Eesti kiirjooksu traditsioonidest Eestlaste saavutused kiirjooksus piirdusid pikka aega regionaalsete võitudega (Baltikumis) ning medalite toomisega Venemaa või Nõukogude impeeriumi esivõistlustelt. Tsaari-Venemaa esivõistlustel võitsid kiirjooksumedaleid Gustav Kiilim ja Johannes Villemson. 1930. aastatel oli üldrahvalikuks imetlusobjektiks Ruudi Toomsalu, väsimatu otsija ja uurija sprindi vallas (pälvis hiljem ka teadlasekraadi). Toomsalu rekordid olid eestlastele veerand sajandit samamoodi ületamatud nagu ta kaasaegse kergejõustikutähe Jesse Owensi saavutused maailma spordis. Nõukogude impeeriumi meistrivõistlustel jõudsid esikolmikusse 100 meetris Georg Gilde, 200 meetris Gilde, Linda Kepp-Ojastu, Ramon Lindal ja Gennadi Organov, 400 meetris Eino Ojastu (võistkondlikel meistrivõistlustel 1958). Eino Ojastu ja ta poeg Aivar on ka võidetud
Eesti tipp sprinterid 1900-2008 · Eesti 100 m rekordi areng Käsitsiajavõtt 11,0 Johannes Villemson Tallinn 27.09.1914 10,9 Ruudi Toomsalu Tallinn 10.07.1935 10,7 Ruudi Toomsalu Rakvere 25.08.1935 10,6 Toomas Kitsing Tallinn 30.05.1958 10,4 Uno Kiiroja Ugorod 02.10.1959 10,3 Viktor Kirilenko Nalt ik 10.04.1970 Elektronajavõtt 10,54 Mihhail Urjadnikov Kiiev 26.08.1981 10,34 Mihhail Urjadnikov Kiiev 26.06.1984 10,28 Argo Golberg Bydgoszcz 19.07.2003 · Eesti kiirjooksu traditsioonidest Eestlaste saavutused kiirjooksus piirdusid pikka aega regionaalsete võitudega (Baltikumis) ning
36110090988 Rebane Rein Tali 7 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5 36504060863 Väljas Arvi Abja 10 Telefon 5413354 5120371 5057838 5491681 5538140 - 5774191 5167468 5265690 5436197 5378397 5349248 5213901 5777718 5742433 - 5172207 5744042 5056572 5410935 5197749 5086108 5319856 5219908 5095125 5356094 5344649 5555866 - 5015458 5685829 5010964 5168395 5041124 5187660 5755394
Liis-Maria Toomsalu XI klass Vaadeldes Pealtnägija esimest lugu ja olles eelnevalt lugenud Ajakirjanduse Etika Koodeksit, siis jõudsin ma järeldusele, et lugu oli eetiliselt edastatud. Leian, et Pealtnägija ei ole tekitanud kellelegi põhjendamatuid kannatusi, kuna see informatsioon mida edastati on kasulik kõikidele osapooltele. Kõneall olev isik oli video salvestustes hägustatud ja nimi oli väljamõeldud, ka intervjuus ei olnud inimese nägu näha ja hääl oli moonutatud. Samuti oli hägustatud naisterahvas, kes oli minevikus olnud samasuguse intsidendi ohver. Meesterahval, kes oli korda pannud kuriteo, anti võimalus saates rääkida oma pool. Pealtnägija ei süüdistanud meest alusetult.
Liis Toomsalu QUESTIONS part 2 1: How many people died in the Great Fire of 1666? The death toll from the fire is unknown and is traditionally thought to have been small, as only a few verified deaths were recorded. This reasoning has recently been challenged on the grounds that the deaths of poor and middle-class people were not recorded anywhere, and that the heat of
Teatud kõrgvererõhu ja depressiooni ravimid on eriti hästi tuntud seksuaalhuvi mõjutajatena. Kuid inimesed on oma reageeringus ravimitele väga erinevad ning kindalaid medikamente nimetada ei saa. Kuid kui mingi ravimi tarvitamise alguses kaob seksi vastu huvi, tuleks kaaluda selle ravimi võimalikke kõrvaltoimeid ning arutada oma arstiga. (Obsteetrikute & günekoloogide kuninglik kolleegium, 2001) Seksuoloog Helgi Toomsalu tõi seksuaaliha kohta lihtsustatud näite kulinaarse kallakuga. Kujutades inimkonda jäätisega seoses: "On üks ja väike osa, keda jäätis jätab täiesti ükskõikseks: ei mingit ihalust selle järele ega naudingut selle söömisest. Lisaks sellele on üks suur-suur osa selliseid, kes ihalevad seda maiust süüa, ent kelle nauding mingil põhjusel takistub (hirmud, häbitunne, solvumised) ning kes loobuvad ajapikku selle maiuse tarbimisest ning mõtegi sellest kutsub esile ärrituse
Saarepeedi school Türi Autor:Tauno Toomsalu 03.03.2013 Türi history 1347 Türi first mentioned in historical records by the name of Turgel 1687 The establishment of the first school 1900 Railway traffic (ViljandiTallinn, Türi Paide) opened Türi city 1917 Türi gains the rights of a market town 1924 The first secondary education institution in Türi opened Türi Horticultural Gymnasium
Liis-Maria Toomsalu XI klass reklamide analüüs 1. Esimesel reklaamil on kasutatud visaalset võtet reklaamimaks kingi. Ilmselgelt on sihtgrupiks naised, kuna naised kannavad kingi. Reklaam taotleb, et uue kinga kandjat saadab edu välja tegemisega. Kasuatatkse visuaalselt kahte erinevat kinga pilti kõrvuti; vana paar on vasakul ja uus king on paremal. Reklaamitakse uut sügis/talk kollektsiooni. Reklaam kujundab hoiakut justkui mehed vaataksid mis naistel jalas on ja see järel kas teevad neile välja, kui tegelikult üldjuhul mehed ei pane tähele selliseid asju. 2. Teine reklaam on nii visuaalne kui auditiivne ja ilmselgelt laste sihtgrupile. Tegu on joonistegelasega, naljakas hääl, sõbralik, armas; kõik mis lastele meeldib. Värv on silmapaistev. Kasutatud on draakonit mis lastele meelde jääb, poes ei pea laps rääkima millist kommi ta tahab vaid saab näpuga näidata äratuntava pakendi peale. Lõbus hoiak reklaamil. 3. Kolmas reklaam on so...
