Igas ühiskonnas kehtivad erinevad normid, mis omandatakse tavaliselt sellest samast keskkonnast, kus parasjagu viibitakse. Osades asjades vajame me aga nõu. Ka kirjakeelega on nii. Me omandame põhilise osa oma teadmistest keskkonnast teiste inimestega suheldes, kuid mõnes asjas vajame me aga abi: uurime sõnastikke ja erinevaid käsiraamatuid. Kui mingisugune norm aga puudub ja seda ühiskonnast endast omandada võimalik pole, kehtestatakse norming. Nii on loodud terveid valdkondi nagu näiteks liiklus. Nii nagu normid esinevad meie ühiskonnas, esinevad ka kirjakeele sõnavaral ja ka näiteks grammatikal. Näiteks inglane kirjutab nädalapäevi ja sakslane iga nimisõna suure tähega, meie väiksega. Hispaanlane paneb meie mõistes tagurpidise küsimärgi küsimuse ette. Mis puudutab veel „õige-vale”-vastandust, siis kiputakse seda kehtestama veel ka kirjutustavades nagu oleks olemas vaid üks variant, kuidas midagi
vene) ja grammatika põliselanike keeltest (tihtilugu on kompromiss mitme grammatika vahel). Pidzin ei ole kellegi esimene keel. 16. Pidzin võib hääbuda, aga võib stabiliseeruda. Sellisel juhul tekib kindlam reeglistik ja grammatika laieneb. Kuid stabiliseerunud pidzin võib levida ja muutuda kellegi esimeseks keeleks. Sellisel juhul on tegemist kreoolkeelega. Nimed võivad olla eksitavad, nt Tok Pisin ei ole ammu enam pidzin. Võib tekkida norming, kirjakeel, kirjandus jms. Piirid on raskesti tõmmatavad, eriti kui kreool on kontaktis keelega, kust on pärit sõnavara (nt Haiiti kreool ja prantsuse keel).
vene) ja grammatika põliselanike keeltest (tihtilugu on kompromiss mitme grammatika vahel). Pidzin ei ole kellegi esimene keel. 16. Pidzin võib hääbuda, aga võib stabiliseeruda. Sellisel juhul tekib kindlam reeglistik ja grammatika laieneb. Kuid stabiliseerunud pidzin võib levida ja muutuda kellegi esimeseks keeleks. Sellisel juhul on tegemist kreoolkeelega. Nimed võivad olla eksitavad, nt Tok Pisin ei ole ammu enam pidzin. Võib tekkida norming, kirjakeel, kirjandus jms. Piirid on raskesti tõmmatavad, eriti kui kreool on kontaktis keelega, kust on pärit sõnavara (nt Haiiti kreool ja prantsuse keel).
Sisukord V Keelekorraldus 215 27 Mis on keelekorraldus 217 28 Korraldamise objekt ja põhimõtted 219 28.1 Korraldamise objekt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 219 28.2 Korraldamise põhimõtted . . . . . . . . . . . . . . . . 221 29 Norm ja norming 226 29.1 Miks võib norm normingust erineda . . . . . . . . . . 227 29.2 Vastuolude näiteid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 228 29.3 Vastuolude lahendamine . . . . . . . . . . . . . . . . 229 30 Korraldamise põhjused 233 30.1 Mõistmisraskuste vältimine . . . . . . . . . . . . . . . 234 30.2 Konventsiooni stabiilsuse suurendamine . .
