Ivan Teterin (avas ateljee 1886. aastal) on esindatud fotodega Al. Nevski katedraali nurgakivi panekust (1894. aastast), 1. maist 1917.a. ning vaadetega vanalinnast. Huvitavamad on juba vendade Kristinite tööd, kes kasutavad mitmeid nippe kuulsad on nende aprillinaljana müüdud fotod üleujutatud vanalinnast ning viltusest Pika Hermanni tornist (foto nimeks "Maavärisemine Tallinnas"). Heinrich Tiidemann Sajandivahetuse kuulsaimaks fotograafiks Eestis oli Heinrich Tiidemann (avas ateljee 1890. aastal). Temalt on ilmunud postkaardiseeria "Terviseid Eestimaalt", samuti etnograafiline kollektsioon "Estonica". Säilinud on ka Tiidemanni reklaamlehed, kus ta inimesi enda juurde "päevapildi õppimisele" kutsub. Ateljeest loodusesse Kui esialgu fotograafid vaid inimeste ja linnavaadete pildistamisele keskendusid, siis
3 KASUTATUD ALLIKAD 1. Junior Achievement (2005). Majandusõpik gümnaasiumile Tallinn: Iloprint 2. Kerner R. (2010) Statistikablogi, 14.10.2010. Külastatud 01.04.2011, aadressil https://statistikaamet.wordpress.com/tag/eksport/ 3. Aasaru H. (2011). Eesti oli mullu ekspordi kasvult EL-is esikohal ERR, 20.03.2011. Külastatud 31.03.2011, aadressil http://uudised.err.ee/index.php?06225935 4. Tiidemann T. (2011) Kooslus ja jõud Inseneeria 01.01.2011 (29). 5. Kirt R. (1995) Eesti väliskaubandus Eesti Pank. Külastatud 31.03.2011 aadressil http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/bulletan/bylletaan95/_2 /valis/index.html?ok=1 6. Reiman T. (1998) Väliskaubandus Külastatud 01.04.2011 aadressil http://www.seit.ee/agenda21/EA21/2_21valiskaubandus.html 7. Joonis 1: https://statistikaamet.wordpress.com/tag/eksport/ 8. Joonis 2: http://www.eas.ee/index
Demos Pulk TEHNILINE ÜLESANNE 1 LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: Masinaelemendid Transporditeaduskond; Autotehnika Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: AT42a Tallinn 2013 Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 · Köp 8 Köp = 24 = 0,33 Lh = 3 · 365 · 0,85 · 24 · 0,33 = 7372 h Valime optimisteguri: Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused: g = 0,5 Määran lintkonveieri nõutava võimsuse:
2008. aasta Pekingi olümpiamängudel võitis ta meeste paarisaeruliste kahepaadil koos Tõnu Endreksoniga hõbemedali. Maailma karikas Maailma karikas 1990. aastal võitis ta ühepaadil maailma karika. 1995. aastal võitis ta ühepaadil maailma karikasarjas kõik etapid. 2007. aastal võitis ta koos Tõnu Endreksoniga paarisaerulisel kahepaadil maailma karika. Ta on üks kahest eesti sportlasest, kes on võitnud aasta kokkuvõttes spordiala maailmakarivõistlused. Teine eestlane on Imre Tiidemann. Tunnustused Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk (2005) Aasta kodanik(2004) Aasta meessportlane 1990, 1995 ja 2004. Ühegi teise eesti aasta sportlase tiitleid pole lahutanud 14 aastat. Jüri Jaanson kandis Eesti lippu Atlanta olümpiamängudel. üks 6 spordi aastapreemiast 2005 á 150 000 krooni 25. septembril 2008 andis Eesti Post välja tervikasja Jüri Jaansoni ja Tõnu Endreksoni auks. 18. oktoobril 2010 omistati Jüri Jaansonile suure panuse
Rauno Priimägi TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: Masinaelemendid Mehaanikateaduskond Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: MI- 41 Tallinn 2010 TTK 1. Leian ajami tööea. Lh = La·365·Ka·24 · Köp 8 Köp = = 0,33 24 Lh = 3 · 365 · 0,85 · 24 · 0,33 = 7372 h 2. Valime optimisteguri.
