Kivisüsi Autor:Denis Horenzenko Kivisüsi tekke · KIVISÜSI JA TEISED FOSSIILSED KÜTUSED ON TEKKINUD TAIME-JÄÄNUSTE SETTIMISEL JA KIVISTUMISEL. ON SETTEKIVIM. · 1713. a. kasutati esimest korda raua tootmisel kivisütt. Järgnevatel aastatel juba aurumasinates vabrikutes, raudteel ja kaevandustes. · Tööstusrevolutsioon oli alanud ja ka kõik, · mis sellega kaasneb: · saastamine (esialgu peamiselt õhu), · looduse muutmine, · rahvastiku kiire kasv. Kivisüsi varud erinevatel riikidel USA Venemaa Hiina India 1 Austraalia Saksamaa Ukraina Kasahstan Poola Brasiilia Kiv...
Hüdroenergia 0 0 3 3,7 Maagaas 0 0 0 22,1 Tuumaenergia 0 0 0 6,9 Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti 20 saj algul leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine ja tarbimine maailmas Energiaallikate osatähtsus maailmas 45% 40% 35% tuumaenergia 30% veeenergia
Tahked kütused Ene Sokman Jõhvi Gümnaasium Tahked kütused on: Kivisüsi Pruunsüsi Põlevkivi Turvas Kivisüsi Kivisüsi Kivisöe kaevandus, Leigh-Creek, Ameerika Ühendriigid Kivisüsi · On on musta värvusega kivimisarnane aine, mis koosneb peamiselt süsinikust, vesinikust, hapnikust ning väävlist, mille sisaldus suuresti varieerub leiukohast sõltuvalt. · Kivisöe kütteväärtus sõltub tema süsinikusisaldusest. Kivisüsi on moodustunud miljoneid aastaid tagasi ürgsete taimede lasunditest, tekkis peamiselt karboni ajastul 360 - 286 miljonit aastat tagasi. Kivisöe eelkäija turvas muundus esmalt ligniidiks või pruunsöeks,
Erich Jagomägis Klass:11b Õpetaja : Helgi Muoni Tartu Kivilinna Gümnaasium 2008 Sissejuhatus Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ning eriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Isegi turvas, mis kasvab n-ö meie silmade all, moodustub sedavõrd aeglaselt, et me ei saa seda nimetada taastuvaks maavaraks. Taastuvad kütused on näiteks puit ja nn biokütused sõnnik, põhk jm jäätmed. Kütused, v.a tuumakütus, on üksiti ka keemiatööstuse tooraine
3.3. TAHKED KÜTUSED TAHKED KÜTUSED TURVAS KIVISÜSI PRUUNSÜSI PÕLEVKIVI KIVISÜSI JA TEISED FOSSIILSED KÜTUSED ON TEKKINUD TAIME-JÄÄNUSTE SETTIMISEL JA KIVISTUMISEL. ON SETTEKIVIM. KIVISÖEMAARDLAD SUIUREMAD VARUD: USA, VENEMAA, HIINA Kivisüsi · Tarbitakse enamjaolt tootjariikides · Maailmaturule jõuab 10-15% · Põhja-riikides kasutatakse 2/3 elektrienergia tootmiseks, Lõuna riikides oluline nii tööstuses kui majapidamises Peamised kivisöe tootjad ja eksportijad 2001 a. (mln/t) Kivisüsi Tähtsuselt peale naftat teine energiaallikas · VANAD KIVISÖEBASSEINID · RUHR SAKSAMAA · SILEESIA POOLA · DONBASS UKRAINA · SUURBRITAANNIAS
tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Küll on aga graptoliitargilliiti lühikest aega (19491952) kaevandatud selle uraanisisalduse pärast. 4 Kivisüsi Kivisüsi on tahke must mineraalkütus, mis koosneb75%-95% süsinikku. Tema arengukäik on järgmine: Pruunsüsikivisüsiantrasiit. Kivisüsi on tekkinud kõrgemate taimede jäänustest enam kui 250 miljonit aastat tagasi karboonis ehk kivisöeajastul. Kuna taimne aines on osaliselt kivistunud, loetakse kivisütt fossiilkütuseks. Kivisüsi peitub maapõues kihtide või lasunditena. Selle kättesaamiseks rajatakse kaevandused. Kivisöe kasutuselevõtt kütusena kutsus esile tööstuslike pöörde
Enamasti on tegemist settekivimiga ja tihti käsitletaksegi fosforiiti kui settekivimit, kuid ka kõrge fosforisisaldusega magmakivimeid on olemas (näiteks Hibiinides), mida tihti samuti fosforiidiks nimetatakse. Fosfor esineb fosforiidis mineraal apatiidina (sama mineraal, millest koosnevad näiteks meie hambad). Fosforiidiks peetakse kivimit reeglina siis kui tema P2O5 sisaldus on üle 15...20% Fosforiidimaardla kaart Kivisüsi Kivisüsi tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enamvähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ja antratsiit. Nendevahelise erinevuse määrab peamiselt mattumissügavus. Vastav arengurida näeks välja järgnev: turvas > pruunsüsi > kivisüsi > antratsiit. Seega võib turbast edasisel mattumisel saada pruunsüsi, sellest omakorda kivisüsi jne. Sellesse ritta ei kuulu merelise tekkega fossiilsed kütused nafta ja maagaas
Tallinn 2013 Fossiilsed kütused Kütused koosnevad 300 miljonit aastat vanadest osaliselt lagunenud meretaimedest ja loomadest. Valguse saamiseks kasutatakse aga näiteks energiat, mis on saadud karboni ajastu soosõnajalgu põletades. Need sõnajalad ja meretaimed on 300 miljoni aastaga muidugi muutunud. Tänapäevaks on neist saanud kivisüsi ja nafta, mida tuntakse kui fossiilseid kütuseid. Fossiilne kütus ehk fossiilkütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütustest saadud energiat nimetatakse fossiilenergiaks. Peamised fossiilsed kütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas.
Fossiilsed kütused. Kütused koosnevad 300 miljonit aastat vanadest osaliselt lagunenud meretaimedest ja loomadest. Valguse saamiseks kasutatakse aga näiteks energiat, mis on saadud karboni ajastu soosõnajalgu põletades. Need sõnajalad ja meretaimed on 300 miljoni aastaga muidugi muutunud. Tänapäevaks on neist saanud kivisüsi ja nafta, mida tuntakse kui fossiilseid kütuseid. Fossiilne kütus ehk fossiilkütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütustest saadud energiat nimetatakse fossiilenergiaks. Peamised fossiilsed kütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas.
Suurbritannia maavarad, loodusressursid ja nende kasutamine Suurbritannias leidub rikkalikult erinevaid maavarasid. Sealt võib leida kivisütt, rauamaaki, kivisoola, lubjakivi, kriiti, ränioksiidi, kipsi, kaoliini ehk hiina savi, hõbedat, kulda, pliid ning Cornwalli poolsaarelt on leitud tina. Ka on Suurbritannial ligipääs naftale ja maagaasile. Neid hangib riik Põhjamerest. Kivisüsi, mis oli kord Suurbritannia suurim kaevandussaadus, ei ole tänapäeval enam nii tähtis kui vanasti, kuid seda kaevandatakse endiselt. Kivisüsi kaevandamisalad on ajalooliselt olnud üle Inglismaa, Yorkshirest Kentini kui ka Šotimaal ning Walesis. Tänapäeval on Inglismaal kolm maa-alust kivisüsi kaevandust, millest kaks asuvad Yorkshires ja üks Notthinghamshires ning lisaks neile on ka arvukalt maapealseid kaevandusi. 2007.
IKT-2 Orgaaniline keemiatööstus Eestis Sissejuhatus Orgaaniline keemiatööstus jaguneb põhi- ja peenorgaaniliseks keemiatööstuseks. Põhiorgaaniline keemiatööstus baseerub süsinikku sisaldavatel maavaradel nagu nafta, maagaas, kivisüsi ja põlevkivi ning millede füüsikalis-keemilisel töötlemisel saadakse peamiselt alkaane ja alkeene, benseeni, veegasi ja mis omakorda saavad olema lähteaineteks paljude teiste süsinukuühendite tootmisel: näiteks metaanist saab toota metanooli, eteenist etanooli, benseenist värvainet aniliini ja lahustit tolueeni. Peenorgaaniline keemiatööstus toodab spetsiifilise tarbeväärtusega sünteetilisi süsinikuühendeid, mida vajab meditsiin, toiduainete tööstus, põllumajandus,
alternatiiv põlevkivile Kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmine, mootorsõidukite kütus, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes, väetiste, kangaste, klaasi, terase, plastmassi, värvide jne valmistamisel Turvas Mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete Moodustub niiske ning mõõduka kuni jaheda temperatuuriga kliimaga aladel Mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi Meie rabades kasvab umbes 1mm aastas Kasutatakse kütusena ja taimede kasvupinnasena Osaliselt kasutatakse Sillamäe, Väo, Tartu ja Pärnu elektrijaamades Kivisüsi Süsinikurikas kaustobioliit, mis tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel Turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit Ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed Maailmas genereeritud elektrist 40% kivisöe baasil Tarbijateks on tööstusettevõtted,
Energeetika ja keskkond Loeng 7 ENERGIARESSURSSID Kütused Vee-energia Tuuleenergia Päikese energia Tuumaenergia Biomassi energia KÜTUSED Kütus ehk kütteaine on süsinikku sisaldav aine, mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana Looduslikud kütused: nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas, pruunsüsi, puit Tehiskütused: koks, mootorkütused (bensiin, diiselkütus, petrooleum), masuut, põlevkiviõli, kergekütteõli, generaatorgaas Tahked, vedelad, gaasilised kütused KÜTUSED Fossiilkütused - mittetaastuvad fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavad põlevmaavarad: nafta, erinevad söeliigid, maagaas, põlevkivi jt. Biokütused - bioloogilise päritolu ja organismide
1 Sisukord 1. Energiaallikad ja energiaprobleemid 2. Roheline energia aitab hädast välja 3. Tuuleenergia 4. Päikeseenergia 5. Hüdro ehk vee-energia 6. Kasutatud kirjandus 2 1. Energiaallikad ja energiaprobleemid Nagu me teame, jagatakse energiaallikad taastuvateks ja taastumatuteks Taastumatud energiaallikad Taastuvad energiaallikad nt: nt: põlevkivi, kivisüsi, nafta, päikeseenergia, gaas, turvas, kivisüsi tuuleenergia, vee-energia, puit (mõnes riigis mitte), Põhilised probleemid: biomass · Taastumatute energiaallikate otsasaamise oht · Fossiilsete kütuste (põlevkivi, nafta, gaas, kivisüsi) põletamine rikub looduskeskkonda Põhjalikumalt: · Fossiilsete kütuste põletamine paiskab atmosfääri ohtlikke gaase, mis suurendavad kliima soojenemist
Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu järgi. Kuna sellest oli puudus, võeti kasutusele kivisüsi. Sütt veeti mere-ja raudteid mööda, kuid tulusam oli rajada suured ettevõtted söemaardlate lähedusse. Kivisöe diktatuur kestis 19. sajandi lõpuni kui võeti kasutusele elekter, võimaldades energiat transportide ka suure vahemaa taha. Õpiti veejõu abil energiat tootma. Leiutati sisepõlemismootor, mis viis sõidukite arvu kiire kasvuni ning suure naftavajaduseni. Kui kivisüsi andis 19. saj tõuke tööstuse laienemisele, oli nafta 20. saj kiire majanduskasvu peamine energiaallikas. Praegusel ajal on kasutusel peamiselt: nafta + naftasaadused; maagaas; kivisüsi (peamiselt arengumaades); veejõud ja tuumaenergia, alternatiivsed energialiigid (tuule-; päikese-; maasisene ja bioenergia). Inimkonna kasutamisel on veel mitmeid energialiike, mida praegu veel ei osata/ei tasu kasutada. Halvenev keskkonnaseisund ja naftavarude
Energiamajandus teg. Energiavarade hakimisega, nende töötlemisega elektriks, ning kättetoimetamisega tarbijale (mootori või ahjukütuse) Eestis elekter, kivisüsi, maagaas, Alternatiivsed tuule-, päikese-, vee-, maasisene-, loodete-, ja bioenergia. Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses Puidu osatähtsus on vähenenud. Tänapäeval kasutatakse enamasti maagaasi. Taastumatuid kasutatakse rohkem, kui taastuvaid, sest lihtsalt on maa seest ammutada. Kütteväärtus on suurem. Lai kasutusala. Taastumatu : nafta, tahked kütused, kivisüsi.
settekivimid on tekkinud Graniit moondub: rohkem kui 400 miljonit GNEISS aastat tagasi. Lubjakivi moondub: Settekivimid MARMOR sisaldavad kivistisi Liivakivi moondub: ehk fossiile - taimede KVARTSIIT ja loomade kivistunud Kivisüsi moondub: jäänuseid. GRAFIIT GRANIIT, BASALT, LUBJAKIVI e PAEKIVI, GNEISS, MARMOR, RABAKIVI, VULKAANILINE LIIVAKIVI, KRIIT, KVARTSIIT, GRAFIIT KLAAS e OBSIDIAAN, PÕLEVKIVI, KIVISÜSI, VULKAANILINE TUFF, PRUUNSÜSI, PIMSS DIKTÜONEEMAKILT e GRAPTOLIITARGILLIIT, FOSFORIIT, DOLOKIVI e
Allikalubi Amfiboliit Haliit e. keedusool Argiliit Graniit Aleoroliit Basalt Kabro Bretza Granaat Grafiit Magnetiit Hematiit Kaoloniitsavi Kivisüsi ( läikiv ) + antratsiit Konglomeraat Kilt Karbonaatsed kivimid kips Põlevkivi e. kukersiit Devoni liivakivi Kivigraniit Lipariit Kvarts Lubjakivi Kivisüsi Migmatiit Püriit Marmor Malahiit Ordoviitsiumi liivakivi Kvartsiit Turvas Päevakivi Götiit e . sooraud Pimss Sinisavi Pruunsüsi Sarvkivi Vilgud Väävel talk Sfaleriit kaltsiit Obsidia an Gneiss Vilgukilt Ultraaluseline süvakivim Galeniit Devoni savi paas fluoriit Orbuse kaantega liivakivi
Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Mittetaastuvad energialiigid - Ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Taastumatute energiaallikate kasutamise probleemid: Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas hinnanguliselt lähema 200 aasta jooksul. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust. Fossiilkütuste põletamisega kaasnevad jäätmed ja keskkonnaprobleemid. 3) Energiaallikad:
Kordamisküsimused energeetika kontrolltööks 1. Energiamajanduse kujunemine (tead, millal tõusis ühe või teise energialiigi osatähtsus ja miks?) – vaata kindlasti õpiku skeemi lk.66 ja analüüsi seda. 1) Tööloomade jõud, puit, loomasõnnik – agraarühiskonnas, kõik väga algeline 2) Tuulikud ja vesiveskid - majandus areneb 3) Kivisüsi – 18.-19. saj., tehnoloogiline murrang, võetakse kasutusele aurumasinad 4) Elekter, sisepõlemismootor, nafta – 19.-20. Saj., tehnoloogiline murrang 5) Energiakriis – 1970.ndad, poliitilised põhjused 2. Energiamajanduse allharud. 1) Maavarade kaevandamine 2) Energia tootmine – kütused, soojusenergia, elektrienergia 3) Energia transport 3. Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited. Taastuvad taastumatud
Kordamisküsimused energeetika kontrolltööks 1. Energiamajanduse kujunemine (tead, millal tõusis ühe või teise energialiigi osatähtsus ja miks?) – vaata kindlasti õpiku skeemi lk.66 ja analüüsi seda. 1) Tööloomade jõud, puit, loomasõnnik – agraarühiskonnas, kõik väga algeline 2) Tuulikud ja vesiveskid - majandus areneb 3) Kivisüsi – 18.-19. saj., tehnoloogiline murrang, võetakse kasutusele aurumasinad 4) Elekter, sisepõlemismootor, nafta – 19.-20. Saj., tehnoloogiline murrang 5) Energiakriis – 1970.ndad, poliitilised põhjused 2. Energiamajanduse allharud. 1) Maavarade kaevandamine 2) Energia tootmine – kütused, soojusenergia, elektrienergia 3) Energia transport 3. Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited.
Kuidas on tehnika areng mõjutanud energiamajandust? Andreas Preisfreund Ja Ken Saaver Agraarühiskond Inimeste ja loomade lihasjõud soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskond Ehitati tuulikuid ja vesiveskeid Energia kasutati kohapeal: Jahvatati vilja või pumbati vett Toimus metsade halastamatu raie Hilisindustriaalühiskond Puidu nappus kivisüsi Aurumasin, vedur Kivisüsi(17-19 sajand) Click to edit Master text styles Ettevõtted söemaardlate Second level lähedusse, kuna transport Third level Fourth level oli kallis. Fifth level Tööstuslik tõus (1825-1826) 19 20 saj. vahetus
TAANI ENERGIAMAJANDUS Nastja Sassova TAANI Pealinn: Kopenhaagen Pindala: 43 094 km² Asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel Maismaapiir lõunas Saksamaaga, teisel pool Põhjamerd põhjas Norra, kirdes Rootsi; Läänes Põhjameri, kirdes Läänemeri Gröönimaa Energiavarad Maagaas ja nafta Põhjamerest Kivisüsi Tuuleenergia Päikeseenergia Bioenergia Geotermaalne Tuuleenergia Taanis Moodustab umbes 30% kogu elektrist, mida riigis tarbitakse; Suuremad tootjad Vestas ja Siemens Wind Power; 2008. aastal moodustas tuuleenergia 18,9% Taani elektritoodangust ja 24,1% tootmisvõimsusest; Keskmine tuulekiirus võrdlemisi tagasihoidlik 10 meetri kõrgusel 4,95,6 m/s. Eksport ja import Eksport: toornafta Import: põlevkivi, maagaas, kivisüsi Elektrijaamad Elektrienergia toodang Aitäh!
Prantsusmaa energiamajandus Mari-Liis Kiis 11.B Geograafiline asend Ümber paikneb Lamanche'i väin, Atlandi ookean, Hispaania, Vahemeri, Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburg ja Belgia Koosseisu kuuluvad ka Guadelupe ja Martinique,UusKaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana LõunaAmeerikas, Reunion India ookeanis ning Saint Pierre ja Miquelon Energiavarad Õli Kivisüsi Maagaas Tuumkütus Hüdroelektrienergia Energiavarad (2) Ekport kivisüsi Import naftatooted Elektrijaamad Tuumaelektrijaamad Keskmine elektrienergia toodang ühe inimese kohta on 6800 kWh (tegu on arenenud riigiga) Lisa Minu soovitus energiamajanduse tõhustamiseks, on kasutada säästlikult olemasolevaid ressursse. Tuuleenergiat on võimalik kasutada. Praegune majanduskriis võib takistada uute tuuleelektrijaamade ehitamist. Kasutatud kirjandus http://www.annaabi.ee/P%C3%B5hjalikreferaatPrantsusmaakohtam41484.html AITÄH!
ENERGEETIKA(energiamajandus) 2 suurt haru: Kütusetööstus - nafta, maagaas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi Elektroenergeetika hüdroelektrijaam, soojuselektrijaamad(kasutavad maavarasid), tuuleelektrijaam, tuumaelektrijaam, loodeteelektrijaamad(rannikul tõus ja mõõn), päikeseelektrijaam, geotermaalelektrijaamad(maa soojus) Energiavarade liigitus: Taastuvad tuul, vesi, päike Taastumatud kõik maavarad Teine liigitus: Alternatiivsed kõik taastuvad Traditsioonilised kõik taastumatud
Mongoolia energiamajnduse iseloomustus Energiavarade iseloomustus Mongoolia kõige enam levinud ja ühtlasi kõige olulisem energiavara on kivisüsi, millel riigi majandus suuresti ka põhineb. Suured söemaardlad (joonis 1) asuvad riigi põhja- ja keskosas: pealinna Ulaanbaatari lähistel ja Darhani linna ümbruses, samuti ka täiesti lääneservas. Nüüdseks on avastud ja kasutusele võetud teisigi kivisöe leiukohti Mongoolia lõunapiiri läheduses- Gobi kõrbes. Mongoolias leidub mingil määral ka naftat, kuid see pole majanduslikult nii tähtis kui süsi. Naftat kaevandatakse riigi idaosas ja Gobi kõrbes.
Fossiilsete kütuste tarbimine Kristiina Anton 11 MS • Fossiilkütus e. ürgkütus on maapõuest saadav orgaaniline aine. • Päritolut settekivim • Fossiilkütused põlevad maavarad, mis on tekkinud orgaaniliste ainete fossiliseerumisel • Nafta • Maagaas • Kivisüsi • Pruunsüsi • Põlevkivi • Turvas • Taastumatu maavara (mitmed triljonid aastad) • Biokütus aastakümned • Fossiilkütuse põletamisel eritub biosfääri aineringesse süsinikku, biokütus seda ei tee. • FOSSIILENERGIA • Põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris, mis tekitab kasvuhooneefekti. • Muud saasteained, mis kahjustavad välisõhu kvaliteeti (vääveldioksiid, lämmastikoksiid, süsinikoksiid, süsinikdioksiid)
CH3-CH2--CH2-CH2-CH3--- ; reageerimine halogeenidega.asendusreaktsioon CH 4+Cl2-- CH3Cl+HCl ; ta onradikaalne ahelreaktsioon(radikal:üksiku vab elektroniga aktiivne osa) TAHKE KÜTUS: looduslik-kivisüsi,põlevkivi jm. tehis-turbabrikett,koks.VEDELKÜTUS :looduslik-nafta tehis-bensiin,kütteõli.GAASKÜTUS:looduslik-maagaas tehis- generaatorigaas. Mittetaastuvad e. fossiilsed kütused on nafta , kivisüsi,põlevkivi jms. Taastuvad kütused on puit ja nn.biokütused-sõnnik, põhk jm.jäätmed. Kütused on ka keemiatööstuse tooraine neist saadakse süsinikühendeidja mitmesuguste materjalide tootmiseks(eelist.nafta ja maagaas-odavaimad ja puhtaimad süsivesinike segud)Nafta ja maagaas on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. NN.puidurea fossiilkütused(turvas,pruunsüsi,kivisüsi ja anatratsiit) on moodustunud taimede tselluloosi ja
Euroopa Regiooni kuuluvad riigid Kõik 48 Euroopa riiki Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid Taiga Tundra ja metsatundra Stepp Jää-ja külmakõrb Segamets Lehtmets Vahemereline kuivalembeline põõsastik Kõrb ja poolkõrb Metsastepp Kõrgvööndilisuse ala Maavarad Paljud maavarad otsakorral Rauamaak Boksiit Pruun- ja kivisüsi Keedusool Väävlivarud Kliima 4 aastaaega Parasvööde o Peaaegu kogu Euroopa kuulub parasvöötmesse Euroopa lääneosas on kliima pehmem kui idaosas Lääneosa o Talv Soe ja vihmane Lund sajab vähe o Suvi Jahe Sagedased vihmasajud o Suve ja talve temeratuuride erinevused pole väga suured
3.1. ENERGIAMAJANDUS Milleks on energiat vaja? · Valguse ja soojuse saamiseks · Toidu valmistamiseks · Mootorikütuseks · Masinate tööks · Tahked kütused Muutused energiamajanduses · Agraarühiskonnas saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel · Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid · Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur · 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti · 20 saj algul- leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus · Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine maailmas Energia tarbimine maailmas ENERGIAMAJANDUS- tegeleb energiavarade hankimise, töötlemisega energiaks ja tarbijale kättetoimetamisega. ENERGIAALLIKAD
4) SISEPÕLEMISMOOTOR 20.SAJ. ALGUSES 5) NAFTAAJASTU ALGUS, MAAGAASIKASUTUSELEVÕTT 20.SAJ II POOL 1) TUUMAENERGIA – ALGUSE SAI SÕJALISTEST PROGRAMMIDEST, OSAKAALU KIIRE TÕUS 80. AASTATENI 2) 20. SAJ. LÕPP - TAASTUVENERGEETIKA OSAKAALU TÕUS 3) ENERGIAVARUDE DEFITSIIT, ENERGIAKRIISID, LIIGA SUUR SÕLTUVUS NAFTAST TÄNAPÄEV Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat: 1) Nafta ja naftasaadused – 40% 2) Maagaas – 28% 3) Tahked kütused; kivisüsi – 20% 4) veeenergia – 5% 5) tuumaenergia – 5%
3. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Kus need paiknevad? 4. Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset? 5. Millised on sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks? a. Milliseid alternatiivseid energialiike oleks võimalik kasutada? Põhjenda. 6. Võrdle energiakasutuse mahtu ja struktuuri naaberriikide omaga 1. Leidub rauamaaki, mangaanimaaki, kivisüsi, boksiiti, niklit, naftat, tina, hõbedat, teemandit ja kulda. 2. Imporditakse Naftat, keemiaseadusi ja sütt. Eksporditakse, rauamaaki. Brasiiliast ekspordib naftat Nigeeria 3. Elektrit toodetakse hüdroelektrijaamades, soojuselektrijaamades, tuumaelektrijaamades. Suuremad tööstusettevõtted paiknevad Atlandi Ookeni ääres Rio de Janeiro, Fortaleza ja Sao Paulo linnade lähedal. 4. Elektrienergia tootmine ühe inimese kohta on 2 116.7 kWh
Valem Tihedus m3/kg Kütteväärtus Koostis % kJ/m3 Metaan CH4 0,716 35820 97,1 Etaan C2H6 1,342 63750 0,3 Propaan C3H8 1,967 91260 0,1 Butaan C4H10 2,593 118650 - Pentaan C5H12 3,218 146080 - Lämmastik N2 1,251 2,4 Süsinikdioksiid CO2 1,97 0,1 = 100 Ülesanne 1 Alumine kütteväärtus Põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhuhulk Kolmeaatomilise gaaside teoreetilie maht Veeauru teoreetiline maht Võtan dq=10 Lämmastiku teoreetiline maht Põlemisga...
Masinate tööks Tahked kütused Energiamajandus ..tegeleb energiavarade uurimise hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti 20 saj algul- leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine maailmas Energia tarbimine maailmas Energiaallikate osatähtsus maailmas 45% 40% 35% tuumaenergia 30% veeenergia
Energiamajandus on majandusharu, mis tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks, ning viimaste kätte toimetamisega tarbijatele. Energiaallikad: taastumatu- enerigaallikas, mida ei saa korduvkasutada (nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi), taastuvad- energiaallikas, mida saab lakkamatult kasutada või on võimalik neid teatud aja möödudes uuesti kasutada (tuuleenergia, päikeseenergia, hüdroenergia), traditsiooniline- fosiilkütused (nafta, maagaas, kivisüsi, turvas), tuumaenergia, alternatiiv- laiemaks kasutamiseks puuduvad veel tehnoloogiad või on need kallid. Nafta- Tähtsaim energia allikas. Viimase 30 aasta jooksul pole ükski teine loodusvara maailmamajandust nii palju mõjutanud
Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. · Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. LOODUSVARAD JA KLIIMA Talvel on Prantsusmaal mõnusad pehmed talved ja mõnusad soojad suved. Suvi möödub seal ilma sademeteta, mõnikord harva on sadanud natukene vihma ka. Loodusvarad · Kivisüsi · Raud · Maak · Boksiit · Kala · Puit · Tsink · Kaaliumkarbonaat PRANTSUSMAA ARENGUTASE: SKT ($/el. Kohta ostujõu alusel ) 31 100 Sündimus = 13 Suremus = 9 Imiku suremus = 3,6 Keskmine eluiga (N/M) 84/77 Kirjaoskus = 99,0% Põllumaj. % SKT 2,2 Kuuluvus riikide rühma: arenenud tööstusriik RAHVASTIK: Click to edit Master text styles · Prantsusmaal elab Second level 65,447,374 inimest
Kuna nafta ammutamispaik asub tarbijatest kaugel ja on kallis (arengumaad ei saa seda endale lubada), osad platformid on aga keset ookeane kuhu oleks raske ümbertöölemiseks vajalike asju rajada. Tuumaenergia suur kasutus Osatähtsus kasutamisel: Prantsusmaal (78%) , Leedu (70%) , Slovakkia ja Belgia (55%), Rootsi (50%) Tootjad: USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa Nafta, maagaasi ja kivisöe leiukohad märkida kaardil! Nafta lk 70; maagaas lk71; kivisüsi lk73 Pmst, kõik mis on Pärsia lahes..või sellised rohkem rannikuäärsed alad on nafta Maagaas on peamiselt siis Põhjamere kandis, Kariibimere kandis (USA) Kivisüsi on siis rohkem see mis paikneb rannikust kaugemal.. (umbes midagi nii, kergem mäletada ehk)
Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, niiske ning mõõduka kuni jaheda temperatuuriga aladel, Peamiselt kõrgetel laiustel. Näiteks Venemaal, Kanadas, Skandinaavias, aga ka Eestis. Turvas on maavara, mida kasutatakse kütuse ning taimede kasvupinnasena. Moodustumistingimuste järgi eristatakse madalsooturvast ja rabaturvast KIVISÜSI Kivisüsi on süsinikurikas kaustobioliit. Sisaldavad erineval hulgal süsinikuühendeid. Värvuselt must või hallikasmust Kivisüsi kuulub fossiilsete kütuste hulka ning on tähtis maavara. Tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enam- vähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ja antratsiit. Kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, kuid esineb ka merelise tekkega kivisütt. Maailma kivisöevarud on
Energiamajandus Mida kättesaadavam energia seda kiiremini areneb tehnika ja vähem vaja teha füüsilist tööd. Riigi majand areng sõltub en hinnast, ning kas riik energeetiliselt iseseisev Energiamajandus-majandusharu, tegeleb energeetil materjalide ja toodete uurim, hankim, töötlem, tootm, salvest, transport, turust ja müük Eeldused tööstusrevolutsiooniks: aurumasin(1765), elektrienergia kasutuselevõtt(19saj), kivisüsi Energia hind mõjutab kõiki kaupu ja teenuseid. Taastumatud energ allikad-ei saa korduvkasutada (fossiilkütused nt turvas, nafta, maagaas, põlevkivi) Taastuvad energ allikad-saab lakkamatult v teatud aja möödumist taaskasutada (puit, päike, tuul) Traditsioonilised energiaallikad-kasutamine tavaline, fossiilkütused, tuumaenergia, vesi, puit Alternatiivsed-kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad või on kallid Kütusetööstus-kütuse tootmine