formaalne tiim- osa org. Struktuurist 2. spetsialiseeritud- ajutine projektitiim 3. isejuhtiv tiim- moodustatakse probleemide või ülesannete lahendamiseks 4. virtuaalne tiim- kõrge paindlikkus ja dünaamika.koosseis võib sageli muutuda. Mittemõistmise aste on kõrge. 5. globaalne tiim- liikmed on erinevatest rahvustest ja riikidest. 12. Tiimide arengustaadiumid- spendotiim- potensiaalne tiim- tõeline tiim- kõrge, efektiivne tiim. Forming- moodustamine Storming- käärimine Norming- korrastumine Performing- etteaste Adjourning- laialisaatmine 13. Tiimi juhtimisstiilid Juhtimisstiil, mis on ühel ajahetkel tõhus, võib olukorra muutudes osutuda sobimatuks. Juhtimisstiilid võib jagada autokraatlikeks, demokraatlikeks ja liberaalseteks. D. Golemani uuringud näitavad, et juhi juhtimisstiil on otseselt seotud organisatsioonis kujuneva õhkkonnaga. Juhtimisstiilid on otseses sõltuvuses töö atmosfääriga
3. isejuhtiv tiim- moodustatakse probleemide või ülesannete lahendamiseks 4. virtuaalne tiim- kõrge paindlikkus ja dünaamika.koosseis võib sageli muutuda. Mittemõistmise aste on kõrge. 5. globaalne tiim- liikmed on erinevatest rahvustest ja riikidest. need on teemad 12. Tiimide arengustaadiumid- spendotiim- potensiaalne tiim- tõeline tiim- kõrge, efektiivne tiim. ( kriipsude asemel on nooled, mis näitavad arengu suunda) Forming- moodustamine Storming- käärimine Norming- korrastumine Performing- etteaste Adjourning- laialisaatmine (areng ülevalt alla aga nooli ei saanud siia panna) 13. Tiimi juhtimisstiilid Juhtimisstiil, mis on ühel ajahetkel tõhus, võib olukorra muutudes osutuda sobimatuks. Juhtimisstiilid võib jagada autokraatlikeks, demokraatlikeks ja liberaalseteks. D. Golemani uuringud näitavad, et juhi juhtimisstiil on otseselt seotud organisatsioonis kujuneva õhkkonnaga
Juhtimise alused Individuaalsus organisatsioonis Vajaduste teooriad: Maslow hierarhia, Alderderi ERG, Herzbergi motivatsiooni-hügieeniteooria, McGregori X ja Y teooria, Võrdsusteooria, Töö karakteristikute mudel Maslow: Füsioloogilised vajadused, turvavajadus, kuulumisvajadus, tunnustusvajadus, eneseteostus. Erinevad versioonid sellest. Kriitika: Pole algselt mõeldud tööalase konteksti jaoks, inimene ei pruugi mõnele ajadusele keskenduda (keskenduvad hoopis kõrgematele vajadustele või ei püüdlegi kõrgema taseme vajaduste rahuldamise poole). Võidakse rahuldada mitut vajadust üheaegselt. Aldefer: Eksistentsivajadused Seotusvajadused Arengusvajadused Herzbergi motivatsiooni-hügieeniteooria Hügieenifaktorid: töötasu, töötingimused, inimsuhted ...
ühiselt tulemuste eest. Grupp on inimeste hulk, kes jagavad samu vaateid, teevad koostöid ja kellel on teatud õigused ja kohustused grupi liikmena. 86. Mis on grupi arenguastmed? · Forming formuleerumine (määratletakse eesmärgid ja reeglid, suhted: sõprus ja sõltuvuse kujundamine, rollide jaotus liidri esilekerkimine) · Storming tormamine (võitlus ja konfliktid eesmärkide, rollijaotuste juhtimise osas, ilmneb vaenlikust suhetes) · Norming normaliseerumine (Aktsepteeritakse erinevaid arvamusi, iseloome ja inimesi eesmärk muutub olulisemas, domineerib kompromisside tegemise soov, suhted muutuvad positiiseks ja koostöökeskseks, normid hakkavad tegevust mõjutama). · Performing toimimine (Rollid paigas, vastastikuse abi vajalikkus on selgeks saanud, kus rollid ja normid paigas seal tulemus ok).
