Kergejõustik (0)

Pärnu Hansagümnaasium
R.S
Kergejõustik

Juhendaja :
Pärnu 2013
Sissejuhatus 4
Ajalugu 4
Kergejõustiku alad 4
Jooksud 6
100m jooks : 6
200m jooks: 6
400m jooks : 6
800m jooks : 6
1500 m jooks: 7
5000m jooks: 7
10000m jooks: 7
100m tõkkejooks naistele: 7
110m tõkkejooks meestele: 7
400m tõkkejooks: 8
Maratonijooks: 8
3000m takistusjooks: 8
Teatejooksud : 8
4x100m teatejooks : 9
4x400m teatejooks: 10
Käimine 10
10km käimine 10
20km käimine 10
50km käimine 10
Hüpped 10
Kaugushüpe 10
Kolmikhüpe 11
Teivashüpe 11
Tõuked ,heited ja visked 11
Kuulitõuge 11
Kettaheide 11
Odavise 12
Vasaraheide 12
Mitmevõistlused 12
Naiste seitsmevõistlus 12
Kümmnevõistlus 12
Eesti olümpiavõitjad 12
Kuldmedalite võitjad: 13
Hõbemedalite võitjad 15
Pronksmedalite võitjad 17
Kasutatud allikad 19

Sissejuhatus

Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.
Kergejõustik sisaldab jookse , sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Kergejõustiku alla käib üle 40 ala. Suurem osa võistlusi peetakse staadioni või väljakutel. ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel.

Ajalugu

Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka. Võisteldi ainult staadionijooksus mille pikkusdeks oli Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150–190 m. Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus ) ning relvisjooks.
Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala harrastamist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused.
Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis .

Kergejõustiku alad

Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus , 4×100 ja 4×400 m teatejooksus , kõrgus-, teivas -, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta - ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises.
Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine.

Jooksud

100m jooks :

100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas.100 m jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult.
Praegune meeste maailmarekord , mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit.[1] Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. Aastal.
Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006.

200m jooks:

200 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala. 400 m staadionil antakse 200m jooksu start poole kurvi peal ja lõpetatakse sirgega . Iga võisteja peab jääma oma rajale .Sarditakse madalstardist stardipakult.
Praegune meeste maaimarekord on püstitatud Usain Bolti poolt kelle ajaks oli 19,19 sekundit .Eesti rekord on 20.43 sekundit ja selle püstitas Marek Niit.
Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Florence Griffith-Joyner poolt kelle ajaks oli 21.34 sekundit . Eesti rekord on 23.05 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta.

400m jooks :

Pikim eri jooksuradadel joostav ja madalstardist algav jooksudistants . Jooksul on liigendatud start.Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1896 Ateenas, naistele 1964 Tokyos
Praegune meeste maaimarekord on püstitatud Michael Johnson poolt kelle ajaks oli 43,18 sekundit .Eesti rekord on 47,50 sekundit ja selle püstitas Martin Vihmann .
Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Marita Koch poolt kelle ajaks oli 47,66 sekundit . Eesti rekord on 51,91 sekundit ja selle püstitas Egle Uljas .

800m jooks :

Jooksu alustatakse stardipakkudeta. Esimene kurv joostakse eraldi radadel liigendatud stardiga ja edasi siirdutakse ühisele rajale.Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1896 Ateenas, naistele 1960 Roomas
Praegune meeste maaimarekord on püstitatud Michael Johnson poolt kelle ajaks oli 43,18 sekundit .Eesti rekord on 47,50 sekundit ja selle püstitas Martin Vihmann .
Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Marita Koch poolt kelle ajaks oli 47,66 sekundit . Eesti rekord on 51,91 sekundit ja selle püstitas Egle Uljas.

1500 m jooks:

Jooksu alustatakse kaarekujuliselt stardijoonelt ja siirdutakse kohe ühisele rajale. Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1896 Ateenas, naistele 1972 Münchenis.
Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Hicham El Guerrouj poolt kelle ajaks oli 3.26 minutit. Eesti rekord on 3,38,80 minutit ja selle püstitas Tiidrek Nurme.
Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Xunxia Qu poolt kelle ajaks oli 3.50,46 minutit. Eesti rekord on 4.14,05 minutit ja selle püstitas Ille Kukk.

5000m jooks:

Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1912 Stockholmi, naistele 1996 Atlantas.
Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Kenenisa Bekele poolt kelle ajaks oli 12.37,35minutit. Eesti rekord on 13.17,2 minutit ja selle püstitas Enn Sellik .
Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Meseret Defar poolt kelle ajaks oli 14.16,63minutit. Eesti rekord on 15.30,8minutit ja selle püstitas Ille Kukk.