happe (SO2+H2O->H2SO3), mis sajavad vihmaveena alla (vihmavesi on happeline, PH väike). Happevihmad muudavad põllud happeliseks ja hävitavad loodust. Keskkonna saastumist on võimalik vähendada, kui juurutada kinnise tsükliga tootmist (selline tootmine võib olla peaaegu jäätmevaba), muuta tootmisjäägid ohutuks (põletada kütuseid, mis ei sisalda süsinikku) ning kasutada tuule- päikese-, hüdro- ning ka tuumaenergiat. Tähtsamad kaevandatavad kütused on nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, tahked kütused turvas, põlevkivi, kivisüsi, puit, vedelad kütused nafta ja piiritus ning gaasiline kütus maagaas. Kütuse kütteväärtus on kütuse kindla koguse täielikul põlemisel eralduv soojushulk (energia). Seda suurem, mida madalam on süsiniku oksüdatsiooniaste ning mida rohkem on kütuse koostises vesinikku. Toiduained on ained, mida me iga päev lauale paneme ja sööme. Nad sisaldavad toitaineid, mis annavad meile energiat. Tähtsamad toitained
Enamik vetikaid sisaldab mitmesuguseid kasulikke mineraalaineid, suhkruid, vitamiine jm, mistõttu neid kasutatakse toiduks ja ka toidulisandite ning kosmeetikatoodete valmistamisel. 6.Oskab võrrelda sammalde ja sõnajalgade ehitust. Sõnajalad on arenenumad kui samblad. Sammaldel on juurte asemel risaidid erinevalt sõnajalgadest. Sõnajalgadel on puitunud kestaga rakud, aga sammaldel pole. 7.Mõistab vee tähtsust sammalde elus(miks hädavajalik). 8.Teab, kuidas on tekkinud turvas ja kivisüsi ning oskab nimetada nende kasutusalasid. Pooleldi lagunenud turbasamblast ja teistest rabataimedest moodustubki aja jooksul rabaturvas. Turvast kasutatakse kütusena ja väetisena. Kivisöeajasutul surnud taimed ladestusid savi ja muda sisse ning ajapikku moodustus osaliselt lagunenud ja kokkusurutud taimemassist kivisüsi. Kivisüsi kasutatakse kütteainena(kütteõli, bensiin). 9.Teab kuidas jaotatakse sõnajalgtaimi ja oskab iga ühe juurde
-Tahked kütused (kivisüsi, puusüsi) (Hiina, Aasia) +Laialdane kasutus +madal hind - reostus - kallis -tuumaenergia (USA, Hiina) +odav +toodab palju +keskkonnasõbralik - ehitus kallis - avariiohud 3) energiamajandus- majandusharu, mis hõlmab energia tootmise, töötlemise, edastamise ja jaotamise 4)Energiaressursside osatähtsuse muutumine Puitu/vett kasutatud aegade alguses ikka saapalju tuuleveskid kivisüsi nafta maagaas 21.saj: tuumaenergia 5) Nafta ja gaasivarud on kõige suuremad Venemaal ja Saudi-Araabias 6) Nafta ja gaasi töötlemise paigutust mõjutavad tegurid: - põllumajandus - toidutootmine - 7)Kildagaas ja oliliivade kasutamine: Õliliivad: (Kanada) Kaevandatakse ja see mõjub nii inimestele kui loomadele ohtlikult, tekib vääraerngud, vähk jms; tapab linde ja reosta ohtlikult veekogusid ja põhjavett
Lisalugemine: Nafta NAFTA 1. Kütused Kütused Looduslik kütus Tehiskütus Kivisüsi, põlevkivi, nafta, Turbabrikett, koks, bensiin, maagaas kütteõli, generaatorigaas Vahet tehakse taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. · Mittetaastuvad e. fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused, näiteks nafta, kivisüsi, põlevkivi ning ka turvas, mis taastub nii aeglaselt, et seda ei saa nimetada taastuvaks maavaraks
26. TAHKED KÜTUSED Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi on neist ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Seda kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Kuigi söe osatähtsus maailma energiabilansis on pidevalt vähenenud, jääb see suurte varude tõttu ilmselt veel pikaks ajaks arvestatavaks kütuseliigiks. Samas saastab söe põletamine õhku. Turvas, põlevkivi ja pruunsüsi on madala kütteväärtuse tõttu enamasti kohalikud kütused, mida ei tasu kaugele vedada.
