...... 'Õpilase nimi' . 10 'Koht' 2006 . 39 . 1014 . 15 . 1516 2 . - - - . , - . - . - 3 1982 , . , "" - 2900 57 . . , " ". . . , . . , , . - . . , "" . - . . . , . , . , . , . . , , . - , . . . . 1985 . , . , . , , . . . - "". - 25 1987 . , " , ". , ( ). , , , - . , . " , ". ( 4 2 ). . , . . - - , - " , , , !". . . - 3 . . , , , . . - . , . " 2 , : " ?". ". - . " , , ". ...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Jelena Glebova Referaat Merilin Gedvil 11 B klass Põltsamaa 2009 Sisukord Jelena elulugu.....................................................................................lk 3 Jelena saavutused.................................................................................lk 5 Kasutatud kirjandus..............................................................................lk 7 2 Jelena elulugu Jelena Glebova, Eesti 4-kordne meister, sündis 16. juunil 1989. aastal Tallinnas. Jelena isa on rahvuselt venelane ja on pärit Tverist, tema ema aga on rahvuselt soomlane. Jelena ja tema vend Ilja sündisid ja elavad Eestis ja on ka Eesti kodanikud. Tõeh...
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level P 3 1982 . . 2006 . e . . . 3 , . 4 , , . - , , 11 -, . , , . Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 79 x . 52 15 4 ! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Samuti hinnatakse sooritatud elementide raskust ja soorituse puhtust. Ehk siis hindamisel arvestatakse esituse viit komponenti: uisutamisoskus, siduvate sammude keerukus, esitus, koreograafia ja musikaalsus. Kava komponente hinnatakse 10 palli süsteemis. Tuntuim naisiluuisutaja läbi aegade Sonja Henie Sonja Henie (8. aprill 1912 Oslo 12. oktoober 1969) oli Norra iluuisutaja ja filminäitleja. Sonja Henie tuli kolmekordseks olümpiavõitjaks (1928., 1932. ja 1936. aasta taliolümpiamängudel.) Ta sündis 1912. aastal erakordse lumetormi ajal. Enne, kui ta 1969 suri leukeemia tagajärjel Punase Risti lennukis teel Pariisist Oslosse, oli ta kardinaalselt muutnud inimeste suhtumist iluuisutamisse. Sonja Henie on rohkem kui keegi teine kaasa aidanud iluuisutamisspordi populariseerimisele. Pärast sportlasekarjääri lõppu oli ta kino üks peamine tõmbenumber,
sportlast. Neist saavutas parima tulemuse kahevõistleja Allar Levandi, kes oli 6. individuaalses kahevõistluses 1994 Lillehammeris, Norras toimunud talimängudel kuulus Eesti esindusse 26 sportlast. Eesti esindusse kuulunud sportlastest saavutas parima tulemuse 4. koha saavutanud kahevõistlusmeeskond koosseisus Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt. 1998 Naganos, Jaapanis toimunud talimängudel kuulus Eesti esindusse 25 sportlast. Nendeks olid iluuisutaja Margus Hernits; kahevõistlejad Magnar Freimuth, Jens Salumäe, Tambet Pikkor, Ago Markvardt; kelgutajad Helen Novikov, Andrus Paul; laskesuusatajad Janno Prants, Dmitri Borovik, Kalju Ojaste, Indrek Tobreluts; murdmaasuusatajad Katrin Smigun, Õnne Kurg, Cristel Vahtra, Kristina Smigun, Jaak Mae, Raul Olle, Andrus Veerpalu, Meelis Aasmäe, Elmo Kassin. Eestlastest oli sedapuhku edukaim murdmaasuusataja Jaak Mae, kes saavutas 10 km klassikadistantsil 6. koha. 2002
järgnes järgmisel aastal. Isa Viktor Plushenko, elukutselt puusepp ja õde Helen jäid Volgogradi. Evgeni Plushenkost sai esimene uisutaja ajaloos, kes näitas kombinatsiooni neljakordne toe loop-kolmekordne toe loop-kolmekordne Loop hüppeid. esimene meeste seas teostatud külvikorra Biellmann, Cascade kolmekordne axel-kolmekordne flip-Euler. Detsembris 2009, Evgeni Plushenko kaheksandat korda sai meister Venemaa. Venemaa iluuisutaja, olümpiavõitja 2006 kaks korda olümpia hõbe Mitalisti (2002 ja 2010), kolm korda maailmameistriks ja kuus korda Euroopa meistrivõistluste meeste Iluuisutamine. Olümpiamängudel Vancouveris võitis hõbemedali taga võitja Evan Lysacek, vaid 1,31 võrra Austatud magister Sport Venemaa.
pääsukeseasendis ehks rõhtseisus. On olemas 3 tõõpi piruette: vintpiruett, lendav piruett ja piruettide kombinatsioon. Hüpped Neid on 6, enamasti esitatakse kahe- või kolmekordsetena, ning need kuuluvad lahutamatult iluuisutamise juurde. Neist on axel kõige raskem. Axel: Selle lõi Norra uisutaja Axel Paulsen 1882. Taoline hüpe nõuab erakordset täpsust, seda võib sooritada ühe-, kahe- või kolmekordselt. Iluuisutaja alustab hüpet näoga ettepoole Salchow: Selle lõi 1909. a kümnekordne maailmameister Ulrich Salchow. Tegemist on komplekshõppega, mis nõuab nii täpsust kui head tasakaalu, ning seda võib sooritada nii ühe- , kahe- kui kolmekordse hõppena. Uisutaja võtab hoogu selg ees. Flip: Tegemist on salchow'iga , mis sooritatakse sakitõukelt. Äratõuke hetkel on uisutaja seljaga sõidu suunas Lutz: Ebatavaline, efektne ja füüsiliselt väga raske hüpe. Selle mõtles välja
Jevgeni Pljustsenko Jevgeni Pljustsenko (Jevgeni Viktorovich Pljustsenko) on vene iluuisutaja. Ta on sündinud 1982. a 3. Nov. 2006.a. Ta on taliolümpiamängude kullavõitja ning 2002. ja 2010. a taliolümpiamängudel hõbemedali võitnud. Pljustsenko on olnud kolm korda Maailma meister (2001, 2003, 2004), seitsme kordne Euroopa meister (2000, 2001, 2003, 2005, 2006, 2010, 2012), neli korda Grand Prix Final meister ja kümne kordne Vene meister (1999-2002, 2004- 2006, 2010, 2012, 2013) Varajane karjäär Pljustsenko sündis Solnechny, Khabarovsk krai, Nõukogude liit
PÄRNU TAMSAARE KOOL ANNA KONDRASHOVA – LEVANDI REFERAAT ENRICKE RAUL HAVASAAR 7K KLASS 2015 /2016 õ.a. ANNA KONDRASHOVA – LEVANDI Anna Levandi (neiuna Anna Kondrašova , sündinud 30. juunil 1965 Moskvas) on vene päritoluga Eesti iluuisutamistreener, endine iluuisutaja. Anna alustas treeninguid lapsepõlves . Ta õppis Moskvas Armee Keskspordiklubi koolis ja lõpetas Moskva Kehakultuuriinstituudi. Tema treeneriteks on olnud Eduard Pliner ja Stanislav Žuk. Anna saavutused: Saavutused: NSVL meister — 1984, 1985, 1986, 1987, 1988 Euroopa MV — 3. koht 1984, 1986, 1987, 1988 Maailma MV — 2. koht 1984; 4. koht 1986
Samuti hinnatakse sooritatud elementide raskust ja soorituse puhtust. Ehk siis hindamisel arvestatakse esituse viit komponenti: uisutamisoskus, siduvate sammude keerukus, esitus, koreograafia ja musikaalsus. Kava komponente hinnatakse 10 palli süsteemis. 5 Tuntuim naisiluuisutaja Sonja Henie Sonja Henie (8. aprill 1912 Oslo – 12.oktoober 1969.) oli Norra iluuisutaja ja filminäitleja. Sonja Henie tuli kolmekordseks olümpiavõitjaks (1928., 1932. ja 1936. aasta taliolümpiamängudel). Ta sündis 1912. aastal erakordse lumetormi ajal. Enne, kui ta 1969 suri leukeemia tagajärjel Punase Risti lennukis teel Pariisist Oslosse, oli ta kandinaalselt muutnud inimeste suhtumist iluuisutamisse. Sonja Henise on rohkem kui keegi teine kaasa aidanud iluuisutamisspordi populariseerimisele.
die disziplinen der leichtathletik kergejõustiku alad der hochsprung kõrgushüpe der diskuswerf kettaheide der kugelstoss kuulitõuge der hürdenlauf tõkkejooks der weitsprung kaugushüpe der 800-m lauf 800 m jooks der dreisprung kolmikhüpe das snowboard lumelaud der snowboarder lumelaua sõitja M der snowboarderin lumelaua sõitja N das free climping vaba ronimine, ilma rakmeteta der eiskunstlauf iluuisutamine der eiskunstläufer(in) iluuisutaja der eisschnellauf kiiruisutamine der eisschenellläufer(in) kiiruisutaja das golf golf der golfer(in)-golfi mängija der windsurfen lohesurf ein motorloses fliegen - drachenfliegen lohe lennutama das reiten ratsasport auf dem pferd reiten ratsutama das skifahren(schifahren) suusatama der ski der skyer der skyläufer(in) suusataja das eishocky jäähoki der eishockyschläger - der eishockyspieler jäähoki mängija der schlittschuh(e)- das schlittschuchlaufen -
kompromissi leida. Meil mõlemal on väga tugev iseloom. Minul näiteks on iga asja kohta oma arvamus, aga tänu sellele, et ma väga austan Annat ja hindan seda, mida ta minu jaoks teeb, austab ja hindab ka tema minu arvamust. Meie omavaheline läbisaamine on seitsmeaastase koostöö jooksul üha paranenud," selgitab Leena. ,,Anna on üks parimatest kingitustest, mille saatus on mulle andnud. Kui ta poleks omal ajal Allar Levandiga abiellunud, ei oleks praegu iluuisutaja Jelena Glebovat." Trennide rohkuse tõttu vahetas Leena pärast 9. klassi kooli. Gümnaasiumis käis ta Tallinna Spordi Erakoolis Audenteses. Selles koolis õpivad ainult sportlased, seal on loodud kõik tingimused hariduse saamiseks ning tippspordiga tegelemiseks. ,,Kolme aasta jooksul nägi minu päev välja umbes selline: hommikul kolm tundi koolis, päevane trenn, uuesti kolmeks tunniks kooli, õhtune trenn. Selline päevakava mulle meeldis ja sobis.
koht Ago Markvardt. Nagano 07.02. - 22.02.1998 Jaak Mae sai 30 km suusatamises 11. ja 10 km 6. koha. Salt Lake City 08.02. - 24.02.2002 Talimängudelt võtsid osa : laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor, suusahüppaja Jaan Jüris. Eestlased olümpiamedalil: kuldmedal - Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine), hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km), pronksmedal - Jaak Mae (15 km). Torino 10.02. - 26.02.2006 Olümpia koondisesse kuulusid: laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing, Priit Viks, Eveli Saue; murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul
AKSK- s ja Permi Ural Greats- is Korvapalluritest on Eestis veel näiteks Tiit Sokk, sündinud 15. novembril, 1964. aastal, kuid hetkel on ta korvpallipeatreener Dalkia/ Nybiti meeskonnas. 1991. aastal tuli T. Sokk Tallinna Kalevi kossesisus NSVL meistriks. Gert Kullamäe, sündinud 3.juunil, 1971. aastal Tallinnas. Tanel Tein, sündinud 10. jaanuaril, 1978. aastal Tartus. Tarmo Kikerpill, sündinud 13. juunil, 1977. aastal Tartus. Kuulsaim Eesti, vene päritoluga, iluuisutaja on Anna Levandi, sündinud 30. juunil, 1965. aastal Moskvas. Ta on lõpetanud Moskva Kehakultuuriinstituudi, A. Levandi treeneriteks on olnud Stanislav Zuk ja Eduard Pliner. Ka A. Levandi ise tegeleb treeneritööga, ta on olinud ilkuuisutamistreener Norras, Soomes, Rootsis ja mõistagi Eestis. Ave Vardja, sündinud 30. juulil, 1971. aastal, on Eesti võistlustantsija ja üheteistkordne Eesti meister standardtantsudes. Tantsimisega alusta ta juba 10- aastaselt. 1999
Levandi, Ago Markvardt), individuaalses kahevõistluses 5. koht Ago Markvardt. Nagano 07.02. - 22.02.1998. Jaak Mae sai 30 km suusatamises 11. ja 10 km 6. koha. Salt Lake City 08.02. - 24.02.2002 Talimängudelt võtsid osa : laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor, suusahüppaja Jaan Jüris. Neljandat korda olümpial: Andrus Veerpalu. Eestlased olümpiamedalil: kuldmedal - Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine), hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km), pronksmedal - Jaak Mae (15 km). Torino 10.02. - 26.02.2006 Olümpia koondisesse kuulusid: laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing, Priit Viks, Eveli Saue; murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul
Kogu raja ulatuses võis näha ebameeldivaid stseene, esines päikesepisteid ja oksendamist. Tundide viisi otsisid kohtunikud ja Punase Risti töötajad raja äärest kadunud jooksjaid. Briti, Itaalia, Hispaania ja Rootsi meeskond ei suutnudki jooksu lõpetada. Kui tragöödia ulatus ilmsiks tuli, muutus Paavo Nurmi tähelepanuväärne esinemine veelgi võimsamaks. CHAMONIX 1924- Esimesed taliolümpiamängud. 11-aastane iluuisutaja Sonja Henie oli mängude noorim osavõtja. Norralane Jakob Tullin Thams võitis kuldmedali suusahüpetes. 1936. aastal Berliinis sai ta hõbemedali purjetamises 8 m klassis ning on seega üks neist vähestest olümpiaatleetidest, kes võitnud medali nii suve- kui ka talimängudel. AMSTERDAM 1928 Esmakordselt nüüdisaegsete olümpiamängude ajaloos põles olümpiastaadioni tornis olümpiatuli. Esimest korda toimusid suve- ja taliolümpiamängud eri riikides
Elmo Kassin. Salt Lake City 8. 24. Veebruar 2002 Olümpial osales 78 riiki 2527 sportlasega. See on talimängude rekord. Esimest korda osalesid taliolümpial Kamerun, Hongkong, Nepal, Tadzikistan ja Tai. Eestit esindasid laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Roland Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor ja suusahüppaja Jaan Jüris. Eestlastest said olümpiamedali: Andrus Veerpalu - kuld- ja hõbemedal (15 ja 50 km); Jaak Mae - pronksmedal (15 km). Torino 10. 26. Veebruar 2006 Eestlastest osalesid: Iluuistamises: Jelena Glebova, Diana Rennik, Aleksei Saks Kahevõistluses: Tambet Pikkor Laskesuusatamises: Eveli Saue, Dimitri Borovik, Roland Lessing, Janno Prants, Indrek Tobreluts, Priit Viks
Ida- Saksamaa olümpiavõitjate pikka loetelu alustab poksija Wolfgang Behrendt, kes saavutas 1956. aasta Melbourne mängudel kuldmedali. Sarajevo 1984. aasta taliolümpiamängudel oli Ida-Saksa edukaim riik kuldmedalite arvult: 9 kulda, 9 hõbedat ja 6 pronksmedalit. Kiiruisutamises oli 500 m distantsil oli naistest parim Christa Rothenburger, kes püstitas 41,02-ga ka olümpiarekordi. Samadel olümpiamängudel sai oma esimese olümpiakulla ka iluuisutaja Katarina Witt naiste üksiksõidus. Alates 1968.aastast võistlesid erinevad riigid 2 eraldi meeskondadena kuni Saksamaa taasühinemiseni 1990.aastani. Saksamaa Demokraatlikul Vabariigil oli ka oma rahvuskoondis jalgpallis. Ida-Saksamaa helgeim hetk jalgpallis on 1976. aasta olümpiaturniiri võitmine. 1950ndate aatate algul tabas NSV Liitu ja läänemaailma beebibuum ehk sündimuse järsk tõus ning see jäi 20.sajandil viimaseks
*pragmaatikas on reeglid veel ähmasemad ja on pigem põhimõtted, mida oleks soovitatav täita. siin on põhiline eesmärk see, et asi toimiks. tegelem põhimõtetega ja lõppkriteerium on see, kas asi toimib või mitte, mitte kas ta on õige. käsitleb pärgi tegevust kui tegevust ja igal tegevusel on oma eesmärk ja seda tuleb hinnata tegevuse loogikast lähtudes. ntk kiiruisutajatel ja iluuisutajatel on erinevad eesmärgid. kiiruisutajad ei saa stiilipunkte, aga saab kiiresti finisisse, iluuisutaja saab stiilipunkte, aga ei jõua kiiresti finisisse. Tähendus ja kontekst Alfred Dreyfus ja Ferdinand Esterhazy. huumoril on oma suhe tegelikkusega. kuidas taastada kontekste? sellega tegeles H.Paul Grice - tõde on seotud vestlusega. Implikatuur *see on järeludus, mida peame tegema ütlusest "peame tegema" on 2 tüüpi: 1) konventsionaalne, tinglik: see ei ole kohustuslik, ta lähtub ühiskonnas kehtivatest, kui dmitte sõnastatutest kokkulepetest.
