Agraarajastu jaguneb kolmeks: korilus, varaagraarne ja hilisagraarne. Koriluses korjati marju, seeni, juurikat ja muud taolist jura. Varaagraarses kas oldi paiksed ja hariti põldu või rännati ringi ja karjatati koduloomi. Hilisagraarses jäädi paikseks ja karjakasvatus ning põlluharimine koondusid kokku. Võeti kasutusele uued tehnoloogiad nagu veoloomade kasutus, põlispõllundus ja veoloomade sõnniku kasutamine. Selles ühiskonnas tegeldi kalanduse, metsanduse ja jahindusega, asju toodeti endale ja käsitsi, inimesed tegelesid enamasti põllumajandusega ning valdavalt kasutati maad, metsa ja vett. Tegeldi maakondade ja provintside piires ning maailmamajanduses kaubeldi üksikute kaupadega. Industriaalajastu jaguneb kaheks: varaindustriaalne ja hilisindrustiaalne. Varaindustriaalses(15. saj) toodeti asju käsitsi ja asi liikus juba tehaste poole, kus üks inimene hakkas üht "operatsiooni" tootega tegema....
+suhteliselt suured kogused -jõgede võrk ebakorrapärane -kanalite ja sadamate ehitus kallis -aeglane Õhutransport +kiire -kallis, lennujaamad jms +paindlik -väga saastav +õhutee on maksuta -sõltub ilmastikust Torutransport +odav -lekke korral on kahju suur +tööjõudu pole vaja -spetsiifilised asjad on...
Kuid paljud sadamad vajavad suuri investeeringuid, et neid kaupade laadimiseks edaspidi kasutada. · Tallinna sadam reisipraamlaevadega · Pärnu jahisadam · Laadimistööd Pärnu sadamas Lisamaterjale Internetist: · Eesti väikesadamad Õhutransport Õhutranspordi peamiseks eeliseks on tema kiirus, eriti suurte vahemaade puhul. Samas on õhutransport ka kõige kallim transpordiliik, ainuüksi lennuvälja rajamine ja korrashoidmine nõuab väga suuri kulutusi. Lennukite veovõime on väike, veetakse peamiselt kergeid ja kiiresti riknevaid kaupu, näiteks mõningad puuvilju, lilli, samuti kiirsaadetisi (dokumente, posti) ja kallihinnalisi asju (juveele)...
Euroopa turu lähedus Saab valmis toodangut väiksema transpordi kuluga müüa. 19. Mis soodustavad kõrgtehnoloogia arengut Eestis? * rahva suhteliselt kõrge haridustase * uue infotehnoloogia kiire juurdumine * arenenud teadus 20. Skeem veonduse harude kohta Eestis. Õhutransport Torutransport Veetransport Veondus Maismaatransport Meretransport Jõetransport Raudteetransport Maanteetransport 21. Millised Eesti maavarad sobivad kasutamiseks tervishoiuasutustes? Ravimuda, mineraalvesi Kus ja milleks neid kasutatakse? Liigeseraviks, seedehäireteraviks, sanatooriumites. 22. Iseloomusta Eesti puhkemajandust. Veondus bussifirmad, taksod Majutus turismitalud, hotellid, hostelid, puhkemajad...
Meretranspordi PUUDUSED: Aeglane sõltub ilmast sadamate ehitamine kallis ümberlaadimine ohud SUUREMAD KESKUSED: USA, UK, Saksamaa Tallinn, Pärnu, Paldiski Jõetransport EELISED: veod mahukad odav ei ole vaja ehitada teid Jõetranspordi PUUDUSED: aeglane sõltub ilmast liikumisvõimalused piiratud sadamate ehitamine kallis ümberlaadimine SUUREMAD KESKUSED: Venemaa, Saksamaa Tartu Õhutransport EELISED: väga kiire võimaldab vedada kiiresti riknevat kaupa ei ole vaja ehitada teid võimaldab vedada kaugele. Õhutranspordi PUUDUSED: väga kallis sõltub ilmast ümberlaadimine ohtlik SUUREMAD KESKUSED: USA, UK, Jaapan, Prantsusmaa Tallinn, Tartu Torutransport EELISED: odav toimub pidevalt ei ole vaja pakkida Keskkonnasäästlik ehitamine odav kaubakogused suured Torutranspordi PUUDUSED:...
