Millised kulud tekkisid tegevuse tootmise kaigus?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsarvestus eksami konspekt

Kus alluksustes kulud tekkisid?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsarvestus eksami konspekt

Finantsarvestus eksami konspekt (0)

Majandus - Rahandus ja pangandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised kulud tekkisid tegevuse tootmise kaigus?
Kus alluksustes kulud tekkisid?
Milline oli muudud kaupade kulu kui kaubavarud perioodi alguses olid 25 000 ja lopus 30 000 ning perioodi jooksul osteti kaupu muugiks 40 000 eest?
Milline oli muudud toodangu kulu kui VT varud perioodi alguses olid 160 000 ja lopus 120 000 ning perioodi jooksul valmistatud toodangu maksumus oli 680 000 ?
Millised olid tootmiskulud kui otsesed materjalikulud olid 160 000 otsesed toojoukulud 330 000 ja tootmise uldkulud 150 000?
Mitu uhikut peaks ta muuma?
Kui palju kasvaks arikasum?
Millist arikasumit on oodata 100 000 eurose kaibe korral?

ETTEVÕTTE MAJANDUSARVESTUSE SÜ STEEM :
1. FINANTSARVESTUS (Financial Accounting )
2. MAKSUARVESTUS (Tax Accounting)
3. KULUARVESTUS ( Cost Accounting)
4. JUHTIMISARVESTUS ( Management Accounting)
5. FINANTSPLANEERIMINE (Financial Planning)
6. FINANTSANALU ̈ÜS (Financial Analysis )
7. SISEKONTROLL ( Internal Audit)
8. AUDIITORKONTROLL (Auditing)
Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni identifitseerimine, mõõtmine, kogumine, ettevalmistamine, analüü simine , interpreteerimine ja vahendamine
Juhtimisarvestuse süsteem peaks varustama õigeaegse ja täpse informatsiooniga, mis aitab juhtida kulusid , mõõta ja tõsta tootlikkust ning täiustada tootmisprotsesse.
Juhtimisarvestuse süsteem peaks ka välja tooma toodete tä psed omahinnad, et saaks teha hinnaotsuseid, esitleda uusi tooteid, loobuda vananenud toodetest ja vastata konkureerivatele toodetele .
Juhtimisarvestussüsteemi komponendid on omavahel kooskõlas olevad, ettevõtte eripäradega ja töötajate vajadustega sobivad ning kohandatud:

kuluarvestus,
eelarvestamine ehk planeerimine ,
aruandlus ,
tegevustulemuste mõõtmine.

Kuluarvestus ja juhtimisarvestus
Kuluarvestus on ettevõtte ressursside omandamise või kasutamisega seotud informatsiooni mõõtmine ja aruandlus.
Kuluarvestus ühendab endas finants - ja juhtimisarvestust.
Kuluarvestus jälgib kulude kajastamist ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupida- mine, aruanded jne) ja samuti kulude kogumist, süstematiseerimist ja analüüsimist juhtimisarvestuse protsessis ( omahinna kalkuleerimine , hinnakujundus jne.).
ETTEVÕTTED VAJAVAD KULUARVESTUST KOLMEL EESMÄRGIL:

valmis- ja pooltoodete varude maksumuse määramiseks ning realiseeritud toodete kulude kindlaks tegemiseks e finantsarvestuse aruannete koostamiseks ;
tegevuste, toodete, teenuste ja klientide maksumuse kalkuleerimiseks;
juhtidele ja operaatoritele protsesside efektiivsuse kohta majandusliku tagasiside andmiseks .

FINANTSPLANEERIMINE (Financial Budgeting)

ettevõtte finantseesma ̈rkide püstitamine ja nende eesmärkide saavutamiseks parimate meetodite leidmine
lähtudes finants- ja müügiprognoosidest koostatakse traditsiooniliselt firma koondplaan (master budget ), mille tä htsaimad osad on rahakäibeeelarve ning kasumieelarve ja eelarveline bilanss

Ettevõttesisene aruandlussüsteem peab võimaldama:

integreerida tulemusi toodete ja tootegruppide tasandil ning tegevusvaldkondade ja ettevõtte kui terviku tasandil;
liigendada aruandlussüsteemi aruandeperioodide lõ ikes (saab eristada päeva-, nä dala -, kuu-, kvartali - ja aastaaruandeid);
luua ühtne planeerimis- ja aruandlussüsteem (plaane ja aruandeid peab saama omavahel võrrelda);
esitada igale juhtimistasandile vaid juhtimisotsuste langetamiseks vajalikud aruanded.

Tegevustulemuste mõõtmine

Ettevõtte tegevustulemusi mõõdetakse pidevalt, et juhil oleks parandusmeetmete rakendamiseks alati ajakohane info (Eierle & Schultze 2013, 158) , et oleks tagasiside.
Tulemusmõõdikutega hinnatakse protsesside läbiviimist, ettevõtte võimekust ning tegevuse tulemuslikkust jms.
Tulemusmõõdikud võivad olla rahalises väljenduses (nt müügi- tulu), mitterahalises väljenduses (nt rahulolevate klientide %) või nende kombinatsioon (nt müü gitulu müüja kohta).

Juhtimisarvestuse info
Juhtimisarvestuse poolt ettevalmistatav informatsioon on ettevõttes võtmetä htsusega otsustamisel, täiustamisel ja kontrollimisel
Juhtimisarvestuse süsteem võib luua ettevõ ttele märkimisväärset lisaväärtust valmistades õigeaegselt ette täpset infot eduks vajalikke toimingute kohta
JUHTIMIS- vs FINANTSARVESTUS
Juhtimisarvestuse ajalugu I

Juhtimisarvestuse ajalugu ulatub tagasi kuni Babü loonia , vana Kreeka ja Rooma aegadesse
Prantsuse raamatupidamise suurkuju Jacques Savary (1622-1690) aktsepteeris arvestust kui juhtimise funktsiooni, misto ̃ttu teda võiks pidada ka ü heks juhtimisarvestuse alusepanijaks
19. sajandil pidasid Ameerika kudumisvabrikute omanikud suhteliselt detailset kulude arvestust, mis üheltpoolt võimaldas tegelda efektiivsuse parandamisega ja teisalt oli aluseks hinnakujundamisel

1885.a. Henry Metcalf avaldas raamatu:Cost of Manufacturers
20. Sajandi algul töötas Andrew Carnegie välja kuluarvestuse süsteemi, mis võimaldas päevade ja nädalate lõikes saada detailset ülevaadet ühe tooteü hiku kohta tulevate materjali- ja palgakuludest
USA suurkontsernid Du Pont Powder Company ja General Motors tegelesid samuti aktiivselt firma tegevuse mõõtmise ja kontrolliga . Tänase pä evani kasutavad ettevõtted Du Pont’i võrrandit finantsseisu analüü simisel

20. sajandi kahekümnendatel aastatel juhtimisarvestuse areng seiskus, sest tä helepanu keskpunkti tõusis raamatupidamisaruannete koostamine seoses auditeerimise tähtsustumisega
Alles seitsmekümnendate aastate keskel tekkis seoses Jaapani autotööstuse edusammudega uus huvi juhtimisarvestuse süsteemide täiustamise vastu nii Euroopas kui ka USAs
20. sajandi lõpus ä genes konkurentsivõitlus, suurenes globaliseerumine, võeti kasutusele uued tehnoloogiad ja juhtimisfilosoofiad. Nende muutustega kaasnesid ka muutused juhtimisarvestuse süsteemis

Fookuse muutus
Traditsiooniliselt on juhtimisarvestuse poolt ettevalmistatav info olnud rahalises väljenduses ehk finantsinfo
Juhtimisarvestus on tänapäeval laiendanud oma huvi ka mitterahalisele informatsioonile:

Kvaliteedi näitajad
Protsesside parameetrid
Klientide rahulolu
Töötajate võ imed ja motiveeritus
Toodete omadused
Allü ksuste tulemused (nii rahalised kui ka mitterahalised)

Tasakaalus tulemuskaart
Tasakaalus tulemuskaart (TTK) on strateegiliste eesmärkide saavutamisele fokuseeritud juhtimismudel, mille abil teisendatakse organisatsiooni missioon ja strateegia mõõdetavateks tegevusteks neljas perspektiivis (Kaplan & Norton 1992):

finantsid - mida ootavad omanikud ja rahastajad;
kliendid - millist toodet/teenust ootavad sise- ja väliskliendid;
sisemised äriprotsessid - mida tuleks teha hästi, et huvipoolte ootusi ja vajadusi rahuldada;
õ ppimine ja areng - millised valdkonnad vajavad arendamist, et sä ilitada oma eelised konkurentide ees.

Käesolevaks ajaks on tasakaalus tulemuskaart arendatud strateegilise juhtimise süsteemiks (Kaplan & Norton 2001).
Juhtimisarvestuse rolli muutus
Juhtimisarvestajast, kui kuivast numbrite arvutajast, on saanud äripartner st nende roll on 30 aastaga oluliselt muutunud.
Säilinud on läbi 30 aasta suund loogilisele analüüsile ning ratsionaalsele otsuste tegemisele.
Muutused:

80-ndatel info jagaja ja juhtide koolitaja,
90- nendatel koostöö juhtidega vajaliku info leidmisel,
2000 äritegevuse koordineerimine ja tulemuste mõõtmise süsteemi loomine korporatsiooni tasandil ning koos organisatsiooni liikmetega.
Muudatused on põ hjustatud muutustest majanduskeskkonnas , globaliseerumisest, IT arengust.
Muutused juhtimisarvestuses peegeldavad ka laiemat ideoloogilist muutust. Info jagamine, arutelud, koostöö, tulemusjuhtimine.

KULU
Kulud on aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasu vä henemised ), millega kaasneb varade vä henemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist.
Kulud on eesmärgi saavutamiseks ära kasutatud või loovutatud ressursside maksumus.
kulu = kasutatud ressurssi kogus * ühiku hind
Kulude juhtimine (cost management)
Kulude juhtimine organisatsioonis on vajalik:

strateegiate väljatöötamiseks ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks,
kasumlikkuse suurendamiseks ,
planeerimiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks,
kulu-tulemus seoste kindlakstegemiseks,
aruandluse koostamiseks,
muude organisatsioonile pandud kohustuste täitmiseks.

Kulude arvestus

KULULIIKIDE JÄRGI Millised kulud tekkisid tegevuse (tootmise) käigus?
KULUKOHTADE JÄRGI Kus allüksustes kulud tekkisid?
KULUKANDJATE JÄRGI Millele (nt toode, protsess, projekt) ja kui palju

kulutati?
Kuluobjekt ja kuluka ̈ itur :

KULUOBJEKTIDEKS on kõik objektid (tooted, protsessid, projektid, allüksused jne), mille kulusid mõõdetakse eraldi .
KULUKÄITUR on sü ndmus või toiming (juhtimisotsus), mis põ hjustab kulude tekkimist või muutumist

Kulud ei teki vaid tulenevad juhtimisotsustest !
Kulud sõltuvad sellest: Mida me teeme ja kuidas me seda teeme!
KASUMIARUANNE V.1 ( Income Statement)
MÜÜGITULU
+ VALMIS- JA LÕ PETAMATA TOODANGU VARUDE MUUTUS
+ OMATARBEKS VALMISTATUD PÕHIVARA
+ MUUD ÄRITULUD
ÄRITULUD KOKKU
- KAUBAD, MATERJAL, TEENUSED
- MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD
- TÖÖJÕ UKULUD
- KULUM
- MUUD ÄRIKULUD
Ä RIKASUM
+ FINANTSTULUD
- FINANTSKULUD
KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST
- TULUMAKS
PUHASKASUM e ARUANDEAASTA KASUM
Otsesed ja kaudsed kulud (direct and indirect costs)

peab olema määratud objekt, mille kohta nad käivad
otseseid kulusid saab ilmselt ja füüsiliselt seostada kindla kuluobjektiga
kaudne kulu tuleb vaadeldava objekti peale arvestuslikult jagada

TOOTMISKULUD

tooteühiku otsese valmistamisega seotud materjalikulud , tööjõukulud, pooltooted, tehnoloogiline kütus, elekter , vesi, aur jne. ning proportsionaalne osa tootmise üldkuludest
püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks . «Normaalset» üldkulude hulka ületav osa üldkuludest kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele

TOOTMISE ÜLDKULUD:
A. Kaudsed materjalikulud: 1. määrdeained; 2. puhastusmaterjalid; 3. ekspluatatsiooni materjalid
B. Kaudsed tööjõukulud:

tootmisinseneride, meistrite ja muude tootmisjuhtide palgakulud,
valvurite, koristajate, lao personali, osakonna raamatupidajate, seadmete ja töö riistade korrastajate jne. palgakulud;
öötöö ja ületundide lisatasud;
nimetatud töötajate preemiad; sotsiaalmaks jne.

C. Kulum, rent, hooldus ja remont:

tootmishoonete kulum, rent, kindlustus , hooldus ja remont;
seadmete kulum, rent, kindlustus, hooldus ja remont;
tootmishoonete kommunaalteenuste kulu;
väheväärtusliku tootmisvara kulu jne;

D. Muud tootmise üldkulud:

varade allahindlus ;
loodusvarade kasutamise maks;
transporditeenuste kulu tootmises;
tuletõrje-, valve ja muude teenuste kulud;
mitmesugused muud tootmise üldkulud

MITTETOOTMISKULUD

turustuskulud
üldhalduskulud
arenduskulud
finantskulud

ETTEVÕTTE ÜLDHALDUSKULUD
1. juhtkonna, raamatupidajate, ökonomistide, andmetöötlejate, sekretä ride jt palk, preemiad ja sotsiaalkulud;
2. kontorikulud (kaasa arvatud arvutid , telefonid, faksid , paljundusseadmed jne);
3. kontoriseadmete rent, üür (või)kulum, remont ja hooldus;
4. immateriaalse põhivara kulum;
5. küte, valgustus , vesi;
6. andmetöö tluse , raamatupidamise, juriidilise ja muude teenuste kulud;
7. tuletõrje- ja valve kulud;
8. ebato ̃enäoliselt laekuvate nõuete kulusse kandmine;
9. halduspersonali esinduskulud;
10. täiendõppekulud (sh stipendiumid);
11. mitmesugused muud üldhalduskulud.
ETTEVÕTTE TURUSTUSKULUD
1. reklaamikulud, sponsorlus ;
2. turu-uuringutega seotud kulud;
3. müügipersonali palk, preemiad ja sotsiaalkindlustus ;
4. vahendajatele ja komisjonäridele makstav teenustasu;
5. valmistoodangu (kauba) laokulud, rendikulud, kindlustus, valvekulud;
6. müügipersonali esinduskulud;
7. müügiosakonna varade amortisatsioon ;
8. jae- ja hulgikaubanduse kulud, mis on seotud kaupade müü giga , müügiruumide hooldusega jms.;
9. müügitellimuste saamiseks tehtud kulud;
10. müüja poolt tasutavad kauba laadimis- ja transpordikulud ;
11. mitmesugused muud müügikulud.
ETTEVÕTTE MUUD ÄRIKULUD
1. kahjum põhivara müü gist ja likvideerimisest;
2. trahvikulud, leppetrahvid, viivised (ka maksuviivised) ja mitmesugused muud nõuded;
3. kohalikud maksud ;
4. selgunud eelmiste aastate kahjum;
5. koondiste ja assotsiatsioonide ülalpidamiskulud, ühingute ja liitude liikmemaksud ;
6. looduskeskkonnale tekitatud kahjude kompenseerimine ;
7. kahjum valuutakursside muutustest ostjatelt saadaolevate ja hankijatele makstavate summade osas;
8. kingitused ja annetused;
9. mitmesugused muud ärikulud.
PERIOODIKULUD ehk mittetootmiskulud on turustuskulud, üldhalduskulud, muud ärikulud, finantskulud ja erakorralised kulud.
Neid kulutusi ei lülitata varude soetusmaksumusse (omahinda), vaid need kajastatakse
perioodikuluna:

(a) Normaalsest suuremad tootmiskaod;
(b) Laokulud, v.a juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus;
(c) Mittetootmislikud üldkulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse;

Tootmiskulude kirjendamine : valmistoodang kirjendatakse bilansis varadena ja muutuvad kasumiaruandes kuludeks siis, kui toode on müüdud.
Perioodikulude kirjendamine: kirjendatakse kasumiaruandes jooksva arvestusperioodi kuluna.
KASUMIARUANNE V.2
MÜÜGITULU
- MÜÜDUD KAUPADE (TOODANGU , TEENUSTE) KULUD
BRUTOKASUM
- TURUSTUSKULUD
- ÜLDHALDUSKULUD
+MUUD ÄRITULUD
- MUUD ÄRIKULUD
ÄRIKASUM
+FINANTSTULUD
- FINANTSKULUD
KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST
- TULUMAKS
PUHASKASUM e ARUANDEAASTA KASUM
FUNKTSIONAALSED KULUD ?
ESMASkulud- ehk otsekulud on kulud, mida saab otse arvestada kuluobjektile
-KONVERTEERIMIS- KULUD ?
Toote väärtusahel (8): arendustegevus- projekteerimine - hankimine- tootmine- turustamine- kättetoimetamine- klienditeenindus= toote väärtus
Toote kogukulud on kogu väärtusahela läbimisel tootele kulutatud ressursside maksumus
ÜLESANDED, KULU LEIDMINE!
Müüdud kaupade kulu
Varude arvestusest me teame, millised olid müügiks ostetud kaubavarude maksumused perioodi ( majandusaasta ) alguses ja lõpus. Kui pidada arvestust perioodi jooksu müügiks ostetud kaupade maksumuse kohta, siis me saame lihtsalt leida müüdud kaupade kulu:
kaubavarud perioodi alguses + ostetud kaupade maksumus - kaubavarud perioodi lõpus = müüdud kaupade kulu
ÜL. Milline oli müüdud kaupade kulu, kui kaubavarud perioodi alguses olid 25 000 € ja lõpus 30 000 € ning perioodi jooksul osteti kaupu müügiks 40 000 € eest?
25 000+40 000-30 000=
Müüdud teenuste kulu
Müüdavaid teenuseid ei saa ladustada! Seepa ̈rast ei ole ühtset kindlat seisukohta, kuidas leida müüdud teenuste kulusid. Seepärast kasutatakse mitmeid erinevaid lähenemisi ning sageli kasutavad teenindusettevõtted kasumiaruande skeemi 1.
müüdud teenuste kulu = müüdud teenuste osutamise kulud
Müüdud toodangu kulu
Varude arvestusest me teame, millised olid valmistoodangu varude maksumused perioodi (majandusaasta) alguses ja lõpus. Kui leida perioodi jooksu valmistatud toodangu maksumus, siis me saame lihtsalt leida müüdud toodete kulu:
valmistoodangu varud perioodi alguses + perioodi jooksul valmistatud toodangu maksumus –
valmistoodangu varud perioodi lõpus = müüdud toodangu kulu
ÜL. Milline oli müüdud toodangu kulu, kui VT varud perioodi alguses olid 160 000 € ja lõpus 120 000 € ning perioodi jooksul valmistatud toodangu maksumus oli 680 000 €?
160 000+680 000-160 000=
Perioodi jooksul valmistatud toodangu maksumus
Varude arvestusest me teame, millised olid lõpetamata toodangu varude maksumused perioodi (majandusaasta) alguses ja lõpus. Teades tootmiskulusid on lihtne leida perioodi jooksul valmistatud toodangu maksumust :
lõpetamata toodangu varud perioodi alguses +tootmiskulud – lõpetamata toodangu varud perioodi lõpus = perioodi jooksul valmistatud toodangu maksumus
ÜL. Milline oli perioodi jooksul valmistatud toodangu maksumus, kui LT varud perioodi alguses olid 100 000 € ja lõpus 60 000 € ning tootmiskulud olid 640 000 €?
10000+640 000-60 000=
Kasutatud tooraine / materjalide kulu
Varude arvestusest me teame, millised olid tooraine/ materjalide varude maksumused perioodi (majandusaasta) alguses ja lõpus. Kui pidada arvestust perioodi jooksu ostetud tooraine/ materjalide maksumuse kohta, siis me saame lihtsalt leida kasutatud tooraine/ materjalide kulu:
materjalide varud perioodi alguses + ostetud materjalide maksumus – materjalide varud perioodi lõpus = kasutatud materjalide kulu
ÜL. Milline oli otseste materjalide kulu, kui materjalide varud perioodi alguses olid 50 000 € ja lõpus 40 000 € ning perioodi jooksul osteti
materjale 150 000 € eest?
50 000+150 000-40 000=
Tootmiskulud
otsesed materjalikulud + otsesed tööjõukulud + tootmise üldkulud = tootmiskulud
ÜL. Millised olid tootmiskulud, kui otsesed materjalikulud olid 160 000 €, otsesed tööjõukulud 330 000 € ja tootmise üldkulud 150 000€?
160 000+330 000+ 150 000=
OMAHINNA e KULUDE KALKULEERIMINE

kalkuleerimise ü lesandeks on teatud printsiibi järgi kulude kandmine ( seostamine ja jaotamine) kulukandjatele ehk kalkulatsiooni objektidele;
kalkulatsiooni objektideks on tooted, teenused või toodete ja teenuste kompleksid aga ka tegevused, protsessid, tellimused ja projektid

Otsekulud seotakse kuluobjektiga.
Kaudsed kulud jaotatakse arvestuslikult kuluobjektide vahel.
KULUDE JAOTAMINE
Kulude jaotamine täidab järgmisi ü lesandeid :

1) jaotada kulud toodetele, et kalkuleerida toodete omahinda;
2) jaotada kulud tegevustele/ protsessidele, et kalkuleerida tegevuste/ protsesside omahinda;
3) jaotada kulud allüksustele, et näidata üldkulude eksisteerimist ja ergutada allüksuste juhte, kasutama tsentraalseid teenuseid.

Üldkulumäär= üldkulud/ jaotusalus (kuluobjekt)
Millest lähtutakse üldkulude jaotamisel?

Õiglusest
Põhjuslikust seosest
Saadud tulust
Kulude kandmise võimest

Jaotusaluse valik

jaotusaluse väärtuse leidmine ei tohi nõuda palju aega ega kulutusi
koguselised e mitterahalised jaotusalused (töötajate arv, toodangu maht, ostude arv, müügitehingute arv, kaal, ruumi pindala või ruumala, töö tundide arv, operatsioonide arv, masintundide arv jne.)
rahalised jaotusalused (otsene materjalikulu, tööjõukulu, ostetud materjalide maksumus, tootmisomahind , seadmete jääkmaksumus jne.)

Kulude jaotamise kriitika

võ imalik ainult tinglikult , lähtudes teatavatest eeldustest, kontseptsioonidest, kokkulepitud reeglitest
vajalik ja (mingil määral) võimalik, kui meil on teada tootmise/tegevuse struktuur ja püüame kulude abil mää rata hindu
mõttetu (eksitav) kui hinnad on ette antud (turuhinnad) ja me saame muuta ainult oma tootmise/tegevuse struktuuri

KULUDE KALKULEERIMINE ehk kuluarvestuse liigitamine

tellimuspõ hine kulude kalkuleerimine
protsessipõhine kulude kalkuleerimine
toimingupõhine kulude kalkuleerimine

Tellimus- e tööpõ hise kuluarvestuse liigid

tellimuse kuluarvestus – eesmärgiks on leida tellimuse täitmiseks tehtud kulud;
lepingu kuluarvestus – eesmärgiks on leida lepingu täitmiseks tehtud kulud. Eriline lepingutega seotud iseä rasus on see, et toimuvad vahepealsed töö üleandmised ja vastuvõtmised (akteerimised);
partii kuluarvestus - partii kuluarvestust kasutatakse siis, kui identsete toodete arv on suur ja neid toodetakse koos ühe partiina;
projekti kuluarvestus - eesmärgiks on leida projekti läbiviimiseks tehtud kulud.

Tellimus- e tööpõhine kuluarvestust kasutatakse sellistel puhkudel, kui

iga kuluobjekt (toode, tellimus, partii jne) on kindlalt eristatav teistest kuluobjektidest;
iga kuluobjekt on suhteliselt suure väärtusega;
iga töö/ kuluobjekt on tihti erinevate kuludega;
otsekulud on võimalik kindlalt siduda konkreetse kuluobjektiga;
on oluline teada konkreetse kuluobjekti kulusid.

KULUDE NORMAALKALKULATSIOON on arvestus, mille puhul tooteühiku omahinda kantakse otsesed materjalikulud, otsesed tööjõukulud ja eelarvelised või normatiivsed tootmise üldkulud.
Kulude protsessipõhise kalkuleerimise etapid:

1. Summeerida füüsilised ü hikud
2. Kalkuleerida kuluobjektid (vastavates ühikutes)
3. Leida jaotatavad kulud
4. Kalkuleerida (vastavate ü hikute ) kulud
5. Jaotada kulud lõpetamata- ja valmistoodetele

TEGEVUSED

Tegevus on seotud tööde kogum, millele organisatsioon suudab määrata sisendid (kasutatud ressursid ) ja väljundi.
Nii tootmisprotsessid kui ka äriprotsessid koosnevad tegevustest. Tegevused aga töödest.
Tegevused kasutavad ressursse. Teisiti öeldes kulude põhjustajaks on tegevused.
Võib lähenda ka selliselt , et tooted, teenused, kliendisuhted tarbivad tegevusi. Tegevused aga ressursse.

Varumisprotsessi tegevused

Vajaduse määramine
Ostmine
Vastuvõtmine
Kvaliteedi kontrollimine
Arve tasumine
Ladustamine

Toimingu ehk tegevuspõhise kuluarvestuse etapid:

Fikseeritakse firma tooted, teenused ja kliendid
Koostatakse tegevuste sõnastik
Tehakse kindlaks palju firma kulutab igale tegevusele
Valitakse tegevuste kulukäiturid, mille abil seotaks tegevuste kulud firma toodete, teenuste ja klientidega

MUUTUVKULUD kasvavad või kahanevad proportsionaalselt toodangu mahu muutumisega. Ühiku kohta on olulises vahemikus konstantsed .
PÜSIKULUD jäävad toodangu mahu muutumisel konstantseks, neid tuleb kanda ka siis, kui toodangu maht on null. Ühikukulude ja toodangu mahu vahelist seost kirjeldab parabool.
KASUMIARUANNE v3 (+2-3) müügitulu+finantstulu-muutuvkulud-püsikulud-finantskulu
+MÜÜGITULU
- MUUTUVKULUD
PIIRKASUM e JÄÄKTULU e MÜÜGIKATE
- PÜ SIKULUD
ÄRIKASUM
+FINANTSTULUD
- FINANTSKULUD
=MAKSUEELNE KASUM
- TULUMAKS
PUHASKASUM
AS Tubli sooviks saada 12 000 eurot ärikasumit. Mitu ühikut peaks ta müüma?
AS Tubli kavatseb suurendada müüki 600 ühiku võrra. Kui palju kasvaks ärikasum?
AS Tubli kavatseb suurendada käivet 50 000 euro võrra. Kui palju kasvaks ärikasum?
Millist ärikasumit on oodata 100 000 eurose käibe korral?
Selleks, et tõsta kä ivet kavatseb AS Tubli alandada müügihinda 5 euro võrra ja suurendada reklaamikulusid 2 000 euro võrra. Pärast neid samme prognoositakse müügimahu kasvu 60% võrra. Kas antud plaan on mõttekas?
Tegevusvõ imendus (operating leverage) kajastab firma tegevusriski

Teda iseloomustatakse püsivkulude osatähtsusega kogukuludes: mida suurem on püsikulude osatähtsus kogukuludes, seda suurem on firma tegevusvõimendus ja ka tegevusrisk

VÄLDITAVAD KULUD- kulud, mida saab välistada mõne tootmissisendi muutmise või kõrvaldamisega

Mittevälditavad kulud on kulud, mida ei ole võimalik välistada tootmismahtude muutumisel

PÖÖRDUMATUD KULUD- juba tehtud kulud, mida praegused ja tule- vased otsused ei muuda, väldi ega vähenda
OLULISED KULUD- tuleviku kulud, mis muutuvad või tekivad seoses vastuvõetud otsustega
ALTERNATIIVKULU on paremuselt jä rgmise potentsiaalse võ imaluse , millest loobuti valiku käigus, kasutamise vää rtus
EELARVE

kvantitatiivselt väljendatud detailne kava, mis kirjeldab ressursside soetamist ja kasutamist kindla perioodi jooksul (R. Hilton ‘91)

juhtkonna poolt kindlaks perioodiks planeeritud toimingute kvantitatiivne väljendus, mis katab nii rahalised kui ka mitterahalised aspektid

PLANEERIMISE EESMÄRK:
Ettevõtte tegevusefektiivsuse suurendamine läbi:

1. sihtmärkide seadmise ja ettevõtte kõikide tegevuste koordineerimise;
2. riskide väljaselgitamise;
3. protsesside lihtsustamise;
4. ettevõtte paindlikkuse ja muutustega kohanemise võime suurendamise

PLANEERIMINE HÕLMAB:

prognoosimist
erinevate arenguvariantide läbitöötamist (mis siis, kui?)
eelarvestamist

FIRMASISESE PLANEERIMISE MEETODID

traditsiooniline planeerimine e. eelmise perioodi tasemest lähtuv
nullbaasist lähtuv

Eelarvestamise ajalised perioodid

lühiajalised plaanid e eelarved (lähimaks 12 kuuks kuu tä psusega )
keskpikad plaanid e eelarved (2. - 3. aastaks kvartali täpsusega)
pikaajalised plaanid e eelarved (4. - 5. aasta aasta täpsusega)

PLAANIVARIANDID

Agressiivne kasv 2. Normaalne kasv 3. Kulusidkärpiv kasv 4. Tegevuste osaline kokkutõmbamine
PIDEV EELARVESTAMINE on protsess, mille käigus teatud eelarveperioodi (kuu, kvartal , aasta) lõppedes pikendatakse eelarvet vastava perioodi võrra
FIRMASISESE PLANEERIMISE VIISID

Ülevalt-alla e. retrograadne planeerimine 2. Vastassuunaline planeerimine 3. Alt-üles e. progressiivne planeerimine
Ü ldised nõuded eelarvetele

eelarved peavad olema struktureeritud, selged ja põhjalikud
eelarvenäitajad peavad olema realistlikud , saavutatavad ja dokumentaalselt põ hjendatud
eelarvenäitajad peavad mahtuma piiridesse, mis tulenevad saavutatud tulemustest, soovitud kasvutempost, majanduslikest faktoritest, tööjõu ja füüsiliste ressursside piirangutest, arenguperspektiividest jne.
eelarve koostamine, analüüs ja kinnitamine peaks olema emotsioonivaba, muudatustele avatud, allüksuste vahel koordineeritud infol põ hinev ühtne protsess
eelarved peavad olema (allüksuste)juhtide hinnangul täidetavad

Eelarvestamise etapid
1. Müügimahtude prognoosimine ja tootmisvajaduse hindamine
2. Vajalikke ressursside kalkuleerimine ja olemasolevate ressursside hindamine
3. Läbirääkimised eelarve nä itajate üle huvitatud isikute (allüksuste) vahel
4. Eelarve komponentide kontroll ja koordineerimine
5. Eelarve kinnitamine
6. Kinnitatud eelarve saatmine täitjatele ja kontrollijatele
ETTEVÕTTE KOONDPLAAN
Koostatakse tavaliselt üheks aastaks ja kujutab endast plaanide, eelarvete ja eelarvestatud finantsaruannete ning nendega kaasnevate abitabelite kogumit.
Ettevõtte koondplaani sees eristatakse
(1) põhitegevuse koondplaani- (12)
Müügiplaan, Tootmisplaan , Eelarvestatud lõppvarud, Materjalivajaduse plaan, Materjalikulude eelarve, Tööjõuvajaduse plaan, Tööjõukulude eelarve, Tootmise üldkulude eelarve, Turustuskulude eelarve, Halduskulude eelarve, Arenduskulude eelarve, Eelarvestatud kasumiaruanne
(2) koondfinantsplaani- Kapitaalmahutuste eelarve, Kassaplaan, Eelarvestatud rahakäibearuanne, Eelarvestatud bilanss
Staatiline ja paindlik eelarve

staatilises eelarves esitatakse oodatavad tulud ja kulud ühest kindlast tegevusmahust lähtudes
paindlikus eelarves (flexible budget) võetakse arvesse erinevaid tegevusmahtusid ning sellest tulenevaid tulude ja muutuvkulude erinevusi. Paindlikud eelarved põhinevad normatiivkuludel (standard costs).

.DOC Laadi alla originaalfail 17 lk · .doc · 72 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

72 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

cass1 Õppematerjali autor

kuluarvestus kuluobjekt steem tootmiskulud planeerimine toodangu maksumus kalkuleerimine Finantsarvestus eksami konspekt

Sarnased õppematerjalid

docx

Juhtimisraamatupidamise eksam

Annab vastuse, mil viisil saab arengu- ja kasvupotentsiaali suurendada, et jätkuvalt oma visiooni teostada. Kriitilised edufaktorid- piiratud arvu olulisemaid faktoreid, mille tulemuste saavutamine eeldusel, et tulemused on küllalt head, tagab eduka konkurentsivõime. Mõõdik- näitaja tulemuslikkuse mõõtmiseks, mille abil mõõdetakse nii tulemusi kui ka tulemuste saamiseks vajalikke protsesse, tegevusi, toiminguid. Mõõdikute liigitamine: finants, mittefinants, tulemus, juhtmõõdikud. Olulisemad sammud tulemuslikkuse mõõtmisel: Mõõdetavate kriitiliste edufaktorite valik Sobivate mõõdikute valimine Igale mõõdikule sihtväärtuse leidmine Mõõtmisstandardite püstitamine Üldkulude jaotamine: üldkulud, kulukoht, kulukandja. Üldkulude jaotamise meetodid: traditsiooniline kuluarvestus (otsemeetod, astmeline meetod, vastastikuse mõju meetod), tegevuspõhine kuluarvestus, katlameetod

Juhtimisraamatupidamine

118

pptx

Kulu- (ja juhtimis)arvestus

põhimõtted · Kuluarvestus on juhtimisarvestuse osa, mille käigus määratakse kindlaks toodete valmistamise ja müügi plaanilised (eelarvelised) kulud, standardkulud ja tegelikud kulud, analüüsitakse kulusid ja kuluhälbeid ning äritegevuse kasumlikkust · Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku informatsiooni. Juhtimise kui protsessi osategevuseks on kavandamine, organiseerimine, kontroll ja otsustamine. · Maksuarvestus · Finantsarvestus · Audiitorkontroll · Finantsaruannete analüüs · Eelarvestamine 10 · Kuluarvestus on äritegevuse kõigi kulude ja üksikute toodete tootmise (teenuste osutamise) juhtimise ja müügi kulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsi protsess, mis hõlmab ka kulueelarvete (plaaniliste kulude) koostamist. 11 Kulude juhtimine (cost management)

Juhtimine

docx

Juhtimisraamatupidamine - kordamisküsimused

1. Suundumused kuluarvestuses Kuluarvestus ühendab teatud määral finants- ja juhtimisarvestust. Ta jälgib kulude kajastamist nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis kui ka kulude analüüsi ja selle rakendusi ettevõtte siseses juhtimisarvestuse protsessis. 2. Kulud ja kulude juhtimine KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustlase omakapitali, va omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kulude juhtimine on eesmärkidele ja tulemuslikkusele suunatud mõttelaadist lähtuv eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants- ja mittefinantsinfoga, mis on vajalik: · Strateegiate välatöötamiseks · Organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks · Kasumlikkuse suurendaminese (kulude vähendamise) strateegiate väljatöötamiseks ja juurutamiseks · Nii strateegiliste, taktikaliste kui ka operatiivs

Juhtimisraamatupidamine

pdf

Kuluarvestuse olemus ja eesmärgid

1 KULUARVESTUSE OLEMUS JA EESMÄRGID Kulude arvestuse erinevatest definitsioonidest tuleneb, et kulude arvestus on: Kulude arvestus (cost accounting) on organisatsiooni ressursside omandamise ja kasutamise aruandlus, mis varustab infoga nii juhtimis- kui ka finantsarvestust. See tähendab, et toimub kulude kajastamine nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastamisel bilansis, realiseeritud kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes) kui ka kulude analüüs ja selle rakendamine ettevõttesiseses juhtimisarvestuse protsessis (toodete ja teenuste omahinna kalkuleerimisel, kulude planeerimisel, hinnakujundamisel jne). Kulude arvestus on kulude juhtimise allsüsteem, mis on seotud toodete, teenuste, projektide, tegevuste jt objektide kulude kindlakstegemisega, mis

Kuluarvestus

doc

Juhtimisarvestuse ainetöö

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ETTEVÕTTE KOONDPLAAN Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ETTEVÕTTE KOONDPLAAN JA SELLE ELEMENDID...................................................4 2.KOONDPLAANI KOOSTAMISE ETAPID...........................................................................5 2.1 Põhitegevuse eelarved........................................................................................................5 2.1.1. Müügiplaan.................................................................................................................6 2.1.2. Tootmise eelarve.........................................................................................................8 2.1.3. Ühikuline tootmise eelarve................................................................

Juhtimisarvestus

doc

Juhtimisraamatupidamise eksam

JUHTIMISARVESTUSE AINE:juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. juhtimisarvestus hõlmab spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mis võimaldavad juhtkonnal saada vajalikku infot,seda analüüsida ja tõlgendada ning selle tulemusena langetada olulisi otsuseid.põhieesmärgiks on õigeaegselt selgitada ressursid,mis on vajalikud tootmistegevuseks ja turustamiseks, andes sellega infot juhtkonnale õigete äriotsuste langetamiseks. FINANTSARVESTUS JA JUHTIMISARVESTUS:1)juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid firmasiseselt. Finantsarvestuse info jõuab ka väliskasutajateni.2)juhtimisarvestus on suures osas suunatud tulevikku. Finantsarvestuses on põhirõhk minevikus toimunud tehingute kajastamisel.3)juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud.4)juhtimisarvestus rõhutab andmete olulisust ja paindlikkust.5)juhtimisarvestuse puhul ei ole oluline punktuaalne täpsus,vaid mitterahalised andmed

Juhtimisraamatupidamine

docx

Kuluarvestus ja Eelarvestamine Eksamiks kordamine

kajastamise vastavus teatud kriteeriumitele. Tulemuste edastamine huvigruppidele. Finantsjuhtimine – tagamaks ettevõte finantseesmärkide püstitamise; Finantsressursside tagatuse ja muude ressursside kindlustuse. Majandusaastaaruanne ja kontod – Kohustus esitada igal ettevõttel äriregistrile eelneva majandusaasta kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppu. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestus: Erinevused:  Finants varustab välistarbijaid firma äritegevuse infoga; Juhtimis aga juhte juhtimisotsuste jaoks vajaliku infoga.  Finantsil infokasutajateks välistarbijad (investorid, riik), Juhtimisel aga sisetarbijad (erinevad juhid)  Finantsis tegeletakse minevikuga, Juhtimises aga tulevikuga.  Finantsis on andmed väga täpsed, Juhtimises on aga info saamise kiirus suurema tähtusega kui andmete täpsus.

Kuluarvestus

pdf

Juhtimisarvestus konspekt-ülesanded (TAK0010; 2019/2020)

varasid ja kohustisi käsitlevate aruannetena. 4. Tehingute tulemuslikkuse mõõtmine ja töötajate hindamine (hõlmab tegelike ja eelarvestatud tulemuste võrdlemist); võib tugineda nii rahalistele kui ka mitterahalistele näitajatele. 5. Seaduste ja muude ettevõtteväliste normatiivaktidega sätestatud nõuetele vastavate (finants)aruannete koostamine. * punktid 1-4 juhtimisarvestus; punkt 5 finantsarvestus 4 Kuluarvestus (projekti, protsessi või asjaga seotud kulude kindlaksmääramise tehnika või meetod) on finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse infobaasina nende ühisosa. Finantsarvestuses kasutatakse kuluarvestuse infot finantsaruannete koostamisel. Juhtimisarvestus ammutab kuluarvestusest infot nii otsuste langetamise kui ka juhtimise

Juhtimisarvestus

Rohkem sarnaseid