vektorid r ja f on risti). o Üldisem valem on vektorkorrutise kujul, mis võimaldab arvutada jõumomenti ka siis, kui vektorid ei ole risti. = = rf sin. · Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand. o M = I = I , I-inertsmoment, = nurkkiiruse tuletis aja järgi e nurkkiirendus. · Analoogia kulg- ja pöördliikumise vahel. o Konspekt III, lk 23 tabel. · Inimkeha pöörlemine. o Kui pöörleva keha inertsimoment väheneb (iluuisutaja surub käed vastu keha), siis nurkkiirus suureneb. · Hüdrostaatika valem. o p = g h. · Pascali seadus. o Pascali seadus e hüdrostaatika seadus: vedelikes ja gaasides kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. · Archimedese seadus. o Vedelikku asetatud kehale mõjuv üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedeliku kaaluga. Kui keha tihedus on suurem kui vedeliku tihedus, siis pole vedeliku
kaasnev energia on mehaaniline energia. • Kineetiline energia- Keha liikumisolekust tingitud energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks. Kineetiline energia on võrdeline keha kiiruse ruudu ja massiga. • Potentsiaalne energia- Potentsiaalseks energiaks nimetatakse kehade vahel mõjuvatest jõududest tingitud energiat. Küsimused • Mis liiki mehaanilist energiat omavad need kehad: a) täispuhutud õhupall; b) jääl liuglev iluuisutaja; c) laual seisev vaas; d) kõrvale kallutatud pendel; e) pöörlev vurr? • Kui suur on taburetil asuva 16 kg massiga sangpommi potentsiaalne energia põranda ja laua suhtes? Tabureti ja laua kõrgused on vastavalt 40 ja 80 cm. • Kui suur kineetiline energia on 57 g massiga tennisepallil, mis lendab kiirusega 45 m/s? • Mitu korda suureneb energia autol, mille kiirus tõuseb esialgsega võrreldes kahekordseks?
4.9. Varia · Miks enne üleshüpet tuleb kükitada? Pikeneb jõu mõjumise aeg, suureneb impulss. (mv = F t ). · Kas võidusõiduauto või mootorratta veojõul on ka mingi põhimõtteline piir, millest suuremal pole mõtet ? Veojõud on jõud, mis annab masinale kiirenduse : Fv = m a . Selleks, et autot liikuma panna peab veojõud olema väiksem kui hõõrdejõud, vastasel juhul hakkavad rattad puksima. · Miks iluuisutaja piruett lõpetades käed laiali sirutab? I = const. · Miks kasutatakse jooksudes madalstarti? Miks ainult sprindis? Saab paremini kasutada jalgade jõudu keha edasilükkamiseks (nurk on väiksem jõu suuna ja liikumise suuna vahel). Mujal ei kasutata sellepärast et pikemate maade puhul on saadud võit suhteliselt väike ja ka jooksjaid on rohkem kui radasid. · Miks etiooplased ja keenialased on nii head pikamaajooksjad? · Miks ketas peab lennu ajal pöörlema
pöördimpulsiks ehk impulsimomendiks. Käte liigutamine muudab impulsimomendi jäävuse tõttu pöörlemiskiirust. Sarnaselt impulsiga on ka impulsimoment jääv. Kehtib pöörlemishulga ehk impulsimomendi jäävuse seadus. Välismõjude puudumisel säilitab süsteem oma pöörlemishulga ja sellega koos ka pöörlemistelje asendi. Sellepärast ei kukugi pöörlev vurr ja veerev rõngas ümber. Impulsimomendi jäävuse seadust kasutavad ka tantsijad ja iluuisutajad. Kui iluuisutaja käed keha ligi tõmbab ja nii nende ringliikumise raadiust vähendab, kasvab tema pöörlemiskiirus järsult, sest korrutis peab endiseks jääma. Impulsi jäävuse seaduse abil saab kirjeldada ka gaasides toimuvaid protsesse. Hõredat gaasi võib ette kujutada süsteemina, mis koosneb paljudest korrapäratult liikuvatest mõõtmeteta molekulidest, mis mõjutavad anumat ning muid kehi vaid elastsete põrgete kaudu. Niisugust gaasi mudelit nimetatakse ideaalseks gaasiks.
annaabi.ee 