Albu Põhikool Transpordist ja majandusharudest Ettekanne Koostaja: Merilin Talimaa Juhendaja: Külli Pesti Albu 2011 TRANSPORT ÕHUTRANSPORT St atistika järgi m o o d u sta b õ h utran s p ort ainult 1, 3 % ko g u m a ail m a tran s p ordi st, s ell e rah alin e v ä ärtu s a g S e et õttu o n kiirs a a d eti st e ja kallihinn ali st e ka u p a d e (v ä äris m et allid, k õrgt e h n ol o o gilis e d s e a d m e d , juv e elid rikn ev ka u p jn e ) tarn e õi g u statud ja ka s uto ov va ata m ata s ell el e, et lennutran s p ordi tariifid o n k õig e k õr Lennutran s p ordi p e a min e e eli s o n ka u b a ko h al etoi m eta mi s e kiiru s. Lis ak s s ell el e pu u duva d õ htura praktilis elt g e o g r a afilis e d piirid. S e e v õi m ald a b...
EESTI MEREAKADEEMIA MERENDUSTEADUSKOND Meretranspordi juhtimise õppetool REFERAAT Transport logistikas Nikita Nesterov I kursuse üliõpilane Õpperühm: KS-11 Õppejõud: Astra Avarand Tallinn 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Igapäeva elus mõistetakse transpordi all................................................................................3 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8...
Euraasia mandril Regiooni kuuluvad riigid Põhja-Korea Lõuna-Korea Jaapan Hiina Looduse omapära ja maavarad Parasvöötmes ja vahelduvniiske kliimaga lähistroopikas Suvi on kuiv Talv on külm Üleujutused Maavärinad Maaravarasid vähe Tööstus Piirkond on oma toodanguga maailma üleujutanud Hankiv tööstus ülekaalus Põhja-Koreas ja Hiinas Töötlevas tööstuses juhtkohal Jaapan ja Lõuna-Korea Kõrgtehnoloogiline tööstus edeneb Hiinas Põllumajandus Suur osa on mägine Haritavat maad ebapiisavalt Viimasel aastatuhandel on loodud põllumajanduseks üsna head tingimused Tähtis majandusharu Transpordisüsteemid Levinud õhutransport ning meretransport Panus maailmamajandusse Üks kolmest maailmamajanduse keskustest Võib tõusta esimeseks Rahvastik Arvukas ning väga tihedalt asu...
13 TRANSPORT.................................................................................................................................. 14 AUTOTRANSPORT ....................................................................................................................... 14 RAUDTEETRANSPORT ................................................................................................................. 14 ÕHUTRANSPORT ......................................................................................................................... 14 TURISM........................................................................................................................................... 15 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................................ 16...
Rootsi kaart. Pindala: 449 964 km² Rahvaarv: 8 900 000 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Haldusjaotus: 24 provintsi Pealinn: Stockholm Rahaühik: euro Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 26 Teeninduse % SKP- 71 st SKP $/in. 20 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid, mööbel, elekter ROOTSI LIPP. Rootsi lipp on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on liigutatud lipuvarda poole. See põhineb Rootsi vapil ja Taani lipul. ROOTSI SUUR RIIGIVAPP. Peale ametlikuks riigivapiks olemist, on suurem riigivapp ka kuning...
1 Rahvastik......................................................................................2 Poliitika.........................................................................................3 Kliima...........................................................................................4 Veestik.........................................................................................5 Mullastik, taimkate.........................................................................6 Loomastik.....................................................................................7 Turism..........................................................................................8 Veondus...
Rahvastik ja poliitiline kaart Põhja ja Lõuna kujunemine: Põhjas domineeris hilisindustriaalne tootmisviis, Lõunas aga sõltuvindustrialiseerimine ja traditsioonilised tootmisviisid. Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhjus seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaalmaad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Aren...
Tehnoloogilised murrangud: I Itaalias varaindustriaalne tekkisid pangad,börsid,uued loomatõud,taimesordid,kellad,trykikunst IISuurbritanniashilisindustriaalneaurumasin,vedur,kivisöe laialdane tarbimine,vabrikutööstuse levik III Euroopas hilisindustriaalne teras,nafta,bensiin,auto,telefoniside,raadio,lennukid IV - postindustriaalne tuumatehnika,kosmose tehnika arvutite ilmumine 2.Riigi arengutaseme näitajad a)Millised majanduslikud näitajad? Sisemine kogutoodang - SKT aastajooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus(arvestataxe ainult lõpptoodangut) Rahvuslik kogutoodang - RKT aastajooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade teenuste kogusumma,millele on juurde arvestatud eksportdi ja impordi saldo. Ostujõu pariteet erinevate riikide kaupade võrdlemine dollarites. 1.Madala sissetulekuga riigid RKT 785$ 2.Keskmise sissetulekuga riigid RKT 10000$ 3.Kõrge sissetuleku...
