Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Funktsionaalsed signaaliprotsessorid (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks kasutada CPLD-d?
  • Mis tüübile vastab see struktuurskeem ?
Vasakule Paremale
Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #1 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #2 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #3 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #4 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #5 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #6 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #7 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #8 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #9 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #10 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #11 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #12 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #13 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #14 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #15 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #16 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #17 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #18 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #19 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #20 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #21 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #22 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #23 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #24 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #25 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #26 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #27 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #28 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #29 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #30 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #31 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #32 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #33 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #34 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #35 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #36 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #37 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #38 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #39 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #40 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #41 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #42 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #43 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #44 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #45 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #46 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #47 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #48 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #49 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #50 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #51 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #52 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #53 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #54 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #55 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #56 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #57 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #58 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #59 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #60 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #61 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #62 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #63 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #64 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #65 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #66 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #67 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #68 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #69 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #70 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #71 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #72 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #73 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #74 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #75 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #76 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #77 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #78 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #79 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #80 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #81 Funktsionaalsed signaaliprotsessorid #82
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 82 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tashik Õppematerjali autor
Loengumaterjalid

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
docx

Digiloogika II konspekt

hiljem süsteemi arvutis simuleerida või füüsilise elektroonikalülitusena teostada. 19. Nimeta vähemalt 7 HDL keelt VHDL, Verilog, ABEL, AHDL, Atom, JHDL, RHDL, HML 20. Mis on UDM? UDM - Universal Design Methodology 21. Sünkroonse disaini 5 reeglit: • Kõik andmed läbivad loogika (eriti viivitus element tüüpi flip-flops) ühe takti jooksul. • Viivitused on alati kontrollitud registrite poolt mitte kombinatoorloogika poolt. • Ükski signaal, mis on komb. loogika poolt genereeritud, ei saa otse tagasi minna samasse komb. loogikasse kui ta ei ole enne läbinud registrit. • Takte ei saa lasta läbi väratite. Takt signaalid peavad minema otse registrite takt signaali sisenditesse ilma läbimata kombinatoorloogikat. • Andme signaalid peavad minema ainult kombinatoorloogikasse või registrite andmete sisenditesse. 22. Mis on gate count ja kuidas käib gate count FPGA puhul?

Mikroprotsessortehnika
thumbnail
20
doc

Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks

Käsuloendur saab järgneva käsu aadressi ???-st (juhtautomaadist arvatavasti ... või siis programmistilt). Saadab Read signaali ja mälu aadressi Mäluaadressi Registrisse, kus selle järgi leitakse mälust vastav pesa ja kirjutatakse selle sisu Mälu Puhverregistrisse, sealt omakorda käsukood ning operand(id) käsuregisreisse. Mälust saadud käsk säilitatakse käsuregistris kuni käsudekooder selle identifitseerib. Käsudekoodrist liigub vastavast väljundist signaal juhtautomaati. Juhtautomaat saadab juhtsignaalid operatsiooniautomaati. Operatsiooniautomaat loeb nõutud andmed oma suurde registermälusse ning saadab andmed ALU-sse, mis juhtautomaadi käskude järgi teeb vastavad tehted. Lippude register saadab samuti operande ALU-sse. Siirdekäsk ­ käsk, mis nihutab käsuleonduri aadressile, mis ei oleks olnud loenduri loomulik järgmine aadress. Käsuleondur on loendur, mis väärtustatakse teatud algtingimustega ja mida juhib

Arvutid i
thumbnail
20
odt

Arvutid I eksamiküsimuste vastused

Käsuloendur saab järgneva käsu aadressi ???-st (juhtautomaadist arvatavasti ... või siis programmistilt). Saadab Read signaali ja mälu aadressi Mäluaadressi Registrisse, kus selle järgi leitakse mälust vastav pesa ja kirjutatakse selle sisu Mälu Puhverregistrisse, sealt omakorda käsukood ning operand(id) käsuregisreisse. Mälust saadud käsk säilitatakse käsuregistris kuni käsudekooder selle identifitseerib. Käsudekoodrist liigub vastavast väljundist signaal juhtautomaati. Juhtautomaat saadab juhtsignaalid operatsiooniautomaati. Operatsiooniautomaat loeb nõutud andmed oma suurde registermälusse ning saadab andmed ALU-sse, mis juhtautomaadi käskude järgi teeb vastavad tehted. Lippude register saadab samuti operande ALU-sse. Siirdekäsk ­ käsk, mis nihutab käsuleonduri aadressile, mis ei oleks olnud loenduri loomulik järgmine aadress. Käsuleondur on loendur, mis väärtustatakse teatud algtingimustega ja mida juhib

Informaatika
thumbnail
74
pdf

Arvutid 1 eksam

...................................................................................... 18 o juhtautomaat (CU - Control Unit) ........................................................................................... 18 o operatsioonautomaat (Data Path) ........................................................................................... 19 Käsu täitmine protsessoris (Instruction Execution, fetch-decode-execute cycle) ....................... 21 RISC - CISC protsessor............................................................................................................... 22 Konveier protsessoris (Pipeline) ................................................................................................. 23 Siirete (hargnemiste) ennustamine.(Branch Prediction) ............................................................. 24 Peidikmälu, vahemälu (Cache) .................................................................................

Arvutid i
thumbnail
76
doc

Arvutid I eksami materjal

....................................18 juhtautomaat (CU - Control Unit)..........................................................................................18 operatsioonautomaat (Data Path)...........................................................................................19 1 Käsu täitmine protsessoris (Instruction Execution, fetch-decode-execute cycle)..................... 21 RISC - CISC protsessor.............................................................................................................22 Konveier protsessoris (Pipeline)................................................................................................23 Siirete (hargnemiste) ennustamine.(Branch Prediction)............................................................24 Peidikmälu, vahemälu (Cache)..................................................................................................25

Arvutid i
thumbnail
38
docx

Arvutid I Eksami pletid

SR (set-reset) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, S=R=1 on keelatud. Töötab: SR; Q(t), 00– >Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . R S Qt 0 0 Qt-1 ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne | * sünkroonne NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1. Sünkroonne ühetaktiline SR-triger erineb asünkroonsest selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlail sünkroimpulssidega määratud ajahetkeil. Lisaks infosisenditele S ja R on tal veel sünkroseerimis sisend C (clock). Sünkroniseeritud infosisend toimib hetkel, mil saabub sünkroniseerimis- signaal. Kahetaktiline sobib sinna (skeemidesse), kus on vaja saada tagasisidet. Näiteks mälu vaatamine jne.

Arvutid
thumbnail
50
doc

Exami materajal

See omakorda stimuleeris viimaste forsseeritud arendamist ning selline konkureeriv areng on kestnud tänapäevani. Tulemusena ei ole kumbagi tüüpi suudetud välja tõrjuda, küll on aga tekkinud nende erinevad rakendusalad. Bipolaartransistoridel valmistatakse suure töökiirusega mikroprotsessorid, mälud ja mitmesugused abilülitused. Nende puuduseks on väiksem lülituselementide arv ühel 1 kristallil ning seega ka tagasihoidlikumad funktsionaalsed võimalused. Teiseks oluliseks puuduseks on mitu suurusjärku suurem võimsustarve. Väljatransistoridel on ehitatud suurem osa mikroprotsessoreid ja mäluelemente, mis nõuavad suurt elementide tihedust ning vähem võimsust. Puuduseks on oluliselt väiksem töökiirus. Npn-bipolaartransistor: Räni-aluskristalli tekitatakse difusiooni teel n- ja p- piirkonnad, mis moodustavad transistori. Pärast difusiooniprotsesse kristalli pind oksüdeeritakse, mis annab väga hea SiO2-isoleerkihi

Arvutid
thumbnail
25
doc

Arvutid I eksamipiletid ja vastused

2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. RS (reset-set) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00­ >Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . R S Qt 0 0 Qt-1 ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne | * sünkroonne NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1. Sünkroonne ühetaktiline SR-triger erineb asünkroonsest selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlail sünkroimpulssidega määratud ajahetkeil. Lisaks infosisenditele S ja R on tal veel sünkroseerimis sisend C (clock). Sünkroniseeritud infosisend toimib hetkel, mil saabub sünkroniseerimis- signaal. Kahetaktiline sobib sinna (skeemidesse), kus on vaja saada tagasisidet. Näiteks mälu vaatamine jne.

Arvutid i




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun