· Arengumaad moodustavad kolmanda maailma rahvatulu ühe elaniku kohta jääb alla 2 000 USA dollari aastas Arengumaad vaesed ja alluvad põhi riikidele. Peamiselt levib traditsiooniline tootmisviis. SKT aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus riigis ehk mida rohkem kaupu ja tooteid toodetakse, seda rikkam on riik. Infoühiskonna kujunemisega suutsid täiel rinnal kaasa minna ainult 1 ja 2 maailma riigid. Inforiigid riigid kellel oli aega ja raha. Kasvasid äriteenused, meelelahutustööstused, sotsiaalteenused ( Lääne- Euroopa, Põhja Ameerika, Jaapan, Suurbritannia) Uustööstusmaad odavatööjõuga riigid, kellel endil puudus raha. Vaid edukamatest said inforiigid. (Ida Aasia, Singapur, Taiwan, Lõuna Korea, Ladina Ameerika, Brasiilia, Ida Euroopa maad) Toorainemaad peamiselt arengumaad, vaesed või alla keskmise jõukad, uute
Riike jaotatakse 1)põhi ja lõuna 2) majanduslike ja sotsiaaldemokraafiliste näitajate alusel 3) panuse järgi maailmamajandusse -inforiigid(rikkad riigid, tööstuse osakaal kahaneb, teeninduse osakaal kasvab N: lääne euroopa, põhja-ameerika; jaapan, austraalia,kanada,uus-meremaa) -tööstusmaad(odav tööjõud, keskmise arengutasemega, kapitali napib, alltöövõtjad,kiiresti arenevad N: Singapur, Hiina, Korea, Mehhiko, Brasiilia) -toorainemaad(ressursirikkad, põllumaj.saadused, naftariigid,isatndusriigid, metallimaakide väljavedajad ) -naftariigid(N:Kuiveit, Saudi-Araabia,Iraan, Iraak)
Riikide jaotamine arengutaseme alusel Pikka aega liigitati riigid kolmeks: Esimene Maailm (arenenud tööstusriigid) Teine Maailm (sotsialistlikud riigid) Kolmas Maailm (arengumaad)* nimetus võeti kasutusele külma sõja perioodil 1980ndatel hakati riike liigitama: Põhja riigid Lõuna riigid ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Riikide liigitus ·Inforiigid- inimestel on raha ja aega, rikkad maad ·Uustööstusmaad- odav töötajaskond, vähe kapitali ·Toorainemaad- ressurssiderikkad maad, mis ei suuda industrealiseeruda ·Vaesed riigid- pole kapitali, loodusvarasid, usinaid tööinimesi Globaliseerumine ja rahvusvaheline tööjaotusekasv tekitas vajaduse luua organisatsioone, mis suunaks riikidevaheliste Majandussidemete arendamist ja rahvusvaheliste firmade tegevust. WTO- peamine eesmärk elavdada rahvusvahelist kaubandust,
elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine.Riikide arengutaseKogutoodang: SKT Sisemine kogutoodang. A. jooksul riigis toodetud lõpptoodang rahalslt.1 in. kohta, RKT rahvamajanduse kogutoodang, Rahvastikuhõivatus erinevates majandussektorites,Majanduse struktuur. Ekspordi/improdi struktuur, Energia tarbimine, Sidevahenditega varustatus 1el. Kohta, Sotsiaaldemograafilised näit.:iiveimikusuremuslastearvkeskmine eluiga kirjaoskuse tase, Riigid arengutaseme alusel Inforiigid: PAmeerika, LEuroopa, Jaapan. tööstusriikeesti, läti albaania ukaina arengumaaindia, maroko türgi,Uustööstusmaad: Singapur, Taiwan, LKorea. Toorainemaad: SAraabia, Kuveit. Vaesed riigid: Nepal, Afganistan, Jeemen Põhja riigid arenenud heaoluühiskonnana, tugev riiklik haridus, tervishoiu, sotsiaalabi ja ettevõtlussüst. Riigi osakaal majanduses suur,uued tööstusettevõtted ja linnad. informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine.
ÕIT (2 tundi) - Selgitada mõisted "Rahvusvahelised firmad ja majandus." • Sisemajanduse kogutoodang - Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. • Inimarengu indeks - on riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja elatustase. • Nn. inforiigid – Suur osa äriteenustel, meelelahutusel ja sotsiaalteenustel. Näiteks Jaapan, Lääne-Euroop ja Põhja-Ameerika. • Nn. Uustööstusmaad – Keskmisest jõukamad riigid, kus on usin, kuid odav tööjõud, aga vähe kapitali. Suur osa tööstusel. Näiteks Singapur, Taiwan, Brasiilia jne. • Nn. Toorainemaad – Ressursirikkad arengumaad, mis ei suuda industrialiseerida. Vaesed või alla keskmise rikkad. Näiteks Sambia, Mehhiko, Tsiili ja Indoneesia.
Globaliseerumine · On ülemaailmne majanduslik ja kultuuriline läbipõimumine: riikide ja kontinentide integratsioon, kaubavahetus, infovahetus, inimeste liikumine · Globaliseerunud on eelkõige inforiigid, vähem tööstusriigid, kuid vaesed riigid (Aafrika) ei ole globaliseerunud Näide globaliseerumisest praegune globaalne finantskriis · USA elanikud on võtnud eluasemelaene üle maksejõu --> inimesed ei jaksa pankadele võlgu ja intresse maksta --> pangad võtavad eluasemed käest ära ja panevad need müüki --> pankadel ei õnnestu kinnisvara maha müüa --> USA pankade tulud vähenevad --> USA pangad satuvad makseraskustesse --> USA pangad
äri(reklaam,ehitus,transport),isikuteenused(kiirtoit) SKT-sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta-aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus.mida rohkem toodetakse, seda rikkamad. Eristatakse: rikkad, keskmisest rikkamad,keskmisest vaesemad,vaesed. ÜRO inimarenguindeksi järgi : kõrge, keskmine ja madala arenguga riigid. SKT,eluiga,haridus. Esimesed: norra,island,rootsi,austraalia,holland,belgia, eesti 44. Inforiigid: rikkad maad,tööstuse osakaalu vähenemise tõttu tekkind,kasvasid äriteenused, meelelahutustööstus,sotsiaalteenused.Lääne-euroopa, p-ameerika,jaapan Uustööstusmaad:usin,kuid odav töötajaskonnaga olemasolu,kapitali nappus,tööstustoodang,keskmisest jõukamad riigid: ida-aasia(singapur,taiwan),l-ameerika(brazil),ida-euroopa. Toorainemaad:arengumaad,alzeeria,tsiili,indoneesia,erandid-saudi-araabia,kuveit Vaesed-tööjõuta,loodusvaradeta ja kapitalita riigid:afganistan,nepal,niger.