kl Juhendaja:õp. Ene Lüüs 2006 Iirimaa. Iiri Vabariik hõlmab 80 % Iiri saare territooriumist Suurbritannia rannikust lääne pool. Teda kutsutakse ka gaelikeelse nimetusega Eire. Iirimaa ehk Iiri on riik, mis katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest (Põhja-Iirimaa) on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist. Üldandmed: Pindala: 70 280 km² Rahvaarv: 3 883 159 Pealinn: Dublin Keeled: iiri-gaeli ja inglise Pealinna elanike arv: 495 800 Naaberriigid: Suurbritannia (autonoomse Põhja-Iirimaa näol) Rahaühik: euro Lipp: Iirimaa lipp on rohe-valge-punane,horisontaalselt paiknevad laiud võrsed,pikkuse-laiuse suhe 2:1.Ametlikult ei ole lipuvärvidel tä...
Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saad...
Naaberriikidega raudtee ühendus puudub. Nafta hiilgeajal oli see hästi hooldatud, praegu madalseisus. Jõetransport pole eriti tähtis, siseveeteid 8575 km. Võrgu loomine pole mõtekas sest on vaid kolm laevatatavat jõge-Niger, Kadena ja Benue. Meretransport on tähtis rahvusvahelistes vedudes. Tähtsamad sadamad on Lagos (Porto Novo) ja Port Harcourt. Riigil on 48 kaubalaeva ja kogutonnaaz on 698 300 dwt. Õhutransport on erastatud (Air Nigeria) ja selle tähtsus on kokku tõmbunud . Suurim lennuväli on Lagos Murtala Muhammed, mida läbib igal aastal 2 050 000 reisijat. Kasutatud kirjandus Dorling Kindersley (1998) Maailma teatmeatlas II trükk, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 717 lk. Eesti Entsüklopeedia 6 (1995) Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 703 lk Axis Geograafia Entsüklopeedia (2000) Tallinn, Odamees OÜ, 460 lk...
- jõgedevõrk on hõre ja korrapäratu, ei saa igale maavarad), kuid võivad olla poole vedada, vedu on aeglane, vajalikud väiksemad kui raudtee- ja ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu. Rajatiste meretranspordil ehitamine on kallis (sadamad, kanalid), jõed võivad talvel külmuda Õhutransport +vedu paindlik (eriti helikopter) ja väga kiire Väikesed, kerged ja - rajatised väga kallid, sõltub oluliselt ilmastikust, kiireloomulised kaubaliigid vedu kallis, tööviljakus madal. Veod mahukad ja ( post, lilled), ka hinnalised vedu odav, tööviljakus kõrge kaubad. Veod suurte...
Rahvusvahelistes vedudes on valdav meretransport (90% impordist ja 65% eksoprdist). Riigisisestes vedudes on ka tähtis, sest mere kaudu saab vedada kaupa Sitsiiliasse ja Sardiiniasse. Suuremad ja tähtsamad sadamad on Genovas, Triestes, Augustas, Livornos, Ravennas, Venezias ja Napolis. 11 · Õhutransport . Tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes. Kanna kontuurkaardile suuremad lennuväljad. Nii riigisisestes kui ka rahvusvahelistes vedudes on õhutransport tähtsal kohal, sest õhutransport on kõige kiirem ja parem. Itaalias on 133 lennujaama, neist 98 kõvakatteliste radadega. Suurimad ja rahvusvahelised lennujaamad on Roomas ja Milanos. Turismi iseloomustus 1. Kas riik on tuntud turismimaa? Itaalia on turistirikkamaid maid...
Tsiilil on raudteeühendus Argentiina ja Boliiviaga. 5. Siseveetransport. Milline võiks olla jõetranspordi tähtsus? Millised jõed on kanalitega ühendatud? Jõetranspordi tähtsus pole eriti suur. Jõgesid kasutatakse enamasti turismiobjektidena. Mägijõgedest süsta või kummipaadiga allasõitu nimetatakse rafting'uks. Kanalitega pole ühendatud ükski jõgi. 6. Õhutransport . Tähtsus riigisisestes vedudes. Suuremad lennuliinide sõlmpunktid. Reisiliiklusel on õhutransport olulisel kohal. Tsiili suurim lennuliinide sõlmpunkt on Santiago, kus on 1-5 miljonit reisijat aastas. 7. Tsiili pealinna Santiagosse on võimalik lennata pea igast suuremast Euroopa riigi pealinnast. Lennureis kestab olenevalt vahemaandumistest üle ööpäeva. F. TURISM 1. Kas riik on tuntud turismimaa?...
Sisukord: 1. Sisukord 2 2. Üldandmed 3 3. Geograafiline asend 3 4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus...