2. riikide vaheline majanduslik koostöö 3. kaubanduse liberaliseerimine (vähendati tolle, ühtlustati nõudmised) 4. sidetehn. ja infotehn. kiire areng (külmsõda sõjatehnika eelisareng) 5. transpordi odavnemine (eriti lennunduse kiire areng) Kapitali ja tehnoloogia liikuvus võimaldavad paigutada tootmise sinna, kus see on kõige odavam. (see omakorda seab ohtu majanduse stabiilsuse...) 2 Infoajastu globaalne tööjaotus Infoajastul süveneb globaalne tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele (tihti vaid toote osale või üksikutele tööoperatsioonidele). Kaup valmib mitmete riikide koostööna, sest toodetakse seda, mida osatakse kõige paremini ja milleks on suhteline konkurentsieelis, muu vajaminev ostetakse sisse. Teenindussektori kiire kasv (disain, raamatupidamine, kinnisvaraarendus jne).
Gregor Johannson 134303IAPB TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Gregor Johannson 134303 IAPB Infoajastu piraadid Kava õppeaines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Teema Internetipiraatlus, selle positiivsed ja negatiivsed küljed ning roll tänapäeva ühiskonnas. Ideed Piraatlus on tehnikamaailma üks vanimaid fenomene.
1.3. Infoajastu geograafia: globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned Lisaks uute majandusharude tekkele ja kiirele arengule kujuneb infoühiskonnas ümber ka majanduse ruumiline korraldus. Seniste majandusimpeeriumide asemele on kujunemas terviklik, kogu maailma hõlmav majandussüsteem. Sellist maailmamajanduse järjest tihedamat ja ulatuslikumat seostumist üheks tervikuks nimetatakse globaliseerumiseks ehk üleilmastumiseks. Globaliseerumine Globaliseerumiseks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi: kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist majanduskoostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumist. Majandusalane globaliseerumine tuleneb nii uutest side- ja infotehnoloogiatest kui ka transpordi, eriti lennunduse kiirest arengust. Veo- ja sidekulud on praegu muude tootmiskuludega võrreldes teisejärgulised ja muutuvad järjest odavamaks. Kapitali ja tehnoloogia liikuvus lub...
Agraarajastu Industriaalaj. majandusharud metsandus,kalandus,jahindus tekstiil,metallurgia, masina tootmisüksus mõis,talu ettevõte, tehas töö iseloom käsitsitöö masinatöö ressursid(kas.) maa,mets,vesi maavarad tegevuspiirkond maakond,provints riik (kolooniad) veokulud väga kõrged kõrged osalemine mm. üksikud kaubad 1)üksteisest isoleeritud 2)globaalse ulatusega Infoajastu info töötlemine,edastamine,transport uurimis-või teenindusüksus vaimne töö informatsioon kogu maailm(rahvusvah. firmad) väikesed 1) 2)ühtne maailmamaj.
hõlpsasti teostatav. Infoajastuga on kiiresti arenenud ka tehnoloogia. Arvutid ja nutitelefonid on aina uuemad ning neid on lihtne soetada, tänu sellele on informatsiooni edastamise vormid aina lihtsustunud. Praegusel hetkel on pea igal inimesel võimalus võtta oma taskust välja nutiseade ning selle kaudu edastada pilti, heli ja teksti. See on toonud ühiskonnale palju kasu, kuid ka kahju. Infoajastu suureks plussiks on see, et see lihtsustab igapäeva toiminguid. Näiteks voodist tõusmata saab internetis riideid osta, teha pangaülekandeid või oma töötoiminguid teostada. See kõik on positiive, sest inimesed säästavad oma energiat ja aega ning ei pea siblimima nii palju erinevate asutuste vahelt. Veelgi tähtsamaks teeb asja see, et neid toiminguid saab teha ka ise välismaal olles, mis mõned aastad tagasi oli mõeldamatu. Ja seda kõike vaid mõne nupuvajutusega nutiseadmetes.
AGRAARAJASTU majandusharudpõllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus tootmisüksus-mõis, talu töö iseloom-käsitöö kasutatavad ressursid-maa, mets, vesi tegevuspiirkond-maakond, provints veokulud-väga kõrged osalemine maailmamaj.-üksikute kaupadega Kestis Euroopas 15.saj-ni INDUSTRIAALAJASTU Majandusharud- töötlev tööstus, tekstiilimasinatööstus, metallurgia Tootmisüksus-ettevõte, tehas Töö iseloom-masinatöö Kasutatavad ressursid- maavarad Tegevuspiirkond-riik(kolooniad) veokulud-kõrged Osalemine maailmamaj.-üksteisest iseloeeritud majandussüsteemid Kestis Euroopas kuni 1970 INFOAJASTU majandusharudteenindus, info töötlemine/edastamine, transport tootmisüksus-uurimis- või teenindusüksus töö iseloom-vaimne töö kasutatavad ressursid-informatsioon tegevuspiirkond-kogu maailm (rahvusvahelised firmad) veokulud-väikesed osalemine maailmamaj.-ühtne maailmamajandus Euroopas alates 1970 Eestis alates 1990 ...
Infoajastu põhitunnused: 1)enamik inimesi töötab teeninduses 2)väga kiire info levik 3)detailne tööjaotus 4)globaliseerumine 5)tahvusvahelised firmad 6)kiire trantsport Globaliseerumist iseloomustavad: 1)aktiivne kaubavahetus 2)rahvusvaheline interneti, mobiilide kasutamine 3)(ühisraha) Eurode kasutamine 4)rahvusvahelised ettevõtted 5)rahvusvaheline koostöö Toote valmistamise etapid: 1)uurimis- ja arendustegevus: haritud tööjõud, arenenud riikides, vajab suhteliselt vähe tööjõudu 2)detailide ja sõlmede valmistamine: palju odavat tööjõudu, arengumaades, vaja ka toorainet 3)kokkumonteerimine:pannakse kokku (turu)tarbija lähedal, odav tööjõud, arengumaades 4)müük ja hooldustööd:Arenenud riikides, tarbija lähedal. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid: Tooraine, materjalid, energia.(põllumajandus, metsandus, kaevandus) Tööjõud(tekstiili, rõiva, jalatsi ja elektroonikatööstus) Turg, turu suurus ja lähedus Koostöö teiste ettevõtetega ( aglome...