REFERAAT JÜRI JAANSON . . . Gümnaasium 6 A klass Koost as: SISUKORD 1.Lühitutvustus 2.Tunnustused 3.Sportlikud saavutused 3.1.Maailma meistrivõistlused 3.2.Olümpiamängud 3.3.Maailma karikas 4.Isiklikku 5.Iseloomust 6.Karjääri lõpp 7.Lõpetuseks 8.Kasutatud kirjandus 1.LÜHITUTVUSTUS Jüri Jaanson on sündinud 14.oktoobril 1965 aastal Tartus.Ta on endine Eesti tippsõudja,praegune poliitik ja Riigikogu liige. 1984 aastal lõpetas Jüri Viljandi 4.Keskkooli.15-aastasena läks Jaanson sõudetrenni ja ütles treenerile,et tahab tulla Nõukogude Liidu meistriks.Mõni päev hiljem teatas ta kodus kalendrisse vaadates,et 1988 aastal jõuab ta olümpiale.Vend Erkiga sõlmiti kirjalik leping,millega Jüri kohustus tulema maailmameistriks.Mõistagi pakkus see kõigile palju nalja....
TOOMAS MIHELSON 74 ******* DENISS ANDRESSON 62 ****** M?T KALLASTE 79 ******** RAGNAR JAAKSOO 72 ******* IVO NILK 79 ******** EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ HANNES J?RVI 76 ******** MIKK SARAPU 75 ******** TOOM TIIDEMANN 64 ****** VERONIKA V?LI 93 ********* AHTI KAIGAS 71 ******* MARKUS KUZNETSOV 69 ******* JAANUS VILLEMS 83 ******** MART VESIAID 80 ******** ROLAND LUMBERG 81 ******** JAANUS JAASKA 87 ********* ANDRE LEINVALD 75 ******** EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM
Kes soovi avaldab, saab minna ka kirikusse. 2005. aastal oli Üksik-sidepataljon Eesti Kaitseväe parim väeosa spordis. Aktiivselt spordiga tegelejatel on võimalus iseseisvateks treeninguteks. On olemas nii pataljoni siseselt kasutatavad võimalused ning samuti saab käia Kalevi spordihallis. 01.02.2006 loodi Üksik-sidepataljoni juurde spordirühm, kuhu koondati kokku seni kaitseväes teeninud 13 tippsportlast. Rühma asus juhtima senini piirivalves teeninud endine viievõistleja Imre Tiidemann. Sidepataljonis on aega teeninud paljud tippsportlased: Indrek Sei, Raiko Pachel, Dmitri Budõlin, Ain-Alar Juhanson, Martin Padar, Andrus Värnik, Garol Pärn, Marko Kristal, Martin Kaalma, Raio Piiroja, Risto Mätas. 7 Traditsioonid · Pataljoni sünnipäeva tähistamine 21. novembril. · 21. juunil, viiakse pärg Raua tänava kooli juurde mälestamaks sõdureid, kes langesid seal 1940. aastal
Pavel Loskutov, Eha Rünne, Marko Turban. Maadlus: Helger Hallik, Valeri Nikitin, Arvi Aavik, Küllo Kõiv. Purjetamine: Krista Kruuv, Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste, Peeter Sarkasin. Vehklemine: Kaido Kaaberma, Andrus Kajak, Meelis Loit, Oksana Jermakova, Heidi Rohi, Maarika Võsu, Merle Esken. Sõudmine: Jüri Jaanson. Rannavõrkpall: Avo Keel, Kaido Kreen. Vibulaskmine: Raul Kivilo. Ujumine: Indrek Sei. Moodne viievõistlus: Imre Tiidemann. Jahilaskmine: Heikki Jaansalu, Andrei Inesin. Judo: Indrek Pertelson. Epeemeeskond (Kaido Kaaberma, Meelis Loit, Andrus Kajak) 5. koht. Epeenaiskond (Maarika Võsu, Oksana Jermakova, Heidi Rohi) 5. koht. Kümnevõistlus (Erki Nool) 6. koht. Jalgrattasport (Erika Salumäe) 6. koht. Sydney 15. September 1. Oktoober 2000 Sydney valiti XXVII suveolümpiamängude korraldajaks ROK-i 101. istungjärgul Monacos 23. septembril 1993. aastal. Teised kandidaadid olid Berliin (Saksamaa),
GUSTAV ERNESAKS Elust Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana ...
