Suveolümpiamängud 1920-1936 (0)

Sissejuhatus
Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu.
Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva.
Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee.
Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste , mitte riikide vahel.
Esimesed olümpiamängud toimusid 1896. aastal Ateenas.
1920. Antwerpen
1920. aasta suveolümpiamängud olid VII kaasaegsed olümpiamängud, mis toimusid 20. aprill – 12. september 1920 Belgias Antwerpenis.
VI olümpiamängud, mis pidid toimuma 1916. aastal Berliinis, jäid pidamata Esimese maailmasõja tõttu. Pärast sõja lõppu kokku tulnud ROK-i kongressil otsustati pidada VII olümpiamängud Prantsusmaal, kuid prantslased loobusid Belgia kasuks. Lõplik otsus korraldada olümpiamängud Antwerpenis võeti vastu ROK-i XVII istungil Lausanne 'is 1919. aastal. Muud kandideerinud linnad: Lyon (Prantsusmaa), Budapest (Ungari).
Võistluste patroon oli Belgia kuningas Albert I (1875 - 1934), kes avas ka olümpiamängud.
Olümpia peaareen oli Champs de Beerschot'i staadion , mis mahutas 40 000 pealtvaatajat. Staadioni rada oli 400 m.
Korralduskomitee esimees oli krahv Henri de Baillet-Latour (1876 - 1942).
Olümpial osalenud majutati Antwerpeni koolimajadesse; eestlased olid ühes tütarlaste koolis.
Medaleid jagati välja 161 komplekti, sealhulgas 29 kergejõustikus.
Antwerpen, samanimelise provintsi ja flaamide asuala keskuses , on linn Põhja-Belgias, 17 km Schelde jõe suudmest ja 88 km Põhjamerest. Rajatud 600. aastail, linn aastast 1291. Maailma tähtsamaid sadamalinnu.
Mängudel osales 29 riiki 2606 sportlasega, neist naissportlasi oli 64 (võistlesid iluuisutamises, tennises, vettehüpetes, ujumises).
Esimest korda osalesid olümpiamängudel Brasiilia, Eesti, Jugoslaavia, Monaco , Tšehhoslovakkia. Soome ja Uus- Meremaa võtsid esmakordselt osa iseseisvate riikidena.
Suurima võistkonna pani välja Belgia - 332 sportlast. 1 sportlasega osales Argentiina.
Olümpiamängude kavas oli 24 spordiala . Nendeks olid kergejõustik, laskmine , polo , jalgpall, vibulaskmine , maahoki , vehklemine, moodne viievõistlus, poks , maadlus , tõstmine, purjetamine , jalgrattasport , ratsutamine , ragbi , sõudmine, tennis , ujumine , veepall , vettehüpped, võimlemine, köievedu, jäähoki, iluuisutamine ning kunstikonkursi alad.
Eestit esindasid olümpiamängudel:
Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti.
Kergejõustiklased: Jüri Lossman ( maraton ), Aleksander Klumberg ( odavise , viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks ), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe);
Maadlejad: Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk;
Tõstjad: Alfred Neuland , Karl Kõiv, Alfred Schmidt.
1924. Pariis
1924. aasta suveolümpiamängud olid VIII olümpiaadi nüüdisaegsed suveolümpiamängud. Need toimusid 3. mai–27. juuni 1924 Prantsusmaa pealinnas Pariisis. Mängud pühendati ROK-i asutamiskongressi 30. aastapäevale.
Pariis kinnitati olümpialinnaks ROK-i XIX istungjärgul Lausanne'is 1921. aastal. Teised kandideerinud linnad olid Amsterdam , Barcelona, Los Angeles , Praha ja Rooma .
Olümpia peaareeniks oli Colombes'i staadion, mille staadionirada oli 500 meetrit.
Muud võistluspaigad oli Piscine de Tourelles – ujumine, veepall, vettehüpped; Vélodrome d'Hiver – raskejõustikualad; Vélodrome Municipal Vincennes'is – jalgrattasõit; Argenteuil Seine'i jõel – sõudmine; Meulan ja Le Havre - purjetamine; Reims , Versailles ja Chalons – laskmine.
Korralduskomitee esimees oli krahv Justinien de Clery. Võistluste peasekretär oli Franz Reichel.
