AGRAARAJASTU majandusharudpõllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus tootmisüksus-mõis, talu töö iseloom-käsitöö kasutatavad ressursid-maa, mets, vesi tegevuspiirkond-maakond, provints veokulud-väga kõrged osalemine maailmamaj.-üksikute kaupadega Kestis Euroopas 15.saj-ni INDUSTRIAALAJASTU Majandusharud- töötlev tööstus, tekstiilimasinatööstus, metallurgia Tootmisüksus-ettevõte, tehas Töö iseloom-masinatöö Kasutatavad ressursid- maavarad Tegevuspiirkond-riik(kolooniad) veokulud-kõrged Osalemine maailmamaj.-üksteisest iseloeeritud majandussüsteemid Kestis Euroopas kuni 1970 INFOAJASTU majandusharudteenindus, info töötlemine/edastamine, transport tootmisüksus-uurimis- või teenindusüksus töö iseloom-vaimne töö kasutatavad ressursid-informatsioon
Agraarajastu Industriaalaj. majandusharud metsandus,kalandus,jahindus tekstiil,metallurgia, masina tootmisüksus mõis,talu ettevõte, tehas töö iseloom käsitsitöö masinatöö ressursid(kas.) maa,mets,vesi maavarad tegevuspiirkond maakond,provints riik (kolooniad) veokulud väga kõrged kõrged osalemine mm. üksikud kaubad 1)üksteisest isoleeritud 2)globaalse ulatusega Infoajastu info töötlemine,edastamine,transport uurimis-või teenindusüksus vaimne töö informatsioon kogu maailm(rahvusvah. firmad) väikesed 1) 2)ühtne maailmamaj.
töökoht. L-Am tulevad paljud inimesed linna tööle, aga neil puudub elukoht. Arenenud riikides elab üle 70% inimestest linnades. Arengumaadel alla 50%. Agraarajastu linnad Hansalinnade liikumine Tekkisid kõigepealt jõgede äärde Hansalinnade liikumine. Põhiliselt tegutsesid käsitöölised ja kaupmehed Elanike arv mõnisada-mõnituhat Agraarajastu lõpuks elas linnades 1-2%inimestest. Esimene suurem linn oli Rooma Industriaalajastu linnad Miljonilinnadeks said New York Linnades arenes tööstus Kiire linnastumine Tehnika rakendamine maal tööviljakus tõusis. Eeslinnastumine suburbanisatsioon linlased hakkasid elukohana järjest enam eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid Vastulinnastumine - kontraurbanisatsioon elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Tekivad aglomeratsioonid ehk linnastud linnade kogumid.
Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: kliima, reljeef, vesi, mullad. Majanduslikud: tööjõud, kapital, tehnika. Põllumajandus on suur arengumaades ja väike P-Ameerikas, Euroopas. Tootmisvormid: Agraalajastu-korilus, küttimine, kalapüük. Industriaalajastu: segatalud-kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi omatarbeks. Spetsialiseerunud suurtalu- spetsialiseerunud ühele tootele:lilled, seened. Toodang:kõik müügiks, levinud Euroopas, P-Ameerikas, kasvab Jaapanis.Piimakarjatalud:kõige rohkem Põhja-Euroopas, USA, Kanada kirde -ja loodeosas. Ekstensiivsed teraviljatalud-levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias.Rohtlate piirkondades. Suure pindalaga peamiselt nisutalud
2)kõrge inimarenguga riigid (Eesti) 3)keskmise inimarenguga riigid 4)madala inimarenguga riigid Banaanivabariik vähem arenenud riigid väikese pindala ja rahvaarvuga istandusriigid. Arenenud riigi põhja-ameerika, austraalia, euroopa. Põhjariigid Arengumaad Aafrika. Lõunariigid Inimajaloo 3 ajastust: 1)agaarühiskond (põllumajandus) 2)tööstusühiskond (industriaalajastu) 3)infoühiskond (infoajastu) Agaarühiskond Rõhk tootmises kvaliteedil, primaarsektori domineerimine, õiguslik kaitsetus, sotsiaalne kihistumine, paikne eluviis, religiooni domineerimine, halb haridus Tööstusühiskond Arenev tööstus, sekundaarsektori domineerimine, tehnika ja teaduse revolutsioon, õigused ja vabadused, demokraatia areng, klassiühiskond, inimeste liikuvus, linnastumine, hariduse ja kultuuri tõus
PÕLLUMAJANDUS põllumajandusliku tootmise vormid Mõisteid põllumajanduslik maa haritav maa looduslik rohumaa omatarbeline põllumajandus kaubaline põllumajandus Agraarajastu tootmisvormid talu mõis Industriaalajastu põllumajandus segatalu spetsialiseeritud suurtalu piimakarjatalu ekstensiivne teraviljatalu rantso istandus Infoajastu põllumajandus ökoloogiline ehk mahepõllumajandus Põllumajandusliku tootmise vormid Enne industriaalset perioodi (Eestis enne 20. sajandit) talu - maa kuulub mõisale, talu maksab renti, tegeleb tootmisega mõis - töötleb talude toodetu (piim, vili, kartul, vill jne.) ning müüb selle turul
infoühiskonnale. Sealjuures oli ka naftakriisiks nimetatud majanduslangus osaliselt ajendatud võimaliku ökoloogilise katastroofi - globaalse saastumise ja loodusvarade ammendumise ohust. Järsult suurenesid kulutused energeetikale ja keskkonnakaitsele. Arenenud maade majanduskasv kahanes nullilähedaseks ja langes kriisiaastatel miinuspoolelegi. Vana tööstusühiskond oli kadumas ning tekkimas uus - infoühiskond. ÜHISKONNA ARENGU PÕHIJOONED AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus majandusharud metsandus, tekstiilitööstus metallurgia info töötlemine, kalandus, masinatööstus jm edastamine, transport 2 jahindus jm
Kordamisküsimused 1. Ajastu Agraar-ajastu Industriaalajastu Infoajastu Peamised Põllumajandus Töötlev tööstus Teenindus, majandusharud Metsanud, Tekstiilitööstus, Info töötlemine, jahindus,kalanuds energeetika, edastamine, metallurgia, transport,side. masinatööstus Töö iseloom Käsitöö Masinatöö Vaimne töö
Ajastu Agraarajastu Industriaalajastu Infoajastu Peamised Põllumajandus, metsandus, Töötlev tööstus, Teenindus, info töötlemineja mahandusharud Kalandus, jahindus Tekstiili,masinatööstus edastamine, transport Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis või teenindusüksus Töö iseloom Käsiitsitöö Masinatöö Vaimne töö
majanduslike võimaluste suurendamine. 1868.aastal pidas Carl Robert Jakobson, üks rahvusliku liikumise juhtkujusid ,,Vanemuise" seltsis oma I isamaakõne, milles maalis idüllilise pildi eestlaste muistsest kultuurist. Parodoksaalsel kombel aga langes rahvusliku ärkamisega kokku senise rahvakultuuri taandumine. 19.saj. jooksul leidsid rahva eluviisis aset suured muutused, sest maailmas oli juba alanud industriaalajastu ja vähehaaval jõudis see ka Eestisse. Üha suurema tähtsuse omandas masinatöö, taandus isemajandav talupidamine, käsitööesemeid hakkas asendama laiatarbekaup, elav rahvaluule taganes raamatute ja ajalehtede ees. Rahvusliku liikumise kõrgaastaid iseloomustavad paljud ühised ettevõtmised, mis kinnitasid eestlaste rahvusliku enesetunnet. Neist tähtsaim oli I üldlaulupidu 1869.aastal Tartus. Selle algatasid Johann Voldemar Jannsen ja tema juhitud ,,Vanemuise " selts.
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. MAJANDUS hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem MAAILMAMAJANDUS kogu maailma hõlmav majandus TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis Agraarühiskonnale iseloomulik Põlluharimine (alepõllundus) Loomade kodustamine ja rändkarjakasvatus Elatusmajandus e. naturaalmajandus Käsitöölised Seisuslikud ühiskonnad, kogukonnad Kaubeldi luksuskaupadega Industriaalühiskonna kujunemise ja arengu eeldused Mitmeväljasüsteem Tõu- ja sordiaretus Levisid vesiveskid ja tuulikud Metallisulatuses uued meetodid Uued navigatsiooniseadmed
.............................................................................................................6 Arenenud riikide põllumajandus..........................................................................................7 Arengumaade probleemid....................................................................................................7 Agaarajastu põllumajandus .................................................................................................7 Industriaalajastu põllumajandus...........................................................................................8 Infoajastu põllumajandus.....................................................................................................9 Põllumajandus Eestis........................................................................................................... 9 Toiduainetööstus ja kaubandus......................................................................................10 Kokkuvõte
Ühiskonna arengu peamised jooned AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised Põllumajandus, Töötlev tööstus Teenindus, info majandusharud metsandus, kalandus, (tekstiili-, masina-, töötlemine ja jahindus keemiatööstus jm) edastamine, transport.
hiljem jäädi paikseks või tegeleti rändkarjakasvatusega kasutusele võeti sõnnik väetisena toidutagavarad mõisasüsteem teorent naturaalrent tänapäeval levinud arengumaades iseloomulik: elatus- e. naturaalmajandus toodab nii palju kui tarbib madal tootlikkus (produktiivsus) palju toodetakse maaala kohta kõrge tööhõive põllumajanduses Industriaalajastu põllumajandusreformi käigus jagati või müüdi maad talupoegadele ajapikku toodeti ka müügiks toodeti enamasti teravilja loomi linde segatalud iseloomulik arengumaadele (brasiilia - kohvioad) spetsialiseerunud suurtalud turu survel keskenduti ühele või mitmele suunale kaasaegsem tehnika arenes kaubavahetus tööjõudlus suurenes levik : Euroopa ja Põhja-Ameerika
põlluharimine koondusid kokku. Võeti kasutusele uued tehnoloogiad nagu veoloomade kasutus, põlispõllundus ja veoloomade sõnniku kasutamine. Selles ühiskonnas tegeldi kalanduse, metsanduse ja jahindusega, asju toodeti endale ja käsitsi, inimesed tegelesid enamasti põllumajandusega ning valdavalt kasutati maad, metsa ja vett. Tegeldi maakondade ja provintside piires ning maailmamajanduses kaubeldi üksikute kaupadega. Industriaalajastu jaguneb kaheks: varaindustriaalne ja hilisindrustiaalne. Varaindustriaalses(15. saj) toodeti asju käsitsi ja asi liikus juba tehaste poole, kus üks inimene hakkas üht "operatsiooni" tootega tegema. Tekkisid tõuloomad/taimed, tuulikud, uued tootmisviisid, tulirelvad jne. Hilisindustriaalses(ca 18. saj) tekkisid juba mingid masinad ja asjad ning tootmine koondus ühte kokku ja muutus kiiremaks. Kasutusele võeti
Ekvatoriaalne: maniokk, mais, riis, banaan, suhkruroog, kakaopuu, kohvipuu. 7. Selgita teatud riigi või piirkonna põllumajanduse spetsialiseerumist. Austraalia ja Uus merema suurimad lambakasvatajad. USA, Argentinas, Lõuna- Aafrikas levinud rantsod. 8. Iseloomusta põllumajandusliku tootmise vorme. Agraarajastu põllumajandus- maastja põllumajandusest kujunes mõisasüsteem. Mõisnik andis maa talupojale kasutada ja nõudis selle eest renti. Industriaalajastu põllumajandus- Iseseisvate segatalude teke : talunik tootis peamiselt enda tarbeks, ainult mõnda saadust toodeti müügiks. Spetsialiseeritus suurtalud- Piimakarjatalitus - Ekstensivsed teraviljatalud Usas tuleb peremes tallu ainult külvi ja lõikuse ajaks ning palkab selleks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga ja vili müüakse edasi Rantso- loomakasvatusmajand Istandus- taimekasvatusmajandus.
järgi on rahvastikust 77,1% valgenahalised, 12,9% afroameeriklased, 4,2% Aasia päritolu ameeriklased, 1,5% põlisameeriklased (indiaanlased ja eskimod), 0,3% Hawaii ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud ning 4% teistest rassidest. Demograafiline siire on ka Põhja-Ameerikas lõppenud ja loomulik iive on nullilähedane, kuid mõlema riigi rahvaarv kasvab kiiresti sisserände tõttu. Praegusel ajal tuleb enamik sisserändajaid Ladina-Ameerikast ja Aasiast .Industriaalajastu suurte linnastute ümberkujunemine infoajastu asulatevõrgus Põhja-Ameerikas juba üsna kaugele jõudnud. Väiketalud ja linnad hääbuvad kiiresti ja ole poole põhja-ameeriklastest elab suuremates linnades või nende vahetus lähedusse jäävates eeslinnades. Maal ja väikelinnades elab vaevalt 10% rahvastikust. Kanadas on maarahvastiku osakaal veelgi väiksem. USA põhirahvus on ameeriklased. See rahvus kujunes inglisekeelse tuumiku ümber, kellega
maailmamajanduses ei osaleta saagist mõisnikule turule levinud Mustas Aafrikas Mõisad toodavad ka ise: teorent tööga · Hilisagraarne tootmisviis makstav rent Mõisasüsteem: mõisnikud, talupojad - Arengumaades laialt levinud (va Must- Aafrika) 2. INDUSTRIAALAJASTU PÕLLUMAJANDUS · Segatalud Reformide käigus jaotati maa talupoegadele, tekkisid segatalud. Algselt elatusmajandus säilis, toodeti peamiselt enda tarbeks, hiljem teatud saadused turule. Laialt levinud arengumaades, arenenud riikides läbitud. Nt Kariibi mere saartel banaanid, Brasiilias kohvioad, Sri Lankal teepõõsas, Kagu-Aasias heveapuu · Spetsialiseeritud suurtalud Iseloomulik kõrge tööviljakus, tootlikkus ja tehnoloogiline tase (mehhaniseeritus).
Soome Põllumajandusliku tootmise vormid 1. Agraarajastu põllumajandus minevikus elatusid inimesed korilusest, küttimisest ja kalapüügist, kasutades toiduks vaid looduses leiduvat. Eksisteeris elatusmajandus, mis tähendab, et kõik, mis saadi kasutati enda jaoks ja müügiks ei jäänud midagi. Toodang oli väike, kuna sõltutakse loodusest ja puuduvad masinad ja moodsad tootmisviisid. 2. Industriaalajastu põllumajandus Kui varem kuulus maa mõisnikule siis nüüd said ,,talupojad" endale maa ja aeglaselt hakkas ka tootlikkus tõusma. Talupoegadel puudus ka motivatsioon oma tööd hästi teha, kuna tulemusi see ei toonud. Peale pärisorjuse kaotamist said talupojad vabaks ja nad said osta maa ära. Vilja ülejääk sai müüa turul ja sealt tuli ka raha. See viis ka omakorda maareformini, kuna riigile polnud mõisad enam majanduslikul
Geograafia kordamine 1. Seleta mõiste - tootmisviis Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Tootmisviisid võivad olla traditsioonilised, industriaalsed. Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: agraarühiskond/agraarajastu., industriaalühiskond/industriaalajastu, infoühiskond/infoajastu. 2. Iseloomusta erinevaidühiskonna arenguetappe (agraarühiskond, tööstusühiskond, infoühiskond) põhitunnuste alusel (tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus) Agraarühiskond: toodeti enda vajaduste põhiselt; peamised majandusharud olid metsandus, kalandus, põllundus; maailmamajanduses osalesid üksikud kaubad; tööd tehti käsitsi, tööviljakus oli madal.
saksastamine, venestamine. Riigi rolli kasv staatusega positsioonile Kutsehariduse algus Haridussüsteemi tunnistused ei ole enam 20. sajand I pool industriaalajastu – tööturu võtmed vaid nende eestubade palgatööühiskond. Elukutse on võti, mis avab võtmed, kus jaotatakse tööturu uste maailma väravad. Standardiseeritud võtmeid täistööhõive süsteem
Rantsod on levinud USAs, Austraalias, Argentinas, Lõuna- Aafrikas. 5)Istandus on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. (kohv, suhkruroog, puuviljad). Suur rõhk agrotehnikal, kasutatakse odavat tööjõudu, paljud istandused eelkõige arengumaades. 5. Agraarajastu Peamiselt elatusid inimesed koriluset, küttimisest ning kalapüügist, toitu ei kogutud, elu sõltus sellest palju toitu leiti. Industriaalajastu Tekkisid segatalud. Hakati tegelema toidu müügiga infoajastu põhineb peamiselt kaubandusele. Tööd teevad enamasti masinad, suund on mahepõllundus. 7. Milliseid mõjusid avaldab põllumajandus keskkonnale? Too näiteid pmj'ga kaasnevatest kesk. Probleemidest. *Metsaraie, soode kuivendamine,kuivade alade niisutamine uute põllumaade saamise eesmärgil on väga suurtel aladel hävitanud ja muutnud looduslikke ökosüsteeme ning rikkunud looduslikku veereziimi.
Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com www.koolielu.ee/pages.php/03111104?txtid=5997&get=2 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Gümnaasium 1 Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite Tootmisviisid võivad olla : hankimise viis. Traditsioonilised Industriaalsed Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: 1.Agraarühiskond / agraarajastu 2.Industriaalühiskond /industriaalajastu 3.Infoühiskond / infoajastu 2 Agraarajastu Vanim vorm on korilus: Inimene on rändava eluviisiga Inimeste kogukonnad on üksteisest majanduslikult isoleeritud Pole raha, pole tööstust Madala tööviljakusega käsitsitöö Pered on nii tootjad kui ka tarbijad On levinud praegu vähesel määral Okeaanias, Aasias, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas / vähesed hõimud / 3 Kütmine Aafrikas /Keenia/,
Kordamisküsimused 1. Ajastu Agraarajastu Industriaalajastu Infoajastu Peamised majandusharud Põllumajand töötlev teenindus-info us, tööstus- töötlemine, metsandus, tekstiil, transport, kalandus, masinatööstus, kaubandus, jahindus. metallurgia. meelelahutus.
NN. Naftakriis Osaliselt ajendatud võimaliku ökokatastroofi ohust ( globaalne saastumine, loodusvarade ammendumine ) järsult suurenesid kulutused energeetikale ja keskkonnakaitsele Arenenud maade majanduskasv kahanes nullilähedale, isegi miinustesse Vana tööstusühiskond hakkas asenduma uue infoühiskonnaga. Ühiskonna arengu peamised jooned Peamised majandusharud Agraarajastu - põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus-hõive primaarsektoris Industriaalajastu töötel tööstus, tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus jm.- hõive sekundaarsektoris infoajastu teenindus,info töötlemine, edastamine, transport j. - hõive tertsiaarsektoris. Agraarajastu Industriaalajastu Infoajastu Peamine Mõis talu Ettevõte, tehas Uurimis-või tootmiskütus teenindusüksus
· Minevikus korilus, küttimine, kalapüük. Nüüd vaid Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Aasias. · 10 000 aastat tagasi kodustati loomi, hariti põldu. · Taime- ja loomakasvatus ühendati. Mindi üle põlispõldudele ja paiksele eluviisile. Esmalt jäädi paikseks Edela-Aasias, Hiinas, Kesk-Ameerikas. · Põlispõllundus arenes, tekkis toidutagavara. Maad hõivasid jõukamad pered. Tekkis maaomand, mõisasüsteem (mõisnik, talunik) praegugi levinud arengumaades. Industriaalajastu põllumajandus · Reformide käigus jagati mõisamaa talupoegadele, tekkisid iseseisvad segatalud. Talunik tootis endale, mõnda saadust hakati tootma ka müügiks. 19. saj. Eestis lina. Nüüd Brasiilias kohviube, Kariibi mere saartel banaane. Segatalud tüüpilised arengumaades. · Segatalud muutusid tootlikumaks. Talud hakkasid liituma. Tekkisid spetsialiseeritud suurtalud. Levinud peamiselt Euroopas, Põhja-Ameerikas, ka Jaapanis.
* inforiigid *uustööstusmaad (uusindustriaalmaad) *toorainemaad *vaesed riigid Iseloomusta neid lühidalt ja too iga rühma kohta mõni riik näiteks. 5.Missuguseid infoühiskonnale iseloomulikke jooni on Eestil? Kas Eestit saab pidada infoühiskonnaks? Põhjenda oma vastust. Vt ka seda! MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus majandusharud metsandus, tekstiilitööstus, äriteenused: info kalandus, jahindus metallurgia, töötlemine, edastamine, masinatööstus jm turu-uuringud jne, biotehnoloogia,
Nüüd vaid Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Aasias. · 10 000 aastat tagasi kodustati loomi, hariti põldu. · 8 Taime- ja loomakasvatus ühendati. Mindi üle põlispõldudele ja paiksele eluviisile. Esmalt jäädi paikseks Edela-Aasias, Hiinas, Kesk-Ameerikas. · Põlispõllundus arenes, tekkis toidutagavara. Maad hõivasid jõukamad pered. Tekkis maaomand, mõisasüsteem (mõisnik, talunik) praegugi levinud arengumaades. · · Industriaalajastu põllumajandus · Reformide käigus jagati mõisamaa talupoegadele, tekkisid iseseisvad segatalud. Talunik tootis endale, mõnda saadust hakati tootma ka müügiks. 19. saj. Eestis lina. Nüüd Brasiilias kohviube, Kariibi mere saartel banaane. Segatalud tüüpilised arengumaades. · Segatalud muutusid tootlikumaks. Talud hakkasid liituma. Tekkisid spetsialiseeritud suurtalud. Levinud peamiselt Euroopas, Põhja-Ameerikas, ka Jaapanis.
Lisaks neile mõjutab põllumajandust ka tootmise korraldamine. Tootmise korraldamine on aegade jooksul teinud läbi suuri ja keerulisi arenguid. Uue keerukal geenitehnoloogial põhineva kaasaegse kaubalise põllumajanduse kõrval on endiselt olemas ka piirkondi kus põlluharimine ja karjakasvatus on väga algelised. Agraarajastu ehk põllumajandusajastu - algas 6000 7000 aastat tagasi kuni umbes 15 sajand. Industriaalajastu ehk tööstusajastu algas 15 sajandil umbes 20. sajand Infoajastu, alates 20. sajandi keskpaigast Põllumajandus agraarajastul: Kauges minevikus tegelesid inimesed koriluse, küttimise ja kalapüügiga. Elati väikestes kogukondades ja toiduotsingud ulatusid elukohast väga kaugele. Inimeste arv sõltus toidust. Aja möödudes hakati kodustama loomi ja harima põldusid. Alepõldudel kasvatati tera- ja mugulvilju
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖ "ESMASEKTOR" 1. Esmasektor Esmasektori ehk hankiva sectori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. Kõrgelt arenenud infoühiskonnas, kus tööviljakus on väga kõrge, tullakse toime vähese tööjõuga. Esmasektori allharud: põllumajandus (taimekasvatus ja loomakasvatus), metsandus, kalandus, jahindus, toorainet töötlevad harud (toiduaine-, kerge-, metsatööstus) ja paljud teenused (aretustegevus, maaparandus, nõustamine); maavarade kaevandamine kuulub nii esmasektori kui ka töötleva tööstuse alla. Arenenud riikides, kus põllumajanduses kasutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi, on selles sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist (Suurbritannia 1%, Rootsi 2%). Arengumaades leiab põllumajanduses rakendust valdav osa tööealistest ...
o hiljem jäädi paikseks või tegeleti rändkarjakasvatusega o kasutusele võeti sõnnik väetisena o toidutagavarad o mõisasüsteem teorent naturaalrent o tänapäeval levinud arengumaades o iseloomulik: elatus- e. naturaalmajandus - toodab nii palju kui tarbib madal tootlikkus (produktiivsus) - palju toodetakse maaala kohta kõrge tööhõive põllumajanduses o Industriaalajastu o põllumajandusreformi käigus jagati või müüdi maad talupoegadele o ajapikku toodeti ka müügiks o toodeti enamasti - teravilja, loomi, linde o segatalud o iseloomulik arengumaadele (Brasiilia - kohvioad) o spetsialiseerunud suurtalud o turu survel keskenduti ühele või mitmele suunale o kaasaegsem tehnika o arenes kaubavahetus o tööjõudlus suurenes o levik : Euroopa ja Põhja-Ameerika
Elektromehaaniline ajastu (18401940) Kuigi 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul osati elektrit juba võrdlemisi hästi kasutada, siis raskused seisnesid paljuski: 1. teatud mehaaniliste komponentide asendamises elektroonilistega; 2. elektrooniliste komponentide puudumises. Selle ajastu üheks tunnuseks on kiire infotehnoloogia areng eri sektorites ja suundades. 7 Telekommunikatsioon Industriaalajastu algusega 18. sajandil sai alguse ka erinevate kommunikatsioonivahendite kasutamine. Telekommunikatsioonivahendite esile tõusuga tekkis ka vajadus parema informatsiooni haldamise ja edastamise süsteemide järele. Telegraafiga, mida võib pidada esimeseks kommunikatsioonivahendite buumi eestvedajaks, (leiutatud 19. sajandi algul) polnud võimalik kiiresti edastada sõnumeid ning lisaks vajas see ka kokkuleppelist süsteemi info edastamiseks
loomatõugude valik oleneb õhutemp. Ning sademete hulgast, aastaajalisest jaotusest. Agraarajastu põllumajandus - minevikus elatuti korilusest, küttimisest ja kalapüügist, toiduks vaid loodusest leiduv. Korilased elasid väikeste kogukondadena ja läbisid toiduotsinguil pikki vahemaid. Toiduvarusi ei kogutud, inimeste arv sõltus toidu saamisest. U 10000 a tagasi hakati kodustama loome ja harima põldu. Taime- ja loomaliigid leiti väga pika ajavältel läbi juhuslike kogemuste. Industriaalajastu põllumajandus - industriaalajastul pm toimusid suured muutused. Pm reformide käigus jagati mõisamaa täielikult või osaliselt talupoegadele, tekkisid ise seisvad segatalud. Talunik tootis oma perekonna jaoks toiduaineid, mõndasaadust hakati sõltuvalt loodusoludest ja traditsioonidest tootma ka müügiks. Segatalude edasise arengu käigus tekkisid spetsialiseeritud suurtalud, kus müügiks toodeti vaid mõndasaadust. Levinud on nad euroopas ja põhja-ameerikas, neid kasvab ka jaapanis
inimajaloo vältel kokku, kusjuures suurema osa toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenendu riigid. Fossiilkütuste põletamisel eralduv süsihappegaasd (CO 2 ) ja muud heitmed on peamised globaalse soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad. Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu. Soojusenergiat saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Industriaalajastu alguses hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid. Tööstuse laienedes kasvas kiiresti nõudlus puidu ja puusöe järele, mis viis metsade halastamatule raiumisele. Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mis pani pärast aurumasina leiutamist aluse iseseisvale energiamajandusele. Kivisöe ainuvalitsemine energiamajanduses kestis 19. sajandi lõpuni. Suureks pöördeks energiamajanduses sai elektri kasutuselevõtt 19. 20. saj. vahetusel
· Prügilad · Liigne väetiste ja mürkide kasutamine · Elektrijaamades kasutatakse vett jahutamiseks · Põlevkivituha transportimine settebasseinidesse Maailmamajanduse kujunemine Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis. Tootmisviisid võivad olla : · Traditsioonilised · Industriaalsed Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: 1) Agraarühiskond / agraarajastu 2) Industriaalühiskond / industriaalajastu 3) Infoühiskond / infoajastu Agraarajastu Vanim vorm on korilus: · Inimene on rändava eluviisiga · Inimeste kogukonnad on üksteisest majanduslikult isoleeritud · Pole raha, pole tööstust · Madala tööviljakusega käsitsitöö · Pered on nii tootjad kui ka tarbijad · On levinud praegu vähesel määral Okeaanias, Aasias, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas / vähesed hõimud / Varagraarne tootmisviis 6000-10000 a tagasi
Järeldas, et need ei saa kunagi kokku. Ja et keha on kokku monteeritav. Kui oleks olemas vajalik oskusteavet. Inimest ei saa konstrueerida. Keha saab konstrueerida. On võimalik koostada inimese sarnaseid olendeid/masinaid roboteid. Tähtis on in mõtlev mina. Kogu lääne maailm on rajatud tehnoloogiale ja arengule. Nt keskajal oli euroopa mahajäänum kui nt Iraak. Roll oli kiimal. Tööstus revolutsioon muutis seda. Kuidas vallutada loodusjõude, kuidas saada kätte materjal. Industriaalajastu. Tehnoloogiaga on kaasa käinud palju hirme läbi ajastute. Selgus et tehnoloogia on keskne ja neutraalne. Indust. Müüdi probleem in kaotab oma iseseisvuse ja muutub osa masinaks. Kõiges mida in teeb oleme me masinate determineerimise ohvrid. Järjest enam märkame et oleme programmeeritud oma valikute tegemisel. Seksuaalrevolutsioon olemus vabanemine seksuaalsuse kaudu. Eros pidi võitma Thanadose. See pidi olema vastus mehhaniseeritusele
pöörama just nende säästliku kasutamise võimalustele. Kui Ramsari konventsiooniga ühinenud riik tühistab kaitsereziimi või kitsendab rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirja kantud alade piire, siis tuleb tal seda kaotust võimalikult ligilähedaselt kompenseerida, luues samaväärse elupaiga kaitseks kaitsealasid kas samas piirkonnas või mujal (Kuresoo, 1998). 5 MÄRGALADE KAITSE EESTIS Soid peeti enne industriaalajastu saabumist ebameeldivaiks. Ajaloo jooksul on pigem sood kaitsnud inimesi kui vastupidi - sõdade korral mindi rabasaartele peitu. Enne nõukogude okupatsiooni võeti Eesti soodest kaitse alla vaid Ratva raba kaljukotkaste pesitsuspaigana (Kuresoo, 1998). Mõned sood (Nehatu, Nigula ja Muraka) õnnestus Eestis kaitse alla võtta juba 1957. aastal. 1969. aastal algas prof. Viktor Masingu ettevõttel avalik diskussioon soode ökoloogilise rolli üle. Väitluse tulemusena asutati 1981
Geograafia riigieksam 2006 Maailma ühiskonnageograafia ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; (mõisted: elatusmajandus, turumajandus, tootmisviis, industrialiseerumine, geograafiline tööjaotus, globaliseerumine ehk üleilmastumine) tunnus agraarajastu industriaalajastu infoajastu Peamised majandusharud Põllumajandus, Töötlev tööstus Teenindus, Metsandus, kalandus, Tekstiilitööstus, energeetika, Info töötlemine, edastamine, jahindus metallurgia, masinatööstus jne. transport, side
- on kujunenud maailma majandussüsteem, globaliseerumine. - tootmine toimub seal, kus see on kõige odavam - ettevõtete vahel suureneb tööjaotus ja süveneb spetsialiseerumine - toodetakse seda, mida osatakse kõige paremini, muu vajaminev ostetakse sisse. - peamine koht, kus toimub tootmine - uurimis- või teenindusüksus veel lühemalt AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised põllumajandus töötlev tööstus Teenindus,äriteenus: majandusharud metsandus, tekstiilitööstus, info töötlemine, kalandus, jahindus metallurgia, edastamine, turu- masinatööstus jm uuringud. biotehnoloogia
Süsinikdioksiid süsihappegaas, CO2, värvuseta ja lõhnata gaas, taimede fotosünteesil oluline õhu koostisosa. Süsinikdioksiid CO2, mis annab umbes 55 % globaalse soojenemise protsessist eraldub atmosfääri tahkete jm. fossiilsete kütuste põlemisel, samuti metsapõlemiste tõttu. Aastas suureneb CO2 sisaldus atmosfääris umbes 1 % võrra, aastakümne jooksul CO2 kontsentratsioon 20 ppm võrra (Euroopa Keskkond 2010). CO2 industriaalajastu eelne kontsentratsioon oli 280 ppm (mahuosakest miljoni kohta). Kontsentratsioon aastal 2000 oli = 370 ppm (osakest miljoni kohta) või 0.0370%, aastal 2008 juba 387 ppm-i (Euroopa Keskkond 2010). Kontsentratsiooni tõus oli 2000 aastaks 90 ppm-i ja 2008 107 ppm-i (suurenemine üle 30 %-i) Ühe molekuli poolt põhjustatud kasvuhooneefekti osas on paljud kasvuhoonegaasid süsihappegaasist palju mõjusamad, metaan 25 korda, mõned freoonid isegi mitu tuhat korda.
Teenindamine toimub kõikides tegevusvaldkondades (põllumajandus e primaar, tööstus ehk sekundaar ja teenindussektor e tertsiaalsektor) igaüks osaleb teenindusmajanduses. 3. Seletage lahti väide ,, Iga töö on teenus ja iga inimene on teenindaja". Iga tööl on omad eripärad ja eesmärgid, kuid kõikidest primaarsem ja üllam on orienteeritus inimestele. Me teenindame kõik üksteist, sest ilma üksteiseta ei saakski toimida töötamine ja teenindamine. 4. Millised on industriaalajastu ja teenindusajastu töö kõige olulisemad erinevused? 1970 tekkisid uued juhtimis ja turundusteooriad, organisatsiooni kultuuri teooriad. 1992 töötas: 22% põllumajandus, 35% tööstus, 43% teenindus. 2010 töötab- 1,3 milj. In-st tööl 600 000. Põllumaj. 5-6% (arenenud riikides alaneb), tööstus 32%, teenindus 62%. EL 70%+ keskmine, heaoluriikides 80+. 5. Mis on materjaalste kaupade ja teenuste peamised erinevused?
majanduslike võimaluste suurendamine. 1868.aastal pidas Carl Robert Jakobson, üks rahvusliku liikumise juhtkujusid ,,Vanemuise" seltsis oma I isamaakõne, milles maalis idüllilise pildi eestlaste muistsest kultuurist. Parodoksaalsel kombel aga langes rahvusliku ärkamisega kokku senise rahvakultuuri taandumine. 19.saj. jooksul leidsid rahva eluviisis aset suured muutused, sest maailmas oli juba alanud industriaalajastu ja vähehaaval jõudis see ka Eestisse. Üha suurema tähtsuse omandas masinatöö, taandus isemajandav talupidamine, käsitööesemeid hakkas asendama laiatarbekaup, elav rahvaluule taganes raamatute ja ajalehtede ees. Rahvusliku liikumise kõrgaastaid iseloomustavad paljud ühised ettevõtmised, mis kinnitasid eestlaste rahvusliku enesetunnet. Neist tähtsaim oli I üldlaulupidu 1869.aastal Tartus. Selle algatasid Johann Voldemar Jannsen ja tema juhitud ,,Vanemuise " selts.
Maavarade kaevandamine (kaevanduse, karjääri rajamine) otsene mõju pedosfäärile (mulla hävimine), litosfäärile (kivimite kaevandamine, kasutamine), hüdrosfäärile (põhjavee taseme muutused, vee reostumisoht), biosfäärile (taimekoosluse hävimine), atmosfäärile (karjäärist tekkiv tolm, sageli muud ühendid satuvad õhku). ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus majandusharud metsandus, kalandus, tekstiilitööstus, metallurgia, äriteenused: info töötlemine, jahindus masinatööstus jm edastamine, turu-uuringud jne,
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised majandusharud põllumajandus töötlev tööstus teenindus metsandus, kalandus, jahindus tekstiilitööstus, metallurgia, äriteenused: info töötlemine, edastamine, masinatööstus jm turu-uuringud jne, biotehnoloogia,
industrialiseerimise tagajärjel tehased tõmbavad linnas töökäsi juurde ameerika hakkas rahvast ligi tõmbama `ameerika unistus' inimeste elukvaliteet 19.saj lõpuks tõuseb, iive positiivne tekib tunne, et elatist saab teenida ameerikas paremini kui euroopas inimesed suunduvad elama linnadesse 19.saj algul Euroopas 23 linna üle 100 000 elanikuga 20.saj algul Euroopas 135 linna üle 100 000 elanikuga tööjõud liigub maalt linna - industrialiseerimine industriaalajastu sünnitab proletariaadi proletariaadid on palgatööjõud (enamus kes linnadesse koondunud, töölisklass) linnad ebasanitaarsed tööpäevad pikad jõutakse kommunismini Euroopast rännatakse välja põhjuseks majanduslik kitsikus ja tagakiusamine palju mindi Ameerikasse juutide väljaränne, tahtsid oma ajaloolist kodu taastada (Iisrael) juute kiusati, tundsid end ebaturvaliselt peamine sihtpunkt USA Juute ajendab rändama tugev antisemitism
põhiliste ajalooliste õigustekstidega, tutvuda meie kultuuriruumi olulisemate õigusajaloo uurijatega. Periodiseerimine pole absoluutne, ühes valdkonnas võivad toimuda kiired muutused ja teine võib püsida muutumatuna. Sõltub, mis aluseks võtta. Periodiseeringute erinevad alused: Universaalne o Kronoloogiline (arhailine, keskaegne, varauusaeg, valgustus, saksa õigusajalooline koolkond, industriaalajastu) o Geograafiline (riigi, rahva, territooriumi) o kultuuriline, o institutsiooniline (eraõigus, protsessiõigus, krim.õigus, põhikorra ajalugu) Partikulaarne ehk osaline – inimsoo teatava osa õiguse ajalugu 3. Eesti õigusajalooline areng, põhiperioodid (muinasajast iseseisvuseni). Eesti õigusajaloolist arengut on peamiselt mõjutanud riigi geopoliitiline asend, kultuuripiirid ning vallutajad ja vallutatud
Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond
ühiskonnas loodud rikkuse koondumine väheste kätte. Kas ja kuidas toimub areng edaspidi ka teadmiste ajastul on ja jääb tuleviku teadlaste analüüsida. 6 Väärtuste loomine Teadmiste ajastu Tehnoloogiaajastu Industriaalajastu Agraarajastu Rauaaeg Kiviaeg Aeg Joonis 1.1. Muutuste ajastud. Allikas: (Boulton et al 2001: 73). Ühe võimaliku vastuse sellisele otsustuste ja rikkuse koondumisele on andnud Itaalia majandusteadlane Vilfreda Pareto (1848-1923) juba rohkem kui sada aastat tagasi.
Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond
originaali. Originaali ja koopiat ei ole võimalik üksteisest eristada. Eksisteerime selliste reaalsuse mudelite keskel, millelei ole enam allikat pärisreaalsusest. Heaks näiteks on turuloogika. Simulaakrumid mis põhinevad matkimisel. Mimesis ehk jäljendamismehaanika. Näeme utoopia ideed ilmnemas. Näeme, kuidas luuakse inimesesarnane olend. Stseen. Inimese analoog. Produktiivne simulaakrum. Nt mingi tehase loomine. See tehas mingil määral asendab inimest. Inimese ekvivalent. Industriaalajastu mudel. Informatsioonil põhinevad simulaakrumid. Baudrillard räägib inimese ühekssaamisest, kokkukuuluvusest masinatega. Lyotard S.F. Lyotard "Postmoderne olukord" - see on kust postmodernism sai oma akadeemilise baasi ja tunnustuse. Alapealkirjaks on teaduse kriis läänemaailmas. Paljudele teoreetikutele on kahju, et postmodernism on peale tulnud. Metanarratiiv - kõike hõlvamad narratiivid, mis räägivad teatud absoluudist. Proovivad kõnelda universaalsusest. Nt
annaabi.ee 