1.Energiamajanduse olemus- on majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2.Taastuvad ja taastumatud energiaallikad- TAASTUVAD: maa pöörlemise energia, maa gravitatsioonienergia, tuuleenergia, biomassi energia, vee-energia, loodete ja lainete energia, geotermaal-e maasisene energia, päikeseenergia TAASTUMATUD: Nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas 3.Tahked kütused:süsi(pruun-ja kivisüsi, antratsiit), põlevkivi, turvas, puit. Söe varud maailmas: suured varud on USAs,Hiinas ja Venemaal.Süsi tarbitakse enamasti tootjariikides.Hiina on tõusnud maailma suurimaks kivisöetootjaks.Kokku annavad Hiina,USA ja India tänapäeval 60%maailma kivisöetoodangust. Söe kaubandus maailmas: Pakkumise ülekaal- Austraalia(maailma suurim eksportija),
ENERGIA KORDAMINE Energiamajandus-tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega ja energia kättetoimetamine tarbijale. Taastuvad energialiigid-tuuleenergia, vee-energia, bioenergia, loodete energia, maa sisene soojus Taastumatud energiad-nafta, maagaas, kivi-ja pruunsüsi, turvas, uraanimaak Mittetaastuvate energialiikidega kaasnevad probleemid-varud, efektiivsus, keskkonnaohud. Nafta-puuraukude rajamine meresügavustesse on keeruline, selle käigus on suur oht merevee reostumiseks ja pinnase saastumiseks, maagaas transporditakse torujuhtmeid pidi, mis on kallis ja ohtlik, tahked kütused- põhjustab kasvuhoonegaase, karjäärid rikuvad maastikku, transport on mahukas ja kallis. Tuumaenergia- tekivad üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutuks tegemise tehnoloogia puudub, tekitavad soojusreostust veekogudes Fossiilsed kütused-kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi Kivisüsi-kasutatakse kütusena, elekter, keem...
7. Turvas Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud, näiteks soodes. Turvas moodustub niiske ning mõõduka kuni jaheda temperatuuriga kliimaga aladel, seega on turvas levinud peamiselt kõrgetel laiustel. Näiteks Venemaal, Kanadas, Skandinaavias, aga ka Eestis. Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi. Turvas moodustub turbasamblaist (Sphagnum), aga samuti kõigi teiste rabataimede (nt tupp-villpea) jäänustest. Meie rabades kasvab turbakiht umbes 1mm aastas. Aastatuhandete jooksul on turbakiht Eestis kasvanud kõige rohkem 16 meetrini. Moodustumistingimuste järgi eristatakse madalsooturvast (mis on moodustunud madalsoos) ja rabaturvast (mis on moodustunud rabas). Turvast kasutatakse kütusena ja taimede kasvupinnasena. Turvas on konkurentsi-
Eosed valmivad lehtede alumistel külgedel eoslates Liigiline mitmekesisus suur SÕNAJALAD Maarjasõnajalg Laanesõnajalg Kivisöeajastu U. 300 mln aastat tagasi oli kliima niiske ja soe ning maad katsid suured osja-, kolla- ja sõnajalametsad Karboniajastu mets Kliima jahenedes enamik suuri taimi hukkus Sellest hukkunud massist moodustus pealmiste kihtide raskuse ja maa sisesoojuse tõttu ajapikku kivisüsi. Veel praegugi on kivisöelademes leida kivistisi Kivisöeajastu Sõnajalgtaimede tähtsus Kivisüsion üks maailma levinumaid kütteaineid Kivisöest tehakse bensiini, ravimeid ja lõhnaaineid Osa rahvaid söövad mõningaid sõnajalgu Toataimed Sõnajalgtaimede tähtsus TV. Lk. 10-11 1. Mis on sammaldel ja sõnajalgtaimedel ühist? 2. Miks kivisüsi põleb ja annab sooja?
Loodusvarad ja nende kasutamine Loodusvarad - loodusressursid, mida inimene saab kasutada oma otstarbeks (elutegevuseks). Maavarad - kivimid, gaasid, mil on majanduslik otstarve suur. Jagunemine: *taastuvad *taastumatud Energeetilised loodusvarad: *energia saamiseks: Taastuvad - puit, vesi, õhk, päikeseenergia, maasiseenergia, bioenergia Taastumatud - nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas, uraanimaak TRADITSIOONILISED ... energiavarad, mis antud tehnoloogiaga on tavapärased. Praegu: nafta, maagaas, süsi, tuumaenergia. Erinevates piirkondades erinev. ALTERNATIIVSED ... antud tehnoloogilise arengu puhul pole tavapärane. (Tuuleenergia, vee-energia) Energeetika Hõlmab kõiki sektoreid Tegeleb maavarade kaevandamisega, energia tootmisega ja energia transportimisega tarbijani. Energia tootmine: * kütuste tootmine * soojusenergia tootmine * elektrienergia tootmine
14. ENERGIAMAJANDUS Agraarühiskonnas oli energiasaamisallikaks inimeste ja tööloomade lihasjõud. Soojusenergia saamiseks põletati puitu, õlgi ja kuivatatud loomasõnnikut. Tööstuse arenedes suurenes nõudlus puusöe järele kiiresti, mis tõi kaasa metsade suuremahulise raie. Kuna puitu hakkas väheks jääma, tuli 17. sajandil kasutusele võtta kivisüsi, kusjuures algselt arvati, et see on puidust kehvem kütus. Kivisöe kasutamine suurenes järgneva paarisaja aasta jooksul ning leiutati ka aurumasin. See kõik pani aluse iseseisvale energiamajandusele. Ettevõtteid rajati söemaardlate lähedusse. Kivisöe ainuvalitsus kestis 19 sajandi lõpuni. 19-20 sajandi vahetusel võeti kasutusele elekter see uuendus lubas energiat transportida ka kaugemale. Tänu sellele