Juhtimise alused (0)

Q: Kes olid teaduliku juhtimiskoolkonna rajajateks?

Vastus leiad õppematerjalist: Juhtimise alused

Q: Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed?

Vastus leiad õppematerjalist: Juhtimise alused

Q: Milliseid eelduseid nõuab bürokraatia koolkonna ideede elluviimine?

Vastus leiad õppematerjalist: Juhtimise alused

Q: Millised on vastavalt Douglas McGregori teooriale X ja Y inimese omadused?

Vastus leiad õppematerjalist: Juhtimise alused

Q: Millised on juhtimise klassikaliste ja kaasaegsete koolkondade põhierinevused?

Vastus leiad õppematerjalist: Juhtimise alused

Q: Millised on süsteemikoolkonna põhimõtted?

Vastus leiad õppematerjalist: Juhtimise alused

Q: Milliseid omadusi eeldab situatsioonikoolkond juhtidelt?

Vastus leiad õppematerjalist: Juhtimise alused

Q: Milline on õppiva organisatsiooni põhieesmärk?

Vastus leiad õppematerjalist: Juhtimise alused

Q: Millised on strateegilise juhtimise olulised elemendid?

Vastus leiad õppematerjalist: Juhtimise alused

Q: Millised on strateegilise juhtimise 3 tasandit?

Vastus leiad õppematerjalist: Juhtimise alused

Majandus - Juhtimise alused

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kes olid teaduliku juhtimiskoolkonna rajajateks?
Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed?
Milliseid eelduseid nõuab bürokraatia koolkonna ideede elluviimine?
Millised on vastavalt Douglas McGregori teooriale X ja Y inimese omadused?
Millised on juhtimise klassikaliste ja kaasaegsete koolkondade põhierinevused?
Millised on süsteemikoolkonna põhimõtted?
Milliseid omadusi eeldab situatsioonikoolkond juhtidelt?
Milline on õppiva organisatsiooni põhieesmärk?
Millised on strateegilise juhtimise olulised elemendid?
Millised on strateegilise juhtimise 3 tasandit?
Millised on SWOT-analüüsi eesmärgid?
Mida nimetatakse juhtimisulatuseks?
Mis on delegeerimine?
Mida tähendab juhtimise tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine?
Mida nimetatakse eestvedamiseks?
Mis on juhtimise ja eestvedamise vahe?
Millised on erinevad teaduslikud lähenemised eestvedamise uurimisel?
Millised on peamised võimu allikad?
Millised on meeskonnatöö arengufaasid ja kuidas tuleb nendes käituda?
Millised on meeskonnatöö tüübid Belbini järgi?
Millised on 2 motivatsiooniliiki ja mis neid üksteisest eristab?
Millised on tuntumad motivatsiooniteooriad ja kuidas neist on kasu juhtimisel?
Mida võib nimetada organisatsiooniks?
Millised on organisatsiooni tunnused?
Mis tingib organisatsiooni tekke?
Millised on eduka äriorganisatsiooni eesmärgid?
Kuidas saab juht kaasa aiadata organisatsiooni liikmete koostööle?
Mida nim juhtimiseks?
Mis on peamised juhtimistegevused ja kuidas on need omavahel seotud?
Millised on 3 juhtimistasandit?
Millised on juhtide põhilised rollid Mintzbergi järgi?
Mida võib mõista organisatsiooni ja juhtimisteooria all?
Kes olid teadusliku juhtimise koolkonna rajajateks?
Milliseid eeldusi eeldab bürokraatia koolkonna elluviimine?
Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast?
Millised on juhtimise klassikalise ja kaasaegsete koolkodade põhierinevused?
Millised omadused on vajalikud paindlikule juhile vastavalt situatsioonilise koolkonna põhimõtetele?
Mida võib mõista organisatsiooni keskkonna all?
Keskkonda jaotatakse?
Mida võib mõista organisatsiooni mikrokeskkonna all?
Mida kirjaldab organisatsiooni keerukuse määr?
Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikuse määr?
Mida võib mõista eetika all?
Mis on kolm peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit?
Mida mõista organisatsiooni kultuuri all?
Milles seisneb juhtide eetiline ja sotsiaalne vastutus?
Kuidas saab organisatsiooni kultuur mõjutada selle tegevust?
Milles väljendub organisatsiooni vaadeldab kultuur?
Mida võib nim organisatsiooni süvakultuuriks?
Mida tuleb arvestada ettevõtte rahvusvahelistumisel?
Mis on planeerimine?
Milleks on vaja planeerida?
Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite järgi?
Mida mõistad strateegilise juhtimise all?
Mis on SWOT analüüsi eesmärgid?
Kuidas kujuneb toote elutsükkel?
Milline on juhtimise eesmärgi kaudu põhimõte?
Millisel juhul neid kasutaksid?
Kuidas on planeerimine ja organiseerimine omavahel seotud?
Millised on juhi tegevused organiseerimisel?
Mida võib mõista organisatsiooni struktuuri all?
Miks on organisatsiooni struktuur vajalik?
Millistel juhtudel rakendatakse ametikohtade kavandamist?
Mida nim töö spetsialiseerumiseks?
Mida nim juhtimisulatuseks?
Kuidas on võimalik määrata organisatsiooni suhete arvu?
Millistel juhtudel on vaja ja millistel juhtudel ei saa delegeerida?
Milline peaks olema alluv et võiksid talle vabalt ül delegeerida?
Millised on organisatsiooni allüksuse sõltuvuse vormid miks on oluline neid silmas pidada?
Mida mõeldakse rivi ja staabiorganisatsiooni all?
Millised on rivi ja staabiorganisatsiooni vastuolu põhjused?
Millised on personalijuhtimise peamine eesmärk ja ülesanded?
Mida nim eestvedamiseks?
Millised erinevused on juhi ja liidri vahel?
Mis tagab juhi edu eestvedamisel?
Milline on erinevus autokraatliku ja demokraatliku juhtimisstiili vahel?
Mida nim motivatsiooniks?
Mida peavad juhtid teadma motivatsiooniteooriatest?
Miks on vaja motiveeritud töötajaid?
Milliseid eeliseid annab meeskonnatöö?
Millised on meeskonnatöö peamised ohud?
Kuidas tuleb meeskonnas käituda selle eri arengustaadiumides?
Mida nim konfliktiks?
Milline on konflikti mõju organisatsiooni tulemustele?
Millised on peamised konflikti allikad?
Milline konfliktitase on sobiv muudatuste läbiviimiseks?
Millised on muudatuste läbiviimise protsessi peamised etapid?
Milliseid inimesi on vaja muudatuste läbiviimiseks?
Mis põhjustavad stressi organisatsioonis?
Mida nim kontrollimiseks?
Miks on kontrollimine vajalik?
Millised on peamiised kontrolli liigid?
Millised on seosed kontrollimise ja planeerimise vahel?
Millised on kontrolli läbiviimise etapid?
Milliseid vigu tehakse praktikas kontrollimisel kõige enam?

Juhtimise alused arvestus

Nimetage peamised juhtimistegevused!
Peamised juhtimistegevused on:
• Planeerimine (eesmärkide püstitamine [poliitika formuleerimine ja protseduuride kehtestamine])
• Organiseerimine (organisatsiooni kujundamine. Selle käigus toimub kohustuste, õiguste ja vastuste kindlaksmääramine. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur)
• Eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike ülesannete täitmiseks. Eestvedamisel kasutavad juhid erinevaid juhtimisstiile)
• Mehitamine (valitsemine) – et oleks õiged inimesed õigetel ametikohtadel, kes oskavad teha koostööd jne..
• Kontrollimine – standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine.

Nimetage juhtimistasandid!
1. Esmatasandi juhid – kõige esimene juhtimistase, piirdub töö juhtimisega. Juhtimistegevus seotud eeskätt tehniliste näitajate suunamise ja kontrollimisega
2. Kesktaseme juhid – juhivad valdkonda, osakonda või struktuuri üksust. Eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine
3. Tippjuhid – organisatsiooni tipus olevad juhid, kes juhivad kogu organisatsiooni ja esindavad seda. Eeskätt juhtide tegevuse otsene suunamine.

Nimetage milliseid oskuseid juhtimine eeldab (3 gruppi) ning kuidas nende oskuste kasutamine on seotud juhtimistasandiga?
1.Tehnilised oskused – teadmine ja professionaalsus teatud valdkonnas. Nt koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jm.
2. Suhtlemis oskused - oskus töötada koos teiste inimestega (oskus motiveerida , lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jms.)
3. Kontseptuaalsed oskused - võime luua tervikpilt organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevast keskkonnast.
Tehniliste oskustega tegelevad kõige rohkem esmatasandi juhid. Suhtlemis oskustega aga kesktaseme juhid. Kõige rohkem tegelevad tippjuhid kontseptuaalsete oskustega.

Kes olid teaduliku juhtimiskoolkonna rajajateks?
Teadusliku juhtimise koolkonna on põhiliselt rajanud tööstusorganisatsioonide juhid. Samuti on üheks selle koolkonna esindajaks F.Taylor (1911).

Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed?
1. Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks.
2. Töötajaid tuleb hoolega valida (et oleks tema oskused ja võimed talle antud tööga vastavad).
3. Töötajaid tuleb hästi treenida ja teha nendega koostööd. Eesmärgiks: luua eeldused teaduslike juhtimispõhimõtete rakendamiseks.
4. Töötajaid tuleb innustada töö planeerimisel, et nad tunnetaksid osalust ja vastutust.

Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthorne eksperimentide eesmärk ja mida eksperimendid tõestasid?
Hawthorne’i ja E. Mayo eksperimentide eesmärgiks oli välja selgitada töötingimuste mõju töö tulemustele. Eksperimentide käigus pöörati inimestele tähelepanu, mille puhul tootlikkus tõusis. Eksperimenteeris valgustusega ja konveieriga, tuvastas et lisaks tööringimustele sõltub töö tulemus inimsuhetest.

Milliseid eelduseid nõuab bürokraatia koolkonna ideede elluviimine ?
Bürokraatia koolkonna ideede elluviimiseks on organisatsioonis vaja:
• selget tööjaotust,
• selget hierarhiat,
• formaalseid reegleid ja protseduure,
• reeglite sõltumatust isikust, kes sellel töötab
• tulemuste hindamiste alustel toimuv edutamissüsteem.

Millised on vastavalt Douglas McGregori teooriale X ja Y inimese omadused?
x-teeoria on autoritaarne juhtimisstiil . (enamik inimesi on laisad , võimaluse korral väldivad töö tegemist, neid tuleb vahetult suunata, need inimesed väldivad vastutust, neil puuduvad ambitsioonid)
y-teooria on kaasav juhtimisstiil (töö on inimesele loomulik tegevus, on võimelised loominguks ja loovaks tööd. X-teooria inimeste täielik vastand )

Millised on juhtimise klassikaliste ja kaasaegsete koolkondade põhierinevused?
Klassikaliste koolkondade põhiomadusteks oli peamiselt fookus organisatsioonile ja selle tootlikkusele. Kaasaegsete koolkondade omaduseks on peamiselt organisatsiooni toimuvad inimsuhted ja meeskonnatöö, et töö saaks toimuda sujuvalt

Millised on süsteemikoolkonna põhimõtted?
Süsteemi koolkonna põhimõteteks on:
• Sünergia- organisatsioon on terviksüsteem, mis koosneb omavahel seotud osadest;
• Allsüsteemide seos süsteemiga:muutus ühes lülis mõjutab tervet süsteemi;
• Süsteeb aitab juhtidel mõista, et igal teol on tagajärjed organisatsiooni sees või väljaspool seda;
• Avatud süsteem – on seotus väliskeskkonnaga. Suletud süsteem - on seotus sisekeskkonnas. Entroopia- Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendit, siis lõppeb töö iseenesest

Milliseid omadusi eeldab situatsioonikoolkond juhtidelt?
Et juht oleks paindlik, peab ta :
1. Valdama erinevaid juhtimistehnikaid ja – meetodeid .
2. Teadma juhtimismeetodite plusse ja miinuseid
3. Hindama nii organisatsiooni sisemist seisundit kui ka väliskeskkonda – saab selge ettekujutluse keskkonnas ja selle nõudmistest.
4. Valima keskkonna hinnangute alusel sobiva juhtimismeetodi.

Milline on õppiva organisatsiooni põhieesmärk?
Õppiva organisatsiooni põhieesmärgiks on see, kus muudatuste läbiviimine eeldab uute oskuste omandamist

Millised on strateegilise juhtimise olulised elemendid?
Strateegilise juhtimise olulisteks elementideks on visioon, missioon ja eesmärgid.

Millised on strateegilise juhtimise 3 tasandit ?
1. Ettevõtja lähenemine – (1 jõuline isiksus), keskendub võimalustele (mitte probleemidele), visioon. NT BILL GATES
2. Kohanev lähenemine –( juhtkond ). Probleemide lahendamine, vaidlemine eesmärkide üle. NT riigiasutused , ülikoolid ja suured haiglad.
3. Planeerimismoodus – süsteeme võrdlev analüüs. Uute võimaluste otsimine kui püüe lahendada olemasolevaid probleeme.

Millised on SWOT -analüüsi eesmärgid?
SWOT-analüüs võimaldab välja selgitada väliskeskkonnast tulenevaid ohte ja võimalusi ning organisatsiooni sisekeskkonna tugevaid ja nõrku külgi.

Mida nimetatakse juhtimisulatuseks?
Juhtimisulatuseks nimetatakse ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arvu, kes talle otseselt peavad aru andma.

Mis on delegeerimine?
Delegeerimine tähendab volitamist ehk võimustamist.

Mida tähendab juhtimise tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine?
Tsentraliseerimine – võim peab olema koondatud organisatsioonis nii kõrgele kui võimalik. See võimaldav personali, finantside jm üle kontrolli.
Detsentraliseerimine on tsentraliseerituse vastand. See tähendab et mida madalamalt saab vastu võtta otsuseid, seda suurem on detsentraliseerituse tase.

Mida nimetatakse eestvedamiseks?
Eestvedamine on juhtimises inimeste motiveerimine organisatsiooni eesmärkide täitmiseks. Eestvedamine on protsess, mis sisaldab mõjutamist, mis toimub grupis ning omab ühiseid eesmärke.

Mis on juhtimise ja eestvedamise vahe?
Juhtimine on ametlik tegevus, kus olemasolevate ressursside kasutamisel jõutakse välja ettemääratletud eesmärgini. Eestvedamisel on olemas liider, kes tegeleb eelkõige inimestega (on pigem emotsionaalne tegevus)

Millised on erinevad teaduslikud lähenemised eestvedamise uurimisel?
Eestvedamise uurimise teaduslikud lähenemised on:
1. Liidri isikuomaduste teooria, mis keskendub liidri isikuomadustele
2. Käitumisteooria, mis keskendub liidri käitumisele alluvate suhtes
3. Situatsiooniline teooria, mis keskendub liidri käitumise ja olukorra vahelistele seostele.

Millised on peamised võimu allikad?
Võimu allikateks on:
1. Tasul põhinev võim – kus juht oskab näidata, et tegevuse ja tasu vahel on otsene seos
2. Karistusel põhinev võim - inimesed tajuvad, et juhil on võimalus korraldada neile ebameeldivusi
3. Positsioonil põhinev võim – liider on teistest kõrgemal positsioonil.
4. Karismaatilisusel põhinev võim – tajutakse liidri isiksuse võlu.
5. Ekspertvõim – liidril on suuremad teadmised organisatsiooni tegevuse olulises valdkonnas.

Millised on meeskonnatöö arengufaasid ja kuidas tuleb nendes käituda?
1. Mittearenenud meeskond – juht otsustab, ebaselgus eesmärgis, tegeletakse konkreetse ülesandega, juhist sõltuvusvajadus.
2. Eksperimenteeriv meeskond – toimub rahulolematus , vastuhakk juhile, aktiivsuse kasv ja juhi otsusesse sekkumine, konfliktid
3. Ühinev meeskond – suhete paranemine ja tulemuslikkuse tõus, paindlikumad rühmanormid, eesmärgid ja sihipärane tegutsemine
4. Arenenud meeskonnad – toimub liidrirolli jaotumine, ei lahkuta enam kergelt, tulemuste jätkuv paranemine.

Millised on meeskonnatöö tüübid Belbini järgi?
Belbini meeskonna tüübid on:
1. Koordinaator - tahe olla juhirollis ja võtta vastutust, (positiivne, soe ja toetav suhtumine teiste suhtes.)
2. Nõudja – on orienteeritud tulemustele (emotsionaalsus, kannatamatus, otsekohesus ja kriitilisus )
3. Innovaator – n-ö. ideede allikas (õrnatundelisus, spontaanne, kriitilisus, töötab pigem omaette )
4. Seiraja – hindaja (vähene emotsionaalsus, objektiivsus , madal tulemusele orienteeritus, erapooletus , tagaplaanil olemine)
5. Ressursi otsija – oskab ära kasutada olemasolevaid ressursse (seltsiv, hea suhtlemi -oskus, hea kohanemisvõime, mitte eriti järjekindel)
6. Lõpuleviija – keskendub hästi eesmärkide saavutamisele ( töökas , ettenägelik, järjekindlus, organiseerimisoskus, põhjalikkus)
7. Meeskonna hoidja – õhutab meeskonnavaimu (seltsiv, diplomaatilisus, hooliv , usaldav , peendetundeline)
8. Teostaja – viib ideid ellu, osav asjade ära tegemisel (sihikindlus, ettenägelik, praktilisus , viib asjad lõpule, reeglite järgimine)

Millised on 2 motivatsiooniliiki ja mis neid üksteisest eristab?
Väline motivatsioon – väliskeskkonnast tingitud mõjutused, meist mitte tulenevad, - nt palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused.
Sisemine motivatsioon - mõjutused, mis põhinevad meie endi psühholoogiliste vajaduste rahuldamisega.

Millised on tuntumad motivatsiooniteooriad ja kuidas neist on kasu juhtimisel?
Tuntumad motivatsiooniteooriad on:
1. Maslow ’ vajaduste hierarhia – vajaduste rahuldamine – kõrgemat rahuldust täites ei taha madalamale enam langeda. Kõrgema taseme vajadused: tunnustusvajadus, eneseaktualiseerimise vajadus. Madalamad vajadused: füsioloogilised, turvalisus ja kuulumine.
2. McClellandi teooria – kõrgemad vajadused: saavutusvajadus (vajadus püstitada eesmärke ja neid täita.), võimuvajadus (vajadus mõjutada inimesi ja olukordi ). Madalama taseme vajadus: kuuluvusvajadus(vajadus osaleda rühmatöös, olla teistega seotud)
3. Herzbergi teooria – töö ja rahulolu teooria. Kõrgema taseme vajadus: Motivatsioonifaktorid - mille olemasolu võib tekitada rahulolu (saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, enesearendamise võimalus tööl, huvipakkuv töö, tunnustus). Madalama taseme vajadus: Hügieenifaktorid – ei motiveeri, mõjutavad rahulolu või rahulolematust tööga (palk, kindlustunne tööl, töötingimused, kontrolli tihedus, ulatus, inimestevahelised suhted, töökultuuri juhtimise kvaliteet.

I Sissejuhatus juhtimisse kordamisküsimused

Mida võib nimetada organisatsiooniks?Millised on organisatsiooni tunnused?Organisatsioon on inimrühm, kellel on kindlad strateegia, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi saavutamiseks. Tunnused: areng, loovus , uuendused, muudatused

Mis tingib organisatsiooni tekke?Ühise eesmärgi poole püüdlemine.

Millised on eduka äriorganisatsiooni eesmärgid?

Pakkuda kõrget kvaliteeti, madalat omahinda ja õigeaegset toodete tarbijani jõudmist.Inimeste omavaheline hea koostöö ja õige arusaam eesmärkidest.

Kuidas saab juht kaasa aiadata organisatsiooni liikmete koostööle?

Ta peab aitama luua ettekujutuse, kuidas töötajad saavad saavutada oma eesmärke firma kaudu ja andma ka ettekujutuse firma eesmärkidest

Mida nim juhtimiseks ?

Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamine protsess, mis toimub pidevalt muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal organisatsiooni käsutuses olevate piiratud resursside kasutamisel

Mis on peamised juhtimistegevused ja kuidas on need omavahel seotud?

Planeerimine (eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaksmääramine) organiseerimine(kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine), eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsiooni jaoks vajalike tööde tegemiseks)ja kontrollimine (tulemuste võrdlemine püstittatud eesmärkidega). Kõik need tegevused peavad tagama organisatsiooni käsutuses olevate ressursside sellise juhtimise, mille korral eesmärgid saavutatakse kõige efektiivsemal moel.

Millised on 3 juhtimistasandit?

Tippjuhid(juhatus,juhatuse esimees, tegevdirektor , asetäitja)- firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine. Eeskätt juhtide tegevuse otsene suunamine. Strateegia väljatöötamine ja selle „tõlkimine“ organisatsiooni üldisteks tegevusteks. Allüksuste ja tegevusplaanide ja eelarvete kooskõlastamine. Üldine strateegia elluviimise ja organisatsiooni eesmärkide saavutamise kontroll.

Juhtimistegevus ettevõtte terviku tasandil.

. Keskastme juhid.- Strateegiast lähtuvate tegevuskavade väljatöötamine ja vajalike ressursside planeerimine allüksusele pandud eesmärkide saavutamise ja ressursside kasutamise kontroll. Eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine. Juhtimistegevus konkreetse funktsiooni/prioriteetse allüksuse tasandil.

Esmastasandi juhid -üksiktoimingute elluviimine ja kontroll. Juhtimistegevus seotud eeskätt tehniliste näitajate suunamise ja kontrollimisega. Juhtimistegevus operatiivtasandi funktsiooni/väiksema tähtsusega allüksuse tasandil

Reasta olulised juhi oskused. Tehnilised oskused(arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, ärikirjade koostamine jne ). Suhtlusoskused(lahendada konflikte, motiveerida töötajaid). Kontseptuaalsed oskused(võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja teha kohast ümbritsevas keskkonnas)

Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõte ja väikefirma juht ning esmatasandi ja tippjuht?

Suurettevõtte ja väikefirma juhid: Konseptuaalsed oskused on olulised suure ja tehnilised oskused väikefirma juhile.

Esmatasandi ja tippjuht:tippjuhil konseptuaalsed oskused esmatähtsad ja tehnilised oskused vähemtähtsad esmatasandi juhil vastupidi.

4. Millised on juhtide põhilised rollid Mintzbergi järgi?

Suhtlusrollid esindaja – ettevõtte esindamine sisse- ja väljapoole; eestvedaja – töötajate motiveerimine; sidepidaja – ettevõtte sees-ja väljaspool. Ühistegevus juhtidega ja isikutegavöljaspool.

Infoga seotud rollid vastuvõtja – juht alluvatega suheldes, info vastuvõtja organisatsioonis; jagaja – info edastamine organisatsiooni; kõneleja – info andmine väljaspoole organisatsiooni.Otsustamisega seotud rollid uuendaja – proleemidele uute ja paremate lahenduste leidmine; ressursside jagaj- strateegilised otsuseda; arusaamatuste lahendaja – erandlike probleemide lahendamine; läbirääkija – lepingute sõlmimisel organisatsioonile parimate tehingute saamine.

Mida võib mõista organisatsiooni ja juhtimisteooria all?

See kujutab endast organisatsiooni ja juhtimise seaduspärasuste ja põhimõtete kogumit.Teooria sisusks on seisukohad ja järeldused selle kohta, mis on määrav ja miillest tuleb lähtuda, et organisatsioon ja juhtiminne täidaks oma eesmärgi.

Kes olid teadusliku juhtimise koolkonna rajajateks?

Rajanud põhiliselt tööstusorganisatsioonide juhid, iga päev juhtimisega tegelenud inimesed. Frederic Taylor- “ThePrinciples ofScientific Management”Kirjutas esimese juhtimisalase teose. Ta sünastas põhimõtted, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluseks.

Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed?

Teadusliku juhtimise alused:

Leida teaduslikult parim meetod

Inimese oskused ja võimed on tööle vastavad

Treening ja koostöö, standardid

Innustamine , osalus ja vastutus

Juhtkonna roll, töölise roll

Milliseid eeldusi eeldab bürokraatia koolkonna elluviimine?

Max Weber – Koolkonna rajaja, arendas teooria kus organisatsiooni õigeks toimimiseks peab olema selge tööjaotus, selge hierarhia, formaalsed reeglid ja protseduurid, reeglite sõltumatus isikust, kes sellel ametikohal töötab, tulemuste hindamise alusel toimiv edutamissüsteem.

Administratiivne juhtimise koolkond: Henry Fayol - Sõnastas esmakordselt juhi tööpõhimõtteid järgiva teooria, samuti juhi peamised kohustused. • 14 punktis koosnevad juhtimispõhimõtted:Tööjaotus- spetsialiseeritus ,Võim-jagada inimeste vahel võrdselt, Distsipliin -töötajad järdivad reegleid, Käskude ühtsus-igal alluval 1 ülemus, Suundade ühtsus-sarnased tegevused koondatud ühe ja sama juhi tegevuse alla, Firma huvide ülimlikus, Õiglane hüvitus,Tsentraliseerimine-võim peab olema koondatud nii kõrgele kui võimalik, Ahel- firma institutsioonide omavaheline seotataus, Kord-õige inimene õigel ajal õiges kohas, Õiglus -alluvaid õiglaselt kohtlema, Stabiilsus-töötajatele aeg kohaneda, Initsiatiiv-juht peab kuulama alluva ideid, Kooskõlastatus-koostöö soodustamine.
Juhi 5 peamist ülesannet
1) Planeerimine
2) Organiseerimine
3) Valitsemine
4) Koordineerimine
5) Kontrollimine

Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast?
Alluvatel on rohkem õigusi ja võimalusi administratiivses koolkonnas.

INIMSUHETE KOOLKOND Mis on Elton Mayo poolt juhitud Hawthornei eksperimentide eesmärk, mida need tõestasid?
Hawthorne’i eksperimendid panid aluse koolkonnale . Elton Mayo – eksperimenteeris valgustusega ja konveieriga, tuvastas et lisaks tööringimustele sõltub töö tulemus inimsuhetest. Algne eesmärk oli selgitada töötingimuste mõju töö tulemustele.
Mary Parker Folett – pidas töö puhul määravaks ühtset vaimu ja meeskonnatööd; enesekontrolli võimalust- inimene peab ise oma tööd kontrollima, mitte ainult ülemus

Millised on vastavalt Douglas McGregori teooriale X ja Y inimese omadused? Kumba tüüpi töötajaid eelistad?
Douglas McGregor – teooria x ja y inimesest, kus esimese puhul inimene on laisk ja töötab karistuse kartuses ning väldib vastustust ja viimase puhul töö on sama loomulik tegevus kui puhkus – inimene on võimeline tööle pühenduma, ennast kontrollima, võtma vastutust jne.

