Tsentraliseeritus kes otsustab. Tippjuhtkond otsustab, siis on väga tsentraliseeritud Spetsialiseeritud kui väike on see ala, millele ta keskendunud on. Siseheitluse mõttes, kui väikseks on tehtud lõigud, mida teatud üksus teeb. Standardiseeritud tööprotsess on ära kirjeldatud. Võimuhierarhia Keerukus Professionaalsus Personali koosseis Organisatsioonikultuur Tegevuskeskkond. Mille poolest organisatsioonid sarnanevad/erinevad? Organisatsioonide ühisjooned Organisatsiooniteooria toetub sotsioloogiale, majandusteadusele, psühholoogiale, kultuuriteooriale, keeleteooriale jne äärmiselt multidistsiplinaarne. Sümbolistlik tõlgendav lähenemine. Ainult organisatsiooni liikemd saavad öelda, mis toimub organisatsioonis. Kuidas tähendusi luuakse? Ka kollektiivselt. Organisatsioonikultuur on väga oluline, mida vaadeldakse. Postmodernistlik lähenemine. Nende lähtekoht on selline, et seda ei saa põhimõtteliselt valida, seda nende jaoks olemas ei ole
karismaatiline võim); Põhiväärtused: organisatsiooni suurus, stabiilsus ja efektiivsus (ratsionaalsed organisatsioonid) Ideaalse organisatsiooni mudel - Bürokraatia põhitunnused: Hierarhia, Elukutselisus, Teadmised, Tööjaotus, Edutamine, Legaalsus, Kirjalikkus • Eesmärgiks organisatsiooni kiirus, etteennustatavus, kontrollitavus, ökonoomsus ja tõhusus Neoklassikaline koolkond - Esindajad: Herbert Simon, Philip Selznick, James March, Chester Barnard Klassikalise organisatsiooniteooria kriitika: Stabiilsus vs dünaamilisus, paindlikkus, Professionaalide alakasutamine, Kõiki töötajaid juhitakse standardiseeritult, Rutiin ja tüdimus vs initsiatiiv, loovus, Treenitud võimetus, Töötajate vastutuse vähenemine, Probleemid info liikumisel (ainult vertikaalset hierarhiat mööda), „Ebahumaanne“, „organisatsioon ilma inimesteta“, Organisatsioon kui „suletud süsteem“, ei arvesta väliskeskkonda, ei sobi kohanemiseks Maslov inimvajaduste hierahria:
..12 Sissejuhatus Me kõik oleme vähemal või suuremal määral seotud organisatsioonidega. Kes seal töötades, kes õppides, kes kliendina. Olenemata sellest, millises rollis ja millises organisatsioonis me oleme, mõjutab meie arvamust selle organisatsiooni kohta mitte niivõrd selle nn tehniline vorm (füüsiline suurus, ruumid, tehnika, ametinimetused töötajate kabinettide ustel jne), kuivõrd selles olev õhkkond, mida tajume. Käesoleva töö eesmärk on välja selgitada, milliseid organisatsiooniteooria koolkondade tunnuseid saab omistada 21. sajandi logistikateenust pakkuvale ettevõttele, kas nendel koolkondade tunnustel tekivad vastuolud või jääb mõni koolkond silmapaistvalt domineerima või ei olegi võimalik omistada tänapäevasele ettevõttele organisatsiooniteooria tunnuseid, mis loodi sajand tagasi. Samuti, kuna tänapäeval ei saa ühelegi ettevõttele keskenduda kui kinnisele süsteemile, siis peab arvestama välismõjudega, mis kaudselt või otseselt mõjutavad
Organisatsiooniteooria kodutöö Organisatsiooni analüüs Mainori Kõrgkool Formaalsus Mainori Kõrgool on ametlik ehk formaalne organisatsioon,sest on olemas kindel struktuur ja lisaks veel tugistruktuurid. Kindla struktuuri moodustavad : MK rektoraat Õppeosakond IT osakond Turundusosakond Raamatukogu
kogum, mille põhjal otsustatakse, kuidas on tarvis juhtida, organisatsioon täidaks oma eesmärgid. Senini pole õnnestunud luua terviklikku ja kõikehõlmavat juhtimisteooriat. Aja möödudes on juhtimisolukorrad muutunud väga keerukaks, teooriad toimivad aga vaid piiratud juhtudel. Administratiivne koolkond hakkas uurima 20. sajandi algul organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust. Nimetatud koolkond lõi aluse hilisema organisatsiooniteooria arenguks. Administratiivne koolkond keskendus organisatsioonide juhtimisele ja juhtimise efektiivsetele praktikatele. Administratiivse koolkonna rajajaks loetakse prantsuse söetöösturit ja juhtimisteoreetikut Henry Fayol'i (1841-1925), kes kirjeldas 14 juhtimise põhimõtet ja juhi põhifunktsioonid. Fayol’i üldiste tegevuste jaotus, kus eristatakse kuus tegevuste rühma: tehnilised, kommerts-, finants-, turvalisuse-, arvestuse-, ja juhtimisalased tegevused.
