KM võlg 140 Võlg tarnijale 140 Muud ärikulud 240 A/konto 240 Muud ärikulud 60 TM võlg 60 Intressikulu 600 Intressivõlg 600 Nõuded ostjatele 200,000 Müügitulu 200,000 Nõuded ostjatele 40,000 KM võlg 40,000 A/konto 150,000 Nõuded ostjatele 150,000 Aruandeaasta kasum 7,000 Koh. reservkapital 7,000 Aruandeaasta kasum 28,000 Dividendivõlg 28,000 Aruandeaasta kasum 105,000 Eelm. per. jaot. kasum 105,000
1. K Arvelduskonto -5000 Aktiva konto: arveldusk D tulumaksukohustus -5000. AS: 2. D Varud +15300.-, D käibemaksu nõue +3060, K võlad tarnijatele +18360. 3. D müügikulu -15300, DK D Käibemaksu kohustus +3760, LS K Müügitulu +3500 D Nõuded ostjate vastu +22560. Aktiva konto: nõuded o 4. D kulud -15300. AS: 5. K Muud tegevuskulud +285.-, D käibemaksu nõue +57, D Võlad tarnijatele +342. 6. K Arvelduskonto -2000 DK D Kassa +2 000. LS 7. D Põhivara +800.-, D käibemaksu nõue +160
Positiivne aasta oli 2012, kuna aruandeperioodi tulem jäi positiivseks: 725 707 eurot. 2013. Aastal aga negatiivseks: -865 309. 2013 2012 Kulurentaablus - 80,67% 31,48% Müügirentaablus puudub, kuna tegemist on kutseõppeasutusega ja igasuguse müügitegevuse andmed otseselt puuduvad. Puhaskasumi osatähtsus puudub kuna puudub netokäive ehk müügitulu andmed. Omakapitali rentaabluse kohta andmed puuduvad, kuna omakapitali andmed puuduvad. Täis pask!a paremini ei saa :D
Kasumiaruande analüüs Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamise aruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või siis kahjumit). Tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodil , millal see tekkis Tulud, kulud ja kasum 2011. aastal moodustas oü Tubren müügitulu 630 839 eurot. Ärikulud moodustasid majandusaastal 707 224 eurot. Kaupade ja materjalide kulu moodustas kõikidest ärikuludest 70%, tegevuskulud 5%, kulud tööjõule 16% ja põhivarade kulum 7%. Oü Tubren kahjumiks kujunes 2011. aastal 45 178 eurot.
süvendab meie arusaamu ilust veel rohkemgi. Elustiiliajakirjad on tulvil artikleid, mis pakuvad abi kiiresti saleneda või leida omale uus armastatu. Tegelikkus võib olla aga kõike muud, kui ajakirjades kirjeldatu. Minu arvates ei tasu kõike ajakirjades või internetis leiduvat tõepähe võtta. Reeglina avaldab selliseid artikleid kollane ajakirjandus. Põhjus, miks selliseid artikleid kirjutatakse on lihtne – need müüvad. Kollasele ajakirjandusele ongi müügitulu ja klikkide arv tähtsamad, kui väärt info edastamine. Kurb on tõsiasi, et mõned inimesed tarbivad elustiilimeediat meelsamini, kui näiteks meediat, mis keskendub poliitilistele ja päevakajalistele teemadele. Päevauudised annavad meile erinevaid teadmisi ning harivad meid erinevalt kollasest ajakirjandusest mitmes mõttes. Inimesed peaksid huvituma rohkem näiteks oma ökoloogilisest jalajäljest, kui viiest sügisesest moeröögatusest.
03.2017
Võlg/Ebitda
Võlg / EBITDA
Hea<3,5
Protsentarvutused Leht Seletus Suht.kasv Absoluutne ja suhteline juurdekasv HP bilanss Absoluutne ja suhteline juurdekasv Käive Konstantne suhteline juurdekasv Palk Brutotulu leidmine netotulu põhjal ja vastupidi Page 1 Suht. kasv Aastase müügitulu suhteline juurdekasv Eirnevate firmade majandustulemuste võrdlemiseks kasutatakse mitmeid erinevaid suurusi. Üks suurus, mis iseloomustab firma arenemist, on müügist saadava tulu (müügitulu) kasv aastas (annual sales gro võib olla väga erinev, siis absoluutne juurdekasv ei võimalda korrektselt võrrelda erineva suurusega firmasid. Objek arenemise kohta annab suhteline juurdekasv, mis tavaliselt esitatakse protsentides.
Koguvara käibekordaja 2 korda Raha laekumise välde (360 p aastas) 9 päeva Põhivarade käibekordaja 5 korda Tootmisvarude käibekordaja (realiseeritud toodete kulu alusel) 3 korda Lühiajalise võla kattekordaja (Käibevara / lühiajalised kohustused) 2 korda Müügitulu (kõik krediiti) 4 milj Realiseeritud toodete kulu netokäibes 75% Laenude ja omakapitali suhe (D/A) 1.0 AKTIVA. Leiame koguvarade käibekordaja valemi abil varad kokku. Koguvarade käibekordaja = Müügitulu / Varad kokku Varad kokku = Müügitulu / Koguvarade käibekordaja = 4 000 000€ / 2 korda = 2 000 000€ PASSIVA
9 Kasumiaruande vertikaalanalüüs Põllumajandus, metsandus ja jahindus Analüüsitud on kasumiaruande põhinäitajaid. 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 % % % % % % % % % % % % % Müügitulu 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 Muud äritulud 2,20 1,57 1,52 1,84 2,01 1,93 2,46 1,90 2,50 2,11 3,77 4,16 5,05 Kulud kokku -99,29 -97,38 -96,95 -101,67 -94,93 -92,00 -93,68 -94,78 -91,57 -91,67 -93,86 -83,60 -94,87 Muud ärikulud -2,48 -1,79 -1,62 -1,55 -1,26 -1,05 -1,05 -1,22 -1,06 -0,66 -0,88 -1,72 -1,26 Ärikasum (-
IT tugiteenuse (hooldus, remont, arendus, nõustamine) pakkumine äriklientidele. ICT Support OÜ varustab ettevõtteid vajalike IT seadmetega ning esindab Raritan KVM ja Remote Power seadmete tootjat Eestis. 1 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD Finantsanalüüsi eesmärk seisneb erinevate näitajate arvutamises ja nende analüüsimises. Käesoleva praktikaaruande eesmärk on koostada ICT Support OÜ müügitulu, likviidsuse, varude kasutamise, ostjatelt laekumata arvete, kapitali struktuuri ja ettevõtte tulukuse analüüs ning lõpuks, toetudes eelnevate andmete analüüsile, anda ettevõttele hinnang ning teha ettepanekuid efektiivsemaks majandamiseks. Infoallikateks kasutas autor nelja järjestikuse aasta (2009 2012) bilanssi, kasumiaruannet ning rahavoogude aruannet koos lisadega. 2 MÜÜGITULU ANALÜÜS
Parameetri väärtuse leidmisel on soovitav vaadata näiteks kolme viimase aasta VC/S suhteid: Mitmesuguste tegevuskulud - Planeerimisel kasutatakse kasvumäära. Sisesed tegurid turundusplaan ja välised tegurid inflatsioon. 22. Mille järgi planeeritakse tööjõukulud, kulum, tulumaks? Tööjõukulu – Kui ettevõttes valdavalt tükipalk, siis parameter. Kui ettevõttes valdavalt ajapalk, siis kasvumäär. Käib müügitulu järgi, kui kasvumääradega, siis ettevõtte siseseid ja väliseid tegureid, nt välised tegurid riigi keskmine palk, sisemine tegur ettevõtte võimekust palkasid üldse maksta. Kulum – planeerimine põhivara järgi. Tulumaks – väljamakstavatelt dividendidelt ehk netodividendidelt. Tulumaks kajastatkse dividendide väljakuulutamise hetkel. 23. Mille järgi planeeritakse turustuskulud, üldhalduskulud?
Indias ja Hiinas olid tugevad tulemused. Kogu Lähis-Ida ja Aafrika piirkonna tulude kasv oli 7%. BO 30. septembril 2016 lõppenud aastal oli brutotulu 7,6 miljardit USA dollarit. See kujutab endast püsivate vahetuskurssidega võrreldes 8% -list kasvu aastas. Ameerikas käibekasv 2016 aastal oli 9%. Väiksema osakaaluga 2016 aastal oli Euroopa 5,8%'ga. BO'l toimus suurem kasv Aasia ja Vaikseookeani piirkonnas, milles oli 9,8%. Joonis 1. BO regioone müügitulu 2016a. Joonis 2 PC regioone müügitulu 2016a. 2 BO müük regiooniti 2016. a (%) Ameerika AASIA JA VAIKSE OOKEANI 34% PIIRKOND 51% 15% EUROOPA,
Aktiva kokku 6 500 000 PASSIVA Lühiajalised kohustused 500 000 Pikaajaline pangalaen 3 000 000 Aktsiakapital nimiväärtuses 2 000 000 Jaotamata kasum 1 000 000 Passiva kokku 6 500 000 2011. aasta müügitulu kokku moodustas 7 500 000 krooni. Detsembrikuu käive oli 375 000 krooni. Müügiplaan 2013 I poolaastaks: Müügiplaan Jaanuar 650 000 Veebruar 600 000 Märts 450 000 Aprill 600 000 Mai 450 000
AS: 1. K Arvelduskonto 5000 D Tulumaksukohustus 5000 2. D Varud 15300 D Käibemaksu nõue 3060 DK K Kõlad tarnijatele 8360 LS 3. K Müügitulu 18800 K Käibemaksu kohustus 3760 Aktiva konto: nõuded ostjate vastu D Nõuded ostjate vastu 22560 AS: 4. D Kulud 15300 K Varud 15300 5. D Muud tegevuskulud 285 D Käibemaksu nõue 57 K Võlad tarnijatele 342 DK 6
alusel tehtavad tehingud võivad olla näiteks transpordipiletite müük reisibüroode poolt. Tulud kirjendatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel ning kajastatakse saadud või saada oleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse lepingus ettenähtud hinnavähendusi ja rabatte (s.o hinnaalandus, mahahindlus). Enamasti saadakse tasu rahalises vormis. Juhul kui tasumine toimub vahetult või lühikese perioodi jooksul pärast tehingu toimumist, võrdub tehingu müügitulu saadud või saadaoleva rahasummaga. Juhul kui tasumine toimub alles teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks järelmaksuga müügi korral), siis on tasu õiglane väärtus väiksem kui laekuva rahasumma nominaalväärtus. Sellisel juhul kajastatakse müügitulu laekuva rahasumma nüüdisväärtuses. Tulude kajastamise kord on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 10 Tulu kajastamine. 3 Debitoorse lühivõla arvestus
hindade x x muutus 2. Uue tehnoloogia x juurutamine 3. Moe muutus kaubale x x 4. Tarbijate x x tulu muutus Ülesanne nr. 3 Algandmed: Jäätise hind, $ Nõudluse maht, tuh. Müügitulu, tuh $ Nõudluse elastsuse portsjoni näitaja 2,10 10 21,0 - 1,80 20 36,0 7 1,50 30 45,0 3 1,20 40 48,0 1,66
või teenuse ostja (või vara kasutaja) vahel sõlmitava lepingu alusel. Tulu mõõdetakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse lepingus ette nähtud hinnavähendusi ja rabatte (s.o hinnaalandus, mahahindlus, eristatakse hinna-, koguse- ja funktsionaalrabatte). Enamasti saadakse tasu rahalises vormis. Juhul, kui tasumine toimub vahetult või lühikese perioodi jooksul pärast tehingu toimumist, võrdub tehingu müügitulu saadud või saadaoleva rahasummaga. Juhul, kui tasumine toimub alles teatud pigema ajaperioodi möödudes (nt järelmaksuga müügi korra), siis on tasu õiglane väärtus väiksem kui laekuva rahasumma nominaalväärtus. Sellisel juhul kajastatakse müügitulu laekuva rahasumma nüüdisväärtuses. Tulu kajastamine kaupade müügil: Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik alljärgnevalt loetletud tingumused on täidetud: a) Olulised omandiga seonduvad riskid ja
Kordamisülesanded arvestuseks. Ülesanne 1 Ettevõttes on välja töötatud alternatiivsed tegutsemise võimalused. Nende alternatiivide kohta on teada järgmised andmed: Alternatiivi Müügikogu Müügitulu, Muutuvkulu Piirkasum Püsivkulud Ärikasum d s, tk EUR d kokku, ühe toote kokku, kokku, EUR kohta, EUR EUR EUR 1 10 000 50 000 25 000 2,50 20 000 5 000 2 500 40 000 20 000 40 10 000 10 000
Sel juhul on ettevõtte omakapitali tootlus (ROE): 4,88 14,55 5,88 17,55 7,8 19. Ettevõtte intressikulude kattekordaja Ei saa olla negatiivne Peab pikemas perspektiivis olema võrne nulliga Peab pikemas perspektiivis olema 0 ja 1 vahel Väljendab omamoodi ettevõtte krediidiriski Vaatlusaluse ettevõtte müügitulu on 1’000’000 eurot aastas ja nii igal aastal. Muutuvkulud ulatuvad 60% müügitulust ning rahalised püsikulud on 250’000 eurot aastas. Ettevõtte omanik on ettevõttesse investeerinud 800’000 eurot. Laenukapitali ettevõte ei kasuta. Milliseid rahavooge (FCFF) ettevõte genereerib, kui igal aastal investeerib ettev]te oma tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks kulumiga võrdse summa?
Sisekaitseakadeemia piirivalvekolledz Mihhail Praulins TÖÖPUUDUSE JA MÜÜGITULU ANALÜÜS Ainetöö Õppejõud: Indrek Saar Muraste 2009 2 SISSEJUHATUS Eestis on siirdeprotsessist tingitud ümberkorraldused kaasa toonud tööpuuduse, mis omakorda on tekitanud palju negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. Mitmete riikide kogemused on näidanud, et mida ulatuslikumad ja pikemad on töötuse juhtumid, seda
segakulude käitumist Segakulud = (Ühiku muutuvad kulud X Ühikute kogus) + Püsivad kulud 23 MAX-MIN meetod: sammud 1 ja 2 • Andmed • SAMM 1 • SAMM 2 24 Samm 3 ($2 x 400 event-playing hours) + $1,000 = $1,800 Kontrolli! 25 Tasuvuspunkti analüüs • Kogukulud = Muutuvkulud + Püsikulud Full cost = Variable costs + Fixed costs • Tegevuskasum = Müügitulu–Kogu (tegevus)kulud • Netokasum = Tegevuskasum – Tulumaksud Net profit = Operating profit – Income taxes For use with Management Accounting for Business 5e By Colin Drury 1408060280 © 2013 Cengage Learning Lineaarne kulu-maht-kasum (KMK) mudel 1. Eeldatakse, et muutuvkulu ja müügihind ühiku kohta on konstantsed. 2. Tegemist ainult ühe tasuvuspunktiga, kasum kasvab müügimahu kasvades. 3
summa (IO) = 3 500 000 USD, projekti eluiga = 5 aastat, nõutav tulunorm (s.o. diskonteer imismäär; projekti kapitali hind) 20%, turu- uuringute kohaselt kujuneb müük = 85 ühikut (kaatrit) Aktsiaseltsi müügitulu lõppenud majandusaastal oli 15 miljonit EUR. Lisaks sellele on ettevõtte kohta mis on püsinud konstantsetena pikema aja jooksul: (1) varade käibekordaja on 1,25; (2) koguvõla ja müü¬gi suhe 0,25; (3) käibe puhasrentaablus on 5% ning
mingi eelnevatest erinev summa b. 621000 c. 630000 d. 612000 Küsimus 6 Küsimuse tekst Kui tegelik maht ületab kasumiläve, siis Vali üks: a. summaarne piirkasum ületab püsikulude kogusummat b. summaarne piirkasum pole enam negatiivne, vaid positiivne c. piirkasumimäär suureneb d. tooteühiku kohta tulevad püsivkulud on konstantsed Küsimus 7 Küsimuse tekst Piirkasumimäär suureneb alati, kui Vali üks: a. väheneb muutuvkulude ja müügitulu suhe b. kasumilävi tõuseb c. suureneb muutuvkulude ja müügitulu suhe d. kasumilävi langeb Küsimus 8 Küsimuse tekst Kui müügihind ja ühiku muutuvkulud suurenevad 10% võrra ning püsivkulud ei muutu, siis Vali üks: a. Suureneb,suureneb b. Suureneb;ei muutu c. Ei muutu;ei muutu d. Ei muutu;väheneb e. Suureneb;väheneb Küsimus 9 Küsimuse tekst Oletame, et kaubamaja juveeliosakonna sulgemisel kaovad kõik osakonna otsekulud. See ei avalda
hindamisel; • on aluseks täpsustuste tegemisel, kui tegelikud näitajad ei ole vastavuses eelarves planeerituga. • Eelarve täitmise põhjal saab anda hinnangu ka majandussubjekti finantsplaanide kvaliteedile. Kõikide eelarvete koostamise aluseks on müügieelarve. 34 Mida kajastab müügieelarve, loetle kulueelarved ja selgita nende sisu. Müügieelarve kajastab: • müüki naturaalnäitajates toodete ja teenuste lõikes; • müügitulu (planeeritavaid müügihindu ja müüki rahalises väljenduses) Müügieelarve järgselt koostatakse kulueelarved: •tootmiskulude eelarve - kajastatakse tootmisplaani täitmiseks vajalike tootmissisendite maksumus: •tootmise otsekulud – tooraine, materjal, pooltooted ja detailid, tehnoloogiline kütus, elekter, vesi, aur, tootmistööliste töötasu ja sotsiaalmaks (tööjõukulu); •tootmise üldkulud – abimaterjalid, insener-tehnilise ja teenindava
Osaühing ! 17. Võrreldes tulevikuga maksab 1 kr täna d) rohkem ! 18. Bilanssi paasiva kuuluvad c) kasum ! 19. Kuidas defineerida nõudlust d) ostujõuga kindlustatud soovid ja vajadused ! 20. Märkige vähemalt üks tunnus mis iseloomustab äriühingu a) osanike piiramatu vastutus ! 21. Aasta amortisatisoonieralduste summa lineaarne mahaarvestamise korral kui seadme soetusmaksumus on 2000 ja kasutusaeg on 5 aastat =(2000/5) a) 400 ! 22. Ettevõtte planeeritud müügitulu on 200 tuh krooni kasumiläve punktis aga 150 tuh krooni , seega ettevõtte planeeritud ohutusvaru on =(200-150)/200 b) 25% ! 23. SWOT on a) ettevõtte nõrkade ja tugevate külgede selgitamine d)väliskeskonna mõju ! 24. Milline omadus ei kuule heale äriideile a) ebatõenäone realiseerimine ! 25. Oma- ja võõrkapitali osatähtsust väljendavad b) kapitali struktuuri suhtarv ! 26. Milline järgnevatest ei kuulu turundusmeetmestiku elemeentide hulka d) nõudlus ! 27
1. Mis on ettevõtte tootmistüübi määramise aluseks? Ette võtte tootmistüübi määramise aluseks on müügitulu osakaal kogu müügitulust. 2. Millest sõltuvad taimekasvatuse muutuv- ja püsikulud hektari kohta? Muutuvkulud Püsikulud · Seemnekulu · Tööjõukulud · Sõnnikukulu · Amortisatsioon (traktorid, · Mineraalväetiste kulu üldmasinad, erimasinad, ehitised) · Väetisekulud · Kindlustus
Kasum 0 = TULUxInimeste arv - püsikulud - muutuvkulud x inimeste arv AUDIITORIKONTROLL (Vara, tulu, inimeste arv) Auditeerimine on raamatupidamisaruande kotrollimine ja sellele hinnangu andmine, seadusest lähtudes. Kõik aktsiaseltsid on kohustatud? Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik igale aktsiaseltsile, kohaliku omavalitsuse üksusele jt. Auditeerimise kohustus : Kaks kolmest või üks väga kõrge Bilanss - on kindel päev Müügitulu - toodete, kaupade või teenuste müügist tulenev tulu Põhivara ei ole müügitulus seisnev. nt. kui müüme juhatuse auto, see tulu ei ole müügist põhinev. Vara - ettevõte asi või õigus. Nt. kõik ettevõte rahad on varad. Audiitorkontroll - väline ekspert(enspektor). Sisekontroll on teine asi. Firmas ei ole sisest audiitrikontrolli. nt. PDO MAKSUD Koormamisfuntsioon (raha kogumine) kujundamisfunktsioon (mõjutada käitumist ja tarbimist nt. suitsupakidel)
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tallinna Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
Uuritakse tulude ja kulude siseehitust ning nende muutumist aastaaruannete järgi. Horisontaalanalüüsi abil saab võrrelda kolme järjestikuse aasta kasumiaruandeid ja näidata finantsnäitajate muutumisi antud perioodil. Enamasti võetakse baasnäitajaks võrreldavale aastale eelneva aasta näitaja. Horisontaalanalüüs annab hea ülevaate aruande kirjete muutustest ja üldistest arengusuundadest. Kasumiaruande horisontaalanalüüsi tabelist (Tabel 3.1.) on näha, et müügitulu on on natuke langenud võrreldes baasaastaga 2009 (1,35%), mis on üldise majanduslanguse järelmõju kaubanduses. Samas on edaspidi märgata juba müügitulu tõusu võrreldes baasaastaga 2010 (8,25%), mis viitab majandussurutisest väljumise märkidele ja edaspidise olukorra paranemisele. Ka brutokasum näitab tõusutrendi 2010 tõusis 5,46% võrreldes baasaastaga 2009 ja 2011 tõusus 19,47% võrreldes 2010-ga.
Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes finantstulu või kuluna. Sularaha arvestus Ettevõttesiseselt hoitakse (sula)raha kassas. Kassatehingud kajastatakse kontol Kassa. See on aktivakonto, mille deebetis kajastatakse raha laekumine ja kreeditis raha väljamaksed. Kassas oleva raha eest vastutab kassapidaja. Kontot Kassa puudujäägid ja ülejäägid debiteeritakse, kui müügitulu oli suurem raha laekumistest ja krediteeritakse kui oli vastupidi. Raha kassasse vastuvõtmise kohta vormistatakse kassa sissetulekuorder. Raha väljamaksel vormistatakse kassa väljaminekuorder. Orderite vormistamisel ei tohi teha parandusi. Kassaraamat Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatus kajastub raamatupidamiskohustuslase kassas hoitava raha jääk päeva alguses, sissetulek ja väljaminek päeva jooksul ning raha jääk päeva lõpuks.
Otsustusprotsess hõlmab: Eesmärkide määratlemine Probleemide identifitseerimine ja analüüsimine Otsuse vastuvõtmine Tegevus Vastutuse võtmine 5. Bilansi skeem 6. Varade (aktiva) struktuur 7. Kohustustuste ja omakapitali (passiva) struktuur 8. Kasumiaruande skeemide 1 ja 2 sisu 9. Kasumiaruande äritasandist ja finantstasandist saadav informatsioon Skeem 2 Nimi Tähis Tehe Vastus Tasand Müügitulu S 1000 000 Äritasand Müüdud -300 000 toodete kulu Brutokasum 1000 000- 700 000 300 000 Turustuskulud -200 000 Amortisatsioo -100 000 Finantstasa nikulu nd Ärikasum Ebit 400 000
4. Tahate investeerida Rootsi võlakirjadesse. Laenate 50 000 EUR aasta intressiga 6% ja vahetate selle R kroonideks kursiga 8,7 SEK/EUR. Investeerige selle 1-ks aastaks Rootsi võlakirjadesse intressmääraga Kasutate katteta intressiarbitraazi. Milline on teie kasum või kahjum tehingult(EUR), kui 1 aasta pärast on valuutakurss 8,9 SEK/EUR? Milline on teie kasum või kahjum tehingult(EUR), kui kurss on 8,5 SEK/EUR? 5. Ettevõtte müügitulu oli septembrikuus 2 milj. EUR. Müügi suurendamist plaanitakse oktoobris 10% , novembris 10%,ja detsembris 15%. Brutomarginaal on 40 %. Milline on detsembrikuu puhaskasum, kui müügi-ja halduskulud moodustavad kokku 20% müügitulude ettevõttel on pangalaen summas 1 000 000 EUR aastase intressmääraga 10% ja efektiivne t/m määr o Aastaintress ja tilumaks makstakse detsembrikuus. S Orion tulu aktsia kohta on 5 EUR use suhe(P/E ratio) peaks eeldatavasti teerida praegu 1 milj.USD
Sellest võib teha rahalisi väljamakseid, peale majandusaasta aruande kinnitamist. · Osakapital- see summa tuleb enne asutamist sisse maksta (vt allpool erandit). Osaühingu korral on nüüd nõutavaks osakapitali suuruseks vähemalt 2500 eurot (Äriseadustik (ÄS) §136). Kõik osakapitali muutused tuleb äriregistris registreerida. Muud omakapitali muutused kajastatakse ainult aastaaruandes. · tulu- on aruandeperioodi sissetulek äritegevuses. · Müügitulu- saadakse kaupade/ teenuste müügist. · Kulu- on tulu tekkimiseks vajalik väljaminek aruandeperioodi jooksul. · Kasum- on aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Kasum = tulu - kulu · majandustehing- on toiming, mille tulemuseks on muudatused RPK vara, kohustuste ja omakapitali koosseisus. Majandustehingut tõendab algdokument. · Taksonoomia- riiklikult kehtestatud aastaaruande koostamise vorm. · aktiva- on bilansi osa, kus kajastatakse ettevõtte varad.
I. Hü ved II. Heaolukasv – tehnoloogia areng.. III. Tö ö kohad 3.) Kodanikuü hiskond Peamine eesmä rk: kõ rvaldada avaliku ja ä risektori puudujä ä gid Sinna kuuluvad: • Professionaalsed – MTUc , SA • Mitteprofessionaalsed – mitteametlik tegevus ü hise eesmä rgi nimel Seos avaliku sektoriga: I. Tö ö jõ ud II. Teadmised, oskused III. Maksutulu Seos ä risektoriga: I. Tö ö jõ ud II. Teadmised, oskused III. Mü ü gitulu Kes teostab halduse kontrolli? Halduse kontroll – jä relvalve, mida teostatakse avaliku halduse ü le, eesmä rgiks teha kindlaks haldusorganite kvaliteet ja seda parandada. I. Sisene kontroll – kontroll, mida haldusorgan ise teeb Teenistuslik järelvalve – alluvussuhetest teostatav kontroll (põ hineb subordinatsioonil) (KOV-s volikogu kontrollib valitsust) Kontrollitakse haldustoimingute õ iguspä rasust ja otstarbekust;
annaabi.ee 