10000m jooks:

Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1912 Stockholmi, naistele 1988 Soulis.
Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Kenenisa Bekele poolt kelle ajaks oli 26.17,53minutit. Eesti rekord on 27.40,6 minutit ja selle püstitas Enn Sellik .
Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Junxia Wangar poolt kelle ajaks oli 29.31,78minutit. Eesti rekord on 32.47,86 minutit ja selle püstitas Sirje Eichelmann.

100m tõkkejooks naistele:

Igal rajal on 10 tõket kõrgusega 0,84 m .Esmakordselt oli olümpiamängude kavas 1972 Münchenis.
Praegune maailmarekordi omanik on Jordanka Donkova ajaga 12,21 sek. Praegune Eesti rekordi omanik on Mirjam Liimask ajaga 12,93 sek.

110m tõkkejooks meestele:

Igal rajal on 10 tõket kõrgusega 1,067 m .Esmakordselt oli olümpiamängude kavas 1896 Ateenas.
Praegune maailmarekordi omanik on Xiang Liu ajaga 12,88sek. Praegune Eesti rekordi omanik on Tarmo Jallai ajaga 13,62 sek.

400m tõkkejooks:

Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1900 Pariisis, naistele 1984 Los Angeleses.Rajal on 10 tõket kõrgusega 0,762 m naistele ja 0,914 m meestele.
Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Kevin Young poolt kelle ajaks oli 46,78 sek. Eesti rekord on 49,86sek ja selle püstitas Marek Helinurm .
Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Julija Pechenkina poolt kelle ajaks oli 52,34 sek. Eesti rekord on 57,34 sek ja selle püstitas Tiia Eeskivi.

Maratonijooks:

Sai endale nime 490.a.e.kr. Ateena sõduri poolt jooksuga läbitud distantsi järgi Maratonist Ateenasse. Kurnatusest ta suri pärast teate üleandmist.Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1896 Ateenas, naistele 1984 Los Angeles
Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Haile Gebreselassie poolt kelle ajaks oli 2:04.26 . Eesti rekord on 2:08.53 ja selle püstitas Pavel Loskutov .
Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Paula Radcliffe poolt kelle ajaks oli 2:15.25. Eesti rekord on 2:27.04 ja selle püstitas Jane Salumäe.

3000m takistusjooks:

3000 m takistusjooksus starditakse kaarekujulise stardijoone tagant ühisel rajal. Esimesel 200 meetril takistusi pole (need paigutatakse sinna jooksu ajal). Järgmise 7 ringi jooksul ületatakse viis 0,91 m kõrgust takistust. Igal ringil neljas takistus on veetakistus.
Olümpiamängudel võistlevad ainult mehed.Esmakordselt oli kavas 1900 Pariisis.Naistele oli näidisalaks Pekingi OM-l
Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Saif Saaeed Shaheen Katar poolt kelle ajaks oli 7.53,63. Eesti rekord on 8.29,6 ja selle püstitas Ilmar Ruus.
Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Gulnara Galkina-Samitova poolt kelle ajaks oli 8.58,81

Teatejooksud:

• Teatejooksudes kasutatakse teatepulka, mis on 28-30 cm pikk, läbimõõduga 12-13 cm ja kaalub vähemalt 50 g
  
• Olümpiamängudel on kavas
  

4 x 100 m

4 x 400 m

• Muudel võistlustel võisteldakse väga erinevate distantsidega teatejooksudes
  

4x100m teatejooks:

Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Jamaika koondise poolt kelle ajaks oli 37.10. Eesti rekord on 39.69 ja selle püstitasid (A.Golberg, M.Laht, M.Vihmann, E. Nool ).
Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Saksamaa koondise poolt kelle ajaks oli 41.37. Eesti rekord on 45.54 ja selle püstitasid (K.Käärt, K. Viigipuu , M.Liimask, L.Laanesaar).

4x400m teatejooks:

Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Ameerika koondise poolt kelle ajaks oli 2.54,20 Eesti rekord on 3.08,4 ja selle püstitasid ( A.Otsalt, R.Raspel, M.Helinurm,A.Ojastu).
Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Venemaa koondis poolt kelle ajaks oli 3.15,17. Eesti rekord on 3.36,82 ja selle püstitasid (J.Duman, K.Kiirats, E.Uljas,M.Mägi)

Käimine

Sportlik käimine on kergejõustiku ala ja tähendab väga keerulist tehnikat , mida sportlane kasutab võimalikult kiireks edasiliikumiseks ilma jooksuta.