Karjapasun - Mängib Juhan Liin, Kanepi khk. Foto: ETMM Karjapasunaga edastasid karjased teateid. Karjapasunaga sarnane pill oli ka jahipasun. Sokusarv (ka sarvepill) valmistati looma, enamasti soku sarvest. Torupill pärineb Aasiast, mis jõudis Eestisse ilmselt Skandinaavia kaudu 12.-13. sajandi paiku ning sai siin peamiseks tantsu ja rituaalide saatepilliks. Torupill. Mängib Tiisu Hendrik ehk Sipli Hindrik, Saaremaa. Foto: H. Tiidemann, ETMM Lõõtspill sündis 19. sajandi algul Saksamaal. Eestisse jõudes tõrjus lõõtspill kõrvale viiuli ja torupilli, sest lõõtsaga sai korraga mängida nii meloodiat kui ka saateakorde ning see sobis hästi uuemate tantsu- ja lauluviiside esitamiseks. Eesti lõõts on ereda ja rõõmsa kõlaga, Setumaa traditsiooni kuulub lüürisema tooniga vene tüüpi lõõtspill karmoska. Lõõtsameister August Teppo. Foto: ETMM
tööressursist L10h = 16000 tundi. Üherealise radiaalkuullaagri 16007 tööressurss L10h = 730700 tundi. Laagri mõõtmeid: sisevõru läbimõõt d = 35 mm, välisvõru läbimõõt D = 62 mm, laius B = 9 mm. Tihendi valime samast kataloogist. Sobib tihend: G 35x45x4 Kasutatud kirjandus 1 1. http://www.sew-eurodrive.com , august 2005 2 2. Kleis, I. Masinaelemendid. Konspekt bakalaureusõppeks. Tallinn., 2005 3 3. Jürgenson, A. Tugevusõpetus. Tallinn., Valgus, 1985. 4 4. Tiidemann, T. Mõõtmed ja tolerantsid : kvaliteedikeskne praktiline käsitlus. Tallinn, 2000. 5 5. http://www.bossard.com , august 2005 6 6. http://www.alas-kuul.ee , august 2005 7 7. http://www.skf.com , august 2005 Lisa 1 Tabel 1. Tinglik hõõrdenurk (hammasvöö materjal tinapronks, teo materjal teras) libisemisekiirus vl, m/s hõõrdenurk libisemisekiirus vl, m/s hõõrdenurk ° °
Marko Kuldsaar TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: MASINAELEMENDID Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31/41 Juhendaja: Mart Tiidemann Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Pärnu 2018 1. Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 Köp 16 Köp = 24 = 0,66
Tallinna Laagna Gümnaasium Tiitellehe näidis Mati Allik 12.c klass HELID JA VÄRVID MATI UNDI TEOSTES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Maret Mets Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. ÜLDISED ANDMED UURIMISTÖÖ KOHTA..................................................................... 4 2. TÖÖ KOOSTAMISE ETAPID ............................................................................................... 5 3. TEEMA VALIK ...................................................................................................................... 6 4. UURIMISTÖÖ ESIALGNE KAVASTAMINE ................
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte.......................................................
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