Võistluste patroon oli Prantsusmaa president (1920 – 1924) Alexandre Millerand. Majutus oli esmakordselt niinimetatud "olümpiakülas", milleks kasutati suvilaid ja kasarmuid Bois Colombes'i linnaosas. Olümpial osales 44 riiki ja 3092 sportlast, sealhulgas 136 naist. Suurim võistkond oli Prantsusmaal - 319 sportlast. Väikseim võistkond oli Filipiinidel - 1 sportlane. Esmakordselt võtsid olümpiamängudest osa Ecuador , Filipiinid, Leedu, Läti, Mehhiko , Poola, Rumeenia, Uruguay ja iseseisva riigina ka Iirimaa.
Olümpiamängudel oli kavas 20 spordiala ja võisteldi 126 võistlusalal:
Jalgpall,jalgrattasõit, kergejõustik, laskmine, maadlus, moodne viievõistlus, poks, polo, purjetamine, ragbi, ratsutamine, sportvõimlemine, sõudmine, tennis, tõstmine, ujumine, veepall, vehklemine, vettehüpped. Lisaks kunstikonkursi alad.
Näidisaladena olid kavas aerutamine, male , pelota, savate ehk prantsuse poks, korvpall ja võrkpall.
Jagati välja 131 medalikomplekti.
Eestlastest osalejad:
Kergejõustiklased: Aleksander Antson (1500 m, 3000 m takistusjooks), Aleksander Klumberg (odavise, kümnevõistlus), Elmar Rähn (kümnevõistlus), Jüri Lossman (maraton), Reinhold Kesküll (100, 200, 400 m jooks), Johannes Villemson (800 m jooks), Valter Ever (teivashüpe, kõrgushüpe, kaugushüpe, kümnevõistlus), Eugen Neumann (kümnevõistlus), Elmar Reiman (maraton), Harald Tammer (kuulitõuge), Gustav Kalkun ( kettaheide )
Maadlejad: Anton Koolmann (vaba- ja kreeka- rooma maadlus), Osvald Käpp (vaba- ja kreeka-rooma maadlus), Alfred Praks (vaba- ja kreeka-rooma maadlus), Eduard Pütsep (kreeka-rooma maadlus), Albert Kusnets (kreeka-rooma maadlus), Voldemar Väli (kreeka-rooma maadlus), Roman Steinberg (kreeka-rooma maadlus), Rudolf Loo (kreeka-rooma maadlus)
Tõstjad: Harald Tammer, Gustav Ernesaks, Eduard Vanaaseme, Voldemar Noormägi, Alfred Neuland, Jaan Kikkas, Saul Hallap, Kalju Raag, Aleksander Richmann (osutus sulgkaalus lubatust raskemaks)
Jalgpallurid: August Lass , Eduard Ellman, Ernst Joll, Harald Kaarman, Elmar Kaljot, Arnold Pihlak , Voldemar Rõks, Hugo Väli, Ralf Liivar, Evald Tipner, Heinrich Paal , Bernhard Rein , Oskar Üpraus, Alfei Jürgenson, Otto Silber
Poksija: Valter Palm.
Eestlastest kreeka-rooma maadlejad Juhan Oja ja Rudolf Rone esinesid Läti koondise eest.
1928. Amsterdam
1928. aasta suveolümpiamängud olid IX kaasaegsed olümpiamängud, mis toimusid 17. mai- 12. august 1928 Amsterdamis (rajatud 1275. aastal). Amsterdam asub Hollandi lääneosas, Zuiderzee lahe osa Ijsselmeeri ääres, Amsteli jõe suudmes.
Amsterdam kinnitati olümpialinnaks ROK-i 21. istungil Roomas 1923. aastal. Esialgne otsus võeti vastu juba 1921. aastal ROK-i 19. istungil Lausanne'is.
Esmakordselt nüüdisaegsete olümpiamängude ajaloos põles olümpiastaadioni tornis olümpiatuli.
Esimest korda toimusid suve- ja taliolümpiamängud eri riikides.
Esimest korda võistlesid naised olümpiamängudel kergejõustikus ja sportvõimlemises.
Üheks olümpiamängude peasponsoriks sai Coca -cola, kes saatis Amsterdami 1000 tündrit oma karastusjooki. Sellest ajast saadik on coca-cola olnud põhijoogiks kõigil olümpiamängudel
Mängudel osales 46 riigi 2883 sportlast. Eestlastest tulid olümpiavõitjaks Voldemar Väli kreeka-rooma maadluses ja Osvald Käpp vabamaadluses.