subjekti. *Võrdluse teooria tugineb in. soovile võrrelda omavahel tööd ja selle eest saadavat tasu teiste inimeste analoogsete tulemustega. *Vajaduste teooria käsitleb inimeste põhivajadusi ja nende rahuldamise seaduspärasusi. III Personalijuhi võtmerollid, esitatavad nõuded ja meetodid Nõuded personalijuhile 1)kontseptuaalsed teadmised ja oskused; 2)juhtimisoskus; 3)analüüsi- ja planeerimisoskused; 4)personalitöö funktsioonide tundmine; 5)probleemide lahendamise oskus; 6)organisatsiooniteooria teadmine; 7)ärialased teadmised; 8)arvuti kasutamise oskus; 9)finantsalased teadmised; 10)seadusandlike aktide tundmine (19); 11)karjääri astmed ja karjääri planeerimise süsteem. Personalijuhi võtmerollid: *juhtkonna huvide esindamine:1)firma tutvustamine; 2)äri ja turu tundmine; 3) raha juhtimine 4) keskkonna tundmine, hindamine; *muudatuste kujundamine: 1)organisatsiooni strateegiline suunitlus; 2)eesmärgistatud tegevus;
Organisatsiooni käitumine Maaja Vadi Sissejuhatus - Organisatsioonikäitumine - üks juhtimisteadusi, milles põimuvad majandus, psühholoogia, sotsioloogia ja organisatsiooniteooria. 1 Organisatsioonikäitumise olemus ja juhi töö Juht peab inimloomuse ja kõrgetehnoloogia terviklikuks süsteemiks ühendada. - Organisatsioon - inimeste ühendus, mida seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia. - Organisatsioonikäitumine - õpetus käitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis, nende seostamine organisatsiooni struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga.