tunnuste järgi) lõikes. Infoajastu linnhajutamine linnastusruumis ja taaslinnastumine. Infoajastu linnas väheneb tööstustöökohtade osakaal oluliselt tootmise üleilmastumise ja mehhaniseerimise tõttu (deindustrialiseerumine). Nn. Valgekraede ja eriti info ja teadussektoris töötavate inimeste (ehk kuldkraede) osatähtsus tõuseb. Tekivad uued linnasisesed mustrid: vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Väidetakse, et infoajastu linnadest kaob keskklass (töölised) ja elanikkond jaguneb kaheks: suure sissetulekuga kõrgprofessionaalid ning madalapalgalised teenindustöötajad (koristajad, lapsehoidjad, isikuteenindajad). Muugulgas kaotavad mitmed varasemad ühiskondlikust teadvusest lähtuvad käitumismallid (auto ja maja omamine kui teatud klassitunnus) endise tähtsuse ja inimeste ruumiline käitumine linnas muutub märksa mitmekesisemaks.
Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Umbes 6000 7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma ning põllundusega ja karjakasvatusega tegelema. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu kasutades tootsid inimesed kohalikest maavaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse ehk naturaalmajanduse tingimustest kohapeal. Peamine tegevusala põllumajandus : toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel, esivanematelt päritud oskused kandusid edasi aeglaselt. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused üksteisest sõltumatud. Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajam...
Elame infoajastul Isegi tuhandeid aastaid tagasi toimus infolevi, aga see oli hoopis midagi muud mis praegusel ajal. Suuremate tsivilisatsioonide nagu Vana-Kreeka ja Vana-Egiptuse vahel käis infotalletus, nii et kas paberkandjal või siis suusõnalisel teel käskjalgade kaudu. Jala tänapäeval ei liigu meil midagi, isegi kuulujuttude jaoks on oma interneti sait olemas. Tänapäeva ajastu liigub kiirelt mugavuse, kergema teabe kättesaadavuse ning kiirema mobiilsuse suunas. Et mõnikümmend aastat tagasi infoga kursis olla tuli minna poodi ja osta NSV liidu tsensuuri all oleva ajalehe. Täna aga tuleb omada lihtsalt arvutit või nutitelefoni ja internetti ja terve maailma uudisteportaalid on sinu ees vaid mõne sekundi kaugusel. Probleem selle infoajastuga seisneb selles, et aina rohkem tahetakse suhelda ja äriasju ajada läbi interneti. Inimesed omavahel mitte ei räägi vaid trükivad. Suhtlemine muut...
Kasvas äriteenuste tähtsus, kõrghariduse ja ülikoolide olulisus. Üha suurem tööstuse tootlikkus parandas inimeste heaolu ja tekkis rohkem vaba aega, mis omakorda tekitas turismi ja meelelahutustööstuse. 1973. aastal toimunud energia ja majanduskriis, naftakriis, energeetika ja keskkonnakaitse kulutuste suurenemine, arenenud maade nullilähedane majanduskasv kiirendasid läänes üleminekut infoühiskonnale. Vt. õpiku tabel lk. 16! Infoajastu geograafia: globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned Globaliseerumine. Maailmamajanduse järjest tihedamat ja ulatuslikumat seostumist üheks tervikuks nimetatakse globaliseerumiseks ehk üleilmastumiseks. Selleks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi: kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist majanduskoostööd, rahvusvahelise kaubanudse liberaliseerumist. Tuleneb nii uutest side ja infotehnoloogiatest kui ka
Elame infoajastul Juba tuhandeid aastaid tagasi enne Kristust toimus infolevi suuremate tsivilisatsioonide nagu Vana-Egiptuse, Vana-Kreeka ja Babüloonia vahel, küll aga hoopiski teisiti kui tänapäeval. Tol ajal polnud ei raadioid, internetti ega telefone. Kogu teave liikus paberkandjal või suusõnalisel teel käskjalgade kaudu. Praegune modernne infoajastu templit kandev maailm muutub iga päevaga aina kardinaalsemalt, liikudes üha enam mugavuste, kergema teabe kättesaadavuse ning kiirema mobiilsuse suunas. Kui veel paarkümmend aastat tagasi pidi uudiste lugemiseks ja ühiskonnas toimuvaga kursis püsimiseks minema poodi ning haarama NSV Liidu mõjusa kontrolli all oleva ajalehe järgi, siis tänapäeval ei ole vaja muud, kui arvutit või nutitelefoni ja Internetti ning teave kogu üle maailma, ükskõik millistelt uudisteportaalidelt, on
Elame infoajastul. Kuhu edasi? Elame ajastul, kus tehnoloogia muudab elu lihtsamaks ja kiiremaks kui ei kunagi varem. On võimalik suhelda ookeanitaguste inimestega vahetult, võime ennast lihtsa plastiktüki abil identifitseerida, võime kogu oma elu korraldada lahkumata kodust. Vaatamata kõigele sellele tekib inimesel ikkagi küsimus: ,,Kuhu veel edasi saaks minna? Mismoodi saaks veel paremini?" Sellele küsimusele on nii optimistlikke kui ka pessimistlike vastajaid. Kas kõik lähebki aina paremaks või võib tulla ka tagasilööke? Minimaalsete mõõtmetega, kuid võimas arvuti, peopesast väiksem kõike võimaldav mobiiltelefon, suurtel ekraanidel olevad reklaamid, digitaliseeritud dokumentatsioon jne need on meie igapäevased kasutusvahendid nii kodus, tööl või koolis, tänavatel kui ka igal pool mujal. Praegu me ei kujutaks vist ette, et peaksime kellegagi suhtlemiseks ilmtingimata näost näkku kohtuma või äärmi...