sõltuvuse kujunemisel. Meeskonna arengu seisukohalt on tähtis, et sellel etapil toimub rollide jaotus, sealhulgas liidri esilekerkimine. Storming tormamine Tormamise astmel kujunevad domineerivaks võistluslik käitumine ja konfliktid. Ülesandele orienteeritud tegevustes arenevad lahkhelid eesmärkide tähtsuse, ülesannete jaotuse, vastutuse ja juhtimise küsimustes. Suhetele suunatud tegevustes on tõenäoline vaenulikkuse avaldumine. Norming normaliseerumine Normaliseerumise (reeglipärase käitumise astmele) jõudes aktsepteeritakse ülesandele suunatud tegevustes arvamuste erinevusi. Domineerivaks muutub kompromisside tegemise soov. Meeskonna liikmed jagavad vastastikku vajalikku teavet. Suhetele orienteeritud tegevustes arenevad empaatia, positiivsed tunded, meeskonna kokkukuuluvustunne. Normide mõju meeskonna tegevusele suureneb tunduvalt. Performing toimimine
saavutamine sõltub otseselt grupi liikmete koostööst ja pühendumusest. 6. Millised on grupi arenguastmed? Forming – formuleerumine (määratletakse eesmärgid ja reeglid, suhted: sõpruse ja sõltuvuse kujundamine, rollide jaotus – liidri esilekerkimine) Storming – tormamine (võitlus ja konfliktid – eesmärkide, rollijaotuste juhtimise osas, ilmneb vaenlikkust suhetes) Norming – normaliseerumine (aktsepteeritakse erinevaid arvamusi, iseloome ja inimesi – eesmärk muutub olulisemaks, domineerib kompromisside tegemise soov, suhted muutuvad positiivseks ja koostöökeskseks, normid hakkavad tegevust mõjutama) Performing – toimimine (rollid paigas, vastastikuse abi vajalikkus on selgeks saanud, kus rollid ja normid paigas – seal tulemus ok) 13
I faas: kujunemine (forming) õpitakse üksteist tundma. Võib kesta 1 tund või mõni nädal. Lõppeb siis, kui liikmetel on reeglid selged, tekkinud on suhete võrgustik ja ei võõranduta teineteisest. II faas: konflikt (storming) iga rühm läbib selle faasi, siis on selgunud erinevad vaated, huvid a seisukohad. Konflikt võib kulgeda lühidalt, aga suure emotsiooniga või kulgeda kaua. III faas: kohanemine (norming) tasakaalu tekkimine, mis võib aga kergelt ka kaduda IV faas: töö (performing) rühm töötab maksimaalselt ja effektiivselt, võivad tekkida vastuolud, aga need lahendatakse. Ei kardeta avaldada oma arvamust. Aksepteerime erinvaid arvamusi. Viie arengufaasi mudel (Jaques 2000) I faas: kujunemine inimesed kohtuvad rühmas, tekivad küsimused eesmärkide ja käitumise kohta valitseb ebakindlust ja rühmajuht on oluline
saavutamine sõltub otseselt grupi liikmete koostööst ja pühendumusest. 6. Millised on grupi arenguastmed? Forming – formuleerumine (määratletakse eesmärgid ja reeglid, suhted: sõpruse ja sõltuvuse kujundamine, rollide jaotus – liidri esilekerkimine) Storming – tormamine (võitlus ja konfliktid – eesmärkide, rollijaotuste juhtimise osas, ilmneb vaenlikkust suhetes) Norming – normaliseerumine (aktsepteeritakse erinevaid arvamusi, iseloome ja inimesi – eesmärk muutub olulisemaks, domineerib kompromisside tegemise soov, suhted muutuvad positiivseks ja koostöökeskseks, normid hakkavad tegevust mõjutama) Performing – toimimine (rollid paigas, vastastikuse abi vajalikkus on selgeks saanud, kus rollid ja normid paigas – seal tulemus ok) 13
· · · · 6. Millised on grupi arenguastmed? 1. Forming loomine a. Määratletakse eesmärgid ja reeglid, suhted: sõprus ja sõltuvuse kujunemine, rollide jaotus liidri esilekerkimine 2. Storming tormamine a. Võitlus ja konfliktid eesmärkide, rollijaotuste juhtimise osas, ilmneb vaenulikkust suhetes. Keegi võtab võimu, liidrite tekkimine, seetõttu konfliktid. 3. Norming normaliseerumine a. Aktsepteeritakse erinevaid inimesi, iseloome eesmärk muutub oluliseks, domineerib kompromisside tegemise soov, suhted muutuvad pos-ks ja koostöökeskseks, normid hakkavad tegevust mõjutama 4. Performing toimimine a. Rollid paigas, vastastikuse abi vajalikkus on selgeks saanud; kus rollid ja normid paigas seal tulemus ok · · XII. loeng: INIMRESSURSI JUHTIMINE · 1
