Suletud reguleerimissüsteemi struktuurskeem ja tööpõhimõte. P Programmseade (nukkvõll, tiftidega ketas, perfolint või arvutimälu). Annab ette sätte y0(t). A - Andur muundab väljundsignaali ülekandmiseks ja võrdlemiseks sobivaks suuruseks. VE - VõrdlusElemendi väljundis tekib vea signaal (). V Võimendi võimendab veasignaali. TM Võimendi väljundsignaal mõjub TäituvMehhanismile, mille kaudu regulaator mõjutab Reguleerivat Elementi.
12818 - j0.0837275 6. Spektrikomponentide moodul ja faasispekter |Sn(k)| = ReSn(k)2 + ImSn(k)2 n(k) = arctan(ImSn(k) / ReSn(k)) |S8(0)| = 5.225 0 = 0 |S8(1)| = 1.1313 1 = 4.2444 |S8(2)| = 0.6801 2 = -53.9726 = 306.0274 |S8(3)| = 0.6587 3 = -89,7234 = 90,2766 |S8(4)| = 0.5 4 = 0 |S8(5)| = 0.6587 5 = 89,7234 = 269,7234 |S8(6)| = 0.6801 6 = 53.9726 |S8(7)| = 1.1313 7 = -4.2444 = 355.7556 7. Lõpliku siirdega filtri (FIR) struktuurskeem. Filtri väljundsignaal. Koostada lõpliku siirdega filtri (FIR) struktuurskeem kui impulsskaja väärtused h(i) on järgnevad h(i) = [0.5 0.2 0.5 0.2 0.5 0.2 0.2 0.4] Kasutades filtri sisendis matrikli numbrite alusel valitud kvanteeritud signaali, leida filtri väljundsignaal S(n) = [7.8 7.4 5.1 2.0 3.3 6.3 2.8 7.3] Joonis 4 FIR struktuurskeem n = -1 y(-1) = 0 n=0 y(0) = h(0)*x(0) n=1 y(1) = h(0)*x(1) + h(1)*x(0) n=2 y(2) = h(0)*x(2) + h(1)*x(1) + h(2)*x(0)
dt La La La dt J J di ( t ) u (t ) d ( t ) T =-76.8 i ( t )-804.3 ( t ) + s =1.65i ( t )- k ( t ) dt 0,0047 dt 2.3 Struktuurskeem U Scope 1/R 1 Km U 1+L/R*p I Tm Td J*p w Step Transfer Fcn Gain Transfer Fcn1
44. Schmitt’i triger OV baasil 45. Kahekordne ”T”-kujuline sild (ASK, FSK) 46. Lihtne lineaarse pinge generaator 47. Selektiivne võimendi 48. Siinusvõnkumiste RC-generaator (Wien'i sild + OV) 1 49. Siinusvõnkumiste tekitamise tingimused 50. Wien´i sild (ASK, FSK) 51. Alaldi induktiivne filter, tema kasutamisala 52. Alaldi mahtuvuslik filter, tema kasutamisala 53. Elektronaparatuuri toiteallika struktuurskeem 54. Kompensatsioon-pingestabilisaator (struktuurskeem, realisatsioon) 55. Lihtne pingekordisti (Latour'i skeem) 56. Ühefaasiline "0" - väljavõttega alaldi 57. Ühefaasiline poolperioodalaldi 58. Ühefaasiline sildlülituses alaldi 59. 2NING-EI loogikaelement (tähistus, tõeväärtuse tabel) 60. 2VÕI-EI loogikaelement (tähistus, tõeväärtuse tabel) 61. DTL-tüüpi loogikaelement (näit. 2NING-EI) 62. ESL-loogika 63. High-Z - omadused, kasutamine 64
1. Töö eesmärk Analüüsida infosüsteemi häirekindlust: Joonis 1. Töös kasutatud infosüsteemi struktuurskeem Minu lähteandmed ülesandeks: Edastuskanal Modulatsioon Häirekindel kood Häirekindel kood sisene väline AWGN 2-FSK BCH (15,7) RS GF (16) 5-kordse veaparandusega Tabel 1. Lähteandmed 2. Struktuurskeemi osade lühikirjeldused 2
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond Raadio- ja sidetehnika instituut Iseseisev töö aines IRZ0060 Häirekindlus Töö koostaja: Aet Udusaar 030740 IATM Tallinn 2007 Ülesanne Uurida ja analüüsida joonisel 1 antud skeemi. Joonis 1. Infoedastussüsteemi struktuurskeem Andmed: Edastuskanal: AWGN+Rice (K=1) Modulatsioon: BPSK Häirekindel kood: CC (4;2,8) Edastuskanal AWGN lühikirjeldus AWGN (Additive White Gaussian Noise) tähendab lühendit valge gaussi müraga edastuskanalile (additive white gaussian noise). Vastuvõtjas võetakse vastu signaal, mis omab kuju r(t) = s(t) + n(t), kus r(t) on vastu võetud signaal, s(t) edastatud signaal ja n(t) on valge müra. Valge gaussi müra on müra, mille sagedusspekter on pidev ja ühtlane üle kogu sagedusala
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Raadiosaatja, vastuvõtja, mobiilside Imre Mäetalu AV11 02.05.2013 Raadiosaatja Raadiosaatja struktuurskeem, liigid, näitajad. Raadiosaatja – tehniline seade, mis on ette nähtud raadiolainete abil info või rakenduslike käskude edastamiseks või mõneks muuks rakenduslikuks toimeks. Liigid: 1) kasutusala järgi (raadiolevi saatja, raadiosides, mobiilsides, amatöörsides jne) 2) laineala järgi (KL, PL, LL, ULL) 3) modulatsiooni viisi järgi (AM, FM) 4) tööliigi järgi (telefoni või telegraafi režiim) 5) võimenduselementide järgi (lamp, transistor) Rakendusalad:
............................................................................................................................................. 8 2.1 SÜSTEEMI FUNKTSIONAALSKEEM...................................................................8 2.2 SÜSTEEMI STRUKTUURISKEEM.........................................................................9 2.2.1. STRUKTUURSKEEMI OSADE TÜÜPLÜLID............................................... 9 2.2.2. Struktuurskeem.................................................................................................11 3. elementide ülekandefunktsiooni määramine ja süsteemi ülekandefunktsiooni koostamine..........................................................................................................................13 3.1. Elementide ülekandefunktsiooni määramine...........................................................13 3.1.1. Võimendi...............................................
selle alusel võtab vastu otsuse, kas sisendis oli signaal, mis kandis edasi sümbolit 0 või sümbolit 1. Signaali ja müra segu s0(t)+n(t) muutub mõjuva müra tõttu sarnasemaks signaalile s1(t) ja vastupidi. Vastuvõtja hakkab valesti otsustama eksima nullid tuvastatakse ühtedena ja ühed asenduvad nullidega. Optimaalsel vastuvõtul tuleb vigasuse tõenäosus ajada miinimumi, kas otseselt või funktsioonide abil. 17 Kahe täiesti teada oleva signaali optimaalse eristaja struktuurskeem.(8 Pideva edastuskanali häirekindlus) Koherentne vastuvõtt=täiesti teadaolev vastuvõtt. Ainuke teadmata fakt vastuvõtu poolel on see, kumb signaalidest oli edastatud. Kas see, mis kandis edasi sümbolit 1 või see, mis kandis edasi sümbolit 0. See on täpselt teada olevate signaalide eristamise ülesanne. Sellist vastuvõttu iseloomustavad häirekindluse kõverad on parimad. Algoritmiks on see, et arvutatakse mõlema signaali ruutkeskmised kaugused ja võrreldakse neid. Optimaalse
kujutamist joonisena, mille nimeks on elektriskeem. Vooluringi osade kujutamiseks skeemil kasutatakse tingmärke. Elektriskeemiks nim seadme või selle osa graafilist kujutamist tingmärkide abil. Elektriskeemid aitavad seadme koostisosi ja osadevahelisi ühendusviise piltlikult ette kujutada. Kui tehniline joonis on tehnika keel, siis elektriskeem on elektrotehnika keel. Elektriseadme koostise ja põhiosade vastastikuse seose piltlikuks näitamiseks koostatakse elektriseadme struktuurskeem. Struktuurskeem on lihtne joonis, millel on kujutatud elektriseadme tähtsamad osad ja nendevahelised seosed. Trafoalajaam -> jaotuskilp -> sektsioon -> korrus -> korter Struktuuriskeemidel kujutatakse elektriseadme osi kastikestena või tingmärkide abil. Põhimõtteskeemidel näidatakse, kuidas seadmete elemendid on omavahel elektriliselt ühendatud. Samuti elektriseadme kõikide elementide vastasmõj ja elektrilist seost, nende elementide vastastikust asendit märkimata
on 16,5 liitrit - hommikul ja õhtul 8,25 liitrit. Ühe lüpsikorraga saadakse farmist 2900 liitrit piima. 5.5. Piima esmatöötlus Farmis kasutatakse otsejahutusega jahutusseadmeid. Otsejahutusega jahutusseadmed koosnevad külmutist ja agensi säegiga piimavannist. Piimajahutusvannid peaks mahutama vähemalt nelja lüpsi piima, see tähendab, et piima oleks võimalik säilitada 24 tundi pärast lüpsi. Päeval saame 5800 kg piima siis mahutid peaks mahutama 12 000 liitrit piima. Piima tootmise struktuurskeem on esitatud lisas C, joonistel C.1 ja joonis C.2. 5.6. Farmi veevarustus Farmi veeallikaks on puurkaev. Veiste jootmiseks on kasutusel automaatjooturid. Farmi ööpäevane keskmine veetarve arvutatakse valemiga [2, lk 48] n möp = z i mi1 , (5.13) i =1 kus n loomarühmade arv; zi loomade arv rühmas;
