uims. Eesti punk kõlab paljude jaoks pisut vanamoeliselt
2009 Nele Nutt. 2009. Otepää looduspargi maastikuline tsoneering. Artes Terrae OÜ. 2008 Toomas Kalda & Aivar Arike, 2008. Rohelise võrgustiku ja keskkonnatingimuste määratlemine Otepää looduspargis. 2007 Kalle Remm, Anneli Palo & Madli Linder. 2007. Otepää looduspargi taimekatte kaardistamise aruanne. Kalle Remm, Anneli Palo & Madli Linder. 2007. Käpaliste kaardistus Hendrik Relve, 2007. Põlispuude inventuur Valga- ja Võrumaal. 2006 Mare Leis. 2006. Otepää looduspargi lõunaosa brüoloogiline inventuur. Aruanne. EMÜ Põllumajanduse ja keskkonna instituut. Tartu. Toomas Kalda & Aivar Arik. 2006. Otepää looduspargi maa-asustuse muutused. Lõpparuanne. Monika Suskevics. 2006. Teadlikkus ja kaasamine Natura 2000 avalikustamisel Otepää looduspargis. Bakalaureusetöö. Juhendaja Mart Külvik. Meie kasu Otepää looduspargis on hea telkida, matkata, on suurepärased vaated. Seal on
Kultuur ja eluolu (Enne iseseisvumist) 19.–20. sajandi vahetusel mõjutas eesti kultuuri industrialiseerumine ja moderniseerumine ning linnade kiire areng. 1905. ja 1907. aasta revolutsioonide mõjul tekkis rahvusliku liikumise teine laine, mis võttis suuna omariikluse rajamisele. Baltisaksa kultuur oli Eestis jäämas tagaplaanile võrreldes eesti rahvuskultuuriga. Eestikeelses kirjanduses ilmusid täiesti kunstiküpsed teosed sellistelt autoritelt nagu Eduard Vilde, August Kitzberg, Juhan Liiv, Anna Haava, Gustav Suits; rühmitus "Noor-Eesti" võttis sihiks rahvuskultuuri viimise kooskõlla Euroopa arengutega – Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!". 1913 valmis Estonia teatri hoone Tallinnas. (Pärast iseseisvumist) 1918. aastal saavutatud iseseisvus andis võimaluse luua eesti rahvuskultuuri toeks riiklikud institutsioonid....
Võistlustest võtab osa kokku 202 erinevat riiki, võistlejaid 2101, mõõtu võetakse 47 alal. Maailmameistrivõistlustel osales 2101 sportlast 202 riigist. Suurim võistkond oli USA-l, kust osales 136 sportlast. Eestlased Berliini MM-il: Kaheteistkümnendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osales 17 Eesti sportlast: 200 m jooksus : Marek Niit 1500 m jooksus : Tiidrek Nurme kõrgushüppes : Anna Iljustsenko kaugushüppes : Ksenija Balta ja Sirkka-Liisa Kivine kolmikhüppes : Lauri Leis kuulitõukes : Taavi Peetre kettaheites : Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert odaviskes : Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe seitsmevõistluses : Kaie Kand kümnevõistluses : Andres Raja, Mikk Pahapill ja Mikk-Mihkel Arro 3 Medalid MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid. Kõige rohkem medaleid võitis USA, kelle sportlased said kokku 22
KONTROLLTÖÖ KERGEJÕUSTIK 10.-12.kl 1. Kui pikk on staadioniring? 400 m 2. Nimeta jooksude liigid Lühi-(kuni 400m), kesk-(kuni1500m) pikamaa(alates 3000m), tõkke-, takistus ja teatejooks 3. Nimeta viske- ja tõukealasid. Odavise, kettaheide, vasaraheide, kuulitõuge 4. Nimeta hüppealasid. Kaugushüpe, kõrgushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe 5. Kuidas antakse jooksualadel käsklusi?(lühi- ja pikamaa distantsil) Lühimaa- ,,Kohtadele", ,,Valmis", ,,Start" Pikamaa ,,Kohtadele", ,,Start" 6. Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Mitte ühtegi 7. Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? ei 8. Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Pärast esimest kurvi 9. Kas taganttuulega saavutatud jooksurekordit kinnitatakse?(lubatud taganttuul) ja mis aladel seda arvestatakse. ...
4 Eesti koondis: Ksenia Balta Madis Kallas Veera Baranova Kaie Kand 5 Argo Golberg Märt Israel Anna Iljustsenko Tarmo Jallai 6 Mirjam Liimask Mikk Pahapill Taavi Peetre Maris Rõnglep Kristjan Rahnu 7 Gerd Kanter Aleksander Tammert Mart Israel Risto Mätas odavise 8 Lauri Leis kolmikhüpe Raigo Toompuu Martin Vihmann Argo Goldberg Marek Niit Henri Sool Esmaspäeval algavatel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel ei tee seitsmevõistluses kaasa tänavu isikliku rekordi 6180 punktini viinud Balta, keda vaevavad terviseprobleemid. Hetkeseisuga osaleb eestlanna siiski 100 meetri jooksus ja kaugushüppes. Ksenia Balta piirdus naiste kaugushüppe eelvõistlusel tulemusega 6.03 ja
Kolmas tase Neljas tase Viies tase BRAUNI ASTELSÕNAJALG Süstemaatika Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Klass: Keerdlehikud (Filicopsida) Selts: Polypodiales Sugukond: Sõnajalalised (Dryopteridaceae) Perekond: Astelsõnajalg (Polystichum) Liik: Brauni astelsõnajalg (Polystichum braunii) BRAUNI ASTELSÕNAJALG Esimesena märkas neid 1995. aasta suvel Mare Leis Vilma Kuusk (EPMÜ ZBIst) määras leiu Brauni astelsõnajalaks EPMÜ ZBI Eesti Põllumajandusülikooli (aastast 2005 Eesti Maaülikool) Zooloogia ja Botaanika Instituut. BRAUNI ASTELSÕNAJALG Levik Põhjapoolkera parasvöötmes. Suuremad osalevilad Euroopas (Norras, Rootsis ja KeskEuroopa mägedes) Ida pool paarkümmend üksikleiukohta Venemaal, Ukrainas, Lätis ja Eestis. Suure Munamäe taimedele lähimad liigikaaslased kasvavad Lätis Kuramaal ja sama kaugel Venemaal.
kui palju vald aitab/toetab hooldekeskust? Viibisin 18. Detsembril 2012 vaatluspraktikal, MTÜ Õnnemaa Ülenurme Pere- ja noortekeskuses. MTÜ Õnnemaa motoks on: “Koostöös peitub jõud ja vägi!“ ja keskuse soov on, et tegutseksid koos eri põlvkonnad, mille nad on oma tegevusega ka saavutanud. MTÜ Õnnemaa haldab Ülenurme Pere- ja noortekeskust, neil on väga hea koostöö Ülenurme vallaga. Pere- ja noortekeskust juhendab noorsootöötaja Kersi Leis, kes on ka valla palgal. Keskuse tegutsevad: Laulustuudio „Vikerkaar“ , kus on 57 liiget, kõik lapsed on Ülenurme vallas elavatest peredest, liikmete vanus on 2,5- 9 aastani. Loovusring; savitöö, ja muu käeline tegevus. Loovtöö väljapanekute stend, mida lapsed ise kujundavad. Loovtöö juhendajaks on Aili Palm, kes on saanud lastega väga hea kontakti. Ta on paljudele laste just kui ema, selles rürmas on
Sportlane Spordiala Tulemus Koht Osalejate arv Taavi Peetre Kuulitõuge 19.91 15. 36 Kaie Kand seitsmevõistlus 5760 15 29 Tiidrek Nurme 1500 m 3.43,73 28. 54 Anna Iljustsenko Kõrgushüpe 1.89 17. 33 Moonika Aava Odavise 53.86 26. 31 Lauri Leis Kolmikhüpe 15.98 38. 46 Marek Niit 200 m 21,21 39. 67 Mihkel Kukk Odavise 78.18 16. 48 Tanel Laanmäe Odavise - - 48 Gerd Kanter Kettaheide 66.88 3. 30 Aleksander Tammert Kettaheide 62.24 13. 30
4 Lõunaeesti murded 4.1 Tartu murre Tartu murdel rajanes omaaegne lõunaeesti kirjakeel, mis kirikukirjanduses oli kasutusel kuni XX sajandi algusaastateni. Murde üks iseloomulikumaid jooni on na-lõpuline kaudne kõneviis, nt sügisetsel üül olna ütsä poiga ja päivä ei võena enne kittä ku ta loojan om `sügisesel ööl olevat üheksa poega ja päeva (~ päikest) ei võivat enne kiita, kui ta loojas on'. Tartumurdelisele kõnekäänule läits sutt pakku, leis karu kate käpäga iist `põgenes hundi eest, leidis karu kahe käpaga eest' vastab Põhja-Eestis sattus vihma käest räästa alla. 4.2 Võru murre Väga omanäoline on vanal Võru- ja Setumaal kõneldav murdekeel, kus on säilinud rohkesti omapäraseid vanu jooni ning toimunud isesuguseid edasiarenguid. Sõnaalguline h on siin selgesti hääldatav, kuid paiguti (nt Harglas) on see võinud koduneda ka mõnedes
● Elas Moskvas, suhtles paljude linnas elavate ja õppivate välismaalastega; ● Eesti kunstitudengid olid Soosteri ateljees sagedased külalised, eesmärgiks viia ennast kurssi Lääne- Euroopa kunstieluga. Mustad kadakad Maastik kuuvalgel Punane muna Valge muna Vaade aknast merelei ANK- 64: ● Rühmitusse kuulusid ERKI tudengid: Tõnis Vint, Aili Vint, Marju Mutso, Malle Leis, Jüri Arrak; ● Teadlik päevapoliitika eiramine; ● Esteetilise vormikuluuri reformimine; ● Konfrontatsioon sots.realismiga; ● 20. sajandi info hankimine ja levitamine lääne kunsti kohta, kontakt Soosteriga. SOUP-69 ● 60ndate keskel õpinguid alustanud arhitektid ja disainerid; ● Anarhistlik ja traditsioone välistav; ● Haakus popkunsti ideedega; ● Esimene näitus 1969 kohvikus „Pegasus“;
Sõmerpalu Basic School Teisy Slavin Form 8 The President of the United States and his family Research Paper Instructor: Kati Leis Sõmerpalu 2012 Contents Introduction I wrote my research paper on the president of the United States and his family, because I wanted to know more about Barack Hussein Obama, his wife Michelle Obama and his daughters Malia and Natasha. I think that I now know much more about the President of the United States and I think that I should know, because in the future I would like to travel to and one day maybe even move to the United States of America
Kuna ettevõte oli juba eelnevalt Tallinna börsil, siis maksis PTA tol ajal aktsia eest 4,5 krooni. Emafirma pankrott ja Alta Capitali tulek 2002. aastal läks aga AS Klementi emafirma P.T.A. Group OY pankrotti, milles 79% osalus müüdi edasi Eesti riskikapitalifirma Alta Capitali tütarfirma Fermo Investile kaheksa miljoni krooni eest. Alta Capital oli Eesti riskikapitali firma, kus partneritena osalesid Indrek Rahumaa, Andres Rätsepp ja Toomas Leis. Sven Mansberg oli Eesti ettevõtja, kes on tuntud eelkõige Säästumarketi ühe asutajana. Ettevõtte tegevust hakkas tulevikus kõige olulisemalt juhtima Indrek Rahumaa. Kui enne Alta Capitali sekkumist oli Klementi (PTA Group, tänane Silvano FG) pigem rahulikult töötav Eesti ettevõte, siis edaspidi muutis Alta Capital selle kiirelt arenevaks rahvusvaheliseks kontserniks. Ettevõtte juhtimises võeti ette äärmiselt suuri riske ning nii oli näiteks 2003
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Anette Leis MEREVEDU LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE Referaat TABB22 Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Suurem osa kaubatranspordist toimub just merel. Meretransport on võrdlemisi odavam, kui teised transpordiliigid, korraga saab transportida suuremates kogustes ning ka erinevaid kaubaartikleid
lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused. Hetkel kuulub Eesti Rahvusballeti truppi 61 tantsijat 10 erinevalt maalt. Läbi aegade on Estonias tegutsenud väga eriilmelisi andekaid tantsijaid, sh Klaudia Maldutis, Juta Arg, Erika Määrits, Veera Leever, Geeni Raudsepp, Inge Põder, Artur Koit, Boris Blinov, Uno Puusaag, Verner Hagus, Helmi Puur, Eike Joasoo, Ülle Ulla, Ilmar Silla, Verner Loo, Väino Aren, Ago-Endrik Kerge, Aime Leis, Tiiu Randviir ja paljud teised. Estonia ballett on käinud külalisesinemistel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Hispaanias, Ladina-Ameerikas, Süürias, Filipiinidel, Jordaanias, Kuveidis, Ungaris, Bulgaarias, Walesis ja mujal. Eestis saab balletti õppida vanemuise tantsu- ja balletikoolis, Kaie Kõrbi balletistuudios, Eesti Tantsuagentuuri Tantsukoolis, Noor Ballett Tantsukoolis ja veel mitmetes balletistuudiotes. Moderntants
kolmemõõtmeliste esemetega. Roy Lichtenstein tegi hiiglaslikke suurendusi koomiksipiltidest ning Andy Warhol jaotas oma värvikad maalid paljudeks väikestes ruutudeks(Elvis Presley, Marily Manore). Neljas üks tuntumaid popkunstnikke on Claes Oldenburg, kes valmistas värvilisest kilest kummalisi pehmeid kolmemõõtmelisi esemeid.Popkunstist said mõjutusi ka mitmed tolleaegsed noored eesti kunstnikud, sealhulgas näiteks Leonhard Lapin ja Malle Leis oma lille-puuviljamaalidega. · Postimpressionism(147) Kunstnikud, kes lõid oma loomingu kandvama osa pärast impressionistide viimast näitust 1886.a. Pariisis.Paul Cezanne , kelle maalid olid rohmakad,maalis asjade juures nende sisemist ehitust, seda, milliseid geomeetrilisi kujundeid nad peidavad.(mägi koonus ja inimese pea kerana). Tema lemmikmotiiviks oli natüürmort. Vincent van Gogh oli hollandlane aga kunstis tegutses siiski prantsusmaal.Muidu
Pärnu Hansagümnaasium Kaur Paalberg 10. C klass KOBRASTE UURIMUSTÖÖ Referaat Juhendaja: H. Juust Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Uurimustöö on koostatud teadvustamaks, et meiega koos elavad sellised huvitavad ja kadedust tekitavad ning erilisi oskusi ja võimekust näitavad loomad nagu seda on koprad. Töö on tegelikult järg minu 1997.aastal koostatud uurimusele kobrastest. Töö käigus kogudes lisateadmisi nende loomade kohta leidsin suureks üllatuseks , et kobras on Eesti Jahindusliidu poolt kuulutatud 1999.aasta aastaloomaks. See oli ka tõukeks miks otsustasin oma töö kindlasti koostada. Nüüd leidsin, et peaksin oma uurimust jätkama, aga seekord juba veidi teisest aspektist. F. Jüssi on oma raamatus "Rebasetund" väitnud, et "nii kaua, kuni kobraste üldarv Eestimaal ei ole ületanud tuhandet ei juhtu nähtavasti midagi erilist, sealt edasi hakkab ilmse...
Säilita maks mingisugustki loomingulisust, üritati teemalisi teoseid lõi Ilmar Malin. 1964. aastal konformseid süžeid esitada vähemalt kaas formeerus kunstnike rühmitus ANK ’64 (Jüri aegses kuues. Arrak, Malle Leis, Tõnis ja Mare Vint), mille Graafika jäi sõja järel illustratiivseks, liikmed orienteerusid avangardismile ja seadsid domineeris joonistus. Temaatikasse ilmusid oma peamiseks eesmärgiks kunstiteose Nõukogude armee kangelaslikkus ja sõjajärgne esteetilise väärtuse. Sama suunda jätkas grupp ülesehitustöö
1996. aasta suveolümpiamängud Ateenas toimunud esimeste kaasaegsete olümpiamängude 100. aastapäeva tähistamiseks. Eesti koondis: Moonika Aava, Marko Albert, Marko Aleksejev, Triin Aljand, Maret Ani, Andrus Aug, Aleksandr Baldin, Aleksei Budõlin, Tõnu Endrekson, Leonid Gulov. Danil Haustov, Andrei Inesin, Jüri Jaanson, Tarmo Jallai, Andrei Jämsä, Kaia Kanepi, Gerd Kanter, Jaan Kirsipuu, Jana Kolukanova, Sigvard Kukk, Igor Kuzmin, Lauri Leis, Pavel Loskutov, Maaris Meier, Erki Nool, Elina Partõka, Taavi Peetre, Indrek Pertelson, Jelena Petrova, Erki Pütsep, Kristjan Rahnu, Eha Rünne, Jane Salumäe, Andrei Silin. Aleksander Tammert, Imre Taveter, Tarvi Thomberg, Janek Tombak, Indrek Turi, Egle Uljas, Oleg Vinogradov, Andrus Värnik. Taliolümpiamängud Chamonix 25. Jaanuar 4. Veebruar 1924 1924. aasta taliolümpiamängud olid esimesed taliolümpiamängud. Osalesid Austria,
lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused. Hetkel kuulub Eesti Rahvusballeti truppi 61 tantsijat 10 erinevalt maalt. Läbi aegade on Estonias tegutsenud väga eriilmelisi andekaid tantsijaid, sh Klaudia Maldutis, Juta Arg, Erika Määrits, Veera Leever, Geeni Raudsepp, Inge Põder, Artur Koit, Boris Blinov, Uno Puusaag, Verner Hagus, Helmi Puur, Eike Joasoo, Ülle Ulla, Ilmar Silla, Verner Loo, Väino Aren, Ago-Endrik Kerge, Aime Leis, Tiiu Randviir ja paljud teised. Estonia ballett on käinud külalisesinemistel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Hispaanias, Ladina-Ameerikas, Süürias, Filipiinidel, Jordaanias, Kuveidis, Ungaris, Bulgaarias, Walesis ja mujal. Balletti tantsukoolid eestis: Eestis saab balletti õppida vanemuise tantsu- ja balletikoolis, Kaie Kõrbi balletistuudios, Eesti Tantsuagentuuri Tantsukoolis, Noor Ballett Tantsukoolis ja veel mitmetes balletistuudiotes. Moderntants
suunatud agressiooni sanktsioneerimine legaalsete vahenditega. "Anarhiale" osutamine on märk, et veenmismeetodite aeg on lõppenud, korda saab tagada vaid kurjaga, politseilise terrorismiga. Traditsiooniline arusaam mässust vastab sellisele osutusele. ,, (Krull 1998) Intervjuus olnud küsimusele, et millisel kohal on anarhia punkarite seas, vastas praeguse aja punkansamblite lipulaeva Psychoterrori basskitarrist Lauri Leis: ,,Kui anarhia all mõelda protestivaimu igasuguse autoriteedi suhtes, siis aja jooksul saavad noortest vihastest punkaritestki enamasti tavalised korralikud töö- ja pereinimesed, kes suhtuvad mineviku mässu heatahtliku muigega.,, Samuti ütles Ta, et kõik punkarid pole sugugi anarhistid ja samuti ei pea anarhistid end punkariteks.(Lisa 3) Üllar Saaremäe sõnul on aga anarhia asi omaette ja suuresti illusioon. Intervjuus tõi ta
Viimsi Keskkool Anette Leis VASAKUKÄELISE ÕPILASE TOIMETULEK KOOLIS VIIMSI KESKKOOLI NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Ruth Lobjakas Viimsi 2016 SISUKORD 1.2.1Vaba vaatluse meetod..................................................................................................7 1.2.2Vaatlemine mängimisel...............................................................................................7 3.1