Personalitöötaja operatiivne reageerimine - Selveris oli võtta alati valik inimeste CV-d, keda plagata ilma töökuulutust avaldamata, kuid nüüdseks on läinud asi nii kaugele, et Selveri töökuulutusi leiab massiliselt CV portaalides ja väga palju ka kodulehel. 9 Kasutasin järgenevat kirjandust tutvumaks antud teemaga: 1) Alas, R. 2005 Personali juhtimine. Tallinn. Külim 2) Jones, G. 2004 Organisatsiooniteooria. [WWW] http://madli.ut.ee/~pille_v/akadeemia/jones.htm). (12.10.2012) 3) Kalda, V. 2004 Töötajad.Organisatsiooni käsiraamat. Peatükk 7 [WWW] (https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:QOH- ZP6nrbMJ:www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/trukised/organisatsiooni_ kasiraamat/07.pdf+Inimressursi+juhtimisel+on&hl=et&gl=ee&pid=bl&src id=ADGEESjXu3oszg9p8jX1MogpgMX23Oav8igWEoB1k259F2heo- ZZwv80Q4N2g7Uy9wYmaoNpcxP0Wwh74yD5ZHCIKwaEiYGTswXuq
o. ülevaade valdkonna hetketeadmistest • Eesmärk: – välja tuua lüngad valdkonna teadmistes või – selgitada Sinu töö unikaalset vaatekohta või – teoreetilise raamistiku kujundamine, mis võimaldab testida olemasoleva teadmise paikapidavust • Demonstreerib kursisolekut valdkonnaga Näiteid teooriatest • Mänguteooria • Võrgustike teooria • Institutsionaalne teooria • Evolutsiooniline majandusteooria • Avaliku valiku teooria • Organisatsiooniteooria • Bürokraatiateooria • ... Kirjanduse ülevaate koostamine • Raamatukogu, andmebaasid, ajakirjad • Mida silmas pidada kirjanduse ülevaate juures? – Mida sellest valdkonnast on eelnevalt kirjutatud? – Kes on olulisemad autorid? – Mis on senised peamised järeldused? – Peamiste tulemuste relevantsus ja olulisus Sinu töö kontekstis – Kuidas Sinu töö suhestub eelneva, samas valdkonnas tehtud töödega
Management toob ta välja juhtimise neli põhiprintsiipi: 1.Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida 2.Töötajaid tuleb teaduslikult põhjendatult valida ja arendada 3.Tööliste ja juhtkonna vahel peab valitsema koostööle orienteeritus 4.Tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel peab olema konkreetne. Administratiivne juhtimine Administratiivne koolkond hakkas uurima 20. sajandi algul organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust. Nimetatud koolkond lõi aluse hilisema organisatsiooniteooria arenguks. Administratiivse koolkonna rajajaks loetakse prantsuse söetöösturit ja juhtimisteoreetikut Henry Fayol'i (1841-1925). Henry Fayoli suurimaks panuseks loetakse juhtimise põhifunktsioonide ja juhtimispõhimõtete väljatöötamist. Fayoli juhtimispõhimõtted: tööjaotus, võim ja vastutus, distsipliin, käsuliini ühtsus, tegevussuuna ühtsus, üksikhuvide allutamine üldistele, personali õige töötasustamine, tsentraliseerimine, alluvusahel, kord
pakkumine) Suhteturundus... Streteegia, millega luuakse, hoitakse ja arendatakse kliendisuhteid. Suhteturunduse aluseks on vastastikune vahetus ja lubaduste täitmine. Ressursse (personali, tehnoloogiat ja süsteeme) kasutatakse ja müüakse nii, et säiliks ja tugevneks kliendi usaldus ressurssidesse ja organisatsiooni tervikuna (Grönroos,2003). Suhtekorraldus On rakenduslik sotsiaalteadus, organisatsioonisotsioloogia haru, millesse annavad oma tugeva panuse ka süsteemiteooria, organisatsiooniteooria, kommunikatsiooniteooria, psühholoogia, sotsiaalpsühholoogia,mänguteooria ja teised sotsiaalteaduste vadlkonnad (Dozier, 1993) Aitab ennetada,analüüsida,tõlgendada avalikku arvamust ja selel arusaama organisatsiooni käimasolevatest proektidest ja plaanidest; Annab nõu organisatsiooni juhtkonnale mitmel alal (meedasuhted, finantssuhted, suhted töötajatega, suhted ametivõimudega) ;
keskkondades on organisatsioonid erinevaid. Osad organisatsioonid kohanevad väliskeskkonnaga paremini kui teised. Bürokraatlikud organisatsioonid töötavad paremini stabiilsetes keskkondades. Teised organisatsioonid on edukamad ja efektiivsemad konkurentsitihedamates ja tormilistes keskkondades. (Matt 01.12.2008) 1920-1930 aastatest Hawthorne´i uuringutest alates hakkas kujunema organisatsiooniteooria, mis rajanes mõttel, et üksikisikud ja rühmad toimivad, nagu bioloogilised organismidki, kõige tõhusamalt siis kui nende vajadused on rahuldatud. Nii mõnigi juhtimisteoreetik taipas, et tööülesanded ja inimestevahelised suhted võib ümber korraldada, luues inimestele tingimused arenguks ning aidates samas teostada ka organisatsiooni eesmärke ja taotlusi. Erilist tähelepanu pöörati sellele, kuidas panna
ettk.ee/upload/koolitus_fail/E.Keeman.pdf) 5. Eesti Tööandjate Keskliit. Kurg, A. Õppimise soodustamise võimalused organisatsioonis. 2006 (http://www.ettk.ee/upload/koolitus_fail/A.Kurg.pdf) 6. Jõgi, G. Loo võimalused töötajate igakülgseks õppimiseks, Äripäev 28.10.2002 (http://www.elamuskoolitus.ee/index.php?alam=102&leht=7f476e59b88f94d07595) 7. Kell, V. Õppiv organisatsioon, 2003 (http://home.uninet.ee/~vkell/intro.htm) 8. Roots, H. Organisatsiooniteooria sissejuhatav loeng, TLÜ 2005 (http://www.cs.tlu.ee/instituut/oppe_materjalid/magister/2005/Harri_Roots/SPK7001oppivKE VAD.pdf) 9. Rühka, A, Õppiv organisatsioon finantsasutuse näitel, Akadeemia Nord 2002 www.pare.ee/files/d12.doc 10. Senge, P. Viie Distsipliini Käsiraamat. Fontes 2003 17
üldine rahulolu oma org'iga; info hankimine, kanalid. (PRAEGU/SOOVITUD kõigil) Downs ja Hazen'i kom'i rahulolu küsimustik, 8 faktorit: 1. Üldine kom-kliima 2. Suhtlemine juhtidega 3. Oma tööalase olulise info kättesaadavus 4. Kom'i kanalid ja nende kvaliteet 5. Horisontaalne ja mitteametlik info 6. Suhtlemine alluvatega 7. Org'i perspektiivid 8. Individuaalne tagasiside. ORGANISEERIMINE Organisatsiooni uurimise tasandid: 1. Tasand: organisatsiooniteooria, 2. Organisatsiooni- käitumine 3. Juhtimisalased teadmised 4. Spetsiifilised juhtimisvaldkonnad (personali-, info-, kommunikatsioonijuhtimine) Organisatsiooni tunnused: vähemalt 2 liiget, ühine eesmärk, teadlik tegevus, koordineerimine, eristavad tunnused, pidev toimimine. TÜPOLOOGIA: Sektor- avalik/era/mittetulundus, Formaat- formaalne vs mitteformaalne, Suurus- väike/keskmine/suur, Vanus- arengu etapp, Väljund- tootmine vs teenindus.
Kaasaegsed juhtimisteooriad: Juhtimine Jaapani moodi, Z teooria Sedamööda, kuidas teabeküllaste organisatsioonide hulk kasvab, tuleb paljudel neist tudengitest tõdeda, et nende õpitu selle kohta, kuidas häid organisatsioone luua ning kuidas otsuseid vastu võtta, ei klapi kokku tegelikkusega, kuhu nad pärast ülikooli lõpetamist satuvad. Teabeküllase organisatsiooni juhi töö on raske, kompleksne ja irratsionaalne, ega vasta mingite organisatsiooniteooria õpikute kirjeldusele, sest nood lähtuvad teistsugusest organisatsioonitüübist: industriaalühiskonna tootmisettevõttest. On küllaltki tavaline, et teabeküllase organisatsiooni juht arvab, et ta juhib tööd, kuigi ta tegelikult seda ei tee. Ta on seal organisatsioonis olemas, kuid tal pole aimugi, mis tegelikult toimub. Töötajad tegutsevad omasoodu, samal ajal, kui juht istub tähtsate asjameestega tähtsail koosolekuil ja võtab vastu tähtsaid otsuseid, mida iialgi ellu ei viida.
efektiivsus tõuseks. Selle edukale koostööle inimesed ja organisatsioon on viimasel ajal eriti suurt tähelepanu pööratud. Edukad organisatsioonid eesotsas nende juhtidega teevad selle nimel palju tööd, õppivad tundma organisatsioonilist käitumist, et mõjutada inimesi organisatsiooni ees seisvate ülesannete täitmisel. Seega on organisatsiooniline käitumine üks juhtimisteadus, kus on omavahel seotud majandus, organisatsiooniteooria, psühholoogia jne. (sotsioloogia) Ühiskonna pidevas arengus pööratakse inimese tegevusele, tema mõjutamisele ja tema töötulemusele üha suuremat tähelepanu organisatsioonides. Tihti on tegemist just äriorganisatsioonidega, kuid ei saa ära unustada ka riigi-, haridus-, tervishoiu jne. asutusi, organisatsioone kus on samuti tegemist inimestega ja nende tööalaste suhetega. Selle aine tundides püüame siis rääkida:
9. Nimeta Sinu arvates olulised juhi oskused. Erialaseda teadmised, oskus öelda ei, esinemisoskus, analüüsivõime. KORDAMISKÜSIMUSED II 18. aprill 2010. a. 21:48 1. Mida mõistetakse organisatsiooni- ja juhtimisteooria all? Organisatsiooni- ja juhtimisteooria on organisatsiooni ja juhtimise olemusse ning toimimisse puutuvate seaduspärasuste ja püsitõdede kogum. 2. Millisele kolmele põhiküsimusele keskendub organisatsiooniteooria? Struktuur,inimesed ja tegevused. 3. Kes oli teadusliku juhtimise koolkonna rajaja? Frederick Winslow Taylor. 4. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed? 1. asendada sunnimeetodid teaduslikega, 2. saavutada harmoonia grupitegevuses, 3. saavutada koopereerimine individualismi asemel, 4. töötada maksimumväljundi nimel 5. Millised olid bürokraatia koolkonna põhiideed? 1. Selge tööjaotus
Süsteemide (elementide) "sisemusse" mittetungimist ja nende uurimist ETTEVÕTJA KUI KVALIFIKATSIOON JA (ELU)KUTSE vaid sisendite-väljundite alusel nimetatakse "musta kasti" põhimõtteks. või pelgalt amet? Alljärgnev skeem võtab ülevaatlikult kokku süsteemkäsitluse (üldise Ettevõtja kutse Eesti kutsetasemete* süsteemis süsteemiteooria), organisatsiooniteooria ja institutsiooniökonoomika Kutsetase I Kutsetase II Kutsetase III Kutsetase IV Kutsetase V lähenemise, seostades neid ettevõtluse ja ka projektipõhise juhtimise ETTEVÕTJA III põhikategooriatega. * See on vanas (Eesti) süsteemis, uues (EQF 8-tasemelise süsteemiga) ei ole
· ebaefektiivsus ebatavalistes olukordades · "treenitud võimetus" · eesmärgi nihkumine · soodustab bürokraatia laienemist · autoritaarne struktuur · bürokraadi isiksus Teised organisatsiooni tüübid: mitteoligarhiad (näit Iisreali kibuts) Jaapani korporatsioon vabatahtlike organisatsioonid heategevuslikud organisatsioonid Michel Foucault'i organisatsiooniteooria: aja ja ruumi kontrollitavus 1. Enamus kaasaegseid organisatsioone funktsioneerib spetsiaalselt kujundatud ruumides 2. Füüsilise keskkonna analüüs võimaldab seletada sotsiaalseid suhteid organisatsioonis: füüsiline keskkond markeerib võimuhierarhiat 3. Füüsiline lähedus soodustab informaalsete suhete teket 4. Füüsiline kaugus soodustab formaalsete suhete teket: polariseerumine ja samastumine liinil "meie" "nemad" 5