38) Topeltisolatsiooni käsimasina tähis on ......... 39) Millised remondiliigid kaasaegsetele masinatele on ette nähtud? Jooksev hooldus, kapitaalremont, ettenägematud remondid (avarii) Variant 2 1. Ehitusmasinate arengu 2 etappi iseloomustab: 2. aurumasina laialdane kasutuselevõtmine; 4. esimese ekskavaatori loomine; 5. roomikkäiguosa kasutuselevõtmine. 2. Loetlege ehitusmasinaid iseloomustavate skeemide tüübid. 1) Struktuurskeem, 2)kinemaatika, 3)hüraulika, pneumaatika, elektriskeemid 4)konstruktiivneskeem 3. Masina toetuskontuur moodustub tema: 4. piki- ja põiksuunalistest kallutussirgetest; 4. Masinate läbivust iseloomustavad 4. peale- ja mahasõidu nurgad 5. Sisepõlemismootori mehhanismid on: 5. gaasijaotus 3. keps- vänt 6. Diferentsiaali ülesanne transmissioonis on: 4. võimaldada ratastel pöörelda erineva kiirusega 7. Mis iseloomustab " FOPS" tüüpi kabiini?
mehhaaniliseks tööks, mida vajatakse töömasinate liikumapanemiseks 2) muundavad masinad (generaator, kompressor) – milledes mehhaaniline töö muundatakse meile vajalikuks energia liigiks. 3) töömasinad - millede abil toimub töödeldava materjali või eseme omaduste oleku, kuju või asukoha muutmine (masinautomaadid – operatsioonid sooritatakse vastavate mehhanismide poolt ilma inimese kaasabita ja kus inimese ülesanne piirdub ainult tehtava töö kontrollimisega) 3. Masina struktuurskeem. Koost – koostamisühik, mis koosneb vähemalt kahest omavahel liikuvalt või liikumatult ühendatud detailist. Detail – elementaarne masina osa, mis on valmistatud ühes tükis ilma koosteoperatsioone kasutamata. Masin mehhanism koost detail, detail mehhanism koost detail, detail 4. Ehitusmasinate ajaloolised arengu etapid. I etapp –algdaatum määratlemata, ilmuvad raskemaid
......................................................................................................................18 Tabel A.1. Kasutuskulu majandusarvestus.......................................................................19 Tabel B.1. Teravilja koristusjärgse töötlemispunkti seadmed............21 Joonis C.1. Teravilja eelpuhastus-kuivatuspunkti konstruktiivtehnoloogiaskeem: ........22 Joonis D.1. Teravilja eelpuhastus-kuivatuspunkti vooluliini struktuurskeem:................23 2 SISSEJUHATUS Teraviljad on olnud ja jäävad Eesti tingimustes valdavateks põllukultuurideks. Teravilja kasutatakse nii toiduainetööstustes erinevate küpsetiste valmistamiseks kui loomafarmides loomasöödaks. Enne toidulauale jõudmist läbib teravili palju erinevaid töötlemisprotsesse
ülekandefunktsioon WPID=KP+Kd*p+KI/p kus Kp,Kd ja Ki on vastavalt Puudused:hakkab toimima alles siis kui väljund on läinud paigast ära.((joonis2)) regulaatori proportsionaalse, diferentseeriva ja integreeriva osa Kombineeritud süsteem-alustab reguleerimist häiringu tekkimisel,lõpplikult võimendustegurid.Regulaatori süntees seisneb nende tegurite valikus nii, et paneb paika väljundi järgi.Suletud juhtimissüsteemi struktuurskeem, oleks tagatud süsteemi nõutavad dünaamilised omadused elemendid ja toimimine?-P-Programmseade annab ette programmi,või Staatiline ja dünaamiline reziim?- Staatiliseks ehk püsireziimiks nimetatakse sätte.Andur A kontrollib reguleeritavat parameetrit.y muundab selle olekut kus sisend suurus ja väljund suurus ei muutu(nt mootor töötab konstantse võrdlemiseks sobivaks suuruseks. Annab tagasiseide elemendiga VE.
Elektriskeemiks nimetatakse, seadme või selle osa graafilist kujutamist tingmärkide abil. Elektriskeemid aitavad seadme koostisosi ja osadevahelisi ühendusviise piltlikult ette kujutada. Kui tehniline joonis on tehnika keel, siis elektriskeem on elektrotehnika keel. Elektriseadmed koosnevad tavaliselt mitmest osast. Elektri seadme koostise ja põhiosade vastastikuse seose piltlikuks näitamiseks koostatakse elektriseadme struktuurskeem. Struktuurskeem on lihtne joonis, millel on kujutatud elektriseadme tähtsamad osad ja nendevahelised seosed. Näide: Trafo- Jaotus- Sektsioon Korrus Korter alajaam kilp Struktuurskeemidel kujutatakse elektriseadme osi kastikestena või tingmärkide abil. 10 Kastikestesse kirjutatakse seadme elementide nimetused. Nende osadevahelisi seoseid tähistavatel joonistel on soovitatav nooltega
Suur lülituste (fuse) arv Aeglane, keerukas, seoses kahe prorammeerimistasandiga Struktuurskeemid tuuakse sageli lihtsustatud kujul. Loogikaelementide sisendid kujutatakse ühe juhtmega Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 24 instituut. 12 FPGA-de eelkäiad PLA ja PLD Traditsiooniline PLA struktuurskeem Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 25 instituut. FPGA-de eelkäiad PLA ja PLD Tegelikkuses sisaldavad loogikalülitused mitmeid sisendeid. Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 26 instituut. 13 FPGA-de eelkäiad PLA ja PLD Näide Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 27
on 16,5 liitrit - hommikul ja õhtul 8,25 liitrit. Ühe lüpsikorraga saadakse farmist 231 liitrit piima. 5.5. Piima esmatöötlus Farmis kasutatakse otsejahutusega jahutusseadmeid. Otsejahutusega jahutusseadmed koosnevad külmutist ja agensi säegiga piimavannist. Piimajahutusvannid peaks mahutama vähemalt nelja lüpsi piima, see tähendab, et piima oleks võimalik säilitada 24 tundi pärast lüpsi. Päeval saame 462 kg piima siis mahutid peaks mahutama 1000 liitrit piima. Piima tootmise struktuurskeem on esitatud lisas D, joonistel D.1. 5.6. Farmi veevarustus Farmi veeallikaks on puurkaev. Veiste jootmiseks on kasutusel automaatjooturid. Farmi ööpäevane keskmine veetarve arvutatakse valemiga [2, lk 48] n möp z i mi1 i 1 , (5.18) kus n – loomarühmade arv; zi – loomade arv rühmas;
4 1. SÖÖDA TEEKONNA LOGISTIKA Oma ainetöös näitan ettevõtte siseselt logistika toimimist. Kust algab teekond ning kus ja millega lõppeb. Ülevaate saamiseks vaadata struktuurskeemi (joonis 1). Struktuur koosneb neljast olulisest punktist, mis omakorda jagunevad allüksusteks. Kogu skeemi mõistmiseks on kõik punktid välja kirjutatud minu ainetöös eraldi. Joonis 1. Struktuurskeem agrologistikas 5 2. TERAVILJA KASVATAMINE Ettevõte AS Setra Mõis tegeleb teraviljakultuuride, heinaseemnete ja õlikultuuride seemnete tootmise, pakendamise ja turustamisega. Kokku on haritavad maad üle 900 hektari. Kasvatatakse talinisu, rapsi, tritikut, hernest, kaera ja otra. Kuna teine ettevõte OÜ Kärss-Jorss kasvatab sigu, siis haritakse maad ka oma tarbeks. Teravilja ettevõttel on omad masinad, millega maid haritakse
lugeja jaoks mugav; naudingu tekst on sellien tekst, mis lugejat häirib ning hakkab kõigutama seda, mida lugeja juba teab või millest lugejal aimu polegi, tekst, mis tekitab lugejas mingi kriisi) 5. Strukutralistlik meetod(Saussure) Tähendus peitub süsteemi suhtes. Milline on teksti aluseks olev struktuurskeem, mis aitab meil teksti mõtet välja selgitada (arhetüüp, narratiiv)? Kuidas on reptresenteeritud näiteks tegelaste ja sündmuste funktsioonid? Millised on teksti elemendid, ent ka selle struktuuritervik, kas tervik on suurem kui üksikosade summa? Kuidas on ühendatud sisu ja väljenduse plaan, kuidas kirjandusteose eri tasandite elemendid osalevad terviktähenduse tekkimises?
3 II 2 VI V IV I 5 4 1 Joonis A.2. Seafarmi söödaköögi vooluliini struktuurskeem: I – rohujahu punker; II – mineraalsööda punker; III – lõssipunker; VI – kartulipunker; V – hulkosiste massannusti; VI – segur; 1 – hulkosiste 27 massannusti rohujahu söötur; 2 – hulkosiste massannusti mineraalsööda söötur; 3 – lõssipump; 4 – juurviljakonveier; 5 – pesur peenesti. Lisa A
2. Põhimõisted automaatreguleerimissüsteemide (ARS) alalt Reguleerimise all mõistetakse toimingut, mille eesmärgiks on teatava parameetri soovitava väärtuse tagamine. 1. käsitsi, 2. automaatreguleerimine Reguleerimise objekt on tehniline seade, millel viiakse läbi automaatreguleerimist (aurukatel, auruturbiin, soojusvaheti, soojussõlm) Automaatreguleerimissüsteem (ARS) koosneb: 1. reguleerimisobjektist: 2. automatregulaatorist (AR) AUTOMAATJUHTIMISE STRUKTUURSKEEM, g(t) Xh(t) ARS sisend XR(t) Xob(t) Seadur Automaatregulaator Reguleerimisobjekt (t) AR Tagasiside 1 RO RO tööd iseloomustatakse reguleeritava suuruse hetkväärtusega (t) aeg
inimese energeetilistele võimetele · Psüholoogilised nõuded vastuvõetava informatsiooni hulk ja selle töötlemise kiirus inimese poolt 12-Mida käsitlevad masinatele esitatavad antropomeetrilised nõuded? Töökoha vastavus inimkeha vormile, inimkeha mõõtmetele ning raskuse jaotumine tööasendis. 13-Milliseid skeeme kasutatakse EM iseloomustamiseks tehnilises dokumentatsioonis? · Struktuurskeem · Kinemaatika, hüdraulika, pneumaatika, elektriskeemid · Konstruktiivne skeem 14-Kuidas on valmistatud struktuurskeemid? Tasapinnaline skeem, mis on koostatud lihtsustatud plokkskeemina. Siin näidatakse ära üksikelementide vahelised seosed. 15-Millises joonestustehnikas on valmistatud konstruktiivsed skeemid ? Kolmemõõtmelised joonestustehnikas. Kasutatakse ka kohtlõikeid ning varjutust. Täpne ülevaade konstruktsioonist.
1. Nimetada vooluahela osad. 2. Mis on vooluring? Kas vooluahelas võib olla ka mitu vooluringi? 3. Mida tehakse kestva voolu saamiseks vooluahelas (eesmärk, kuidas seda tehakse)? 4. Mis ülesanne on vooluallikal? 5. Mis on tarviti? Tuua näiteid? 6. Mis on tarviti ülesanne? Tuua näiteid. 7. Juhtmete ülesanne. 8. Lüliti ülesanne. 6.Elektriskeemid. 1. Joonestada lihtsaim taskulambi vooluring või selle skeem. 2. Mida nimetatakse elektriskeemiks? 3. Mis kasu on elektriskeemidest? 4. Struktuurskeem. 5. Põhimõtteskeem. 6. Montaaziskeem. 7. Juht (joonestada tingmärk). 8. Ristuvad juhid (joonestada tingmärk). 9. Kolme juhi hargnemispunkt (joonestada tingmärgid). 10.Nelja juhi hargnemispunkt (joonestada tingmärgid). 11.Kuivelement /ka patarei/ (joonestada tingmärk). 12.Takisti (joonestada tingmärk). 13.Lüliti (joonestada tingmärk). 14.Millest koosneb vooluahel? 15.Millega mõõdetakse elektrivoolu, kuidas ühendatakse mõõteriist vooluringi? Põhjenda ühendamise viisi. 16
füsioloogilistele omadustele, meeldivus- ja maitseomadustele jne); 4. Psühholoogilised nõuded, mis puudutavad inimese psüühikas kinnistunud ja arendatavaid harjumusi ning vastuvõetava informatsiooni hulka ja selle ümbertöötlemise kiirust inimese intellekti poolt. 12-Mida käsitlevad masinatele esitatavad antropomeetrilised nõuded? 13-Milliseid skeeme kasutatakse EM iseloomustamiseks tehnilises dokumentatsioonis? Struktuurskeem, Kinemaatika, hüdraulika, pneumaatika ja elektriskeemid, Konstruktiivne skeem 14-Kuidas on valmistatud struktuurskeemid? määrab agregaatide, mehhanismide, koostude ja detailide arvu masinas ja näitab nende omavahelisi struktuurseid seoseid. Valmistatakse tasapinnalise lihtsustatud plokkskeemina, milles näidatakse ära üksikelementide vahelised struktuursed seosed. 15-Millises joonestustehnikas on valmistatud konstruktiivsed skeemid ? annab täpse ülevaate masina konstruktsioonist
kuna tavaliselt: R1= R2= R ja C1= C2= C Pingeülekandetegur 0 on positiivne, ja seetõttu sisendsignaali faa- sinihe kvaasiresonantsisagedusel puudub ( = 0). Seega endaergutumiseks ei tohi RC-generaatori võimenduslüli sisse tuua faasinihet (K + = 0) ja võimendustegur peab olema suurem kui kolm (K = 1). Vaja teha K 3. Selleks peab valima Rts/R0 2. 122 5.14. Elektronaparatuuri toide. Toiteallika struktuurskeem. Alaldid. 1). 1F., 1P/P skeem. U2 sekundaarmähise pinge efektiivväärtus; U 2 m = 2U 2 Ud alaldatud pinge keskväärtus. Alaliskomponent trafo südamiku eelmagneetimine! Eesmärk: leida skeemi ülekandetegur. 1 1 U 2m 2 Ud = 2 0 U 2 dt = 2 0 U 2 m Sintdt = =
Näidata signaali spektri paigutus, vahesageduse paigutus, peegelsageduse paigutus. Kuidas on spekter anda hinnang? 3. Koostada 2 kordse sagedus muundusega vastuvõtja plokkskeem, kui 10sc on sujuvalt muundatud sagedus. 20sc on fikseeritud sagedus. Valida vahesagedus, vastuvõetud sagedusala jaotada neljaks all alaks ja anda see tabeli kujul. 4. ------- “ -------- 10sc on igal sagedusall, alad eraldi kvartsiga fikseeritud 5. Anda infradüün vastuvõtja struktuurskeem koos plokkidega ja nimedega. Valida vastuvõetav sagedusala ja näidata struktuurskeemil plokkide vahe kohtade juures tekkivad sagedused, sagedusala lõpusuhtes, iseloomustada? VV-te tunnussuurused 16 Raadiovastuvõtjad Vaatamata sellele, et igale raadioVV liigile või tüübile on ette nähtud kindlad ülesanded, on VV-tel terve rida ühiseid elektrilisi tunnussuurusi, mille järgi neid
4) I k MM WMIs = = . M s TMTe s + TM s + 1 2 Struktuurskeemid. Antud võrrandid sobivad muunduri ja mootori matemaatilise mudeli esitamiseks struktuurskeemide kujul, nagu on näidatud joonisel 4.1. Joonisel 4.1, a...e vastab iga ühe elemendi ülekandefunktsioon ühele struktuurskeemi plokile. Detailsem struktuurskeem, mis kirjeldab mootorit suletud süsteemi (kiiruse tagasisidega), on toodud joonisel 4.1, f. Mootori väljundsuurusteks on siin vool, pöördemoment ja vastuelektromotoorjõud. Ülekandefunktsioon on teist järku, mis näitab, et mootori siirdetunnusjoon (hüppekaja) on võnkeline või aperioodiline. Protsessi iseloom sõltub ajakonstantide suhtest. Siirdeprotsess on aperioodiline, kui TM > 4Te, või võnkeline, kui TM < 4Te. Vastavad siirdekõverad on näidatud joonisel 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