Nimekirja pääsemiseks pakiti ka oinad lambanahka ja Moskva silmis oli kõik korras. Niisiis sai näiteks L. Lapinist liidu liige mitte graafikuna, ega maalijana vaid näituste korraldajana. Endiselt puudus moodsal kunstil dialoog ühiskonnaga laiemalt, üks esimesi näituse võimalusi selleks oli 1973 aasta Põllumajandus Instituudi ruumides toimunud Saku ´73. Üles astusid seal juba väljakujunenud kunstnikena ANK esindajad Jüri Arrak, Malle Leis, Marju Mutsu, Aili Vint, Tõnis Vint, Silvi Liiva, Raul Meel, Mare Vint, Toomas Vint, Vello Vinn ja SOUPist Leonhard Lapin. Sellele järgnev Harku´75 Mikrobioloogia Instituudis esindas samuti nende kahe rühmituse esindajaid, üldistatumalt oli esindatud pop- ja geomeetrilinekunst. Hüperrealismiga rünnati liidu ametlikku dekorativismi kinkides Eesti kunstile edaspidi kindla imidz, seda kirjeldati kui külma, intellektuaalset, hoitud, tehiskeskkonna ja urbanismi problemaatikat käsitlev
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad...
Mihkel Läänelaid Akad.tee 15A 508 1733 Mihkel Tagel Raja 15-145 620 2259 Mohsin Amin Raja 15-307 Natalja Sleptšuk II 229 620 2155 Oleg Korolkov II 229 620 2155 Olev Märtens II 222A 620 2167 Olga Mironova Raja 15 - 125 620 2340 Ott Madis Ozolit Raja 15-210 620 2263 Paul Annus II 212 620 2158 Paul Leis Raja 15 - 230 610 4432 Peep Martverk II 401 620 2355 Peeter Ellervee Raja 15 - 226 620 2258 Piret Punder Raja15-235 620 3528 Priit Kinks II 404 620 2352 Raido Pahtma II 305 620 2109 Raimund-Johannes Ubar Raja 15-208 620 2252 Rain Öpik Raja 15-408 620 2307 Rain Torn II 404 620 2352
art circles obviously played a certain role. As the first authors to turn away from the Soviet paradigm Mati Unt (1944-2005) with the story Võlg (Debt, 1962) and Enn Vetemaa (b. 1936) with the novel Monument (1965) should be mentioned. Thematic possibilities were expanding, inner qualities and the mental outlook of the artist himself became essential. The new generation of artists had started to lead the changes in the Sixties: painters and graphic artists Jüri Arrak (b. 1936), Malle Leis (b. 1941), painters Henn Roode (1924-1974), Enn Põldroos (b. 1933), and others. In painting the boundaries become flexible, the pure landscape with other images included (Olev Subbi, b. 1930). The first foreign exhibition of Estonian applied art in Soviet times was held in Helsinki 1960. Later international exhibitions in Poland, Yugoslavia, Italy and other countries won recognition and appreciation. The search for novel forms, free conception and an independent status of
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, ...
Mihkel Läänelaid Akad.tee 15A 508 1733 Mihkel Tagel Raja 15-145 620 2259 Mohsin Amin Raja 15-307 Natalja Sleptsuk II 229 620 2155 Oleg Korolkov II 229 620 2155 Olev Märtens II 222A 620 2167 Olga Mironova Raja 15 - 125 620 2340 Ott Madis Ozolit Raja 15-210 620 2263 Paul Annus II 212 620 2158 Paul Leis Raja 15 - 230 610 4432 Peep Martverk II 401 620 2355 Peeter Ellervee Raja 15 - 226 620 2258 Piret Punder Raja15-235 620 3528 Priit Kinks II 404 620 2352 Raido Pahtma II 305 620 2109 Raimund-Johannes Ubar Raja 15-208 620 2252 Rain Öpik Raja 15-408 620 2307 Rain Torn II 404 620 2352 Rasmus Raag Akad.tee 15A-111
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