10km käimine

Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1912 Stockholmis , naistele 1992 Barcelonas.Pekingi olümpiamängudel kavas polnud.
Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Viktor Burajev poolt kelle ajaks oli 38.46,40. Eesti rekord on 40.30,0 ja selle püstitas Vassili Matvejev.
Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Nadežda Ryashkina poolt kelle ajaks oli 41.56,23. Eesti rekord on 49.04,0ja selle püstitas Jekaterina Jutkina

20km käimine

Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1956 Melbourneis , naistele.
Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Vladimir Kanaikin poolt kelle ajaks oli 1:17,16. Eesti rekord on 1:23,00 ja selle püstitas Vassili Matvejev.
Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Olga Kaniskina poolt kelle ajaks oli 1:25,11. Eesti rekord on 1:43,54 ja selle püstitas Jekaterina Jutkina

50km käimine

Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1932 Los Angeleses.Sellel võistlusalal osalevad ainult mehed.
Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Nathan Deaks poolt kelle ajaks oli 3:35,47 . Eesti rekord on 4:07.09,8 ja selle püstitas Olav Laiv

Hüpped

Kaugushüpe

Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1896 Ateenas ja naistele 1948 Londonis.
Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Mike Powell poolt kelle hüppe pikkuseks oli 8.95. Eesti rekord on 8.05 ja selle püstitas Tõnu Lepik .
Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Galina Tšistjakova poolt kelle hüppe pikkuseks oli 7.52. Eesti rekord on 6.80 ja selle püstitas Ksenija Balta

Kolmikhüpe

Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1896 Ateenas ja naistele 1996 Atlantas.Tulemuseks loetakse, kolme tõuke pikkust.
Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Jonathan Edwards poolt kelle hüppe pikkuseks oli 18.29 .Eesti rekord on 17.35 ja selle püstitas Jaak Uudmäe .
Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Inessa Kravets poolt kelle hüppe pikkuseks oli 15.50. Eesti rekord on 14.43 ja selle püstitas Kaire Leibak.

Teivashüpe

Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1896 Ateenas ja naistele 2000 Sydneys .
Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Sergei Bubka poolt kelle hüppe kõrguseks oli 6.14 .Eesti rekord on 5.86 ja selle püstitas Valeri Bukrejev .
Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Jelena Issinbajeva poolt kelle hüppe kõrguseks oli 5.05. Eesti rekord on 4.01 ja selle püstitas Lembi Vaher.

Tõuked ,heited ja visked

Kuulitõuge

Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1896 Ateenas ja naistele 1948 Londonis

• Meeste kuul kaalub 7,257 kg, läbimõõt 11-13 cm
  
• Naiste kuul kaalub 4 kg, läbimõõt 9,5-11 cm
  

Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Randy Barnes poolt kelle tõuke pikkuseks oli 23.12 .Eesti rekord on 20.53 ja selle püstitas Heino Sild .
Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Natalia Lissovskaja poolt kelle tõuke pikkuseks oli 22.63. Eesti rekord on 18.03 ja selle püstitas Veronika Minina.

Kettaheide

Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1896 Ateenas ja naistele 1928 Amsterdamis

• Meeste ketas kaalub 2 kg, läbimõõt 21,9 - 22,1 cm
  
• Naiste ketas kaalub 1 kg, läbimõõt 18,0 – 18,2 cm
  

Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Jürgen Schult poolt kelle heite pikkuseks oli 74.08 .Eesti rekord on 73.38 ja selle püstitas Gerd Kanter .
Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Gabriele Reinsch poolt kelle heite pikkuseks oli 76.80. Eesti rekord on 65.00 ja selle püstitas Elju Kubi.

Odavise

Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1908 Londonis ja naistele 1932 Los Angeleses

• Meeste oda kaalub 800 g, pikkus 260 – 270 cm
  
• Naiste oda kaalub 600 g, pikkus 220 – 230 cm
  

Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Jan Zelezny poolt kelle viske pikkuseks oli 98.48 .Eesti rekord on 87.83 ja selle püstitas Andrus Värnik.
Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Osleidys Menendez poolt kelle viske pikkuseks oli 71.70. Eesti rekord on 61.42 ja selle püstitas Monika Aava.

