Tööstus ja teenindus (0)

TÖÖSTUS JA TEENINDUS
70. Alumiiniumi- ja rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid:
Metallurgiatööstuses on 4 erinevat ettappi , mis mõjutavad paigutust. 1. Kavandamine – loogiline, et kaevandamine saab toimuda vaid seal, kus maaki leidub. 2. Rikastamine , aheraine eemaldamine – toimub kaevandamispiirkondades(et ei peaks mõttetult palju maaki mujale vedama) 3. toormetalli sulatamine , sulamite valmistamine – toimub odava elektriga piirkondades või sadamalinnades, kuhu on kerge maaki sisse vedada. 4. vormimine ja töötlemine – tarbijate läheduses. Metallitööstused proovitakse Põhjariikidest paigutada Lõunariikidesse, sest seal on odav tööjõud, suuremad toorainevarud, ning kogu see ettevõtmine on ilgelt saastav, nii ei saasta riigid enda õhku ja arenguriikidel pole ka vastavaid keskkonna reostuse piiramise seaduseid.
Kaasaegse masinatööstuse tootmiskorraldus , arengutendentsid ja paigutusnihked :
Tootmiskorraldus: esimesed autod pandi kokku käsitsi, siis tuli fordism ehk konveiersüsteem. Enamus detaile toodeti kohapeal, laovarud olid suured. Töötajad ei osalenud arendustöös ning juhtimissüsteem oli hierarhiline . Allhankijate lähedus geograafiliselt polnud oluline. 70Ndatel tekkis uus korraldus toyotism. Seal on tähtis kõrge motivatsiooniga töötajaskond, seetõttu kaasatakse neid ka arengutöösse. Kogu tehas töötab ühtse meeskonnaga. Firmal on kindlad koostöö partnerid, kellelt saadakse detaile ning on tähtis nende lähedus geograafiliselt, sest laovarud on väikesed. Autotööstuses eristatakse tänapäeval 5 etappi: tootearendus , osade valmistamine, kokkupanek, turundus ning hooldustööd ja teenindus. Autotööstus on jätkuvalt koondunud arenenud tööstusmaadesse. Ligi 70 % autodest toodetakse ja tarbitakse USA-s, Jaapanis ja Lääne-Euroopas. Varasemate Põhja-Ameerika ja Euroopa tootjate kõrvale on tunud Aasia riike nagu Jaapan, Lõuna-Korea, Hiina jt. Tähtis on turu lähedus, sellepärast ei toodetagi autosid arengumaades, sest seal pole kedagi, kes ostaks.
Tekstiili- ja rõivatööstuse paigutust mõjutavad tegurid:
Kindlasti mõjutab seda nõudlus. Nõudlus riietele sõltub aga inimeste sissetulekust, kliimast , maitsest ja paljudest teistes teguritest. Veel mõjutab tööjõu odavus. Väga palju tekstiili toodangut annavad Aasia riigid, kus on väga odav tööjõud. Riideid on kerge transportida, nii et turu lähedus ei ole nii väga tähtis. Kuid ka arenenud ja kalli tööjõuga lääneriikides ei ole tekstiilitööstus päris hääbunud. Selle põhjuseks on võimalus tekstiilitööstust automatiseerida(mitte küll lõpmatuseni aga natukene) ning turukaitse meetmed. Samuti mängib rõivatööstuses suurt rolli firmamärk. Kokkuvõttes on rõivaööstus hajutatud, sest õmblustöökodasid on kerge rajada. Praegusel ajal on peamised rõivatööstusettevõtted odava tööjõuga ja väikese siseturuga arengumaades. Ehk siis Aasia maad, Hiina, India, Indoneesia .
71. Peamiste metallimaakide( rauamaak ja boksiit) tähtsamad kaevandamis- ja töötlemispiirkonnad/riigid:
Tähtsaimad rauamaagi kaevandajad on: Hiina, Brasiilia, Austraalia , Venemaa, India ja USA. Peamised rauamaagi töötlejad on:Hiina, Jaapan, USA, Venemaa, Saksamaa. Boksiidi tähtsaimad kaevandajad on: Austraalia, Guinea , Brasiilia, Jamaica , Hiina. Tähtsaimad boksiidi töötlejad on: Hiina, Venemaa, USA, Kanada , Austraalia, Brasiilia ja Norra.
72.Kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ja teadusparkide paigutust mõjutavad tegurid:
Paigutatud transpordigeograafilise asendiga paikadesse.
Kaunis loodus. Eemal suurlinnadest.
Läheduses ülikoolid ja teaduskeskkused-haritud tööjõu olemasolu.
Looduslik, kultuuriline ja sotsiaalselt hea keskkond.
73.Teenuste liigitus ja osatähtsuse kasvu põhjused:
Isikuteenused
Tegemist on lõpptarbimisega: tarbija maksab vahetult saadud teenuse eest
Näiteks: juuksur, maniküür, restoranis maksad söögi eest jne.
Tootja- ehk äriteenused
Osutatakse kaupade või isikuteenuste tootmiprotsessis ja nende hind kajastub lõpptoodangu hinnas .
Nt: uurimis - ja arendustöö, turustamine, transport jms
Avaliku sektori teenused
Riik või omavalitsus korraldab need teenused inimestelt ja ettevõttedelt kogutud maksuraha eest. Avalikke teenuseid osutavad kas riigiasutused ise või ostetakse need mõnelt ettevõttelt
Nt: riigikaitse , arstiabi , haridus
Avalike teenuste osakaal majanduses kasvas 20. sajandi keskpaigas seoses heaoluühiskonna ehitamisega oluliselt ja kahanes 1980. aastate erastamislainega. Viimastel aastatel on riigid avalike teenuste osakaalu vähendanud, võimaldades erasektoril nende teenuste osutamine üle võtta(erapangad, era televisioonid kanalid). See on omakorda suurendanud teenindusmajanduse arengu võimalusi.Tootjateenused on väga arenenud, sest iga firma spetsialiseerub millelegi ning ostab muud teenust sisse. Näiteks kui tegeletakse tootearendamisega siis transporti ning detailide valmistamist ostetakse allhankijatelt, kes näiteks omakorda ostavad raamatupidamisteenust jms. Ühesõnaga firmad tegelevad millegi kindlaga ja ülejäänud tegevused, mis on vajalikud firma juhtimiseks (raamatupidamine, transport, koristustööd, hooldustööd) teevad teised firmad.
74. Erinevate veondusliikide eelised ja puudused ning transpordi mõju teistele majandusharudele:
Transpordi liik
Eelised
Puudused
Autotransport
+kiirus
+ paindlikkus
+saab vedada kaupa uksest ukseni, see vähendab aja- ja ümberlaadimiskulusid
-Veo omahind kõrge
-teedeehitus kallis
-saastav
Raudteetransport
+Sobib suurte kaubakoguste jaoks
+omahind odav
+kiire
-Raudteede ehitus pole kõikjale võimalik ning ei saa paikneda väga tihedalt
-peab kaupu ladustama ja laiali vedama
Meretransport
+Väga suured kaubakogused
+omahind odav
+ veeteed tasuta ning ei vaja otseseid investeeringuid
-Sadamate ehitus on kallis ja keerukas
-aeglane
-sõltub ilmastikust
-ümberlaadimistööd
Siseveetransport
+Omahind madal
+suhteliselt suured kogused
-Ümberlaadimistööd
-jõgede võrk ebakorrapärane
- kanalite ja sadamate ehitus kallis
-aeglane
Õhutransport
+kiire
+paindlik
+õhutee on maksuta
-kallis, lennujaamad jms
-väga saastav
-sõltub ilmastikust
Torutransport
+odav
+tööjõudu pole vaja
- lekke korral on kahju suur
- spetsiifilised asjad on transporditavad (maagaas, nafta )
76. Maailmakauba peamised veosuunad:
Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel.
79. Puhkemajanduse arengutendentsid ja seosed teiste majandussektoritega:
Massiturism tänapäevases mõistes sai alguse 50ndatel Suurbritannias ja levis sealt kiiresti edasi teistesse arenenud Euroopa riikidesse ning USAsse. Vanimad puhkemajanduse harud on tervisevetel ja kuurortides käimine. See arenes edasi nn. päevitusreisiks. Hakkasid arenema veel alpinism, talispordiharrastused mägedes, jahretked, safarid , vaateturism jne. Praeguseks ajaks on üks kiiremini arenevaid liike meelelahutusturism. Esimesed turismi piirkonnad olid Vahemere maad, kus oli soodne kliima. Samuti asusid nad piisavalt lähedal Euroopa arenenud riikidele. Esialgu oli Itaalia ja Prantsusmaa, siis tekkisid ka Hispaania , Portugal , Kreeka ja Horvaatia jne. Populaarsust koguvad nüüd majanduslikult mahajäänumad, odavamad maad: Türgi, Küpros, Tuneesia, Maroko ja Egiptus. Hinnatud on ka Tai, Malaisia , Kambodža ja Vietnam . Seos teiste majandusharudega: turismimajandus on väga tihedalt seotud teiste majandusharudega. Turistidel on ju vaja kuskil ööbida, süüa, meelelahutust, transporti jne. Turistid on riigile kasulikud veel ka investeeringute, eksporditulude ja maksude seisukohalt. Riigid saavad tulu ka turismitoodete ekspordist. Turism on ääretult tundlik majanduslike-ja poliitiliste sündmuste või loodusõnnetuste suhtes.
81.Maailma tuntuimad turismipiirkonnad :
Prantsusmaa, Hispaania, USA, Itaalia, Hiina, Vahemeremaad ,
Kariibi mere regioon, Kagu-Aasia, Euroopa pealinnad (London, Pariis, Madrid jt) jne.
Positiivne mõju turismist:
Majanduslikud:
· Suureneb töökohtade valikuvõimalus.
· Suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab maksulaekumisi ja parandab elatustaset.
· Elavneb majandus üldiselt.
· Paraneb infrastruktuur .
Keskkonnale:
· Tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka kultuurikeskkonna parandamiseks (puhastatakse tee ääred võsast, niidetakse, restaureeritakse hooneid ), paraneb piirkonna väljanägemine.
Sotsiaal-kultuuriline:
· Paraneb teeninduskultuur ja teenuste kvaliteet.
· Elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik kultuuriidentiteet.
· Paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende kultuuri.
Negatiivne mõju turismist:
Majanduslikud:
· Tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad, sh ka kinnisvara hinnad.
· Töö hooajalisus.
· Kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja.
Keskkonnale:
· Kasvab liiklusintensiivsus, suureneb müra, tekivad liiklusummikud.
· Kaovad loodusmaastikud, kahjustub looduskeskkond.
· Suureneb reostus.
Sotsiaal-kultuuriline:
· Suureneb prostitutsioon, narkomaania , salakaubavedu, alkoholism
· Kaob kultuuriline omapära, hävib kohalik identiteet, kui tuuakse sisse odav võõrtööjõud.
· Konfliktid kohalike ja turistide vahel.
MÕISTED
Kõrgtehnoloogiline tootmine-uurimis-ja arendustöö.
Teaduspark -koht või paikkond, kus asub palju eriti teadusmahukat toodangut andvaid ettevõtteid, uurimisasutusi.
Logistika- on see tarneahela juhtimise osa, mis planeerib, teostab ja kontrollib lähtepunkti ja tarbimiskoha vahel õigeimaid ning efektiivseimaid kaupade, teenuste ja kaasneva informatsiooni edasi- ja tagasisuunalisi voogusid ning hoiustamise eesmärgiga täidab kliendi nõuded.
Mugavuslipp-mõned riigid maksustavad laevafirmade sissetulekuid väga madalalt, teistes on aga tööseadusandlikus laevaomanikele ülikasulik. Kõrgete maksudega või arenennud tööseadusandlusega riikidest pärit laevafirmad püüavad oma laevu viia selliste mugavuslippude alla.