töö ja vastutuse kaudu. Win-Win mõtlemine Meeskonna juhtimisel tuginetakse eestvedamiseprintsiipidele. 7. Millised on grupi arenguastmed? Forming formeerumine Määratletakse eesmärgid ja reeglid, suhted: sõprus ja sõltuvuse kujunemine, rollide jaotus liidri esilekerkimine Storming tormamine Võitlus ja konfliktid eesmärkide, rollijaotuste juhtimise osas, ilmneb vaenulikust suhetes Norming normaliseerumine Aktsepteeritakse erinevaid arvamusi, iseloome ja inimesi eesmärk muutub oluliseks, domineerib kompromisside tegemise soov, suhted muutuvad positiivseks ja koostöökeskseks, normid hakkavad tegevust mõjutama Performing toimimine Rollid paigas, vastastikuse abi vajalikkus on selgeks saanud, kus rollid ja normid paigas seal tulemus ok 15 VIII loengu kordamisküsimused 1
6. Mis on grupp? Teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid. 7. Millised on grupi arenguastmed? Kirjelda nende sisu. Forming formeerumine Määratlakse eesmärgid ja reeglid. Liidri esilekerkimine, sõprus- ja sõltuvussuhete kujunemine. Storming tormamine Võitlus ja konfliktid eesmärkide, rollijaotuste, juhtimise osas. Norming normaliseerumine Aktsepteeritakse erinevaid arvamusi, inimesi. Eesmärk muutub oluliseks. Performing toimimine Rollid paigas, vastastikkuse abi vajalikkus selge. 8. Kuidas mõjutab grupi suurus protsesse grupis Grupi suuruse kasvamisega (2-7) (8-12) (13-16) suureneb ka erinevus grupi liikmete vahel, kui varem oli kerge saavutada üksmeelt, siis nüüd enam mitte (aruka otsuseni jõudmise aeg muutub, suureneb või väheneb). Samuti suureneb vajadus
· Lähtutakse sellest, et suhtlejad oma käitumises tegelikult kogu aeg analüüsivad enda ja partneri tegevusi ja keelt. · Analüüsitakse suhtlust tervikuna, st nii verbaalset kui mitteverbaalset komponenti. · Otsitakse universaale. · Inimesed järgivad suhtluses teatud norme (keelekasutus viisid, mida peame normaalseks) (rule,usage, practice). Norm ei ole kirjakeele norming vaid keelekasutusviis, mida saab avastada suhtluse analüüsi käigus. · Normi järgimine ei ole kohustuslik. Keskne: normi rikkumist vormistatakse normist erinevalt ja tajutakse. Küsimus eeldab vastust. Mittevastaja võib seletada, miks ta ei vasta ja näidata sellega, et ta teab normi ja seda, et ta rikub normi. · Normide järgimine on üldjuhul statistiliselt sagedasem kui nende rikkumine, kuid sagedus ei määra normi.
üldjuhul järgmine: LIHTTÜVI – LIITED – TUNNUSED – LÕPUD Morfoloogiline sünonüümia – puudutab eeskätt rööpvorme. On olemas mitu samatähenduslikku vormi, nt aastatest e aastaist, kivisse e kivvi. Paljudel juhtudel ei saa rööpvorme teineteisega asendada stilistilistel põhjustel, nt ei öelda kunagi *Panin riided kapisse või *kukkusin jõesse Norm – keelekollektiivis iseenesest tekkinud arusaam selle kohta, mis on kirjakeeles õige. Norming – normimise tulemusel kehtestatud reegel. Grammatiseerumine – keeltes pidevalt toimuv ühesuunaline muutusprotsess, mille käigus iseseisev leksikaalne või vähem grammatiline üksus areneb grammati-lise(ma)ks üksuseks. Seda iseloomustab ahel, mis algab iseseisvast sõnast ja kulgeb järjest suurema grammatilise seotuse suunas: TÄISTÄHENDUSLIK SÕNA > SUHTESÕNA > KLIITIK > AFIKS > 0. Enamasti on esimeseks
aastatest e aastaist. Paljudel juhtudel ei saa rööpvorme teineteisega asendada stilistilistel põhjustel, nt ei öelda kunagi *Panin riided kapisse või *kukkusin jõesse, kuigi puhtvormiliselt oleks see võimalik. Aga: Olin kiindunud sellesse jõesse ~ jõkke? 17) Morfoloogiline protsess operatsioonid, mida rakendades moodustatakse valmis sõnavorme. 18) Norm keelekollektiivis iseenesest tekkinud arusaam selle kohta, mis on kirjakeeles õige. Norming normimise tulemusel kehtestatud reegel. 19) Grammatiseerumine keeles pidevalt toimuv ühesuunaline muutusprotsess, mille käigus iseseisev leksikaalne või vähem grammatiline üksus areneb grammatilise(ma)ks üksuseks. Seda iseloomustab ahel, mis algab iseseisvast sõnast ja kulgeb järjest suurema grammatilise seotuse suunas: TÄISTÄHENDUSLIK SÕNA > SUHTESÕNA > KLIITIK > AFIKS > 0. Nt *kansak > kansa > kaas > ka(a) > -ga. desemantisatsioon; ekstensioon;
annaabi.ee 