sortide lõikes 7 kogus kuupäede - liikide lõikes liikide lõikes 8 kogus liikide - sortide lõikes müüjate lõikes 9 maksumus liikide - sortide lõikes Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 35302070214 Paju Ants Massiaru 3 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 37302150417 Ilves Tom Surju 3 34112180084 Meister Anton Surju 3 34203130136 Mäger Karl Surju 9 35001130124 Oks Aarne Surju 11 45809140289 Oks Kristiina Surju 8 38206070961 Okspuu Reijo Surju 4 34103030178 Kana Kalju Tori 9 45711080030 Kuusk Maria Tori 10
"The world is a book and those who do not travel read only one page." Saint Augustine of Hippo Travelling is very important in my life. By travelling I can learn other cultures and discover many extraordinary places. It does not matter how far I go I will always learn something new on my way. There are so many different countries and thousands of languages on planet Earth. Every nation has its own culture, which differs from others. When I have been to some exotic country I can understand the people better because I have seen their culture. Learning different cultures makes everything easier to understand. People who do not travel are missing most of the book, their mind is not so opened and they are unimaginative. They are stuck in their everyday routine. Everything that happens farther than their homeland is very strange for them. I feel sad about people who do not travel. Often the peo...
Liis-Maria Toomsalu XI klass reklamide analüüs 1. Esimesel reklaamil on kasutatud visaalset võtet reklaamimaks kingi. Ilmselgelt on sihtgrupiks naised, kuna naised kannavad kingi. Reklaam taotleb, et uue kinga kandjat saadab edu välja tegemisega. Kasutatakse visuaalselt kahte erinevat kinga pilti kõrvuti; vana king on vasakul ja uus king on paremal. Reklaamitakse uut sügis/talv kollektsiooni. Reklaam kujundab hoiakut justkui mehed vaataksid mis naistel jalas on ja see järel kas teevad neile välja, kui tegelikult üldjuhul mehed ei pane tähele selliseid asju. Vigadeparandus: Naised tunnevad justkui king on see mis toob neile edu väljas käimisel ja nad peaks selle omale ostma. 2. Teine reklaam on nii visuaalne kui auditiivne ja ilmselgelt laste sihtgrupile. Tegu on joonistegelasega, naljakas hääl, sõbralik, armas; kõik mis lastele meeldib. Värv on silmapaistev. Kasutatud on draakonit mis lastele meelde jääb, poes ei pea laps rääkima mi...
Alari Toomsalu 10C Retsensioon Käisin 15. oktoobril 2012 Kuressaares Aja Majas vaatamas Virge Nemvaltsi näitust, mis on tema 10. personaalnäitus. See koosnes enamasti viimastel aastatel valminud akvarellmaalidest, mis on seal väljas 18.09 10.11.2012. Virge Nemvalts sündis Tartus ja lõpetas Tartu 5. Keskkooli keemia eriklassi 1966. aastal ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1974. aastal.
35302070214 Paju Ants Massiaru 3 46709190988 Parre Selma Asuja 2 38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 44012150956 Randla Aasa Asuja 11 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 Telefon Vald 5213901 5056572 5410935 5344649 - 5015458 5010964 5755394 5264197 5127657 5096644 5192173 5185485 5194784 5654344 5023543 5493863 5775169 5784941 5534903 Puidu hinnad Sort_ Liik_ 1 2 3 4 5 Sort_ kask 830 790 750 710 670 lepp 780 740 700 660 620 mänd 890 850 800 760 720
Kunstiretsensioon Käisin vaatamas Ajamajas olevat näitust. See kestab 6. detsembrist 9. märtsini ning näituse autor on Lasse Juhani Alander, kes on sündinud 28. oktoobris 1950 aastal Soomes. Ta sündis suurde perre ning seetõttu läks tööle juba 14- aastasena. Ta hakkas maalima umbes 17-aastaselt, kuid liigne tagasihoidlikkus takistas teda siia maani isiklikku näitust korraldamast. Praegune näitus Ajamajas on tema esimene. Joonistamine on meeldinud talle nii kaua, kui ta ennast mäletab. Teda ajendab maalima sisemine vajadus ning oma töödes taotleb ta harmooniat ja ilu. Ta ei ole osalenud kunstikursitel, oma oskusi on ta iseseisvalt arendanud. Maalimisel tal suuri eeskujusid ei ole, kuid kunstiraamatute vahendusel on ta imetlenud ja analüüsinud erinevate kunstnike töid ning juba aastakümneid on ta maalimisega tegelenud. Pilte vaadates ja uurides ning Ajamajas jalutades võlusid maalid mind oma lihtsus...
PÄRNU VANALINNA PÕHIKOOL Markus Toomsalu ESTONIAN AIR Uurimustöö 7. klass Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Ma valisin selle teema kuna seda on viimasel ajal palju meedias kajastatud ja mind huvitavad lennukid. See töö räägib Estonian airi ajaloost, tegevusest ja annab muud informatsiooni selle firma kohta.
03.2006 Jaanika Roosimägi 47803015202 Tallinn, Haava 33-60 01.03.1978 Karl Salu 38708092609 Tallinn, Tammsaare 90-34 09.08.1987 Jana Salu 45012097324 Pärnu, Riia 5 09.12.1950 Ave Salu 60701108359 Tallinn, Metsa 22 10.01.2007 Evi Salumets 49908043904 Pärnu, Aia 20 04.08.1999 Erno Sarapik 39807134557 Rapla, Kase 13-8 13.07.1998 Tiina Toomsalu 45012173887 Tallinn, Narva mnt. 6-54 17.12.1950 Risto Tubin 50309298202 Põlva, Kaare 3 29.09.2003 Ahti Tubin 35711278907 Viljandi, Suur-Kaare 4-12 27.11.1957 Kaspar Veesimaa 35003164368 Võru, Aia 4 16.03.1950 Nädalapäev Linn 1 Tallinn 6 Tartu 2 Viljandi 1 Tallinn 1 Tallinn 3 Pärnu 1 Tallinn 6 Pärnu
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Ruumiline planeerimine Maakri tänava 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu analüüs Tartu 2007 Maakri tänava 28 ja 30 kruntide detailplaneering Maakri 28 ja 30 kruntide detailplaneering võeti vastu Tallinnas 25.01.2006. Planeering lubab Maakri 30 ehitada 24korruselise äri- ja elumaja. 24korruselise hoone kõrgosa maht asub Maakri tänavast üheksa meetrit eemal ning hoonekompleksil piki Maakri tänavat on planeeritud kõrguseks neli korrust. Õueosale tuleb maa-alune garaaz mille katus on plaanis haljastada. Muu hulgas hõlmab Maakri 28 ja 30 kruntide detailplaneering tükikest Lennuki, Maakri ja Kuke tänavate vahelisest kvartalist, kuhu erinevad omanikud plaanivad mitmeid uusi kõrghooneid. Ühelt poolt piirneb ala 105meetrise Radisson SASi majaga ja teiselt poolt 72meetrise korterelamu Maakri Majaga. ...
PõDER MARKUS TOOMSALU P.V.P 6A KLASS Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonnast pärit imetaja Põder on Eesti suurim metsloom. Ta võib kasvada üle 2 meetri kõrguseks ja kuni 3 meetri pikkuseks. Emast põtra nimetatakse põdralehmaks, isast põdrapulliks. Põdrapullil on uhked sarved, mida iga sügis vaja läheb, sest ees ootavad lahingud teiste pullidega. Põdralehmal sarvi ei ole. Põdravasikad on sündides kaetud pruunika titekarvaga. Eestis on umbes 10 000 põtra. Igal aastal kütitakse nendest ära kolmandik, sellele vaatamata põtrade arv ei vähene, sest põtrade juurdekasv on samuti 30% aastas. Põdra välimus Põder on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vasika...
Kõigepealt pidin tsunftile teatama oma soovist meistriks saada. Alles pärast tsunftilt loa saamist asusin valmistama meistritööd - sedöövrit. Samaaegset lahendasin ka teist ülesannet - otsisin pruuti. Täieõiguslikuks meistriks võisin saada ainult siis kui olin abielus. Pruudiks ei kõlvanud mitte igaüks, pruutki pidi olema tsunftile vastuvõetav, selline, kes tsunfti nime ei häbistaks. Abiellusin tsunfti liikme tütrega kelleks on Tuuli Toomsalu. Nüüdsest aga Tuuli Kask Sedöövri valmistamisaeg ei olnud pikk: kuni töö käis, seni tsunfti teised liikmed pidutsesid. Valminud töö pandi tsunftis kõigile vaatamiseks välja. Kõik meistrid silmitsesid seda hoolega. Minu meistritöö võeti vastu. Samal päeval pidin veel oma meistriks saamise puhul peo korraldama. Kõik need katsumused läbi teinud, sai minust meister, auväärt inimene. Meistri tiitel jääb igaveseks, ükskõik kus ta ma ka ei viibiks.
Tegu on ühe vanema paaditüübiga, mis on levinud peamiselt soome- ugri rahvaste juures. Eestis on haabjaehituse kultuur tänase päevani säilinud laialdaste üleujutuste poolest tuntud Soomaal. Üks tuntumaid haabja- ja puutöömeistreid tänapäeval on Jaan Keerdo. Veel mõningaid elavaid tuntuid puidust tarbeesemete valmistajaid: · August Laes, Vana-Kaarma külast (kõiksugune puidust käsitöö) · Aivar Aan, Valga linnast (kõiksugune puidust käsitöö) · Raivo Toomsalu, Aarla külast (enamasti puidust mänguasjad, puidust skulptuurid). Raivo Toomsalu on pärit iidsest Arhangelski oblasti Alferovskaja ja Aleksandrovo küla rajajate suguvõsast, Sinitski-nimelisest, kust hargneb ka Romanovite dünastia üks oks. Arhangelski oblastis on elanud Sinitskid põlvest põlve ligi 500 aastat. · Valdur Tilk, pärit Raplast, nüüdseks Tallinnas Kindlasti on veel paremaid ja tuntumaid puidust tarbeesemete valmistajaid, kuid need
Kirje 650 1103451234 5400,5 K. Kask 479 1302345678 7600 T. Saar 479 10102043970004 7600 T Saar 650 1503357432 8500 A Paju 650 1100234565 7200 S Mets 650 2201187032 15300 K Tammearu 479 10102043915483 4500 J Veski 479 10102043909371 6340 M Toman 650 2261998384 2000 R Luhats 479 10102043984730 9460 K Kask 650 2210348636 3640 T Rebane 650 2203949463 9845 T Mägi 479 10102043934518 8820 J Toomsalu 479 10102043998710 12000 T Tambet 650 1188763263 4560 E Viisimaa 650 22987698434 3400 R Kallus Kujund koosneb poolsilindrist, väiksest risttahukast ja suurest risttahukast a 10 b 100 c 10 k 5 l 10 r 3 S(täispindala) 4544,2477796077 V 9358,6283305885
05-ga. Järgmisel aastal Moskvas I üleliidulisel spartakiaadil võidutses taas Elmar Rähn kaugushüppes. Samuti tuli ta ka samal aastal Eesti meistriks. Kahekümnendate aastate lõpu tähelepanuväärsemaid saavutusi oli Saara Teitelbaumi tulemus 5.42 kaugushüppes, mis püsis Eesti rekorditabelis 24 aastat. Üliõpilaste MM võistlusel 1933. aastal Torinos võitis kaugushüppes Nikolai Küttis 7.26-ga. Euroopa meistrivõistluste eelsel 1937. aastal võitis Ruudi Toomsalu Londonis kaugushüppe 7.41,5-ga ja teenis üliõpilaste maailmamängudel Pariisis hõbemedali. Euroopa meistrivõistlustel Pariisis sai Ruudi Toomsalu viienda koha 7.24-ga. 1945. aastal Kiievis üleliidulistel meistrivõistlustel saavutas 18-aastane Eugenia Laasik kaugushüppes teise koha. 1950.ndateks olid osad kergejõustikualad maha jäänud. 1955.aastal tuli päevakorda nende arendamine, eeskätt olid luubi all kõikvõimalikud hüpped. 1957
Iseseisva elu algus Alari Toomsalu 10C See september oli juba selle poolest erinev, et asusin õppima uude kooli, Saaremaa Ühisgümnaasiumisse. Alguses oli vaja ikka harjuda, sest paljud asjad oli teistmoodi kui põhikoolis. Näiteks põhikoolis ei olnud eriti määratud, kuidas peab riietuma, nüüd olen hakanud koolis ülikonnaga käima, mis on kindlasti parandanud minu suhtumist, hoiakut ja käitumist. Ka koolide suurused on väga erinevad, seega ka inimesi on kordades rohkem, mille tõttu on
Alustas 1970 spordireportaaze käsitleva kandidaadiväitekirja koostamist, kuid jättis selle ajanappuse tõttu pooleli. "Reportaazi on lihtsam ja meeldivam teha kui selle vakmimist kirjeldada," öeldud ta kolleegidele. Õpetaja Juhan Peegli ees ta häbenenud "katkestamist" aastakümneid. Kui Gunnar Hololei 1960. aastate hakul raadiosse noort abilist otsis, soovitas Reginald Uba vana sober, Berliini olümpial 100 meetrit jooksnud ja kaugust hüpanud Ruudi Toomsalu koolipoiss Toomas Uba. Raadiost saigi esimene töökoht. Alates 24. novembrist 1965 oli seni mittekoosseisulisena tegutsenud Uba noorte- ja lastesaadete toimetuse korrespondent, neli aastat hiljem edutati ta vanemtoimetajaks. 1972. aastast kuni elu lõpuni töötas Eesti Televisioonis, esialgu vanemtoimetajana, 1. juunist 1973 erinevate ametinimetuste all sporditoimetuse juhina. 3. aprillil 1972 käivitas Toomas Uba ETV-s nädala spordiprobleeme käsitleva
TALLINN MARKUS TOOMSALU TALLINNA ASUKOHT JA TERITOORIUM Tallinn on linn Eesti põhjarannikul Põhja-Eesti pangal, Kopli ja Tallinna lahe ääres. Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ning Harju maakonna halduskeskus. 2011. aastal on Tallinn koos Turuga Euroopa kultuuripealinn. Tallinn hõlmab 156,3 km² suuruse maa-ala. Linna halduspiiridesse kuuluvad Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. 1. jaanuari 2011. aasta seisuga oli Tallinnas 411 980 registreeritud elanikku TALLINNA LINN Tallinna linnasüdameks on Tallinna vanalinn, mis koosneb kõrgendikul asuvast Toompeast ning all- linnast. Vanalinna ümbritseb keskaegse Tallinna linnamüüri kaitserajatised ja mööda kunagist esplanaadi kulgev haljasvöönd. Tallinna vanalinn oma praegustes piirides kujunes välja 1355. aastaks. Tallinna linnaosad Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal Paljassaare (Paljassaare poolsaarel) ja K...
36110090988 Rebane Rein Tali 7 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5 36504060863 Väljas Arvi Abja 10 Telefon 5413354 5120371 5057838 5491681 5538140 - 5774191 5167468 5265690 5436197 5378397 5349248 5213901 5777718 5742433 - 5172207 5744042 5056572 5410935 5197749 5086108 5319856 5219908 5095125 5356094 5344649 5555866 - 5015458 5685829 5010964 5168395 5041124 5187660 5755394
augustil hüppas Mike Powell (USA) Tkys 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6.58,5. 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis osales Ruudi Toomsalu, kes jäi kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseta. Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr. hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade
,,Sõda Kärbestega" (,,Wikmani Poisid" Jaan Kross) Algas uus kooliaasta, juba teist nädalat kooli direktor olnud härra Ambel vallandati ja haridusministeeriumis osakonnajuhatajana töötav Peeter Puhm saadeti Wikmani Gümnaasiumi uueks direktoriks. Ta andis poistele ka kodanikuõpetuse tunde. Ühel päeval, kodanikuõpetuse tunnis, lendas klassiaknast, direktori ette kateedrilauale päikeselaigule kärbes. Teda nähes, katsus direktor ta maha lüüa, kuid ebaõnnestunult, kärbes pääses minema. Järgmise kodanikuõpetuse tunni eelneval päeval, aga püüdsid poisid tühja tikutoosi kärbseid täis. Sellest innustust saades ja ka teisi sütitades leiti tühjad purgid, tühjendati tikutoos kärbestest purki tühjaks ja mindi toosiga, milles on veidi magneesiumit uute kärbeste jahile. Nii oligi järgmisel hommikul kärbestest sumisevad purgid vähemalt 20-s abiturientlikus portfellis. Teisipäeval kodanikuõpetu...
SOTSIAAL- HUMANITAARINSTITUUT Õigusteaduskond Nele Vainu EUROOPA LIIDU KUJUNEMISE AJALUGU Referaat Juhendaja: Rektor T. Toomsalu Tallinn 2010 SISUKORD Euroopa Liidu kujunemise ajalugu Hetkel on Euroopa Liidus riike 27. Eesti astus Euroopa Liitu aastal 2004, 1. mail. Alates sellest oli Eesti täieõiguslik Euroopa Liidu liige. Sellega lõppes integreerumisprotsess konföderatiivsesse Euroopasse. Euroopa Liidu idee oli juba 20 sajandi algul, kui mitmed humanistlikpatsifistlikud rühmitused taotlesid ,,Euroopa Ühendriikide" loomist analoogselt Ameerika
. * * Koond Päring 1.. 2 Diagramm P_müügid Töötaja nimi Vald Vald2 sort liik hind Kuusk Maria Tori Tori 2 mänd 1430 Merilaid Arnold Asuja Asuja 3 kask 1260 Marmor Aare Tori Tori 3 haab 900 Toomsalu Tiina Massiaru Massiaru 1 kask 1400 Mäger Tiina Kabli Kabli 3 haab 900 Väljas Arvi Abja Abja 1 haab 1000 Merilaid Arnold Asuja Asuja 2 haab 950 Hunt Ene Kabli Kabli 3 haab 900 Raja Tiina Tali Tali 3 mänd 1350
Alates Lk 64. 69. Assemblerikeelse programmi transleerimine masinakeelde (praktikum). 70. Pseudokäskude (direktiivide) kasutamine kompilaatori ohjel (praktikumis kasutatud simulaatori näitel). Alates Lk 74 mingi asi Korralikult läbi töötada kõikides loengutes toodud näidisülesanded. Tähelepanu pöörata neis kasutatud valemitele ja lahenduskäikudele. Iseseisev töö Läbi töötada peatükid 4.1. ja 4.2. raamatust Arvo Toomsalu. RISC-mikroprotsessorite arhitektuur. TTÜ, Tallinn 1995.
· VK Rütmikast, Perfetto Eesti rühmade kosseisud: VK Janika Diamonds - Anni Liis Hoop, Annela Seliste, Helena Seliste, Marian Roomet, Trinity Liisa Lotta Kannus, Gled Airiin Tärn, Caroly Päkk, Katrin Fessak, Marleen Ereline, Marleen Viinapuu; treenerid Grete Reimand, Katre Unt-Lidmets VK Rütmika Perfetto - Ege Sild, Jaana Pärnpuu, Reelika Pärnpuu, Anete Aunbaum, Lisa- Batricia Karu, Viktoria Valasevits, Karmen Õun, Lisanna Lehes; treenerid Maarja Jaanovits, Katri Toomsalu, Liisel Perlin, koreograaf Antton Laine Edukaimad rühmad maailmas, praegusel hetkel; Maailmameister: Soome rühm Minetit 6 Näidiskavad VK Piruett "Flamingo" Elva lahtised MV rühmvõimlemises 2014 1.koht https://www.youtube.com/watch?v=qBv-h6oSZgg TeamGym EM, Finaal Taani https://www.youtube.com/watch?v=qpLqN0Yiqto Kasutatud kirjandus http://www.trefoil.ee/alad/team-gym http://www.eevl
07.05.2008 Meister Anton Surju tamm 2 22.03.2008 Pajusaar Hanno Tali mänd 3 20.06.2008 Mäger Karl Surju tamm 3 17.09.2008 Roos Margus Massiaru kask 3 26.09.2008 Roos Margus Massiaru mänd 3 29.09.2008 Siil Aigi Tali vaher 4 02.01.2008 Okspuu Reijo Surju kuusk 4 01.03.2008 Raja Tiina Tali saar 4 18.08.2008 Toomsalu Tiina Massiaru kuusk 4 12.01.2008 Meister Anton Surju haab 5 05.09.2008 Ilves Tom Surju saar 5 03.01.2008 Paju Ants Massiaru vaher 5 16.02.2008 Rebane Rein Tali tamm 5 Kogu kogus: 144 Kogu maksumus: 195410 Kogus Hind Maksumus Päringute kriteeriumid: 6 1000 6000 10 1000 10000 Liik Maksumus
Kirje 650 1103451234 345,15 K. Kask 479 1302345678 485,73 T. Saar 650 1503357432 1543.25 A Paju 650 1100234565 460.16 S Mets 650 2201187032 977.85 K Tammearu 479 10102043915483 287.6 J Veski 479 10102043909371 405.2 M Toman 650 2261998384 127.82 R Luhats 479 10102043984730 94.6 K Kask 650 2210348636 232.64 T Rebane 650 2203949463 29.21 T Mägi 479 10102043934518 563.7 J Toomsalu 479 10102043998710 766.94 T Tambet 650 1188763263 1291.44 E Viisimaa 650 22987698434 217.3 R Kallus 650 2247607834 287.6 S Susi Ideaalne inimene Kas tunned i Nimi Anne Algandmed Isikukood 49012120369 l 170 pikkus (cm) l - pikkus (cm), m - mass (
statistikat/, kasutatud 18.09.2015 Domus kinnisvara, “Kinnisvara turu ülevaade I2015 I-poolaasta”, 2015, link: http://www.domuskinnisvara.ee/kinnisvaraturu-ulevaade-2015-i- poolaasta , kasutatud: 15.09.2015 Eesti Päevaleht, nr 91, 13.05.2014, lk 19 , link: http://www.digar.ee/ajalehed/dea? a=d&d=eestipaevaleht20140513.2.18.4&e=-------en-10--1--txt-txIN%7CtxTI %7CtxAU%7CtxTA-%22ajakirjanikud%22--51-1000---Aet+Süvari--1-#, kasutatud: 14.09.2015 Elar Toomsalu, 20.02.2015, “ Re/Max prognoosib: kinnisvaraturg ootab sissetulekute kasvu” , link: http://www.remax-central.ee/2015/02/remax- prognoosib-kinnisvaraturg-ootab-sissetulekute-kasvu/, kasutatud 18.09.2015 EP prognoos aastateks 2015-2017, link: http://www.eestipank.ee/search/gss/PROGNOOS%20AASTATEKS%202015– 2017, kasutatud: 18.09.2015 Kv.ee hinnastatistika, link http://www.kv.ee/? act=statsAvgPrice.main&deal_type=2&start_date_year=2011&start_date_mon
10.1948 65 Ladu LEek Laine Eek naine 3.05.1983 30 Majandus APaju Annika Paju naine 9.05.1981 32 Majandus EPõld Evelin Põld naine 20.02.1959 55 Majandus MBerg Mirja Bergmann naine 13.03.1942 72 Majandus ARand Aasa Randla naine 15.12.1940 73 Majandus TToom Tiina Toomsalu naine 21.01.1946 68 Majandus MEesm Mare Eesmaa naine 15.02.1973 41 Majandus HAigr Helen Aigro naine 25.04.1987 26 Müük JKaal Jana Kaal naine 17.09.1968 45 Müük EKase Erika Kasemets naine 18.01.1988 26 Müük FKukk Faina Kukk naine 21.10.1982 31 Müük
augustil hüppas Mike Powell (USA) Tkys 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6.58,5. 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis osales Ruudi Toomsalu, kes jäi kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseta. 1. Ajalugu: Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli)
48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 35302070214 Paju Ants Massiaru 3 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 37302150417 Ilves Tom Surju 3 34112180084 Meister Anton Surju 3 34203130136 Mäger Karl Surju 9 35001130124 Oks Aarne Surju 11 45809140289 Oks Kristiina Surju 8 38206070961 Okspuu Reijo Surju 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9
1988.a. Leningradis (praegu Peterburi) 7.52m. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09m. 10 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6.58,5m. 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis osales Ruudi Toomsalu, kes jäi kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseta. Andres Raja 11 Kristjan Rahnu Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kaugush%C3%BCpe http://www.hot.ee/laidam/artiklid/Minu%20motted%20kymnevoistlusest.htm Avatud Ülikooli Kehakultuuri Teaduskonna Karin Irval õppereferaat Pildid: 12 sport.err
Hilja Raid naine 11/3/1987 Müük Tiina Rajamäe naine 5/16/1983 Transport Aasa Randla naine 6/15/1952 Majandus Aare Raudsepp mees 3/1/1991 Müük Margus Roosimägi mees 5/21/1983 Transport Kustav Salu mees 11/20/1982 Tootmine Argo Salu mees 5/29/1960 Tootmine Karl Salu mees 4/19/1960 Ladu Erno Salumets mees 12/17/1981 Müük Evi Sarapik naine 1/6/1958 Finants Tiina Toomsalu naine 7/22/1957 Majandus Ahti Tubin mees 7/6/1970 Tootmine Juulia Tubin naine 3/2/1964 Müük Katy Veesimaa naine 10/17/1975 Finants Kaspar Veesimaa mees 6/11/1965 Tootmine Arvi Väljas mees 10/5/1976 Tootmine Amet Palk Eesnimi Perekonnanimi Initsiaalid tööline 870 Karl Agur K.A sekretär 570 Helen Aigro H.A lukksepp 1,200 Erki Ainsaar E.A
Astrid Lindgren Erki Arsenov Loksa 65 Erki Astrid Lindgren Erki Arsenov Loksa 65 Erki Astrid Lindgren Erki Arsenov Loksa 65 Erki Astrid Lindgren Erki Arsenov Loksa 65 Erki Artur Alliksaar Evi Sarapik Kiili 66 Kristjan Andrus KivirähkEvi Sarapik Kiili 66 Kristjan Hando Runnel Evi Sarapik Kiili 66 Kristjan Astrid Lindgren Evi Sarapik Kiili 66 Malle Andrus KivirähkTiina Toomsalu Loksa 66 Malle Astrid Lindgren Reijo Meigas Rapla 67 Hanno Astrid Lindgren Reijo Meigas Rapla 67 Hanno Astrid Lindgren Reijo Meigas Rapla 67 Ahto Astrid Lindgren Reijo Meigas Rapla 67 Ahto Astrid Lindgren Reijo Meigas Rapla 67 Ahto Astrid Lindgren Reijo Meigas Rapla 67 Ahto Astrid Lindgren Reijo Meigas Rapla 67 Ahto Astrid Lindgren Reijo Meigas Rapla 67 Ahto
autojuht Ahti Tubin mees 22.03.2020 Tootmine madis paulus raamatupidaja tootmine 09.05.1969 Sekretär mees Müügijuht olav berk 07.01.1993 mees 09.05.1969 Transport naine mees Erki Arsenov 01.04.1982 Tiina Toomsalu 01.04.1982 01.04.1982 Sekretär 17.10.2020 Erki Arsenov Transport mees mees 26.11.2020 01.03.1991 01.03.1991 3/1/1991 OsakS 17.12.2020 06.07.1970 tootmine 640 24.09.1981 Müügijuht 20.12.1960
istungil Amsterdamis 1928 ja 28. istungil Berliinis 1930, kus saadi ka põhimõtteline nõusolek. Ametlik otsus võeti vastu ROK-i 29. istungil Barcelonas 1931. aastal, kui loeti ette kirja teel toimunud otsustava hääletuse tulemused - Berliin 43, Barcelona 16 poolthäält. Muud kandideerinud linnad olid Aleksandria, Barcelona, Budapest, Buenos Aires, Dublin, Frankfurt am Main, Helsingi, Köln, Nürnberg, Rooma. Eestlased olümpial: kergejõustik - Ruudi Toomsalu (100 m, kaugus), Reginald Uba (1500 m), Aksel Kuuse (kõrgus), Evald Äärma (teivas), Arnold Viiding (kuul), Koit Annamaa (vasar), Gustav Sule (oda), treener Aleksander Kolmpere, esindaja Aleksander Paluvere maadlus - Evald Sikk (kreeka-rooma), Voldemar Väli (kreeka-rooma), Edgar Puusepp (kreeka- rooma), Voldemar Mägi (kreeka-rooma), August Neo (vaba ja kreeka-rooma), Adalbert Toots (vaba ja kreeka-rooma), Kristjan Palusalu (vaba ja kreeka-rooma), August Kukk (vaba), esindaja-treener
48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 35302070214 Paju Ants Massiaru 3 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 37302150417 Ilves Tom Surju 3 34112180084 Meister Anton Surju 3 34203130136 Mäger Karl Surju 9 35001130124 Oks Aarne Surju 11 45809140289 Oks Kristiina Surju 8 38206070961 Okspuu Reijo Surju 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9
üheskoos arutama, mida veel koos ära teha, organiseeriks üleriiklikke talgusid? Ei. Eestlane on juba kord selline: küüned enda poole ja kinnine. Aga see, et nüüd ei loeta enam raha, mida iga liigutuse eest saab, vaid minnakse ja tehaksegi ära, näitabki seda, et mõttemaailmas on toimunud suured muutused. Inimene on avastanud enda vaimse poole. Ja selle, et see pole vähem väärtuslik, kui majanduslik edu. Argument 2: Väärtused on jõud. Majanduskriis on Toomsalu sõnul kohutavalt hea etapp meie elus, mis võimaldab enda jaoks lahti mõtestada elu põhiväärtused, oma tegelikud vajadused ning selle, kuivõrd on nende järgi siiamaani elatud. Pered, kus seni vanemad ei näinud õieti üksteistki, sest üks töötas teises Eesti otsas, või siis töötati mitmel kohal korraga, et aga rohkem raha kokku kraapida, on koondamised ja vallandamised andnud tulemuseks selle, et peres pole enam poolt nii palju raha ja materiaalseid
küsimustele vastuste leidmine (Horisont küsib), praktiline osa (Praktilist) ning varia (Siit- ja sealtpoolt horisonti). Põhiteemadeks on GMO, õlu ja selle ajalugu ning bastionid, kõrvalisteks teemadeks võib lugeda rahvusliku identiteedi hoidla, Tutanhamon-lapsvaarao ning Varpajami. ’’Imelise Teaduse’’ sisukorra kõrval on väike juhtkiri, kus toimetaja Ülo Toomsalu räägib veidike ulmejutust, kus rännatakse ajamasinaga safarireisidele dinosauruse aega. Sellega kutsub ta lugema teadlaste arvamusi sellest hilisematel lehekülgedel. Muud konkreetset ning vajalikku informatsiooni too tekst ei sisalda. Vastupidiselt ’’Imelisele Teadusele’’ on aga ’’Horisondi’’ teisel leheküljel juhtkiri,
04.1981 32 Müük 37111200348 Margus Roosimägi mees 20.11.1971 42 Transport 34810190405 Karl Salu mees 19.10.1948 65 Ladu 34811280456 Argo Salu mees 28.11.1948 65 Tootmine 37105220288 Kustav Salu mees 22.05.1971 42 Tootmine 37006180544 Erno Salumets mees 18.06.1970 43 Müük 44607080463 Evi Sarapik naine 08.07.1946 67 Finants 44601210234 Tiina Toomsalu naine 21.01.1946 68 Majandus 45209010485 Juulia Tubin naine 01.09.1952 61 Müük 35901050084 Ahti Tubin mees 05.01.1959 55 Tootmine 46404170054 Katy Veesimaa naine 17.04.1964 49 Finants 35312110930 Kaspar Veesimaa mees 11.12.1953 60 Tootmine 36504060863 Arvi Väljas mees 06.04.1965 49 Tootmine Amet Palk tööline 7 200 sekretär 8 500 lukksepp 11 500
APulk Aadu Pulk mees 17.04.1942 71 Transport MEesm Mare Eesmaa naine 15.02.1973 41 Majandus LEek Laine Eek naine 3.05.1983 30 Majandus APaju Annika Paju naine 9.05.1981 32 Majandus EPõld Evelin Põld naine 20.02.1959 55 Majandus MBerg Mirja Bergmann naine 13.03.1942 72 Majandus ARand Aasa Randla naine 15.12.1940 73 Majandus TToom Tiina Toomsalu naine 21.01.1946 68 Majandus MKivi Malle Kivioja naine 5.08.1969 44 Finants FLepp Faina Lepp naine 1.10.1970 43 Finants MLigi Malle Ligi naine 3.04.1956 58 Finants KAsto Kristel Astok naine 8.11.1957 56 Finants EBurm Ene Burmeister naine 20.02.1971 43 Finants VEesm Vilma Eesmaa naine 27.11.1973 40 Finants JLaub Jaan Laubre mees 9.03.1978 36 Finants
Tallinna Ülikool Essee Mark Elliot Zuckerberg Autorid: Maarja-Liis Tahk Triin Toomsalu Juhendaja: Ott Alemaa 2013 Elulugu Mark Elliot Zuckerberg on sündinud 14. mail 1984. a. New Yorgis. Mark on psühhiaater Karen Zuckerberg'i ning hambaarst Edward Zuckerbergi ainus poeg. Nende peres on veel 3 tütart. Olles Ardsley Keskkoolis esmakursuslane, Zuckerberg viidi üle Phillips Exeter Akadeemiasse. Seal võitis ta
44707080463 koer 69 35309010485 koer 63 36001050084 koer 56 36504170054 koer 51 Väljastada töölehele Filter_2 inimeste nimed, kelle ees- ja perenimi algab sama tähega. Eesnimi Perenimi Tiina Toomsalu Ene Elmik Einar Ehala Erna Eek Madis Maasalu Margus Maasalu kontroll jah Linn - all - Sum - Pereseis Sugu 12
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