Vasaraheide

Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1900 Pariisis ja naistele 2000 Sydneys

• Meeste vasar kaalub 7,257 kg
  
• Naiste vasar kaalub 4 kg
  

Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Juri Sedõhh poolt kelle heite pikkuseks oli 86.74.Eesti rekord on 84.40 ja selle püstitas Jüri Tamm.
Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Tatjana Lõsenko poolt kelle heite pikkuseks oli 77.80. Eesti rekord on 65.09 ja selle püstitas Maris Rõngelepp.

Mitmevõistlused

Naiste seitsmevõistlus

Esmakordselt olümpiamängudel 1984 Los Angeleses

• I päeva alad: 100 m tj.; kõrgushüpe; kuulitõuge; 200 m
  
• II päeva alad:kaugushüpe; odavise;800 m
  

Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Jackie Joyner-Kersee poolt kelle punktisummaks oli 7291 p. Eesti rekord on 6215 p. ja selle püstitas Larissa Netšeporuk.

Kümmnevõistlus

Esmakordselt olümpiamängudel 1912 Stockholmis

• I päeva alad: 100m; kaugushüpe; kuulitõuge; kõrgushüpe; 400 m
  
• II päeva alad: 110 m tj.; kettaheide; teivashüpe; odavise; 1500 m jooks
  

Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Roman Šebrle poolt kelle punktisummaks oli 9026 p .Eesti rekord on 8815 p ja selle püstitas Erki Nool.

Eesti olümpiavõitjad

Eesti ja Eestist pärit sportlased on olümpiamängudelt võitnud 77 medalit (26 kuldmedalit, 23 hõbemedalit ja 28 pronksmedalit). Neist 69 suveolümpiamängudelt ja 9 taliolümpiamängudelt. Iseseisva Eesti riigi eest on võidetud 40 medalit (33 suveolümpiamängudelt ja 7 taliolümpiamängudelt)

Kuldmedalite võitjad:

Aasta
Koht
Sportlane
Ala
Võistlusala
Tulemus
Märkused
1920
Antwerpen
Alfred Neuland
Tõstmine
Kergekaal (67,5 kg)
257,5 (72,5-75-110)
1924
Pariis
Eduard Pütsep
Kreeka- rooma maadlus
Kärbeskaal (58 kg)
1928
Amsterdam
Voldemar Väli
Kreeka-rooma maadlus
Sulgkaal (62 kg)
1928
Amsterdam
Osvald Käpp
Vabamaadlus
I kergekeskkaal (66 kg)
1936
Berliin
Kristjan Palusalu
Kreeka-rooma maadlus
Raskekaal (üle 87 kg)
1936
Berliin
Kristjan Palusalu
Vabamaadlus
Raskekaal (üle 87 kg)
1952
Helsingi
Johannes Kotkas
Kreeka-rooma maadlus
Raskekaal (üle 87 kg)
1964
Innsbruck
Ants Antson
Kiiruisutamine
1500 m
2.10,3
1968
México
Svetlana Tširkova
Vehklemine
Naiskondlik florett
1972
München
Jüri Tarmak
Kergejõustik
Kõrgushüpe
2.23
1972
München
Jaan Talts
Tõstmine
Raskekaal (110 kg)
1972
München
Svetlana Tširkova
Vehklemine
Naiskondlik florett
1976
Montreal
Aavo Pikkuus
Jalgrattasport
102,55 km meeskonnasõit
1980
Moskva
Jaak Uudmäe
Kergejõustik
Kolmikhüpe
17.35
1980
Moskva
Ivar Stukolkin
Ujumine
4x200 m vabalt teade
1980
Moskva
Mait Riisman
Veepall
1980
Moskva
Viljar Loor
Võrkpall
1988
Sŏul
Erika Salumäe
Jalgrattasport
Trekisprint
1988
Sŏul
Tiit Sokk
Korvpall
1992
Barcelona
Erika Salumäe
Jalgrattasport
Trekisprint
2000
Sydney
Erki Nool
Kergejõustik
Kümnevõistlus
8641
2002
Salt Lake City
Andrus Veerpalu
Murdmaasuusatamine
15 km klassikatehnikas
37.07,4
2006
Torino
Kristina Šmigun
Murdmaasuusatamine
7.5+7,5 suusavahetusega sõidus
42.48,7
2006
Torino
Kristina Šmigun
Murdmaasuusatamine
10 km klassikatehnikas
27.51,4
2006
Torino
Andrus Veerpalu
Murdmaasuusatamine
15 km klassikatehnikas
38.01,3
2008
Peking
Gerd Kanter
Kergejõustik
Kettaheide
68.82