1932. Los Angeles
1932. aasta suveolümpiamängud olid X nüüdisaegsed olümpiamängud, mis toimusid 30. juulist 14. augustini 1932 USA-s Los Angeleses(täieliku nimega El Pueblo de Nuestra Señora La Reina de Los Angeles (Meie Issanda Inglite Kuninganna Linn). Asutatud hispaanlaste poolt 1781. aastal, linnaõigused 1835, liidetud Ameerika Ühendriikide koosseisu 1848. aastal). Los Angeles kinnitati olümpialinnaks ROK-i 21. istungil Roomas 1923. aastal. Põhimõtteline otsus võeti vastu juba 1921. aastal.
Võistluste peasekretär oli Zack J. Farmer. Peaareen oli staadion Memorial Colosseum Olympic Park'is; arhitektid John ja Donald Parkinson .
Pealtvaatajakohti oli 105 000. Piletiga pealtvaatajaid kokku: 1 247 580. Osales 37 riiki. Esmakordselt võtsid osa Hiina, Kolumbia. Osales 1408 sportlast ( nendest 127 naist). Seda olümpiat saatsid kaks tähtsat asjaolu: majanduslik depressioon ja California geograafiline isoleeritus. Osavõtjate arv oli madalaim pärast 1906. aastat. Suurim võistkond oli USA-l - 337 sportlast. Väikseimad võistkonnad: Jugoslaavia, Hiina, Kolumbia, Uruguai - 1 sportlane.
Kavas oli 17 spordiala (kergejõustik, moodne viievõistlus, poks, maadlus, tõstmine, purjetamine, jalgrattasport, ratsutamine, sõudmine, ujumine, veepall, vettehüpped, võimlemine, laskmine, vehklemine, maahoki, kunstikonkursialad). Võistlusalasid oli kokku 126. Näidisalad olid Lacrosse , ameerika jalgpall. Kergejõustikualasid oli 29 (neist 6 naiste ala). Esmakordselt oli olümpiakavas 50 km käimine.
1936. Berliin
1936. aasta suveolümpiamängud olid XI nüüdisaegsed olümpiamängud, mis toimusid 1. august - 16. august 1936 Berliinis, Saksamaa pealinnas.
Esimest korda oli Berliin saanud olümpiaõigused juba 1916. aastal, kuid Esimese maailmasõja tõttu jäid VI olümpiamängud pidamata. Järgmised taotlused esitati ROK-i 26. istungil Amsterdamis 1928 ja 28. istungil Berliinis 1930, kus saadi ka põhimõtteline nõusolek. Ametlik otsus võeti vastu ROK-i 29. istungil Barcelonas 1931 . aastal, kui loeti ette kirja teel toimunud otsustava hääletuse tulemused - Berliin 43, Barcelona 16 poolthäält. Muud kandideerinud linnad olid Aleksandria, Barcelona, Budapest, Buenos Aires, Dublin , Frankfurt am Main, Helsingi, Köln, Nürnberg, Rooma.
Eestlased olümpial:
kergejõustik - Ruudi Toomsalu (100 m, kaugus), Reginald Uba (1500 m), Aksel Kuuse (kõrgus), Evald Äärma ( teivas ), Arnold Viiding (kuul), Koit Annamaa ( vasar ), Gustav Sule (oda), treener Aleksander Kolmpere, esindaja Aleksander Paluvere
maadlus - Evald Sikk (kreeka-rooma), Voldemar Väli (kreeka-rooma), Edgar Puusepp (kreeka-rooma), Voldemar Mägi (kreeka-rooma), August Neo (vaba ja kreeka-rooma), Adalbert Toots (vaba ja kreeka-rooma), Kristjan Palusalu (vaba ja kreeka-rooma), August Kukk (vaba), esindaja-treener Nikolai Kursman
tõstmine - Erm Lund, Peeter Mürk, Karl Oole, Arnold Luhaäär, esindaja Eduard Kõppo
ujumine - Egon Roolaid (100 m vabalt), Boris Roolaid (100 m selili ); poks - Evald Seeberg, Nikolai Stepulov, esindaja Peeter Matsov;
purjetamine - Erik von Holst, Harald Tammik (varus), esindaja Gustav Laanekõrb
korvpall - Artur Amon , Aleksander Illi, Robert Keres, Vladimir Kärk, Evald Mahl . Heino Veskila, Erich Altosaar, Aleksander Margiste, Bernhard Nooni, Leonid Saar, Georg Vinogradov, treener Herbert Niiler, esindaja Edgar Kolmpere
sõudmine - Elmar Korko.
Kasutatud kirjandus:

• XX sajandi kroonika I osa (Eesti Entsüklopeedia-kirjastus)
  
• Olümpiamängud (kirjastus Valgus)
  
• Olümpiamängude ajalugu II osa (Maalehe raamat)