- esinemisoskus - sõbralikkus - aja planeerimine - oskus öelda "ei" - oskus oma teadmisi rakendada - rollide eristamise oskus (oskus objektiivseks jääda) LOENG II 1. Mida mõistetakse organisatsiooni- ja juhtimisteooria all? Organisatsiooni ja juhtimise olemusse ning toimimisse puutuvate seaduspärasuste ja püsitõdede kogum. Organisatsiooni- ja juhtimisteooria vahele kindlat piiri tõmmata ei ole võimalik. 2. Millisele kolmele põhiküsimusele keskendub organisatsiooniteooria? · struktuur (siseehitus) · inimesed · tegevused 3. Kes oli teadusliku juhtimise koolkonna rajaja? Frederick Winslow Taylor 4. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed? teadust mõisteti kui terviku lahutamist osadeks, osade täiustamist kitsa eriala spetsialistide poolt ja täiustatud osade kokkupanemist endisest täiuslikuma terviku saamiseks, teaduslik tegevus ja tööprotsesside analüüs, et leida parim lahendus,
grupiprotsesse ja otsustamist. Juhtimisteadusteks, mis grupi tasandiga tegelevad on samuti organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Organisatsioon seda uurivad baasteadusteks on politoloogia ja antropoloogia. Organisatsiooni tasandil uurib politoloogia kontrolli, organisatsioonisisest poliitikat ja võimu. Antropoloogia aga organisatsioonikultuuri ja keskkonda. Juhtimisteadusteks, mis organisatsiooni tasandiga tegelevad on organisatsiooniteooria ja personali juhtimine. 2. Defineeri organisatsioon. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond ja nendevahelised seosed. Tänapäevases käsitluses on organisatsioon inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Sisekeskkond: · Struktuur - struktuur ehk koostiosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri.
I Teooriad riigi mõistest 1.Immanuel Kant. ,, Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste all." 2.Georg Jellinek 1900. a paiku (Saksamaal hakkas sel ajal kehtima tsviilseadustik) ,,3 elemendi õpetus" Riik see on : rahvas, territoorium ja riigivõim 3.Teooria riigist kui juriidilisest isikust. Riigile omistati eraldiseisev isiksus õigusvõime. Riik kui juriidiline isik, talle anti juriidilistest isikutest eraldiseisev õigusvõime. 4.Hermann Heller Riigiõpetus aastast 1934 Hollandis. Organisatsiooniteooria: Riik kui otsuse ja mõju ühtsuse tagamiseks plaanipäraseltorganiseeritud tegevusüksus. Riik kui vahend, riigi juhtimisaparaat (eesmärgi saavutamiseks) 5.Carl Schmitt: Riik on korra võim. 6.Hans Kelsen (20. saj. jurist) Riik on õiguskord. 7.Riik kui ühiskondliku lepinguga konstitueeritud üksus e. ühiskondliku lepinguteooria. (John Rawls jt.) On olemas riigieelne olukord, kus pole õigust või selle tagamisemehhanisme. Inimesed loovad riigi. II Riigi mõiste NB
nende otseste juhtide tasemelt lähtudes. Peatähelepanu on suunatud inimeste vahelistele suhetele ja nende tööalasele käitumisele, eesmärgiga mõista vastavaid seaduspärasusi ja organisatsioonis toimuvat. Organisatsioonilise käitumise aluste tundmine võimaldab juhil analüüsida olukordi, et mõjutada oma alluvate käitumist , suurendada nende tööalast aktiivsust ja seeläbi tõsta organisatsiooni efektiivsust. Kaasaegse organisatsiooniteooria puhul on lähtutud küll äritegevusega seotud organisatsioonidest, kuid antud teooria on kasutatav ka mujal: riigi-, teadus-, haridus-, tervishoiu jt asutustes ja muudes organisatsioonides, kus on tegemist inimeste tööalaste suhetega. Organisatsiooni mõiste- organisatsioon kujutab endast kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendust, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki.
......................................................54 Eksamiülesanne 13.................................................................................................56 I. ORGANISATSIOONIKÄITUMINE 1.1. Organisatsioonikäitumine Organisatsioonikäitumine on käitumisekeskne lähenemine juhtimisele. Kui juhtimise käsitlemises eristada mikro- ja makroperspektiivi ühelt poolt, ja teoreetilist ja rakenduslikku suunda teiselt poolt, siis saame näidata organisatsioonikäitumise seoseid organisatsiooniteooria, personalijuhtimise ja organisatsiooni arendamisega (joonis 1.1). Joonis 1.1. Organisatsioonikäitumise seos teiste juhtimise käsitlustega. Organisatsioonikäitumise teoreetiline orientatsioon tuleneb taotlusest, et selle raames võetakse fookusesse käitumisteaduste uurimuste tulemused, mida püütakse organisatsioonilises kontekstis tõlgendada ja rakendada. Inimeste organisatsioonilise käitumise analüüsimisel on otstarbekas
Karistusõigus II.osa 1. laiendatud indentifikatsiooniteooria- iga jur isiku töötaja võib tuua kaasa jur isiku vastutuse, vaid juhul kui see töötaja poolne kuritegu on aset leidnud juhtkonna poolse hooletuse tõttu. Kui on tuvastatud rikkumise toime pandud isik siis tuleb vaadata kuidas oli korraldatud järelevalve inimese juurde ning sh ka millised on üldised reeglid selles äriühingus. 2. Politslik lähenemine-organisatsiooniteooria- jur isiku süü ei ole samastatav ühegi selle töötaja või muu seotud isiku süüga. Jur isiku süüd püüab defineerida sõltumatult jur isiku juhtkonnaliikmetest ja töötajatest. Vastutavad vaid sellised jur isiku d mille organisatsioonikultuur on puudulik – ei tähtsustada ohutusnõudeid, ausa äritegemise põhimõtteid, puuduvad sisenõuded. Ehk organisatsioon tervikuna on ligadi- logadi, siis sellised org vastutavad
Enne on asutatud Üldine Postiliit, RV Tööorganisatsioon jne. Kuulusid ka teataval määral Rahvasteliidu egiidi alla. Suurem osa on asutatud ÜRO enda poolt või temaga koos. Liikmeskond Kõige lihtsam jaotus on kolmeks: o liikmeteks võivad olla riigid ja mingisugused muud territooriumid o Tööorganisatsiooni liikmed on riigid, töövõtjad ja tööandjad. o ainult riigid Organisatsiooniteooria järgi – kuidas käib koos kõrgem organ: o iga-aastastest kuni kord kuue aasta jooksul o näited: rahandusorg-id käivad igal aastal ja tihemini; kord kahe aastal käib koos UNESCO; iga kolme aasta tagant käib koos Tsiviillennundusorg.; nelja aasta tagant Meteoroloogiaorg.; Postiliit iga 5 aasta ja Telekommunikatsiooniliit iga 6 aasta tagant. Asukoht
Organisatsiooni sise- ja 35 väliskeskkond 3.1 Organisatsiooni mõiste 35 3.2 Ettevõte kui süsteem 36 3.3 Formaalsed ja informaalsed organisatsioonid 37 3.4 Sotsiaalmajanduslikud süsteemid 37 3.5 Organisatsiooniteooria mõiste, teooriate mitmekesisus ja seos teiste teadustega 38 3.6 Organisatsioon ja keskkond 39 3.6.1 Organisatsiooni väliskeskkond 39 3.6.1.1 Organisatsiooni makrokeskkond 39 3.6.1.2 Organisatsiooni mikrokeskkond 41 3.6