Hõbemedalite võitjad

Aasta
Koht
Sportlane
Ala
Võistlusala
Tulemus
Märkused
1912
Stockholm
Martin Klein
Kreeka-rooma maadlus
I keskkaal
Võistles Tsaari-Venemaa koosseisus .
1920
Antwerpen
Jüri Lossmann
Kergejõustik
1920
Antwerpen
Alfred Schmidt
Tõstmine
Sulgkaal (60 kg)
1924
Pariis
Alfred Neuland
Tõstmine
1928
Amsterdam
Arnold Luhaäär
Tõstmine
1936
Berliin
Nikolai Stepulov
Poks
1936
Berliin
August Neo
Vabamaadlus
Poolraskekaal
1952
Helsingi
Ilmar Kullam
Korvpall
1952
Helsingi
Heino Kruus
Korvpall
1952
Helsingi
Joann Lõssov
Korvpall
1956
Melbourne
Edvin Vesterby
Kreeka-rooma maadlus
Kärbeskaal (kuni 57 kg)
Võistles Rootsi Kuningriigi koosseisus.
1960
Rooma
Hanno Selg
Moodne viievõistlus
1960
Rooma
Aleksander Tšutšelov
Purjetamine
1964
Tōkyō
Jaak Lipso
Korvpall
1964
Tōkyō
Rein Aun
Kergejõustik
Kümnevõistlus
7677 (uue arvestuse järgi 7842)
1968
México
Jaan Talts
Tõstmine
1980
Moskva
Nikolai Poljakov
Purjetamine
1988
Sŏul
Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste
Purjetamine
2002
Salt Lake City
Andrus Veerpalu
Murdmaasuusatamine
50 km klassikatehnikas
2004
Ateena
Jüri Jaanson
Sõudmine
6:51.42
2008
Peking
Jüri Jaanson, Tõnu Endrekson
Sõudmine
6:29.05 (+1.69)
2010
Vancouver
Kristina Šmigun-Vähi
Murdmaasuusatamine
10 km vabastiilis
25:05.0
2012
London
Heiki Nabi
Kreeka-Rooma maadlus
Raskekaal (kuni 120kg)

Pronksmedalite võitjad

Aasta
Koht
Sportlane
Ala
Võistlusala
Tulemus
Märkused
1912
Stockholm
Mart Kuusik
Sõudmine
Sai kolmanda koha, kuid see pole kindel, kas ta sai pronksmedali. Võistles Tsaari-Venemaa koosseisus.
1924
Pariis
Jaan Kikkas
Tõstmine
1924
Pariis
Harald Tammer
Tõstmine
1924
Pariis
Aleksander Kolmpere
Kergejõustik
Kümnevõistlus
1924
Pariis
Roman Steinberg
Kreeka-rooma maadlus
Keskkaal
1928
Amsterdam
Albert Kusnets
Kreeka-rooma maadlus
1928
Amsterdam
Andreas Faehlmann , Georg Faehlmann, William von Wiren, Nikolai Vekšin, Eberhard Vogdt
Purjetamine
1936
Berliin
Voldemar Väli
Kreeka-rooma maadlus
1936
Berliin
August Neo
Kreeka-rooma maadlus
1936
Berliin
Arnold Luhaäär
Tõstmine
1952
Helsingi
Bruno Junk
Kergejõustik
Käimine
1956
Melbourne
Bruno Junk
Kergejõustik
Käimine
1968
México
Anatoli Krikun
Korvpall
1968
México
Jaak Lipso
Korvpall
1968
México
Priit Tomson
Korvpall
1972
München
Georgi Zažitski
Vehklemine
1976
Montreal
Raul Arnemann
Sõudmine
1980
Moskva
Ivar Stukolkin
Ujumine
400 m vabaujumises
1980
Moskva
Jüri Tamm
Kergejõustik
Vasaraheide
1988
Sŏul
Jüri Tamm
Kergejõustik
Vasaraheide
1988
Calgary
Allar Levandi
Kahevõistlus
1992
Barcelona
Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste
Purjetamine
2000
Sydney
Aleksei Budõlin
Judo
2000
Sydney
Indrek Pertelson
Judo
2002
Salt Lake City
Jaak Mae
Murdmaasuusatamine
15 km klassikatehnikas
2004
Ateena
Indrek Pertelson
Judo
2004
Ateena
Aleksander Tammert
Kergejõustik
Kettaheide
66.66
2012
London
Gerd Kanter
Kergejõustik
Kettaheide
68.03

Kasutatud allikad

• Wikipedia
  
• Wikipedia (inglise keelne)