Millised on juhtimise klassikalise ja kaasaegsete koolkodade põhierinevused?
Klassikaliste koolkondade põhiomadusteks oli peamiselt fookus organisatsioonile ja selle tootlikkusele. Kaasaegsete koolkondade omaduseks on peamiselt organisatsiooni toimuvad inimsuhted ja meeskonnatöö, et töö saaks toimuda sujuvalt

Millised on süsteemikoolkonna põhimõtted?
Sisend(personal)->Organistasioon(juhtimine)->Väljund(toode)
• Sünergia: tervik on suurem kui üksikute osade summa.
• Allsüsteemide seos süsteemiga, kui üks osa halb ei saa terve süsteem hästi toimida.
• Suletud(talitus ei sõltu keskkonnast) ja avatud süsteemid-talitus sõltub väliskeskkonna talitusest.
•Entroopia- Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendit, siis lõppeb töö iseenesest

Millised omadused on vajalikud paindlikule juhile vastavalt situatsioonilise koolkonna põhimõtetele?
OLUKORRALINE KOOLKOND
• Esmane on ühendada olemasolev, mitte luua uus.
• Võtmesõna: paindlikus , Paindlik juht peab:valdama erinevaid juhtimistehnikaid;teadma juhtimismeetodite plusse ja miinuseid; hindama organisatsiooni sisemist seisundit kui ka väliskeskkonda;keskkonnahinnangute alusel valima sobiva juhtimismeetodi.
• Tööd hästi teha on palju viise
• Iga olukord on unikaalne

Milline on õppiva organisatsiooni põhieesmärk?
Õppiva organisatsiooni põhieesmärgiks on see, kus muudatuste läbiviimine eeldab uute oskuste omandamist.
Peter Senge “Viies distsipliin” (1990)
• Keskkonna muutused tingivad muutuse organisatsioonis . Oskused, hoiakud, käitumine- kõik õpitakse jooksvalt .Eluaegne õpe . Vajalik õppimistingimuste olemasolu.
• Organisatsiooni areng teatud faasini, kui õppimise eeltingimus
• Iga organisatsioon õpib oma moodi
• Suurendatakse võimet saada tulemusi
• Üksikute liikmete õpitulemused on kõigele organisatsioonis kättesaadavad
ÕPPIV ORGANISATSIOON
• 5 DISTSIPLIINI:
1) Süsteemne mõtlemine (uus maailmataju )
2) Isiklik meisterlikkus (KK kui võimalus, vastutus)
3) Mõttemudelid ( avatus , analüüs, kaitsemehhanismid)
4) Ühise visiooni loomine (pühendumine ajas)
5) Meeskondlik õppimine (üksteisemõistmine)

Nim õppiva organisatsiooni töötajate iseloomulikke tunnuseid?
Õpihimulised, arenemisaldid, õpivad koos õppima. Uus maailmanägemine. Isiklik meiterlikkus, avatus. Pühendumine.

II Juhtimine muutuvas keskkonnas kordamisküsimused

Mida võib mõista organisatsiooni keskkonna all?Kuidas organisatsiooni keskkonda jaotatakse?
Organisatsiooni keskkonna all võib mõista keskkonda, milles organisatsioonid töötavad. Organisatsiooni keskonda jaotatakse:

SISEKESKKOND :Inimesed, organisatsiooni kultuur ja juhtimine, seadmed
VÄLISKESKKOND: Muu maailm, mis mõjutab organisatsiooni
Mikrokeskkond :vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib.(Kliendid,, tarnijad , konkurendid)
Makrokeskkond :Moodustavad selle paikkonna kultuurilised põhiväärtused ja majanduslikud, poliitilised ja õiguslikud tingimused.

Nimeta organisatsiooni makrokeskkonna peamised osad?
Makrokeskkond koosneb:
• Rahvusvahelistest teguritest – ülemaailmsed arengusuunad, ärielu mõjutavad trendid. nt liitumine EL-ga, keskkonna kaitse tõhustamine, kõrgtehnoloogia areng.
• Majanduslikud tegurid – muutused inflatsiooni, rahvamajanduse koguprodukti , raha ja tööjõu hinnas jne.
• Sotsiaal-kultuurilsed tegurid – muutused demograafilises seisundis, elanike kultuurilised, religioosesed iseärasused, haridustase jne.
• Poliitilised ja õiguslikud tegurid – seadusloome: mis on lubatud või keelatud, valitsuse poolt tehtud soodustused ja subsiidiumid .
• tehnoloogilised tegrid – tehnloogia tase, muutused selles.

Mida võib mõista organisatsiooni mikrokeskkonna all?
Mikrokeskkonda kuuluvad konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid (organisatsioonid ja rühmitused, mis mõjutavad organisatsioon tegevust-; eristatakse kodanikulagatustel-roheliste ühendused ja riikikult loodud regulaatoreid- tarbijakaitse , töökaitse)

Mida kirjaldab organisatsiooni keerukuse määr?
Keskkonda saab iseloomustada keerukuse määra ja muutlikuse määra alusel.
See näitab kui palju on organisatsiooni jaoks olulisi mõjureid ja kas need on sarnased või erinevad.

Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikuse määr?
See kirjeldab keskkonnamõjurite muutumist ja püsimist teatud perioodil.Muutlikuks teeb keskkonna poliitilised, õiguslikud, tehnoloogilised jt muudatused

Nimeta info hankimise võimalusi organisatsiooni jaoks?
Müügiesindajate ja kauba sisseostjate kaudu, kes viibivad firmast palju väljas ja võivad koguda infot klientide ja konkurentide kohta. Infot saab ka ajakirjanduse ja statistiliste andmete vahendusel.

Mida võib mõista eetika all?
Eetikaks nim üldtunnustatud kõlblusnormide süteemi.

Mis on kolm peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit?

Juhi isiksus-kasvatus,isiklikud väärtuhinnangud ja religioon
Firma- ülemuse ja kaastöötajate käituminne, poliitika
Keskkond- seadustik , ühiskonnna väärtushinnangud, tegevusharu eetiline kliima

Mida mõista organisatsiooni kultuuri all?
Seda nähakse enamasti, kui väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogumit, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses. Elementideks on legendid , sümbolid kangelased ja rituaalid ja suuremas perspektiivis vääruses.

Milles seisneb juhtide eetiline ja sotsiaalne vastutus?
Juht eetika väljendub järgmistes tegevustes:
• Kuidas org. kotleb oma töötajaid (värbamine ja valik vabastaine, töötasu maksmine , töötingimused, privaatsus jne)
• Kuidas töötajad suhtuvad organisatsooni – firmasaladuste hoidmine, kingituste vastuvõtmine tarnijatelt, ausus kulude arvestamisel, ausus kauba ja väärtustega ümberkäimisel.
• Kuidas org. kohtleb väljastpoolt sisenejaid – kas kliente teavitatakse muudatustest teeninduses, toodete osas, kas tarnijaid teavitatakse makseraskustest jas fnantseerijatele antakse objektiivset infot firma majandustegevuse kohta.
Sotsiaalne vastutus seisneb vabaduse astmest tulenevalt:
• Vabas tahtses – määrav on inimese mõtteviis, eelistused , väärtused, huvid jne
• Eetika – määravad on tavad ja normid – kas neist tahetakse kinni pidada või mitte
• Seadused – määravad on õigusaktid, kas riskitakse karistuse saamisega või mitte.

Kuidas saab organisatsiooni kultuur mõjutada selle tegevust?
Ettevõtte lähtub oma igapäevases tegemises sellest

Milles väljendub organisatsiooni vaadeldab kultuur?
See väljendub viisis kuidas kuidas klientidega suheldakse, kuidas riietutakse ja millise mulje kontori väljanägemine jätab.See kultuur on nähtav kõigile, kes organisatsioonis käivad:külastajad, kliendid, töötajad.Lisaks on vaadeldava kultuuri osadeks ka lood, mida suuliselt levitatakse; kangelased, keda imetletakse ja kelle tegudest röögitakse;rituaalid, millega tähistatakse kordaminekuid ja tähtpäevi ning sümbolid.

Mida võib nim organisatsiooni süvakultuuriks?
See on vaadeldava kultuuri aluseks. Selle moodustavad põhiväärtused, mis on sageli sõnastatud organisatsiooni ülesannetes ja strateegiates.Väärtuseks võib olla kõrge töö kvaliteet, sotsiaalne vastutus, eetiline käitumine, töötajate kaasamine planeerimisse, uuendusmeelsus.

Mida tuleb arvestada ettevõtte rahvusvahelistumisel?
Teistesse riikidsse laienedes peab arvestama:
• Eri piirkonna tarbijatel on erinevad eeistused ja vajadused mida põhjustavad kliima, kultuuri ja ajaloo erinevused.
• Infrastruktuurid ja traditisioonid erinevad piirkonniti – vasakpoolne liiklus , kella viie tee inglismaal
• Jaotuskanalite erinevuse tõttu tuleb kaasutada erinevaid turundusstrateegiaid
• Riikides on erinevad seadused.

III Planeerimine kordamisküsimused

Mis on planeerimine?
Planeerimine on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess, mille käigus määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja eesmärgid tulevikus. Planeerimine on üks osa juhtumisest ja avaldab mõju kõikidele muudele juhtimisprotsessidele: organiseerimisele, eestvedamisele ja motiveerimisele, ning kontrollimisele.

Milleks on vaja planeerida ?
Planeerimine võimaldab ette näha protsessi eesmärkide seadmisest nende saavutamiseni välja. Mida keerulisem on eesmärk, seda väljakutseterohkem on tee selle saavutamiseni.

Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite järgi?
Plaane liigitatakse:
• Kavandavate ajavahemike alusel :
pikaajalised plaanid(5-10.a peale, nendega tegeleb tippjuhtkond ja sisaldavad prioriteete ja samme , mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks), taktikalised plaanid(mõnest kuust-paari aastani, keskastmejuhid, igal valdkonnal eraldi oma plaanid),
lühiajalised plaanid(vähem kui 1.a. madala tasandi juhid. Iga üksik plaan haarab väikse arvu tegevusi)
• Juhtimistasadi alusel :
strateegilised plaanid- Strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna. Eesmärkide omadused: mõõdetavus, arusaadaus, motiveeritus, reaalsus , saavutatavus, paindlikkus , sobivus . Keskendub ressurssidele, keskkonnale ja missioonile.
taktikalised plaanid- Taktikalised eesmärgid ei ole midagi iseseisvat , vaid tulenevad strateegilistest eesmärkidest. Keskendub inimestele ja tegevustele. Taktikalistel planeerimisel konkretiseeritakse üldsõnalisi strateegiaid – konkreetsete ressursside ja tegevuste ajalise piirangute määratlemine.Taktikalisi plaane tehakse strateegiliste plaanide eri osade täitmiseks.
Operatiivplaanid- Operatiivplaanid koostatakse lähtuvalt taktikalistest plaanidest ja on suunatud lähimate eesmärkide saavutamiseks. Need plaanid on kitsa suunitlusega ning ette nähtd täitmsele lühikese aja jooksul esmatasandi juhtide poolt. Operatiivplaane tehakse ühekordseks kasutamsieks – programmid , projektid ja korduvkasutamiseks – standardprotseduurid ja reeglid.
• Valdkondade alusel – müügi plaanid, tootmisplaanid, finantsplaanid

Mida mõistad strateegilise juhtimise all?
Strateegiline juhtimine on kõikehõlmav laiahaardeline protsess,mille eesmärk on luua efektiivsed strateegiad ning need ellu viia.Strateegia peab aitama juhil vastata Kus me oleme, kuhu tahame jõuda ja kuidas?
Tüübid:
Ettevõtja lähenemine: 1 jõuline isiksus koostab strateegia, keskendub võimalustele(mitte probleemidele), aluseks isiklikvisioon. Keskkonna kontroll.
Kohanev lähenemine: Juhtkond, probleemide lahendamine, vaidlemine eesmärkide üle (riigiasutused). Keskkonnast ohud.
Planeerimismoodus: Võimalused + probleemid. Süsteemne võrdlev analüüs. Keskkonda vaja uurida.

Nimeta kolm strateegilise juhtimise tasandit?
Ettevõtte tasandi strateegia-Mis äris me oleme?[ Organis käsitletakse kui tevikut, mille moodustavad äri allüksused ja tootmisliinid.Strateegiline tegevus puudutab uute ettevõtete omandamist ja ühisettevõtete loomist valdkondades, kus varem pole oldud ], äritasandi strateegia-Kuidas me konkureerime? [puudutab iga äriallüksust organi sees ning keskendub klientide võitmisele ja konkurentsileoma tegevusharu raames] funktsionaaltasandi strateegia-kuidas me toetame äritasandi strateegiat?[puudutab organi kõiki olulisi osakondi ja sisaldab kõiki põhilisi talitusi, nagu finantsid, turundus , tootmine, arendus ja uurimustöö.Nende osakondade juhid kohandavad om astrateegia äritasandi omale, et saavutada organis strateegilisi eesmärke]

Mis on SWOT analüüsi eesmärgid?
SWOT-analüüs võimaldab välja selgitada väliskeskkonnast tulenevaid ohte ja võimalusi ning organisatsiooni sisekeskkonna tugevaid ja nõrku külgi.

Kuidas kujuneb toote elutsükkel ?
Tootel on oma eluaeg , mis algab toote sünniga ja lõppeb toote turult lahkumisega.Elutsükkel sisaldab mitut faasi: juurutamine e ettevalmistus;kasv, küpsus ja langus. Juurutamise ja kasvu juures strateegia rõhutab reklaami ja klientide meelitamist, kasutatakse erinemise v fokuseerimise strateegiat.Küpsuse ja languse juures strateegia rõhutab tootlikkust, omahinna vähendamist, klientide säilitamist. Kasutatakse hinnajuhtimise ja fokuseerimise strateegiat.

Milline on juhtimise eesmärgi kaudu põhimõte?
See võimaldab juhtidel koondada oma tähelepanu 20% tööülesannetest nn võtmeülesannetele, mille täitmine annab kõige suuremat efekti.See on mõeldud Y teooria inimestele. 1samm-eesmärkide määratlemine;2-tegevusplaanide arendamine;3-progressi jälgimine;4-tulemuste hindamine.

Nimeta otsustamise etapid teooria kohaselt
Bürokraatlik – iseloomulik lähenemine otsustamisele organisatsioonis, millel on hierarhiline struktuur. Otsustamise aluseks formaliseeritud protseduurid, eesmärgid jm kokkulepitud põhmõtted. Nt pank , riigiasutused, mis pakuvad avalikke teenuseid jne.
Professionaalne-kollegiaalne – iseloomulik lähenemine organisatsioonile, kus on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus. Otsused sünnivad universaalsete kriteeriumide a mitteformaalsete reeglite alusel isikutevahelise suhtlemise käigus. Näiteks väiksemad kosultatsioonifirmad jt teenuseid pakkuvad firmad.
Poliitiline – lähtutakse jõudude vahekorrast organisatioonis. Nt teatud liidud ja ühendused, mis esindavad erinevaid huvigruppe.

Too välja kolm grupiviisilise loomingulise mõtlemise tehnikat .Millisel juhul neid kasutaksid?
Ajurünnak -kestab 45-1.30h.Põhimõte:iga pakutud idee tekitab teistes uusi mõtteid, mida neil üksi mõeldes ei oleks tekkinud.Probleem võib osalejatele selgeks teha nädal varem.Ajurünnak algab soojendusfaasiga.Viimase etapina ideede rühmitamine.Tulemuseks kategooriate süsteem, mis võimaldab:saada ettekujutus probleemi aspektist ,tegeleda iga aspektiga eraldi,süstematiseerida lisanduvat infot, teh kindalks puuduvad katekooriad.
Gordoni meetod-Vaadeltakse probleemi eri osapoolte vaatenurgast lähtudes.so kõigi asjaosaliste silmade läbi.
Faasivahetuse meetod-grupid teevad vaheldumisi läbi mõlemad faasid :üks grupp 30min genereerib ideid ja järgmine 30min kritiseerib.

.Kirjelda korporatsioonitasandi strateegiaid.
Korporatsiooni tasandi strateegia jaguneb:Kasvuks, kus ettevõte tahab kasvada, vallutada teisi turge. Selleks on võimalus kontsentratsioon, mitmekesistamine, integratsioon ja ühisettevõte. Esimesel juhul tehake mingile kindlale tootele laienemiskava, teise puhul laiendatakse tootevalikud, kolmanda pujul ettevõte omandav mingeid äriosasid ja viimase puhul ühinetakse teise ettevõttega.Stabiilsus, kus hoitakse olemasolevat turuosa ja püsitakse samas kohas.Taandutakse, kus ettevõte tükeldatakse või taganetakse ühele kindlale valdkonnale et kasumit suurendada ja kulusid vähendada. Selle võimalused on saagikoristus, saneerimine, taandumine.
12.Kirjelda tootmisharusisest konkurentsi mõjutavaid faktoreid Porteri järgi.
Äritasandi strateegiaid mõjutavad Porteri arvates:

Potensiaalsete uute sisenejate poolt tekitatud oht. Lidl sisenemine eesti turule.
Ostjate võim firma üle (kogu toodangu ostab ära üks kaks suurt ostjat). Elcoteq kui alltöövõtja erikssonile.
Tariafirmade positsioon hinnaläbirääkimistel (materjali ainutarnija ui materjalile on rohke nõudlus ) euroopas valitsev suhkrutootja danisco
Teiste tootmisharude asendustooted. Elektri asendustoode soojuse toottmisel on gaas .
Firmade omavaheline konkurents haru ees, kus püütakse üksteist üle trumbata. Pepsi ja koka omavaheline konkurents.

IV ORGANISEERIMINE KORDAMISKÜSIMUSED

Kuidas on planeerimine ja organiseerimine omavahel seotud?
Organiseerimise käigus määratakse planeerimisel fikseeritud eesmärkide saavutamise teed.Strateegiaga pannakse paika, mida teha, organiseerimine määrab, kuidas teha. Organisatsiooni kavandamine on organi struktuuri elementide ja nende omavaheliste seoste määratlemine organi kui terviku juhtimise tagamiseks.

Millised on juhi tegevused organiseerimisel?

Ametikohtade kavandamine.

Ametikohtade rühmitamine

Alluvus- ja aruandlussuhete määramine

Õiguste ja võimu jaotamine

Allüksuste tegevuste koordineerimine

Liini ja staabi eristamine

Mida võib mõista organisatsiooni struktuuri all?
Organisatsiooni struktuur on organisatsiooni ametikohtade vaheliste suhete mudel eesmärgiga luua tõhus tööjaotus. Selleks määratakse iga ametikoha funktsioonid ja seos teiste ametikohtadega.

Miks on organisatsiooni struktuur vajalik?
See on aluseks organisatsiooni liikmete omavahelistele suhetele. Organisatsiooni ülesehituse peaeesmärk on luua tõhus tööjaotus . Organisatsiooni struktuur määrab ära oganisatsioonisisesed eesmärkide saavutamiseks vajalikud alluvusahelad, allüksused, ametikohad, mis on püsiva iseloomuga ja õigustavad kulutusi.

Millistel juhtudel rakendatakse ametikohtade kavandamist?
Organisatsiooni loomisel või uue ametikoha sisseviimisel on tegemist töökohtade kavandamisega.

Mida nim töö spetsialiseerumiseks?
Töö spetsialiseerimine iseloomustab, millisel määral on suurem ülesanne osadeks jaotatud ja inimeste vahel jagatud.
Töö rotatsioon töötajad liiguvad süstemaatiliselt ühelt töökohalt teisele.
Töö laiendamine suurendatakse töötajale antud ülesannete arvu.
Töö rikastamine suurendatakse lisaks ülesannete arvule ka töötaja otsustusõigust ja vastutust.
Töö tegurite kaudu lähenemine töö tegurid aitavad suurendada tööga rahulolu ning lüüa töötajate kõrget motiveeritust, kõrget töökvaliteeti, puuduste vähenemist.
Meeskond jagab töö omavahel, kontrollib ja teeb tööplaani.

Nim levinumad organisatsioonistruktuurid ja nende põhitunnused?
Funktsionaalne struktuur On organisatsiooni jaotus mingi kindla valdkonna järgi. Allüksused saab komplekteerida ühe ala asjatundjatest, juht sama ala asjatundjana saab juhendada alluvaid,koordineerimine on lihtsam. Puuduseks on struktuuri sobivus väikesese suurusega ettevõtetle, ei arvesta teiste üksustega, ei nähta tulemuslikkust.
Tootepõhine struktuur kasutatakse tootmisettevõtetes tootete tootmise järgi. Ühe tootega seotud tgevusi koordineeritakse koos, otsustamine kiire ja tuelmuslik ning hinnatav, arvepidamine on lihtne. Puuduseks võib olla juhi liigne keskendumine ühele tootele ja jätta terve org. huvid tahaplaanile; suurenevad üldhalduskuludkuna igas tooteallüksuses peavad olema omad spetsialistid .
Asukohajärgne struktuur kasutatakse müügi ja turundusettevõtetes. Organisatsooni kohandatavus mutuvate keskkonnatingimustega a klientide erinevate nõuetega, puuduseks on et koordineerimiseks vajalik mahukas haldusaparaat.
Tarbijapõhine struktuur tarbijad liigitatakse gruppideks ja kasutatakse vastavat kliendigruppi tundvat personali.Puudus vaja on suurt hulka haldusjuhte.
Maatriksstruktuur Projektipõhine jaotus kus valdkonnad (administratsioon, tootmine logistika ) jaotatakse projektide peale. eeliseks on paindlikkus org kujundamisel, puuduseks koordineerimiseks vajalik mahukas haldusaparaat ja võib tekkida alluvuskonflikte.
Meeskondlik struktuur sarnaselt maartitrukturiga paiknevad töötajad funktsionaalsetes üksustes, millest moodustatakse vajadusel operativseid meeskondi konkreetse problemi lahendamiseks.
Multidivisjoniline struktuur selle struktuuri peamiseks erinevuseks on see, et omab peakontorit, mis võimaldab terviklikku kontrolli kasvu ja arenemise osas ja puuduseks kordineerimiseks vajalik kulukas haldusaparaat

Mida nim juhtimisulatuseks?
Juhtimisulatuseks nimetatakse ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arvu, kes talle otseselt peavad aru andma. Avaldub lameda ja laia juhtimisuatusena, kus on vähe juhtimistasandeid ja suur otsealluvate arv. Ning pikk ja kitsas juhtimisulatus kus on palju juhtimistasandeid ja väiksem otsealluvate arv.

Kuidas on võimalik määrata organisatsiooni suhete arvu?

Nim juhtimisulatus mõjutavad tegurid?

Organisatsiooni protsetuurid
Alluvate kompetentsus-mida rohkem infot on alluvatel otsustamiseks, sedasuurem on alluvate arv
Eesmärkide standardsus-kui kõik teavad eesmärke ja organisatsioon sõltub väliskeskkonnast vähe, võib juhil olla rohkem alluvaid
Töö iseloom-mida komplitseeritum ja teadmisi nõudvam on protsess, seda väiksem saab olla juhtimisulatus
Ekspertide olemasolu-mida rohkem on eksperte, seda suurem saab olla juhtimisulatus

Mis on delegeerimine?
Delegeerimine tähendab volitamist ehk võimustamist. Delegeerimine on võimu jaotamine organisatsioonis

Millistel juhtudel on vaja ja millistel juhtudel ei saa delegeerida ?
Saab kui: juht annab töötajale ülesande
juht annab töötajale ülesande täitmiseks vajalikud õigused ja volitused
juht fikseerib aruandekohustuse
jõuab juht ise rohkem
kui alluv on konkreetses küsimuses kompetentsem, on tulemus kvaliteetsem
võimalus osaleda otsustusprotsessis tõstab alluva aktiivsust ja vastutusvõimet
ei saaa : kui juht ei oska oma tööd planeerida; kui kardab , et alluvad on mingis küsimuses temast paremad
kui juht kardab, et alluvad ei saa hakkama
kui alluva arvab, et lisavastutust ei kompenseerita
kui alluv kardab vastutust, ei taha otsustada

Milline peaks olema alluv, et võiksid talle vabalt ül delegeerida?
Julge, teadmisi omama antud vallas ja saab hakkama

Mida tähendab juhtimise tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine?
Tsentraliseerimine – võim peab olema koondatud organisatsioonis nii kõrgele kui võimalik. See võimaldav personali, finantside jm üle kontrolli. selle puhul ei väljend delegeerimist.
Detsentraliseerimine on tsentraliseerituse vastand. See tähendab et mida madalamalt saab vastu võtta otsuseid, seda suurem on detsentraliseerituse tase. Desentraliseertus näitab kuidas otsustusõigused on juhtimistasanditest lähtuvalt ära jagatud.

Millised on organisatsiooni allüksuse sõltuvuse vormid, miks on oluline neid silmas pidada?
Panuste liitmisest tulenev sõltuvus -allüksused toodavad erinevaid tulemeid, mis korporatsiooni tasandil kokku liidetakse.allüksused igapäevaselt ei suhtle.
Järgnevusest tulenev sõltuvus-kehtib kui ühe allüksuse väljud on teisele sisendiks.nt üks toodab mootoreid, teine paneb neid autodele. Teine sõltud esimesest .
Vastastikune sõltuvus-ühe allüksuse puudulik töö mõjutab teisi

Mida mõeldakse rivi ja staabiorganisatsiooni all?
Rivi- ja staabiorganisatsioonide vahel peaks valitsema koostöö ja vastastikune toetus organisatsiooni kui terviku eesmärkide täitmiseks. Staabiorganisatsiooni osa selles loos on väärtust loova ehk riviorganisatsiooni toetamine. Riviorganisatsiooni tegevuse alla kuulub toote turundus, materjali ost, tootmine, müük, staabiosa on finants , haldustegevus ja personal Staabiorganisatsiooni kasutataks ekui on tekkinud vajadus eksperthinnangute järele;analüüsi järele;kontrolli rakendamiseks.

Millised on rivi ja staabiorganisatsiooni vastuolu põhjused?
Rivi seisukohalt
Staabi seisukohalt
Staap haarab võimu
Staabi seisukohad on teoreetilised
Staap on kitsarinnaliselt kinni om avaldkonnas
Rivi hakkab eesmärkidele vastu
Rivi ei suuda kasutada staapi tulemuslikult
Staabil ei ole piisavalt õigusi hoida rivi raamides

Millised on personalijuhtimise peamine eesmärk ja ülesanded?
Eesmärk: tagada töö suurim tulemuslikkus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisuukohalt. Hea tööjõu säilitamine.Hästi töötava personali ligimeelitamine Personalijuhtimise tähtsamad ülesanded:

uute töötajate töölevõtmine;olemasolevate töötajate hoidmine;töö analüüs;ametikohtade hindamine;personalivalik;personalihindamine;koolitus ja arendamine;töö tasustamine

V Eestvedamine ja motiveerimine kordamisküsimused

Mida nim eestvedamiseks?
Eestvedamine on juhtimises inimeste motiveerimine organisatsiooni eesmärkide täitmiseks. Eestvedamine on protsess, mis sisaldab mõjutamist, mis toimub grupis ning omab ühiseid eesmärke.

Millised erinevused on juhi ja liidri vahel?
Juhtimine on ametlik tegevus, kus olemasolevate ressursside kasutamisel jõutakse välja ettemääratletud eesmärgini. Eestvedamisel on olemas liider, kes tegeleb eelkõige inimestega (on pigem emotsionaalne tegevus). Juht on isik kel on ameti ja positsiooniga antud võim, liider on isik kel võib eelpool mainitud puududa kuid ta tekitab teistes emotsionaalse soovi talle järgneda.