talitlemisse kuuluvate seaduspärasuste ja püsitõdede kogum. Organisatsiooni- ja juhtimisteooria sisuks on seisukohad ja järeldused selle kohta, mis 6 on määrav ja millest tuleb lähtuda, et organisatsioon ja juhtimine oleksid tõhusad ning täidaksid oma ülesandeid hästi. Universaalne -terviklik ning igakülgselt põhjendatud- organisatsiooni- ja juhtimisteooria käesoleval ajal puudub. Joonis 7. Organisatsiooniteooria tugipunktid (Üksvärav, 2004) Klassikaline teooria (19.saj): Frederick Taylor - funktsionaalne organisatsioon, tööjaotus ja erialane juhtimine, allüksuse tasand. Henri Fayol - ettevõtte kõik põhiosad ja tasandid. Max Weber - suur ametlik organisatsioon, reeglid ja juhendid, bürokraatia ja erapooletus. Uusklassikaline teooria: Elton Mayo ja Fritz Roethlisberger - mitteametlik organisatsioon ja inimsuhted;
ühiskonnas toimuva võimuvõitluse ja huvide kokkupõrgete tulemus. Sellest tulenevad üksikisikute tava- ja moraalikohustused, et õiguse eest võidelda. Keskne teaduslik mõte, mis avab sotsioloogia väravad on õiguse juurdumine ühiskonnas ja õiguse eesmärgistatud iseloom! Subjektiivne õigus- õigustatud subjektid võivad taotleda õigusliku kaitse alla võtta oma isiklikke vajadusi, kalduvusi, väärtushinnanguid ja huve jne. Süsteemi- ja organisatsiooniteooria Otto von Gierke (1841-1921). o Riik ja ühiskondlikud institutsioonid mitte ainult ei loo õigust, vaid on ise õiguslikult asutatud. o ,,inimühenduste olemus"- need on kui sotsiaalsed organismid, mis ,,moodustavad indiviidide hingelis-kehalise ühtsuse". o Inimühendustele on omane ühingute ühendatud ühtsus, individuaalsus, terviklikkus ja sotsiaalne tegutsemisvõime. Riigiõpetuse ja riigiõiguse valdkonnas: Lorez von Stein (1815-1890).
7. Personalijuhi töövaldkonnad ja nõudmised personalijuhile Personalijuhi töövaldkonnad: · Planeerimine · Värbamine ja valik · Karjääri planeerimine · Koolitus ja arendus · Tööohutus ja tervishoid · Tulemuste hindamine · Hüvitamine. Nõuded personalijuhile: · kontseptuaalsed teadmised ja oskused; · juhtimisoskus; · analüüsi- ja planeerimisoskused; · personalitöö funktsioonide tundmine; · probleemide lahendamise oskus; · organisatsiooniteooria teadmine; · ärialased teadmised; · seadusandlike aktide tundmine; · karjääri astmed ja karjääri planeerimise süsteem. 8. Tulemuslikku tööd soodustav keskkond 9. Personalitöö protseduurid Kõiki organisatsiooni tegevusi saab jagada protseduurideks. Protseduuriks nimetatakse omavahel sisuliselt ja ajaliselt seotud sündmuste jada. Protseduurireegliteks nimetatakse 76
dumisvõime, kiire mõtlemine, mitmekülgne andekus, kujutlusvõime, loovus, uurida. Karjääriga seotud metafooride hulgas on mulle eriti suurt huvi pakkunud olevikule keskendunud, hea huumorimeel. ,,teater". Sotsioloogia- ja paljudes organisatsiooniteooria raamatutes keskendutakse inimesele kui näitlejale tööelu draamas (Arthur Inkson, & Pringle 1999; Pine & Gilmore 3. Draamateater: meeskonnatöö, koordineerimine, raske töö, rolli areng, 1999). On olemas vähemalt neli väga erinevat teatriliiki (Anrundson 2002). Need liigid empaatia, glamuur, energia. võib määratleda alljärgnevalt.
annaabi.ee 