Kiire linnastumine Tehnika rakendamine maal tööviljakus tõusis. Eeslinnastumine suburbanisatsioon linlased hakkasid elukohana järjest enam eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid Vastulinnastumine - kontraurbanisatsioon elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Tekivad aglomeratsioonid ehk linnastud linnade kogumid. Hiidlinn ehk megalopolis moodustub linnastute kasvades ja kokku kasvades. Arenenud riikides elab linnades üle 50%. Infoajastu linnad Asustus koondub rohkem linnalähedastesse piirkonda, kesklinna jäävad noored ja vanemaealised. Põhiliselt töötatakse teeninduses, kaugtöö(võimalus kodus töötada arvuti teel) Megalopolised on arenenud riikides. Linnaelanike protsent eriti ei tõuse, uusi linnu enam ei teki Arengumaades toimub ülelinnastumine ja tekivad uued linnad, linnaelanike arv suureneb. Arengumaade linnadele tüüpilised probleemid(Mexico näitel):
“säutsudest”. Maailmaturgu on hakanud mõjutama suuresti ka erinevad piirangud ja kohustused, mis seonduvad keskkonnakaitse ja kliimasoojenemisega. See nõuab nii avalikult kui ka erasektorilt meeletult suuri lisainvesteeringuid ja kulutusi, mis mõjutavad nende ellujäämist ja võimekust majandussüsteemis. 3) Mille poolest erineb tööstusajastul domineerinud majandussüsteem infoajastu majandussüsteemist? Kuidas neid süsteeme nimetatakse? Tööstusajastul arendati tööstust, infoajastul arendatakse tehnoloogiat ja teenindust.Ei olnud ülemaailmseid võrgustikke, tekkisid hiljem infoajastul. Võrgustikupõhise majandussüsteemi tagasid transpordi, kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia areng, tõid kaasa globaliseerumise. Kujunes välja riikidekeskne maailmamajandus 4) Milliseid muutusi hõive struktuuris on kaasa toonud infoajastu? Vastamisel analüüsi
teisitim�tlejaid laimama. nt 20 sajandi natsionaalsotsialistlikud ja fa�istlikud liikumised. 8. massikommunikatsioon? kellele m��ratud? mida muudab? info, uudiste, teave edastamine suuurtele rahvamassidele nt raadio, teleka v�i interneti kaudu. 9. milline oli sinu arvates suurim tehnoloogiline muudatus XX saj? raadio, televisioon, telefon, internet- suurimad suhtlus ja info k�ttesaamis vahendid t�nap�eval, lihtsustavad elu. 10. mida t�hendab infoajastu? 20 saj l�pus saavutatud staadium, kus arvutiside areng viis maailma infoajastusse. See t�hendab et senin�gematul hulgal ning �likiirelt oli v�imalik juurde p��seda infole ning suhelda inimestega kes asusid sinut kaugel. Seda m�jutas k�ige rohkem arvutite ja interneti areng. esimesed nutitelefonid 11. mida t�hendab fragmenteerumine kultuurilises kontekstis? see on olukord kus mitte keegi ei j�ua j�lgida infovoogu. Inimesed valivad omale
Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile Majandus inimsuhete süsteem hüvede tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise eesmärgil Maailma majandus suurte ulatuslike rahvamajandusi siduvate tootmis-, jaotus-, vahetus-, ja tarbimissüsteem Majandusgeograafia- tegeleb kindla piirkonna majandamisega, kuidas majandamine sõltub sealsest asendist, inimestest jne... KORILUS Argaalne varaargaalne ja hilisargaalne Tähendab põllumajandus ühiskonda Industraalne varaindrust ja hilisindrust tähendab tööstus ühiskonda Postiindrustriaalne infoühiskond Varaagraalne rändkarjandus , alepõllundumajandus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine Hilisagraalne taime- ja loomakasvatus ühinesid, tööloomad, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Tööstusajastu tehnoloogia täiustumine, üleminek massitoomisele Varaindrustaalne tv- mitmevälja süsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taimede ja looma sortide aretamine Hilisindrustaa...
Põllumajandusajastu linn: Iseloomulikud olid kitsad, harilikult ebasümmeetrilised tänavad. Linnad olid antisanitaarsed ja äärmiselt halbade elutingimustega. Tööstusajastu linn: Kasvas kõige kiiremini. Varasemad agulid jäid otse ärikeskuse külje alla. Agulid lagunesid ja neist kujunesid kuritegevuse piirkonnad. Infoajastu linn: Tööstuskohtade osakaal väheneb oluliselt tootmise ja mehhaniseerimise tõttu. Valge- ja kuldkraede osatähtsus tõuseb. Väidetakse et infoajastu linnadest kaob keskklass(töölised) Tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse ja veelgi kaugemale.
INFOAJASTU LINN Tootmisettevõtted kolivad linnast välja Inimesed töötavad kodudes Pendelränne ja transpordi intensiivsus väheneb KESKONNA PROBLEEMID tihe liiklus heitgaasid , prügi , müra, tolm Tegur Arenenud linn New York Arengumaa linn Mumbai Kasvutempo Üldjuhul kõrge eriti noored(vanemad Linnade kasvutempo on kiire ja kolivad maale tagasi ) emaühtlane Kasvutegur Linnastumine on jõudnud infoajastu Rahvaarvu suur kasv , elanike linnade järku , väiksematest linnadest suundumine maalt linna , suurematesse sündimuse tagajärjed Religioonilised Linnade kokkukasv megalopolisteks Eriti kiiresti kasvavad pealinnad erinevused ja üldse linnad Sotsiaalne- ja Linnades on transport sujuv Ülelinnastumine , moodustuvad
wikipedia.com www.koolielu.ee/pages.php/03111104?txtid=5997&get=2 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Gümnaasium 1 Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite Tootmisviisid võivad olla : hankimise viis. Traditsioonilised Industriaalsed Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: 1.Agraarühiskond / agraarajastu 2.Industriaalühiskond /industriaalajastu 3.Infoühiskond / infoajastu 2 Agraarajastu Vanim vorm on korilus: Inimene on rändava eluviisiga Inimeste kogukonnad on üksteisest majanduslikult isoleeritud Pole raha, pole tööstust Madala tööviljakusega käsitsitöö Pered on nii tootjad kui ka tarbijad On levinud praegu vähesel määral Okeaanias, Aasias, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas / vähesed hõimud / 3 Kütmine Aafrikas /Keenia/, kalapüük Okeaanias
Nimeta piirkonnad, kus tekkisid maailma esimesed linnad. Vanimates põllumajanduspiirkondades, mesopotaamia, egiptus, india, hiina Miks tekivad linnas erineva välisilme ja ülesannetega linnaosad e. sektorid? Sest need kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Miks on maa hind kesklinnas kõrgem kui äärelinnas? Sest seal on parim ärila. Mis on linna laienemise peamiseks põhjuseks: londonis? Eeslinnade arvelt; Mexico Citys? Agulite arvelt. Millised muutused iseloomustavad infoajastu linna võrreldes tööstusajastu linnaga? Vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Millised nähtused iseloomustavad Eesti linnade arengut? Kasvab Tallinn, väikelinnad kaotavad oma elanikke. Kontoritöökoha eelised? Suhtlemine, visuaalne ülevaade, saab teha koostööd Kontoritöökoha puudused? Suhtlemine häiriv, kulud, ruumipuudus Kodutöökoha eelised? Võimalus planeerida oma vaba aega Puudused? Suhtlemisvajadus, aja planeerimisega raskusi Mobiilse töökoha eelised
o Arenenud maades vaid 2-3% töötajatest töötab põllumajanduses, kuna kasutatakse kõrgtehnoloogiat o Arengumaades leiab tööd valdav enamus tööealistest, tööd tehakse käsitsi või loomade abil 4.Kaubalise ja omatarbelise põllumajanduse erinevused o Omatarbeline- kasvatatakse põllusaadusi ja peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks o Kaubalise eesmärgiks on toodangu müük 5.Agraarajastu ja infoajastu põllumajandus Agraarajastu o Korilus, kalapüük, küttimine o Elati kogukondades ja läbiti suuri maid o Tänapäeval Lõuna-Ameerikas Amazonase vihmametsades, Aafrikas ja Aasias o 10 000 a tagasi hakati kodustama loomi ja harima põlde o Sobivad taimed leiti läbi juhuse o Teravilju vahetati liha, villa ja nahkade Vastu o Tööloomad ja loomasõnniku kasutamine o Taime ja loomakasvatuse ühendamine andis võimaluse minna üle põlispõllundusele ja
Ajastu Agraarajastu Industriaalajastu Infoajastu Peamised Põllumajandus, metsandus, Töötlev tööstus, Teenindus, info töötlemineja mahandusharud Kalandus, jahindus Tekstiili,masinatööstus edastamine, transport Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis või teenindusüksus Töö iseloom Käsiitsitöö Masinatöö Vaimne töö
Kordamine geograafia tööks 1. Võrdle agraarajastut, tööstusajastut, infoajastut! Agaarajastu Tööstusajastu Infoajastu Enamus inimesi töötab Enamus inimesi töötab Enamus inimesi töötab põllumajanduses tööstuses teenindussektoris Peamised majandusharud: Peamised majandusharud: Peamised põllumajandus, jahindus, maetalliurgia, masinatööstus, majandusharud: info kalandus tekstiilitööstus töötlemine, edastamine, transport
Rohtlate piirkondades. Suure pindalaga peamiselt nisutalud.Hektari saak on madal, kuid kogu toodang on väga suur. Rantso- suured loomakasvatusmajand. Kasvatatakse liha, veiseid ja lambaid looduslikel karjamaadel aastaringselt.Kogu toodang suur.Levivad:USA kuivas lääneosas,Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas. Istandused- suur taimekasvatusmajand, kogu toodang müügiks(kohvi,puuviljad). Kasutatakse agrotehniliste võtetega,saagikuse tagamiseks. Levivad peamiselt arengumaades. Infoajastu: Loomavabrikud- toodavad loomakasvatussaadusi tööstuslikult. Mitme kordsed farmi kompleksid.Loomad lummatakse kohapeal täis ja kohe läheb müügiks. Toodang:suure linna lähedal. Mahepõllumajandus- kus kasutatakse peamiselt looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendid. Intensiivne-nähakse suurt vaeva kõrgema saagi saamiseks. Ekstensiivne-nähakse vähe vaeva,saak hektarilt väike, kogu toodangult suur. negatiivne: muldade erosioon, muldade sooldumine, üle väetamine,.
Arengutaset mõõdetakse ülidstavate näitajate järgi, nt Maailmapank majanduse arengu näitajaid. SKT sisemajanduse kogutoodang RKT rahvamajanduse kogutulu Inimarengu indeks- inimese keskmine eluiga, harituse ja majanduse arengutase ÜRO jaotus inimarengute põhjal: 1)väga kõrge inimarenguga riigid 2)kõrge inimarenguga riigid (Eesti) 3)keskmise inimarenguga riigid 4)madala inimarenguga riigid Banaanivabariik vähem arenenud riigid väikese pindala ja rahvaarvuga istandusriigid. Arenenud riigi põhja-ameerika, austraalia, euroopa. Põhjariigid Arengumaad Aafrika. Lõunariigid Inimajaloo 3 ajastust: 1)agaarühiskond (põllumajandus) 2)tööstusühiskond (industriaalajastu) 3)infoühiskond (infoajastu) Agaarühiskond Rõhk tootmises kvaliteedil, primaarsektori domineerimine, õiguslik kaitsetus, sotsiaalne kihistumine, paikne...
· Metsasus % Maailmas 27% katud metsaga · Puiduvaru m3, tm · Aastane juurdekasv tm/ha kohta aastas · Liigiline koosseis Liik, kasutusala tüüp · Agraarajastu Algas metsade massiline hävitamine kütteks, põllumaaks, ehituseks, metallisulatuseks · Tööstusajastu Suur kasutus tingis vajaduse kaitseks ja hakati metsa istutama. Kujunes iseseisvaks majandusharuks. · Infoajastu Kujunes välja metsatööstusklaster. Juurdekasv ja raie tasakaalus. Puidu täielik ärakasutus. Metsatööstusklaster (ehk tööstus) Metsamajandamise, puidu töötlemise /metsatööstus/ ja äriteenuste tasakaalustatud kooslus. Tekkis: Piirkondades, kus liigraie viis kriisini ja kus oli olemas piisavalt raha: · Lääne-Euroopa · Põhja-Euroopa Hiljem: · Põhja-Ameerika · Jaapan · Venemaa
PÕLLUMAJANDUS põllumajandusliku tootmise vormid Mõisteid põllumajanduslik maa haritav maa looduslik rohumaa omatarbeline põllumajandus kaubaline põllumajandus Agraarajastu tootmisvormid talu mõis Industriaalajastu põllumajandus segatalu spetsialiseeritud suurtalu piimakarjatalu ekstensiivne teraviljatalu rantso istandus Infoajastu põllumajandus ökoloogiline ehk mahepõllumajandus Põllumajandusliku tootmise vormid Enne industriaalset perioodi (Eestis enne 20. sajandit) talu - maa kuulub mõisale, talu maksab renti, tegeleb tootmisega mõis - töötleb talude toodetu (piim, vili, kartul, vill jne.) ning müüb selle turul Industriaalsed tootmisvormid talu - mõisalt võetakse maa (maareform. Eestis 1919), talu toodab ja töötleb suurtalu - tekivad talude liitumisel (osad
Alguses on kõik imetore ja ilus, kuid mõne hetke pärast oled kurb, pahane, vihane, pettunud. Tihti peale süüdistatakse partnerit tülis, mis on vale. Inimene peaks ennast oskama panna teise inimese olukorda. Niimoodi oleks lihtsam tülisid lahendada ja võib-olla ei tekikski neid. Noored peaksid hoidma üksteist nii hästi kui suudavad, sest võib-olla sellist tunnet enam sa ei tunnegi elus. Me oleme jõudnud kahekümne esimesse sajandisse, mis on teadagi infoajastu. Tänapäeva noor on enamus ajast Internetis online. See on pluss, et noored saavad Interneti teel kõigiga suhelda, kuid sellel on ka omad miinused. Näiteks ei oska noored ennast enam reaalelus väljendada. Nende keel on jäänud juba kiduraks ja võimust on võtnud släng. Selle vastu on ainult üks rohi. Tuleb rohkem käia väljas sõpradega ja mitte olla ainult internetis, sest tulevikus võib-olla sul raskusi töö leidmisega.
Aktiivsete temperatuuride summa arv, mis saadakse liites ööpäeva keskmised temperatuurid üle 10°C. Üks oluline agroklimaatiline näitaja Toiduprobleemid Toiduainete tootmine on vähe globaliseerunud. Tootmisprotsess toimub ühe riigi piires. Vahetatakse peamiselt valmistoodangut. Tähtsamad osalejad maailmakaubanduses on Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna, Vahemeremaad. Arengumaadest müüvad maailmaturul oma toodangut ainult istandusriigid. Tänu infoajastu tootmisvormidele on maailmaturul toiduainete üleküllus, seetõttu tugev konkurents. Ainuüksi USA suudaks kogu maailma ära toita. Kõige odavamat toodangut annavad ekstensiivsed teraviljatalud ja rantsod, istandused ja hilisagraarsed mõisad (viimastes madal tootlikkus). ARENENUD RIIKIDE PÕLLUMAJANDUS 1. Spetsialiseerunud. 2. Tootmine energiamahukas, kaubaline, suurte tootmiskuludega. 3. Põllumajandust toetatakse või piiratakse, oluline põllumajanduspoliitika.
sisserändajad Aafrikast, Pakistanist, Türgist ja mujalt maailmast. Saare elanikest moodustavad 85%inglased, 10% sotlased ja 5% kõmrid. Ühendkuningriik on koduks ka erinevatele sisserännanute kogukondadele peamiselt endistest asumaadest: Kariibi mere saartelt, Indiast, Pakistanist, Bangladesist ja Aafrikast. Suurima linnastumusega riigid on näiteks Suurbritannia, Iisrael, Austraalia ja Rootsi, kus linnades elab üle 80% nende riikide kogurahvastikust. Suurbritannia on Infoajastu linnastumise etapis. Ühendkuningriigi koosseisu kuuluvad Inglismaa, Wales, Sotimaa (kokku Suurbritannia) ja Põhja-iirimaa. Kõrgeim mägi on Ben Nevis Sotimaal (1 343m). Ühendkuningriik on konstitutsiooniline monarhia ja parlamentaarne demokraatia. Parlamendi alamkojal (House of Commons) on 646 liiget, kes valitakse üldistel valimistel. Umbes 700 inimest kuuluvad ülemkotta (House of Lords), sealhulgas eluaegsed peerid, pärandatava tiitliga peerid ja piiskopid
Internetis leidub väga palju erinevaid suhtlusportaale, kus inimesed tutvuvad omavahel. Kogu suhtlus toimub läbi interneti. Iial ei tea tegelikult, kellega sa räägid. Praegu on liikvel väga palju pedofiile, kes saavad naudingut, kui neist kümneid aastaid nooremad lapsed näitavad pilte ja räägivad juttu. Internetis endast infot kirjutades tuleb läbi mõelda kõik, kuna info jääb internetti igaveseks ja iial ei tea, kes selle leiab. Praegu infoajastu on meid väga palju muutnud. Kõige rohkem kannatavad selle all noored, kes on sõltuvuses arvutist. Noored peaksid rohkem väljas käima ja arendama oma sotsiaalseid suhtlemisvajadusi väljas sõpradega olles, mitte arvuti taga istudes. Tuleb loota, et peagi ei kao väljas olemise vajadus täiesti ära ja noored ei unusta, mis tunne on hingata värsket õhku.
on iga inimese enda teha. 2) Kuidas kirjeldab autor praegust aega ja kas nõustud tema arvamusega? Põhjenda. Autor iseloomustab praegust infoajastut mitmete tunnustega. Esimene neist on informatsiooni üleküllus, sest erinevat teavet tervest maailmast saabub iga päev ning inimesed puutuvad sellega kokku nii tänaval, tööl kui ka meedia kaudu. Sellest omakorda on tingitud uudiste, arvamuste ja kirjelduste pinnapealsus, mis tekitab inimestes segadust ning probleeme. Üks peamisi infoajastu tunnuseid on ka piiramatu sõnavabadus, mida on autori arvates inimestel liiga palju. Sõnavabaduse all mõtleb autor seda, mis toimub interneti anonüümsetes kommentaariumites. Nõustun autori arvamusega, sest infoajastuga kaasnevad paratamatult nii informatsiooni üleküllus kui ka sõnavabadus. Elaksime teistsuguses ühiskonnas, kaasneksid sellega ka teised tunnused. 3) Millistele sõnavabadusega seotud eetilistele probleemidele autor osundab? Sõnavabadusega on seotud mitmed probleemid
kirjeldatakse keelekasutust, aga ei otsita põhjuseid, miks on just neid vorme on kasutatud. Kategoriseerimine- nähtuste või isikute lahterdamine, osaliste rollide määramine mingi tunnuse alusel. NT: meie-nemad, eestlased- mitteeestlased, esimene ja teine Eesti, korralikud inimesed- asotsiaalid, sallivad- homofoobid, ohver- süüdlane, pooldajad- vastased. Võtmesõnad- NT: demokraatia, e-riik, tasakaalus eelarve, majanduskasv, jätkusuutlik majandus, efektiivne ressursikasutus, infoajastu, kodanikuühiskond, säästlik, mahe toit, puhas loodus. Uudissõnad- ja väljendid- jätkusuutlik, nulltolerants, taaskasutus, sotsiaalmeedia, e-raamat, netipood, internet, masu, tahvelarvuti, luger, paberkandja. Eufemismid- tabuteemade väljendamiseks kasutatakse pehmendavaid väljendeid või peitesõnu. NT: raseduse katkemine, nägemis, kuulmis, liikumispuudega inimene, hinnatundlik(vaene), turvalisuse tagamine(nuhkimine), töötajate arvu optimeerimine(koondamine)
· Kiirendasid riigi majanduslikku arengut · Haridussüsteem · Tervishoid · Elatustase suurenes · Intelligents · Siseturg · Veondus · Infrastruktuur(side-ja teedevõrgustik) Üleminek infoajastule 20 sajandi teine pool (1972) · postindustriaalne oluliseks muutus informatsiooni hankimine ja edastamine. Tootmises muutus oluliseks toote arendus ja arenduslik uurimistöö. Uued majandusharud : pangandus, äriteenused, turism, meelelahutus. Infoajastu Globaliseerumise põhjused : 1) Kolooniate iseseisvumine 2) Põhja riikide majanduslik koostöö 3) Kaubanduse liberalireerumine 4) Uued side- ja infotehnoloogia vahendid 5) Transpordi areng 6) Tööjõu vaba liikumine Püsiva arengu tagab kohanemisvõime, haridus, uurimus ja arengutegevus, tarbijad.
Majanduslikud tegurid on nõudlus ja riigi majanduspoliitika, subsiidiumid, eksporditoetused ja impordimaksud, maa väetamine, maaparandus jms. Toiduprobleemid Toiduainete tootmine on vähe globaliseerunud tootmisprotsess toimub ühe riigi piires. Vahetatakse peamiselt valmistoodangut. Tähtsamad osalejad maailmakaubanduses on Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna, Vahemeremaad.Arengumaadest müüvad maailmaturul oma toodangut ainult istandusriigid. Tänu infoajastu tootmisvormidele on maailmaturul toiduainete üleküllus, seetõttu tugev konkurents. Ainuüksi USA suudaks kogu maailma ära toita. Kõige odavamat toodangut annavad ekstensiivsed teraviljatalud ja rantsod, istandused ja hilisagraarsed mõisad (viimastes madal tootlikkus). Selle tõttu nälgivad arengumaad, kelle jaoks on maailmaturu toodang liiga kallis, ise ei suuda ennast ära toita. Arengumaad saavad toiduaineid ka humanitaarabina, kuid see ei jõua alati õigel ajal kohale
Ränne ehk migratsioon emigratsioon- väljaränne immigratsioon- sisseränne rändesaldo- sisse ja väljarännunte vahe Rännete liigid: Ulatuseränne: 1. riigisisene (nt töökohtade tõttu) 2. rahvusvaheline Kestuse ränne 1. Ajutine 2. Alaline Sundluse alusel 1. Vabatahtlik 2. Sundränne Tõmbetegurid: Töökoht, elamistingimused, poliitiline, looduslolud. Tõuketegurid: tööpuudus, poliitiline(tagakiusamine), loodusolud(külm kliima, mägine pinnamood, loodusõnnetused, sõjad ja majanduslik tegur. Rahvusvahelised ränded 1. (laine)Kui tekkisid ümberasumis kolooniad, kuna oli oli demograafiline plahvatus (15 saj). Mindi Euroopast Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ja orjade vedu Aafrikast Ameerikasse. 2. (laine) alguse sai 20. sajand. Arenenud riikidesse (Euroopasse) rännatakse arengumaadest. Ameerikasse ka Lõuna-Ameerikast, Aafrikast, Aasiast ja Euroopast. Minnakse ka nafta r...
Pole probleemiks suhelda inimesega teisel pool maakera, nagu ta asuks sealsamas. Varasemad sõjad teistes riikides ei puutunud niivõrd meisse kui praegu: kasvanud ja kiirenenud infovahetus on suurendanud piire ja enam pole meie koduks vaid meie riik, vaid kogu maailm. Kaitsta tuleb kogu maailma ning selle tõttu on oluline leida lahendus ka teiste riigi probleemidele lisaks meie endi omadele. Võrreldes varasemate ajastutega on meie infoajastu edasi arenenud metsiku kiirusega. Keskajal ja renessanssiperioodil võtsid muutused aega aastaid ning aastasadu. Praegu on kaks aastat vana tehnika juba ajast ja arust. Kõigil on kiire ja tormatakse muudkui edasi millegi tundmatu suunas, sest praegusest ei piisa. Vastused küsimustele on olemas juba enne seda, kui küsimus on esitatud. Inimestel pole aega peatuda ja mõelda, sest neil ei ole enam vajadust. Üleilmastumine on läbi
reisida ja vaadata ilma ka väljaspool maarjamaad. Tekkisid uued töökohad ja asutused. Hakkati rohkem pakkuma teenuseid, kus inimesed said niisama puhata ja lõõgastuda. Ehitati uusi Spa-sid ja alustati laevakruiisidega nii Soome kui ka Rootsi vahelt.Tänava pilti tulid reisibüroosildikesed ning pakuti uutes restoranides teiste riikide toite ja hõrgutisi . Inimestel oli võimalik pühendada oma aega ka nüüd iseendale mis kahtlemata teeb enestunde paremaks ja meeleolu heaks. Seoses infoajastu tugeva pealetungiga kiirenes elektroonika areng kui linnutiivul. Ka meile, maarahvale, pakkus huvi arvutite ja mobiilide esiletõus. Inimesed asusid soetama endale igasugu vidinaid mis nende elu lihtsustasid ja rutiinist päästsid. Peagi oli pea igas kodus arvuti, mille tagant võis leida näiteks perepoja pühendunud näo sõjamängu või isa koos kohvitassiga hommikusi uudiseid lugemast. Inimestel oli kõik kättesaadvam ja lihtsam. Erinevate kaupadega kaasnes mitmekesisus ja värvikirev elu
Kontrolltöö Silver Sepp 12r 1. Mida nimetatakse globaliseerumiseks? Globaliseerumine ehk üleilmastumine on kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena. 2. Iseloomusta infoajastu globaalset tööjaotust: Ettevõtete vahel on suurem tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Järjest enam tooteid valmistatakse palju eri riike hõlmavas koostöös. Eriti on arenenud teenindussektori harud. 3. Nimeta toote valmistamise etapid. a) Uurimis ja arendustegevus b) Vajaminevate detailide ja sõlmede valmistamine eraldi ettevõtetes. c) Kokkumonteerimine d) Müük ja hooldus. 4
võimaliku ökoloogilise katastroofi - globaalse saastumise ja loodusvarade ammendumise ohust. Järsult suurenesid kulutused energeetikale ja keskkonnakaitsele. Arenenud maade majanduskasv kahanes nullilähedaseks ja langes kriisiaastatel miinuspoolelegi. Vana tööstusühiskond oli kadumas ning tekkimas uus - infoühiskond. ÜHISKONNA ARENGU PÕHIJOONED AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus majandusharud metsandus, tekstiilitööstus metallurgia info töötlemine, kalandus, masinatööstus jm edastamine, transport 2 jahindus jm
infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega. 18 saj. kiire linnade tekkimine ja arenemine Euroopas. Kiire kasv tõi kaasa tööstuse arengu. 19.saj alguses esimesed miljonilinnad London ja Pariis. 20 saj keskpaik teine linnade kasv arengumaades. Tööstusajastu linnad: kasvasid kiiresti, keskel ärila ja tööstusettevõtted, selle ümber agul, rikkad kolivad ääre- ja eeslinnadesse, kujunes välja infrastruktuur, kujunevad sektorid. Infoajastu linnad: tööstus kolib äärelinna, kesklinnas on meelelahutus ja teenindusasutused, kaubanduskeskused, tööstushooned renoveeritakse, agulid muutuvad elurajoonideks, ettevõtted kolivad eeslinna. Agraarajastu linnad: tootmine ja elamine olid segamini, kitsad ja ebasümmeetrilised linnad, antisanitaarsus ja halvad elutingimused. Inimarenguindeks= SKT+kesk. eluea indeks+haridustasemeindeks . Rändevood 18.saj: 1. USAsse, Inglismaalt, sest otsiti vaba maad; 2.L
21. sajandi probleemid 21. sajand on tuntud ka kui globaliseerumis ajastu ja ka infoajastu. Tööstusrevolutsiooniga algas meeletult kiire areng mille käigus oleme suhteliselt lühikese perioodiga saavutanud rohkem, kui kunagi varem. Elu on muutunud mugavamaks, kui kunagi varem tänu tehnoloogia arengule, kuid kas ressursside nõudluse kasvamine on toonud kaasa ka mõne ohtlikuma tagajärje? Üks inimtegevuse ja seeläbi tehnoloogia arengu ning valede otsuste tegemise tagajärgi on kliimasoenemine. ,,Georgetown environmental law review" uuringu
tootsidpõllumajandus saadusi, kaevandasid maavarasid. Tegelesid toorme esmase töötlemise ja sisseveoga päritolumaale. 3)Kolmanda põlvkonna RVE tootmisüksused koondusid, tööstustoodangu nimestik laienes 4)Neljanda põlvkonna RVE kujunesi võrgustikuna toimivad firmad. Põhirõhk tootearendusel ja brändi müümisel · klaster paljude eri tüüpi kitsalt spetsialiseerunud ettevõttete territoriaalne kooslus · Infoajastu globaalne tööjaotus jaguneb etappideks: uurimis-ja arendustegevus(hästi arennud riikides), detailide valmistamine(odavaga tööjõuga maades, keerukamad inforiikides), kokkumontrimine(odava tööjõuga maades, turu lähedal), müük ja hooldus( tarbija lähedal) · Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid: WTO- maailma kaubandusorganisatsioon, IMF rahvusvaheline valuutafond, EL-euroopa liit, OPEC-naftat eksportivate riikide
haljasalade korrashoid, lasteaiad, vanadekodud, KOV rahastamine jne. Transport Transport ja side Seotud kõikide majandusharudega. Toimimiseks vajalik arenenud infrastruktuur. Transport jaguneb: 1. Inimeste ja kaupade veoks 2. Auto-, raudtee-, vee-, õhu-, torutransport. 3. Allharudena logistika ja laomajandus. 17.-18. sajand purjelaevad, hobused 18.-19. sajand rongid 20. sajandi algus autod, telekommunikatsioon, lennukid, infoajastu. Autoransport Plussiks mugavus ning kiire transport. Miinusteks keskkonnasaastamine, tööjõu kulu suur (igal autol peab olema juht). Tarbib kõige rohkem ressursse, 1/3 naftatoodangust. Vajab head teede ja tihedat teenindusvõrku. Vedada saab vaid väikeseid koguseid. Saastab keskkonda, tee-ehitus hävitab pinnast, taimkatet. Raudteetransport (19.saj) Raudtee ehitus kallis tulus ainult pikkade vahemaade ja suurte veoste korral. Tööjõu kulu väike, mahud suured.
internetipiraatlust tarkvarapiraatluseks, muusikapiraatluseks, filmipiraatluseks jms. Internetipiraatlus on sundinud erinevate riikide valitsusi kehtestama mitmeid autorikaitseseaduseid. Piraatlus levitab toodete kohta infot, heade muljete korral suurendab populaarsust ja seeläbi ka müüki. Kirjatöö eesmärgid Uurida internetipiraatluse tagamaid ning tekkimise põhjuseid. Tuua välja internetipiraatluse head ja halvad küljed ning analüüsida selle olulisust infoajastu ühiskonnas. Veenda lugejat, et tegelikult pole netipiraatlus nii halb, kui enamik inimestest arvab. Kirjatöö põhisõnum Vaatamata negatiivsetele külgedele on internetipiraatlus siiski väga oluline osa inimeste elust tänapäeval, tehes elu lihtsamaks ning vaba aega nauditavamaks miljonitel, kui mitte sadadel miljonitel inimestel. Lisaks on see ka mitmes mõttes majandusele kasulik, mitte kahjulik, nagu enamik seda arvab.
''Teadmised on vahend, aga mitte eesmärk.'' L.Tolstoi Usk mõjutab inimeste loomulikku suhtumist ümbritsevasse ning ühendab või lahutab indiviide ja kogukondi. Nii sotsiaalseid rühmi kui ka ajastuid saab eristada usu alusel. Igal perioodil on seejuures ka vastavad ebajumalad. Infoühiskonnas on jumalikku staatusesse tõusnud teave ja selle allikad. Inimkond on oma olemuselt auahne ja seetõttu pidevalt püüelnud täiendavate teadmiste poole. Informatsioon seab eelisseisundisse eelkõige selle kasutaja, nii on võimalik saavutada teiste üle teatav mõjujõud. Klassikaline näide info ja võimu seotusest on IV sajandil asutatud Aleksandria raamatukogu, mille eesmärk oli koondada ühte kohta kogu tsivilisatsiooni tekstid. Enamik neist jäi laiemale avalikkusele peidetuks. Nüüdisajal on ühiskonna mäluks nimetatud raamatukogud enamasti soovijatele avatud, ent faktide varjamine pole endiselt kuhugi kadunud. Teadmised on võim j...
Teel infoühiskonda Elades 21. Sajandil on imelik mõelda, kuidas võis näha välja inimeste elu eelmise sajandi keskpaigas. Puudusid telefonid ja muud elektroonilised seadmed, mille abil saaks olla teiste inimeste ühenduses juhtmevabalt. Tänapäeval kõlab see kõik uskumatuna. Kõigest kümne aasta pärast võib meie praegune elu tunduda igavana. Seetõttu oleme alles teel infoühiskonda. Kas see muudab meie elu tulevikus heaks võib viib meid hukka? Infoajastu kiire arengu alguseks võib lugeda 20.sajandi lõppu, kui interneti kasutamine sai alguse. Arvutid, mida sellel ajal kasutati olid väheste piiratud võimalustega ning aeglased. Tekkisid uue IT-firmad ning tootjad, kes hakkasid välja töötama uusi, parema riistvaraga seadmeid. Areng oli alguses aeglane, sest teadmised IT-valdkonnas olid vähesed ja see oli kogu ühiskonna jaoks uus väljakutse. Telefonid olid mõeldud helistamiseks ning sõnumite saatmiseks. Internet...
Vana tööstusühiskond hakkas asenduma uue infoühiskonnaga. Ühiskonna arengu peamised jooned Peamised majandusharud Agraarajastu - põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus-hõive primaarsektoris Industriaalajastu töötel tööstus, tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus jm.- hõive sekundaarsektoris infoajastu teenindus,info töötlemine, edastamine, transport j. - hõive tertsiaarsektoris. Agraarajastu Industriaalajastu Infoajastu Peamine Mõis talu Ettevõte, tehas Uurimis-või tootmiskütus teenindusüksus Töö iseloom Käsitöö Masinatöö Vaimne töö Kasutatavad Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon ressursid Peamine Maakond, provints Riik, kolooniad Kogu maailma
osatähtsus, kasvutempo Kasvutegurid Arenenud riigid Arengumaad Linnastumisega Elanike suundumine maalt Rahvaarvu kiire kasv loomuliku kaasnevad Väiksematest linnadest iibe arvel elanike suundmine majanduslikud ja suurlinnadesse, maalt linna, Ülelinnastumine, sotsiaalsed probleemid Linnastumine on jõudnud tööstusajastu linnad infoajastu linnade järku Linnastumisega Prügimajandus,õhusaaste, Transpordiprobleemid kaasnevad linnahaljastuse säilitamine Prügi,nahkushaigused,õhusaaste keskkonnaprobleemid 7. Mis põhjustel endised suurlinnad kahanevad? Too üks näide kahanevast linnast. Paldiski sellep,kuna see oli sõjaväe linn Nõukogude aegu,kui lõppes NSV ära läksid sõdurid kogumaale tagasi. 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