Mis tagab juhi edu eestvedamisel?Julge ja vapper , empaatia , inimestesse uskuja,väärtushinnangutest juhinduv,eluaegne õppija,muudatuste läbiviimise agent , visiooni loov,suutev toime tulla erinevates olukordades .Töötajate kaasamine,starteegiline juhtimine.töötajate arendamine.

ISIKUOMADUSTE TEOORIA-püüab välja selgitada, kuidas on seotud juhi tegevuse tulemuslikkus tema isikuomadustega. Isikuomadused -püsivad, ainult sellele inimesele omased käitumis ja reageerimisviisid.

Karismaatiline liider
Enesekindel ; Domineeriv; Paindlik rollide vahetamine; Endast mulje kujundamine; Isiklik veetlus ja külgetõmme
Edukas liider- Davis (1997)
Intelligentne ; Sotsiaalselt küps; Sisemiselt motiveeritud; Inimsuhteid tähtsustav
Edukas liider- Yukl (2004)
Kohanemisvõimeline; Sotsiaalne tundlikus; Kõrge saavutusvajadus; Enesekehtestav; Koostöövalmis; Dominantne; Enesekindel; Energiline ; Kõrge stressitaluvus; Soov vastutada

KÄITUMISTEOORIA:-Püüab välja tuua liidrile sobiva käitumsimalli. Motiveerimise edukus oleneb juhtimisstiilist. R. Likert : töötajakeskne vs töökeskne lähenemine. Juht võib olla kaks ühes, kuid mitte samal ajahetkel.

Likerti juhitüübid/juhtide tüübid/juhtide liigid
1) Ekspluateeriv autokraat : hirm ja karistus , ainuisikuline otsustus , raamid .
2) Heatahtlik autokraat: otsustab ise, delegeerib vähesel määral, ei karista, kasutab kiitust
3) Konsulteeriv demokraat : arvestab arvamusega, kuid annab ka käske; delegeerib
4) Osavõtlik demokraat: arvamus loeb, kohtunik alluvate vahel, konsulteerija, vastastikkune usaldus
31. Kirjelda eestvedamist juhtimise võrkmudeli abil.
Tegevus on orienteeritud töötajatele või tulemusele. Liidri käitumise struktuur on suunatud siis vastavalt hoolivusele- inimeste vahelisele suhetele ja teisel juhul algatusele suunaga tööalastele suhetele

SITUATSIOONILISED TEOORIAD: Juht peab olema arenemisvõimelineFred E. Fiedler (1951)

Oluline on:1) Liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted
2) Ülesande struktuur 3) Positsiooni võim

Millised on peamised võimu allikad?
Tasul põhinev võim – inimesed tajuvad juhil olevaid ressursse, millest võib neile kasu olla – edutamine , palgatõus , paremate tigimuste võimaldamine
Karistusel põhinev võim – inimesed tajuvad, et juhil on võimalus korraldada neile ebameeldivusi, kui nad ei allu- noomitused, palga võiametikprgenusest või suhtlemisõimalusest ilmajätmine.
Positsioonil põhinev võim – inimesed tajuvad, et liider on nendest kõrgemal positsioonil, seda seostatakse näiteks turvatundega, jäljendamissooviga jne.
Karismaatilisusel põhinev võim – tajutakse liidri isiksuse võlu, ta meeldib alluvatele, temaga tahetakse sarnaneda ja suhelda.
Ekspertvõim – liidril on suured teadmised mingis olulises organisatsiooni valdkonnas, mõjuvõim kujuneb erialasest kompetentsusest kogemusest ja teadmistest.

Milline on erinevus autokraatliku ja demokraatliku juhtimisstiili vahel?
Autokraatlik:käsitlevad võimu kui kindlat suurust, mida võib juurde saada kellegi teise arvel,arvatakse, et võimu saab anda ülevalt-alla
Demokraatlik:Juht usaldab oma alluvaid. Võim on muutuv suurus, suureneb ilma et see kellegilt teiselt ära võetakse. Võim tuleb teistelt inimestelt ametlike ja mitteametlike kanaleid pidija saadakse tänu oma ideedele.

Mida nim motivatsiooniks ?
Motivatsioon on inimese sesemised ajendid , põhjused ja jõud, mis panevad inimesed tegutsema. Väline motivatsioon – väliskeskkonnast tingitud mõjutused, meist mitte tulenevad, - nt palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused.
Sisemine motivatsioon - mõjutused, mis põhinevad meie endi psühholoogiliste vajaduste rahuldamisega.

Mida peavad juhtid teadma motivatsiooniteooriatest?
Tuntumad motivatsiooniteooriad on:
1. Maslow’ vajaduste hierarhia – vajaduste rahuldamine – kõrgemat rahuldust täites ei taha madalamale enam langeda. Kõrgema taseme vajadused: tunnustusvajadus, eneseaktualiseerimise vajadus. Madalamad vajadused: füsioloogilised, turvalisus ja kuulumine.
2. McClellandi teooria – kõrgemad vajadused: saavutusvajadus (vajadus püstitada eesmärke ja neid täita.), võimuvajadus (vajadus mõjutada inimesi ja olukordi). Madalama taseme vajadus: kuuluvusvajadus(vajadus osaleda rühmatöös, olla teistega seotud)
3. Herzbergi teooria – töö ja rahulolu teooria. Kõrgema taseme vajadus: Motivatsioonifaktorid - mille olemasolu võib tekitada rahulolu (saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, enesearendamise võimalus tööl, huvipakkuv töö, tunnustus). Madalama taseme vajadus: Hügieenifaktorid – ei motiveeri, mõjutavad rahulolu või rahulolematust tööga (palk, kindlustunne tööl, töötingimused, kontrolli tihedus, ulatus, inimestevahelised suhted, töökultuuri juhtimise kvaliteet.

Miks on vaja motiveeritud töötajaid?
Motiveeritud töötajad teevad oma tööd parema meelega ja seega on see firmale kasulik

Milliseid eeliseid annab meeskonnatöö?
See hõlbustab juhtimist; parandab suhtlust; säästab aega; käsitleda on võimalik rohkem küsimusi ; ergutab uutmoodi mõtlemist; pakub rohkem ideid.

Millised on meeskonnatöö peamised ohud?
Ebaõige meeskonnatöö õõnestab isiklikku vastutus ja otsustusõigust. Mitte kuhugi viiv meeskonnatöö on aja raiskamine ja närvide rikkumine .Meeskonnatööga võidakse tõsiasju maha vaikida, selle asemel et probleemidele lahendus leida. Varjatud päevakorrapunktid.

Kuidas tuleb meeskonnas käituda selle eri arengustaadiumides?
1. Mittearenenud meeskond – juht otsustab, ebaselgus eesmärgis, tegeletakse konkreetse ülesandega, juhist sõltuvusvajadus.
2. Eksperimenteeriv meeskond – toimub rahulolematus, vastuhakk juhile, aktiivsuse kasv ja juhi otsusesse sekkumine, konfliktid, liikmete lahkumine
3. Ühinev meeskond – suhete paranemine ja tulemuslikkuse tõus, paindlikumad rühmanormid, eesmärgid ja sihipärane tegutsemine
4. Arenenud meeskonnad – toimub liidrirolli jaotumine, ei lahkuta enam kergelt, tulemuste jätkuv paranemine.

Mida nim konfliktiks?
Konflikt on töötajatevahelises suhtes esinev vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra.

Milline on konflikti mõju organisatsiooni tulemustele?
Muudatuste algatamiseks sobib kõige paremini optimaalne konflikti tase, sest siis inimesed tahavad ka et midagi muutuks. Kui midagi ette ei võeta väljub konfliks kontrolli alt. Madala ja kõrge konflikti mõju on halb.

Millised on peamised konflikti allikad?

Diferentseerimine -divisjonide ja funktsioonide erinevad eesmärgid.liini ja staabiorganisatsioonivahelised konfliktid
Ülesannete iseloom-võimupiirkondade kattumine
Ressursside nappus

Milline konfliktitase on sobiv muudatuste läbiviimiseks?Optimaalne tase

Millised on muudatuste läbiviimise protsessi peamised etapid?

Muudatuste hädavajalikkuse tunnetamine ja tulevikuvisiooni loomine
Muutuste ees seisvate takistuste kindlakstegemine ja ületamine
Muutuste eeluviimine
Toimunud muutustele hinnangu andmine ja positiivsete muutuste kinnistamine

Milliseid inimesi on vaja muudatuste läbiviimiseks?

Ideede genereerijaid, kes mõtlevad muudatused välja
Tšempione, kes propageerivad uuenduste elluviimise vajalikkust
Sponsoreid, kes ütlevad jah-sõna tippjuhtkonna poolt
Kriitikuid, kes näitavad kätte idee nõrgad kohad.

Mis põhjustavad stressi organisatsioonis?
Ülesande nõuded – kiired otsused, kriitilised otsused. vähene info otsustamiseks.
Füüsilised nõuded – ekstreemsed temperatuurid, halvasti kujundatud tööruum, ohud tervisele.
Rolli nõuded – rolli ebaselgus, rollikonflikt .Isikutevahelised nõuded – rühma surve konfliktsed isiksused .

VI KONTROLL KORDAMISKÜSIMUSED

Mida nim kontrollimiseks?
Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega.Protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine.

Miks on kontrollimine vajalik?

Mikro ja makrokeskkonna muutustega kohanemiseks
Vigade kuhjumise vältimiseks
Keeruka organisatsiooni juhtimiseks
Omahinna minimeerimiseks

Millised on peamiised kontrolli liigid?
Füüsiliste vahendite kontroll – laoseis kvaliteedi kontroll ,inventari kontrolljne
Inimressursside kontroll - valiku, koolituse, arendamise kontroll jne
Ressursi kontroll – müügi- ja turundusprognoosid, tootmisplaan, majandusprognoosid jne
Finantsressursside kontroll – rahavoogude kontroll
Strateegiline kontroll – kui Strateegiline kontroll – kui tulemuslikud on äristrateegia ja selle alamstrateegia eesmärkide saavutamiseks, teostavad tippjuhid
Taktikaline kontroll – kui tulemuslik ja strateegiaga seotud on allüksuste tegevus, teostavad kesktasemejuhid.
Operatsiooni kontroll – ressursside tooteks ja teeuseks muutmise kontroll, näiteks kvaliteedi kontroll, teostavad esmatasandi juhid

Millised on seosed kontrollimise ja planeerimise vahel?
Planeerimine on eesmärkide püstitamine tulevikuks, aga kontroll ongi saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega.

Millised on kontrolli läbiviimise etapid?
Eesmärkide ja standardite väljatöötamine, töötulemuste mõõtmine, tulemuste võrdlemine standarditega, korrektiivide sisseviimine.

Milliseid vigu tehakse praktikas kontrollimisel kõige enam?
Kontrollimissüsteem meelestab töötajaid negatiivselt. Kontroll ei sobi organisatsioonile. Kontrollisüsteem pole kõigile mõistetav.Kontrollisüsteem on kergesti mõjutatav.

.DOCX Laadi alla originaalfail 16 lk · .docx · 64 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

64 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tirtssu Õppematerjali autor

Põhjalik ja pikk fail, mis sisaldab Juhtimise aluse eksami küsimusi ja vastuseid. Lisaks, on iga peatükki lõpus olevad küsimused välja toodud ja vastatud. Sissejuhatus juhtimisse. Juhtimine muutuvas keskkonnas. Planeerimine. Organiseerimine. Eestvedamine ja motiveerimine. Kontroll.

Juhtimise alused juhtimine Planeerimine Organiseerimine Eestvedamine Mehitamine Kontrollimine

Sarnased õppematerjalid

doc

Juhtimise alused - kordamisküsimused

2. Suhtlemis oskused - oskus töötada koos teiste inimestega (oskus motiveerida, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jms.) 3.Kontseptuaalsed oskused - võime luua tervikpilt organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevast keskkonnast. Tehniliste oskustega tegelevad kõige rohkem esmatasandi juhid. Suhtlemis oskustega aga kesktaseme juhid. Kõige rohkem tegelevad tippjuhid kontseptuaalsete oskustega. 4) Kes olid teaduliku juhtimiskoolkonna rajajateks? Teadusliku juhtimise koolkonna on põhiliselt rajanud tööstusorganisatsioonide juhid. Samuti on üheks selle koolkonna esindajaks F.Taylor (1911). 5) Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed? 1. Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötajaid tuleb hoolega valida (et oleks tema oskused ja võimed talle antud tööga vastavad). 3. Töötajaid tuleb hästi treenida ja teha nendega koostööd. Eesmärgiks: luua

Juhtimine

docx

Juhtimise alused küsimused

Juhi põhilised oskused tehnilised, suhtlemisalased ja konseptuaalsed. Tippjuhtidel on suurem rõhk konseptuaalsetel oskustel (48%) järgnevad suhtlemisoskuse (33%) ja siis tehnilised oskused (19%). Kesktasemejuhid on tehnilised oskuded 32%, suhtlemisega seotud oskusi 41% ja konseptuaalsetele pööratakse rõhku 27% ulatuses. Esmatasandi juhtidel on tehnilisi oskusi tarvis 55% ulatuses, suhtlemisega seotud oskusi 31% ja konseptuaalseid oskusi 14% ulatuses. 6. Mille poolest jäid juhtimise ajalukku sellised isikud: Frederic Taylor, Max Weber, Henry Fayol, Elton Mayo, Mary Parker Folett, Douglas McGregor? Frederic Taylor Kirjutas esimese juhtimisalase teose ,,The Principles of Scientific Management". Töö ja töötajate planeerimine ja rakendamine. Max Weber arendas teooria kus organisatsiooni õigeks toimimiseks peab olema selge tööjaotus, selge hierarhia, formaalsed reeglid ja protseduurid. Henry Fayol - Sõnastas esmakordselt juhi tööpõhimõtteid järgiva teooria

Juhtimise alused

docx

Juhtimise alused - slaidid piltidega ja kahed eksamiküsimused

Ratsionaalsus -Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega -Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhtimisse • MIKS TEEVAD INIMESED KOOSTÖÖD? • KUIDAS TEHAKSE KOOSTÖÖD? • Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm • ὄργανον (organon)- instrument, töövahend • ἔργον (ergon)- töö • Tootmine iseendale / teistele • Tööjaotus • Töö inimestega (admin, delegeerimine) / töö ülesandega Organisatsiooni juhtimise mudel: Organisatsiooni kavandamine • Top down mudel • Bottom up mudel • Kliendid, teenindajad, juhid, tippjuhid Juhtimise definitsioonid • Ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks • Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine • Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine sihtseisundite saavutamiseks • Tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks tervikuks sulandamine

Juhtimispsühholoogia

docx

JUHTIMISE KT1 KORDAMISKÜSIMUSED VASTUSTEGA 2016/17

Tehniliste täitjate suunamine ja kontrollimine. 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht?  Väikefirmajuht peab omama ülevaadet kõige firmas toimuva kohta ning palju tööd ise ära tegema.  Suurfirmajuhil on palju alluvaid juhte, kes selle töö tema eest ära teevad.  Esmatasandi juhid peavad ellu viima tipptaseme juhtide seatud eesmärke. 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? Teadusliku juhtimise koolkonna rajajaks oli F. Taylor. Tema 4 printsiipi: 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus

Juhtimine

doc

Juhtimise alused eksamiks õppimise konspekt

Juhtimise alused EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD Sissejuhatus juhtimise kursusesse Organisatsioon: o Org on ühiste eesmärkide nimel tegutsev inimeste grupp. Inimrühm, kellel on kindlad strateegiad, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi nimel. o Organisatsiooni koostisosad: Inimesed Varad Materiaalsed = Ettevõtte rahaline ja füüsiline kapital Immateriaalsed = Intellektuaalne kapital

Organisatsioon ja juhtimine

docx

Organisatsiooni Juhtimine - Kontrolltöö I kordamisküsimused

see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. Keskastme juhid: ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. Spetsialistide tegevuse suunamine. Esmatasandi juhid (esmasjuhid): ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tehniliste täitjate suunamine ja kontrollimine. 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? Looja F. Taylor, esitas oma raamatus 4 põhiprintsiipi: Töö tuleb parima meetodi leidmiseks teaduslikult uurida Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad - vali hoolega, treeni ja arenda teda Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond -

Organisatsiooni juhtimine

pdf

Juhtimise aluste kordamine eksamiks

Juhtimise alused: EKSAMIKS | 16. detsember 2008 Juhtimise aluste märksõnad eksamiks. Juhtimise olemus 1. Juhtimise ülesanne, juhtimise mõiste. a. Juhtimise mõiste Lähtumine objektist Lähtumine juhtimisprotsessist Lähtumine juhtimismeetodist b. Kolm tähtsat asjaolu, mis on vajalikud juhtimise olemuse mõistmiseks Kahe osapoole mõju teisele Ühe osapoole mõju teisele Tulemuste eesmärgivastavuse kontroll c. Juhtide ülesanded Tööde planeerimine ja teostamine, töö efektiivsuse tõstmise kavade väljatöötamine Alluvate allüksuste jooksva töö täitmise kontrollimine ja hindamine Kontaktide pidamine, info vahetamine

Juhtimise alused

docx

Juhtimine kordamisküsimuste vastused 2017 I kontrolltöö

5. Millised on kolm juhtimistasandit? 1. Esmatasandi juhid – kõige esimene juhtimistase, piirdub töö juhtimisega. 2. Kesktaseme juhid – juhivad valdkonda, osakonda või struktuuri üksust 3. Tippjuhid – organisatsiooni tipus olevad juhid, kes juhivad kogu organisatsiooni ja esindavad seda 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Suur pilt vs väike pilt 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? Teadusliku juhtimise koolkonna on põhiliselt rajanud tööstusorganisatsioonide juhid. Üheks selle koolkonna esindajaks F.Taylor. 1 Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2 Töötajaid tuleb hoolega valida (et oleks tema oskused ja võimed talle antud tööga vastavad). 3 Töötajaid tuleb hästi treenida ja teha nendega koostööd. Eesmärgiks:

Majandusõpetus

Rohkem sarnaseid