liigse tarbimise pärast. Probleemi lahendusena räägitakse mitmetest alternatiivsetest energiatootmise allikatest näiteks tuuleenergia, päikeseenergia, tuumaenergia. Pidevalt hävitatakse vihmametsi ja kuigi nad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Tänu ulatuslikule raiele on paljud floora ja fauna liigid välja surnud. 21. sajandil on maailm lõhenenum kui enne. Inforiigid jätkavad kiiret edasi liikumist samal ajal kui arengumaad vaevlevad ülerahvastatuse käes. Puudust tuntakse meditsiinist, toiduainetest, haridusest ja meile kõigile elementaarsena tunduvast joogiveest. Esimene maailm annetab küll raha ning palju noored sõidavad sellistesse piirkondadess vabatahtlikeks, kuid reaalset abi jääb siiski väheks. Uus aastasada on tehnoloogia arengu hiilgeaeg. Leiutatud on kõikvõimalikke elektroonilise
Aasia piirkond, Taiwan, Singapur. Neis riikides panustati tootmise ümberkorraldamisele ja moderniseerimisele ja nende odavad tooted vallutasid kiiresti maailmaturu. ° Banaanivabariik algselt kasutati banaanivabariigi mõistet Kesk-Ameerika riikide kohta, kelle majandus põhines puuviljakasvatusel ja kes sõltusid majanduslikult USA ettevõtetest. Tänapäeval kasutusel halvustava mõistena vaese ja korruptiivse riigi kohta. ° Inforiigid hästi arenenud põhja riigid. ( nt Lääne Euroopa, Põhja Ameerika, Jaapan ) II Agraar-, industriaal- ja infoühiskonna rahvastiku, asustuse, majanduse ning selle ruumilise korralduse iseloomustamine. 1. Agraarühiskond ° tegevusalad põllumajandus, kalandus, jahindus. ° ressursid maa, vesi, mets, vajalik suur maa-ala. ° tehnoloogia algeline, suur käsitöö osakaal. ° töökorraldus tööd teeb üksikisik, suur mõju traditsioonidel.
7.Kuidas mõjutab globaliseerumine vähemarenenud riike? Miks nende riikide valitsused ei suuda oma riigis olukorda parandada? Rahvusvahelistel firmadel on kasutada tunduvalt rohkem vahendeid kui vähemarenenud riikidel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid. Rahvusvahelised organisatsioonid, riigid, nende juhtisikud , isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaks. Riikide liigitus panuse järgi maailmamajandusse: * inforiigid *uustööstusmaad (uusindustriaalmaad) *toorainemaad *vaesed riigid MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJAS INDUSTRIAALAJA INFOAJASTU TU STU Peamised põllumajand töötlev tööstus teenindus majandusharud us tekstiilitööstus,
SKT sisemajanduse koguprodukt, s.o. sisemajanduse kogutoodang, on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. SKT ei anna põhjalikku vastust, miks riik on rikas või vaene. Arengutaseme määrab osalus maailmamajanduses. Rühmita riigid arengutaseme alusel? Inforiik, tööstusriik, arengumaa, uustööstusmaa, toorainemaa, vaesed riigid. (Inforiigid: P- Ameerika, L-Euroopa, Jaapan. Uustööstusmaad: Singapur, Taiwan, L-Korea. Toorainemaad: S- Araabia, Kuveit. Vaesed riigid: Nepal, Afganistan, Jeemen.) Võrdle põhja ja lõuna riike. Põhja riigid on arenenud heaoluühiskonnana, tugev riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses saavutas oma tipu. Kerkisid uued tööstusettevõtted ja linnad. Olulisemaiks muutus informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine. Kasvas
tegurit:oodatav eluiga, haridus ja elatustase. Indeks võimaldab võrrelda inimeste elukvaliteeti erinevates riikides. Indeks on loodud majandusteadlasteMahbub ul Haq (19341998) ja Nobeli auhinna laureaadi Amartya Sen (1933) poolt 1990. aastal. Inimarengu indeksi madal tulemus toob esile puudujääke heaolus ning tõmbab tähelepanusotsiaalmajanduslikele erinevustele jaebavõrdsusele erinevates riikides. 3.Inforiigid on suur osa äriteenustel meelelahutusel ja sotsiaalteenustel (Lääne-Euroopa, Põhja- Ameerika ja Jaapan) 4.Uustööstusmaad on kiirestiindustrialiseeruvad arengumaad, kustööstustootmise osakaal SKT-s (sisemajanduse kogutoodang) on kiiresti kasvanud ja millel ontööstusmaadele iseloomulik hõivestruktuur. Uustööstusmaad on keskmisest jõukamad riigid. Neis riikides on odav tööjõud ning vähe kapitali, kuid nad arenevad kiiresti. 5
SKT/in näitab tootlikkust, rikkust inimese kohta 20 000 $ inimese kohta Eestis Väga edukates riikides 50 60 000 $ inimese kohta Väga vaestes riikides ainult 200 300 $ inimese kohta. · IAI inimarenguindeks (rahulolu) = SKT + haridustase + eluiga IAI arvestatakse IT teenuseid, imikute suremust, üle 80. aastaste inimeste arvu, autode arvu inimese kohta, elektri tootmine inimese kohta. 20 sajandi lõpust jaotatakse riike : 1) Inforiigid ( USA, Lääne-Euroopa) 2) Uus-tööstusmaad ( Taiwan, Singapur ) 3)Toorainemaad (naftariigid) 4) Vaesed riigid ( Aafrika riigid, Afganistan ) Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid Leviku järgi jaotatake kas globaalseteks või regionaalseteks. Tegevusala järgi jaotatakse : 1) Vabakaubanduspiirkonnad - kokku on lepitud
Miks on riikidel kasulik ühineda MO-se? WTO,IMF NAFTA, EL,ASEAN OPEC Osata kõiki iseloomustada: * eestikeelne nimetus, ingl. keelne lühend * tegevuse eesmärgid * Eesti kuuluvus MO-sse Teada EL kõiki 27 liikmesriiki, OPEC-i osasid liikmesriike, NAFTA liikmesriike küs. 3,4 lk. 37 2. Tv lk. 46-47 Lk. 32-33 iseseisvalt 1. Tuleta meelde, mis on SKT ja inimarenguindeks (HDI) 2. Eesti koht maailmas HDI järgi. 3. Kaart lk. 32 4. Riikide liigitus panuse järgi maailmamajandusse: * inforiigid *uustööstusmaad (uusindustriaalmaad) *toorainemaad *vaesed riigid Iseloomusta neid lühidalt ja too iga rühma kohta mõni riik näiteks. 5.Missuguseid infoühiskonnale iseloomulikke jooni on Eestil? Kas Eestit saab pidada infoühiskonnaks? Põhjenda oma vastust. Vt ka seda! MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU
2. Mis on globaliseerumise eeldusteks? Koloniaalsüsteemi lagunemine Majanduskoostöö Uued side- ja infotehnoloogiad Transpordi areng Spetsialiseerumine Riigi kohanemisvõime Veo- ja sidekulude odavnemine 3. Mis on globaliseerumise iseloomulikud jooned? Kiire liikumine (tooraine, inimesed, info) Tööstusriigid Inforiigid 4. Millised on globaliseerumise ohud? Kapitali ja tehnoloogia tootmine seal, kus odavam tööjõud Suureneb rikka ja vaese maailma vahe Globaliseerumise vastased ülestõusud, meeleavaldused 5. Kuidas nimetatakse teiste sõnadega rahvusvahelisi ettevõtteid? Transnatsionaalsed korporatsioonid 6. Nimeta rahvusvahelistumise põhjuseid Konkurentsi tihenemine maailma turgudel Juurdepääs loodusvaradele ja ressurssidele
Lõuna-Aafrika, Kagu-Aasia Keskmisest madalama sissetulekuga riigid on India, Aafrika Keskosa, Madala sissetulekuga riigid Afganistan, Nigeeria, Tansaania , RKT rahvuslik kogutoodang Inimarengu indeks SKT + haridustase + keskmine eluiga Riikide arengutaseme iseloomustamisel kasutatakse veel teisigi näitajaid. Nagu energia tarbimine ühe elaniku kohta, keskmine eluiga, sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajad jne. 1) Inforiigid Kanada, USA, Lääne- Euroopa 2) Uustööstusmaad Ida-Aasia (Singapur, Taiwan, Lõuna-Korea), Ladina- Ameerika riigid ning Ida-Euroopa maad 3) Toorainemaad Alzeeria, Sambia, Mehhiko, Tsiili ja Indoneesia 4) Vaesed riigid Afganistan, Ruanda, Jeemen, Nepal, Niger, Eritrea RAHVUSVAHELISED MAJANDUSORGANISATSIOONID JAGUNEVAD: tegevusalade või eesmärkide järgi 1) Sõjalis-poliitilsed organisatsioonid (militaarsed) nt NATO
-piirid pole väga absoluutsed 1) Riigid võib jagada 2 rühma kõige üldisem 20. saj arenenud riigid põhja riigid arengumaad lõuna riigid (pikka aega kolooniad + sõltuvad riigid) 2) Kolm rühma I maailm kõrgelt arenenud riigid (Euroopa, USA, Kanada, Austraalia) II maailm endised plaanimajanduslikud riigid (Kesk-Ida Euroopa) III maailm endised koloniaalvaldused, arengumaad Riike võib vaadelda ka panuse järgi maailmamajandusse a) Inforiigid majanduse vedajad I maailm b) Tööstusriigid tööstusharu arendamine arengutasemelt madalad, kuigi on inforiigi tunnuseid palju II maailm + arenenud III maailm uustööstusmaa kiiresti arenevad tööstusriigid c) Ressurssirikkad maad Toorainerikkad naftariigid vasemaak põllumajandusmaad nende vastu on huvi ja paljudel oluline panus maailmamajandusse d) Vaesed riigid (üle 30) pole loodusvarasid ega head tööjõudu
Mehhiko 18% 24% 58% 9168 Riikide jaotamine: 1. võimalus Lõuna riigid arengumaad, pikka aega olnud kolooniad Põhja riigid arenenud maad 2. võimalus I maailm kõrgeltarenenud riigid (kõrgelt arenenud, USA, Prantsusmaa, Jaapan, Austria) II maailm endised plaanimajanduslikud riigid (Ida- ja Kesk-Euroopa) III maailm Riike võib vaadelda ka panuse järgi maailmamajandusse: Inforiigid vedajad, dikteerijad Tööstusriigid inforiigi tunnuseid, kuid arengutasemelt maas (II maailma (Bulgaaria, Poola) + osad II maailma riigid uustööstusriigid (LAV, Hiina, Lõuna-Korea)) Ressursirikkad maad naftariigid (Kuveit, AÜE), mineraalne vara (Tsiili, Sambia), põllumajandus (Columbia, Ghana, Equador, C^ote d'Ivoire) tekitavad huvi, paljudel oluline panus maailmamajandusse
Inimarenguindeks · Kasutatakse riikide arengutaseme hindamisel · Koosneb SKT, hariduse ja keskmise eluea näitajatest · Kõrge, keskmise ja madala arenguga riigid Riikide arengutaseme iseloomustamisel kasutatakse veel · Energia tarbimist ühe elaniku kohta · Keskmist eluiga · Sündimuse, suremuse, imikusuremuse näitajaid jne Riikide liigitus panuse järgi maailmamajandusse · Inforiigid o Rikkad maad, kus inimestel oli nii aega kui raha o 20 saj lõpul kasvasid seal kiiresti äriteenused, meelelahutustööstus, sotsiaalteenused o Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika riigid, Jaapan · Uustööstusmaad o Tööstustoodang neis kasvanud o Iseloomulik usina, kuid odava töötajaskonna olemasolu o Napib kapitali
naftatoodangut ja nafta ekspordikvoote · - SKT aasta jooksul riigis toodetus kaupade ja teenuste turuväärtus HDI koosneb SKT, haridus ja keskmise eluea näitajatest; kasutatakse riikide arengutaseme hindamisel. (Eesti 36. koht) SKT INIMESE KOHTA Kõige suurem on skt Kanadas, USAs, Gröönimaal, Austraalias, Saudi-Araabias, ja Ida- nign Kesk- Euroopas. Kõige väiksem on aga skt Lääne-Saharas, Nigeris, Kesk-Aafrika vab. Inforiigid-ärikad. Rikkad riigid. Jaapan, Lääne-Euroopa, P. Ameerika Uustööstusmaad-usin, kuid odav töötajaskond. Taiwan, Lõuna-Korea Toorainemaad-ressursirikkad arengumaad, mis ei suuda industraliseerida (Kuveit, Saud-Araabia) Vaesed riigidid- kellel pole kapitali, loodusvarasid ega usinaid inimesi Afganistan Jeemen 5.)Missuguseid infiühiskonnale iseloomulikke jooni on eestil? Kas eestit saab pidada infoühiskonnaks
b. Suuremõõtkavalise kaardi ülesanne. c. Kaardi tundmine 11. a. Riikide liigitamine arengutaseme ja panuse järgi maailmamajandusse. Näitajad, mille alusel riike liigitatakse, on palju: SKT(sisemajanduse kogutoodang), rahvatulu, energia tootmine, energia tarbimine, väliskaubandusbilanss, arstiabi, hariduse korraldus, sotsiaalabi korraldus, naiste rakendatus majanduses jne. Riikide liigitus panuse järgi maailmamajandusse: 1) Inforiigid 2) Tööstusmaad-odav tööjõud, kapitali napib, keskmise arengutasemega- Ida-Euroopa uustööstusmaad- odav tööjõud, kiiresti arenevad-Singapur, Lõuna-Korea, Hiina, Brasiilia, Mehhiko 3) toorainemaad- ressursirikkad arengumaad naftariigid, metallimaakide väljavedajad- Tsiili, Sambia, Guinea; põllumajandussaaduste eksportijad- istandusriigid, Columbia, Ghana 4) Vaesed maad- Niger, Ruanda, Eritrea, Jeemen, Afganistan Riikide liigitus inimarengu indeksi alusel:
Lõuna riikide omavaheline kaubavahetus on mahult väike ja üsna ühekülgne. Lõuna riikides erandi moodustavad naftat eksportivad riigid (Saudi Araabia, Araabia ÜE, Kuveit) liiguvad uusindustriaalsete riikide poole. 1 3. Kuidas jaotatakse riigid arengutaseme järgi? (arenenud ja arengu; Põhja ja Lõuna). Selgita erinevuste kujunemise põhjusi. 3.1 Rühmita riigid arengutaseme alusel 1. Arenenud maad (Põhi. Heaoluühiskond) * Inforiigid nendes riikides kahaneb tööstusosakaal. Kasvavad äriteenused, meelelahutustööstus ning sotsiaalteenused. Rikkad maad, kus inimestel on nii aega kui ka raha. Lääne-Euroopa riigid, Põhja-Ameerika riigid ja Jaapan * Uustööstusmaad Ida-Ruroopa maad, mõned Ida-Aasia maad (Singapur, Taiwan, Lõuna-Korea), mõned Ladina-Ameerika riigid (Brasiilia, Argentiina, Mehhiko). More Economically Developed Countries MEDC 2. Arengumaad (Lõuna e. Kolmas Maailm)
suremus; keskmine eluiga; SKT; linnastumise protsent; hõivatus; inimarenguindeks; osalus maailmamajanduses; energia vmm tarbimine ühe inimese kohta. 3. Riike saab jaotada Lõuna(arengu)- ja Põhjariikideks(arenenudmaad). Need nimed ei ole otseselt seotud riikide asukohaga (nt Austraaliat loetakse Põhjariigiks, kuigi asub lõunas) vaid pigem nende arenguga. Põhjariigid jagunevad veel I maailmaks(Inforiigid: Lä- Euroopa; P- Ameerika, Jaapan) ja II maailmaks(Ida- Euroopa; Aasia; L- Ameerika). Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhius seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad (mis jäid juhuslikult lõunasse) kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine vmm.
annaabi.ee 
