Juhtimisarvestuse ainetöö (5)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
ETTEVÕTTE KOONDPLAAN
Ainetöö
Juhendaja :
Tallinn 2009
SISUKORD
SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3
1.ETTEVÕTTE KOONDPLAAN JA SELLE ELEMENDID...................................................4
2.KOONDPLAANI KOOSTAMISE ETAPID...........................................................................5
2.1 Põhitegevuse eelarved ........................................................................................................5
2.1.1. Müügiplaan.................................................................................................................6
2.1.2. Tootmise eelarve.........................................................................................................8
2.1.3. Ühikuline tootmise eelarve.........................................................................................9
2.1.4. Materjalide eelarve....................................................................................................10
2.1.5. Varude arvestamise meetodid....................................................................................11
2.1.6. Materjalide eelarve kujunemine................................................................................12
2.1.7. Tööjõu eelarve...........................................................................................................12
2.1.8. Tootmis üldkulude eelarve........................................................................................13
2.1.9. Valmistatud ja müüdud toodangu kulu eelarve.........................................................13
2.1.10. Turustuskulude eelarve...........................................................................................14
2.1.11. Üldkulude eelarve...................................................................................................14
2.2. Finantseelarved...............................................................................................................15
2.2.1 Invensteeringute eelarve............................................................................................15
2.2.2 Eelarvestatud rahavoogude aruanne..........................................................................15
2.2.3 Eelarvestatud bilanss ..................................................................................................15
2.2.4 Eelarvestatud kasumiaruanne ....................................................................................16
KOKKUVÕTE.........................................................................................................................17
KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................18
NÄIDE.....................................................................................................................................19
SISSEJUHATUS
Ma valisin oma ainetöö teemaks „Ettevõtte koondplaan“ kuna antud teema pakkus huvi ja võimalust kasutada seda oma tulevases diplomitöös.
Töö eesmärgiks on uurida ettevõtte koondplaani ja selle elemente. Kasutan juhtimisarvestuse loengumaterjali, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhtimisarvestuse konspekti(Priit Peets , Tartu 2004) “ Juhtimisarvestus “ (Tallinna Raamatutrükikoda 2002) Jaan Alver .
Koondeelarve on eelarve terviklik ja süsteemne kogum, millele tuginedes organisatsioon viib ellu vajalike strateegiad. Perioodi pikkuseks on üldjuhul aasta, mis jaotub lühemateks perioodideks. Kooneelarves täpsustatakse kõikide tegevustespetsiifilised eesmärgid ning esitatakse detailsed plaanid ja eelarved elluviidavate tegevustega seoses. Koondeelarve koostamise käigus koostatakse põhitegevuse eelarved ja finantseelarved ning nende koostamiseks vajalikud prognoosid , eelarve projektid ja plaanid. Koondeelarve koosneb erinevatest omavahel seotud põhitegevuse ja finantseelarvetest.
Põhitegevuse eelarved on eelarved , milles määratakse vajaminevad ressursid , nende kogused ning algallikad. Finantseelarved on eelarved , milles käsitletakse ettevõtte rahalist poolt: tegevuseks vajamineva rahastamise võimalused, rahavood jms. Töö lõpus koostan ma tootmisettevõtte näidiskoondpaani.
1. ETTEVÕTTE KOONDPLAAN JA SELLE ELEMENDID
Koondeelarve koostatakse kogu organisatsioonile kui tervikule, erandkorras ka selle olulist majanduslikku iseseisvust ja otsustusõigust omavatele osadele- strateegilistele allüksustele. Koondplaan e koondeelarve on kokkuvõte firma eesmärkidest kõigi tema allüksuste suhtes. Iga plaani taga on konkreetne ettevõtte allüksus. Seega on koondplaan integratsioon erinevate allüksuste vahel.
Ettevõtte koondplaan koostatakse tavaliselt üheks aastaks ja see koosneb omavahel seotud põhitegevuse eelarvetest ja finanteelarvetest. Põhitegevuse eelarved on eelarved, kus määratletake, kui palju ja missuguseid ressursse vajatakse ja kuidas neid saadakse (näit. nüügi-, ostu-, personali-, müügitoetus-, üldkulude jms. eelarved) Põhitegevusplaan algab müügiplaanist, mis kujutab endast esimest sammu eelarvestuses, sest käsitleb ettevõtte tulude peamist allikat ning temast sõltuvad kõik teised tegevus- ja finantsplaanid. Finantseelarved on eelarved, kus on määratletud eelarvestatud tegevusteks vajalikud rahavood ja nende allikad ning kasutamine (investeeringute eelarve, eelarvestatud kasumiaruanne, bilanss ja rahavoogude aruanne)
2. KOONDPLAANI KOOSTAMISE ETAPID
Koondplaani koostamise saab jaotada kaheks: 1) Põhitegevuse eelarvete koostamine,
2) Finantseelarvete koostamine.
Põhitegevuse eelarve koostamine sõltub ettevõtte tegevusalast. Näiteks tootmisorganisatsiooni eelarved koosnevad varude-, tootmise-, materjali-, tööjõu-, tootmislike üldkulude eelarvetest.Samuti ka valmistatud ja müüdud toodangu kulu eelavre ja eelarvestatud kasumiaruanne. Samas aga teeninduettevõtte eelarved koosnevad tööjõu-, teenuste üldkulude-, müüdud teenuste kulu eelarvest ning eelarvestatud kasumiaruandest
Finantseelarvete koostamine algab investeeringute eelarvega millest edasi saab koostada rahakäibe eelarve. Kolmandaks oleks eelarvestatud bilanss. Kahe viimase nö vahelüliks võib nimetada eelarvetatud kasumiaruande. Kõige lõpuks, neljandaks, tuleb eelarvestatud rahavoogude aruanne.
2.1. Põhitegevuse eelarved
2.1.1. Müügiplaan
Müügieelarve ( sales budget ) on eelarve, milles näidatakse järgmise eelarveperioodi toodete/teenuste oodatavat müüki nii rahalises kui ka mitterahalistes mõõdikutes.
Müügieelarves esitatakse:
1) Eelarvestatud toodete-teenuste müügimahud ühikutes;
2) Hinnad;
3) Müügitulu
Müügieelarved koostatakse eelarvesegmentide kohta,milleks võivad olla:
1) Toodete grupid;
2) Teenuste grupid;
3) Kliendid;
4) Edasimüüjad;
5) Turusegmendid;
6) Müügipiirkonnad;
7) Projektid
Müügieelarve vormi näide:
Periood
Periood 1
Per...
Periood n
Kokku
Märkused
Segment 1
 
 
 
 
 
Ühikute arv
 
 
 
 
 
Ühiku hind
 
 
 
 
 
Müügitulu
 
 
 
 
 
Segment N
 
 
 
 
 
Ühikute arv
 
 
 
 
 
Ühiku hind
 
 
 
 
 
Müügitulu
 
 
 
 
 
Müügitulu kokku
 
 
 
 
 
Kogumüük ühikutes
 
 
 
 
 
Müügieelarve on koondeelarve koostamise alus, millest lähtutakse kõikide ülejäänud põhitegevuse eelarvete koostamisel.
Olulisemad tegevused müügieelarve koostamisel:
1) Müügi-ja turunduseesmärkide täpsustamine;
2) Müügianalüüsi läbiviimine;
3) Müügistandardite kehtestamine;
4) Müügiprognoosi koostamine;
5) Müügieelarve projekti koostamine
2.1.2. Tootmise eelarve
Tootmise eelarve ( production budget) on eelarve, milles eel arvestatakse eelarveperioodi jooksul põhitegevuse käigus valmistatud toodete, osutatud teenuste või müügieelarvete täitmiseks ja eelarvestatud varude tagamiseks.
Tegurid, mida tuleb silmas pidada tootmise eelarve koostamisel:
1) Eelarveperioodi pikkus;
2) Vajalike põhi- ja abiprotsesside määratlemine;
3) Klientide vajaduste rahuldamiseks vajalike varude suurus;
4) Tootmismahtude prognoosimine müügimahtudest lähtudes;
5) Tootmistsükli pikkus;
6) Tootmise hooajalisus;
7) Materjalide, tööjõu ja valmistoodangu hindade prognoosimine;
8) Koostöö hankijate ja koostööpartneritega;
9) Uuenduste ja uute toodete/teenuste juurutamise aeg;
10) Tööjõu olemasolu, värbamise pikkus ja hind;
11) Täiendavate investeeringute vajadus;
12) Finantseerimisallikad ja kapitali hind;
2.1.3. Ühikuline tootmiseelarve
Ühikuline tootmiseelarve on eelarve, milles, lähtudes müügieelarvetest ja tootmisprognoosidest, eelarvestatakse vajalik tootmismaht ühikutes erinevate toodete/teenuste lõikes. Selles võetakse arvesse juba olemasolevad valmistoodangu varud, prognoositakse praagi ja loomuliku kao normid.
Ühikulise tootmiseelarve andmed saadakse:
1) Müügieelarvest;
2) Valmistoodangu alg- ja lõppvarude prognoosist
Andmeid kasutatakse:
1) Materjalide eelarve koostamisel;
2) Tööjaõu eelarve koostamisel;
3) Toodete eelarvete koostamisel;
2.1.4. Materjalide eelarve
Materjalide eelarve ( direct materials budget) on eelarve, milles eelarvestatakse eelarveperioodi jooksul ostetavate ja kasutavate materjalide kogused (ühikutes) ja vastavalt kulutused. Lähtutakse ühikulises tootmiseelarves eelarvestatud tootmismahust, materjali kulunormidest tooteühikule ja prognoositud materjalide soetusmaksumustest (sisseostuhindadest).
Toodete valmistamiseks kuluv materjaliühikute arv leitakse, korrutades ühe toote valmistamiseks kuluva materjali kogus planeeritud tooteühikute arvuga.Samuti kajastatakse materjalide eelarves ostetud pooltooteid, mida ostetakse tootmisprotsessi käigus. Materjalide eelarve jaotatakde tavaliselt kaheks:
Materjali eelarve
Igale tootele leitakse eraldi kõikide materjalide vajadused. Summeerides erinevate materjalide vajadused ja korrutades erinevate materjalide vajadused nende materjalide soetusmaksumustega, saadakse kasutatud materjalide kogukulu . Kogukulu arvestusel tuleb arvesse võtta ka materjali algvaru .
2.1.5. Varude arvestamise meetodid
Olemas on nelja eri liiki arvestamis meetodeid :
1) FIFO ( First in First out)- kuludesse kantakse kõigepealt esimesena saabunud partii ja varudesse jääb viimasena saabunud partii
2) LIFO (Last in First out) – kuludesse kantakse kõigepealt viimasena saabunud partii ja varudesse jääb perioodi algvaru või esimesena saabunud partii
3) Kaalutud keskmise hinna meetod – pärast iga partii ostu leitakse uus varude keskmine maksumus, ning sellest lähtudes kantakse materjalide maksumus kuludesse
4) Individuaalmaksumuse meetod – kõikide varude liikumise üle peetakse eraldi arvestust (kasutatakse juhul, kui materjale kulutatakse eraldi mingi kindla projekti või lepingu raames)
Raamatupidamisejuhendid (RTJ) lubavad individuaalmaksumuse, FIFO või kaalutud keskmise hinna meetodid.
2.1.6. Materjalide eelarve kujunemine
Toodetavate ühikute arv tuleb korrutada materjali kuluga tooteühikule. Nii tuleb vastuseks materjali vajadus tootmiseks. Sellele omakorda liites materjali soovitud lõppvaruga saame vajamineva materjali koguse, millest lahutades materjali prognoositud alvaru saame ostetava materjali koguse. Seda omakorda korrutades materjali ühiku hinnaga saame vastuseks kulutusedmakterjali ostuks (kr.).
Toodetavate ühikute arv x materjali kulu tooteühikule = materjali vajadus tootmiseks
Materjali vajadus totmiseks + materjali soovitud lõppvaru = vajamineva materjali kogus
Vajamineva materjali kogus - materjali prognoositud algvaru = ostetava materjali kogus
Ostetava materjali kogus x materjali ühiku hind = kulutused materjali ostuks (kr.).
2.1.7. Tööjõu eelarve
Tööjõu eelarve (direct labor budget) näitab vajalikku töötundide arvu planeeritud toodangu tootmiseks ja vastavat palgakulu . Tööjõu eelarves kajastatakse nende töötajatega seotud tööjõu kulusid , kes on otseselt seotud toote valmimisprotsessiga tootmise eri etappidel .
Tööjõu eelarvestamise eesmärgid on :
1) Määrata kindlaks vajalik tööaeg ja –maht ning vajalikud oskused soovitud tootmistaseme saavutamiseks;
2) Teha kindlaks toodete/teenuste töömahukus ja tööjõu kulud;
3) Prognoosida tööjõu kuludega seoses tehtavaid väljamakseid;
4) Luua eeldused tööjõu tulemuslikkuse kontrollimiseks
2.1.8. Tootmise üldkulude eelarve
Tootmise üldkulude eelarve ( manufacturing overhead budget, factory overhead budget, manufacutiring departmental expense budget) on eelarve, milles näidatakse eelarveperioodil tootmisprotsessis tekkivaid eelarvestatud üldkulusid.Tootmislikud üldkulud on kulud, mis ei ole valmistatavate toodetega otseselt soetud ja neid ei paigutata otse toodetele . Tootmislike üldkulude alla kuuluvad kõik tootmislikud kulud, välja arvatud otsesed materjalikulud , otsesed tööjõu kulud ja muud otsekulud .
Tootmislikke üldkulusid võib liigitada muutuvateks ja püsivateks tootmislikeks üldkuludeks.
2.1.9. Valmistatud ja müüdud toodangu kulu eelarve
Valmistaud ja müüdud toodangu kulu eelarve ( cost of goods manufactured and sold budget) on eelarve, milles eelarvestatakse eelarveperioodi jooksul toodetud ja müüdud toodangule tehtavaid kulusid. Müüdud toodangu kulu kantakse kasumiaruandesse. Valmistatud ja müüdud toodangu kulu eelarve asemel võib sõltuvalt vajadusele koostada kaks erinevat eelarvet- valmistatud toodangu kulu eelarve ja müüdud toodangu kulu eelarve.
2.1.10. Turustuskulude eelarve
Turustuskulude eelarve (selling expense budget, distribution cost budget) on eelarve, milles eelarvestatakse turustusfunktsiooni täitmiseks tehtavad alljärgnevad kulud:
1) Otsesed müügikulud;
2) Transpordikulud , mis on seotud klientidele kauba kättetoimetamisega;
3) Valmistoodangu või kaubavarude ladustamis - ja säilituskulud;
4) Reklaami- ja müügiedendamise kulud;
5) Turu-uuringute kulud;
6) Muud turustuskulud, näiteks turustusega seotud raamatupidamine ja põhivara amortisatsioonikulu.
2.1.11. Üldhalduskulude eelarve
Üldhalduskulude eelarve (administrative expense budget, general administrative expense budget) on eelarve, milles eelarvestatakse organisatsiooni üldhaldusfunktsiooni täitmiseks vajalikke kulusid.
Olulisemateks üldhalduskulude eelarvet mõjutavateks teguriteks on:
1) Tegevusvaldkonna eripära, kusjuures üldjuhul on tootmisorganisatsiooonides üldhalduskulud suuremad kui teenindusorganisatsioonides;
2) Organisatsiooni tsentraliseerituse tase, kusjuures detsentraliseeritud organisatsioonides on üldhalduskulud suuremad kui tsentraliseeritud organisatsioonides;
3) Organisatsiooni tegevuse kestvus, kusjuures üldhalduskulud on suuremad organisatsiooni kasvufaasis;
4) Organisatsiooni kasutatav juhtimisstiil , kusjuures kindlat juhtimisstiili eelistavates organisatsioonides on üldhalduskulud üldjuhul väiksemad kui autoritaarset või ebakindlat juhtimisstiili kasutatavates organisatsioonides.
2.2. Finantseelarved
2.2.1. Investeeringute eelarve
Investeeringute eelarve (capital budget) sisaldab detailseid eelarveid koos ajakavaga kõrgema maksumusega varade (ettevõtted, allüksused, kinnisvara, põhivara) soetamiseks ning põhivarade renoveerimiseks ja remondiks.
2.2.2. Eelarvestatud rahavoogude aruanne
Eelarvestatud rahavoogude aruanne (budgeted statement of cash flows, budgeted cash flow statement) kajastab raamatupidamiskohustuslase eelarveperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid).
2.2.3. Eelarvestatud bilanss
Eelarvestatud bilanss (budgeted balance sheet) kajastab eelarveperioodi alg- ja lõppkuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).
2.2.4. Eelarvestatud kasumiaruanne
Eelarvestatud kasumiaruandes (budgeted income statement) eelarvestatakse raamatupidamiskohustuslase eelarveperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit).
Olemasoleva info alusel saame koostada eelarvestatud kasumiaruande kuni ärikasumini. Pärast finantseelarvete koostamist saab koostada eelaervestatud kasumiaruande lõpuni.
Eelarvestatud kasumiaruande vormi valikul on eesmärk valida vorm, mis on võimalikult sarnane edaspidises organisatsiooni aruandluses kasutatava kasumiaruande vormiga. Soovitav on eelarvestatud kasumiaruande vormi valikul lähtuda Raamatupidamise seaduse lisas esitatud kasumiaruande skeemist 1 või 2, kohandades valitud skeemi vajalike kirjete lisamise või eemaldamise teel.
KOKKUVÕTE
Ettevõtte koondplaan koostatakse tavaliselt üheks aastaks ja see kujutab endast plaanide, eelarvete ja eelarvestatud finantsaruannete ning nendega kaasnevate abitabelite kogumit, mis hõlmab tervet ettevõtet.
Koondeelarve koostamise protsessi võib jaotada kaheks osaks: põhitegevuse eelarvete ja finants -eelarvete koostamiseks.
Uurimuses sain teada ettevõtte koondplaani koostadamise etapid. Seejuures sain aru, kui oluline on ettevõtte jaoks koostada eelarveid ning nendest lähtudes koostada prognoose.
KASUTATUD KIRJANDUS
1. “Juhtimisarvestus“ (Tallinna Raamatutrükikoda 2002) Jaan Alver, Lauri Reinberg
2. Juhtimisarvestuse loengu materjal
3. Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhtimisarvestuse konspekti(Priit Peets, Tartu 2004).
NÄIDE
Ettevõte toodab toodet nimetusega VILE , mille müügihind on 50kr tükk ja seda valmistatakse ainult ühest liigist materjalist.
1.MÜÜGIPLAAN
I
II
III
IV
A
Müügikogus,tk
2 000
5 000
8 000
11 000
26 000
Müügihind kr/tk
50
50
50
50
50
Kokku käive,kr
100 000
250 000
400 000
550 000
1 300 000
1.1. LAEKUMISTEPLAAN
Oletame, et 60% laekub samas kvartalis , kui müüsime 40% järgmises kvartalis.
I
II
III
IV
A
Laekumata arved per. algul
80 000
80 000
I kvartali müügist
70 000
30 000
100 000
II kvartali müügist
190 000
50 000
250 000
III kvartali müügist
280 000
120 000
400 000
IV kvartali müügist
410000
140 000
550 000
Kokku laekumised
150 000
220 000
740 000
260 000
1 380 000
Plaani aasta lõpuks jääb debitoorse võlana ülesse 60 000.
2. TOOTMISPLAAN
Soovitav varu moodustab 20% järgmise kvartali müügi kogusest.
Plaaniaasta järgmise aasta esimese kvartali müük on 12 000 toodet.
I
II
III
IV
A
I
Algjääk, tk
1 000
3 000
4 000
2 000
1 000
 
Müük, tk
2 000
5 000
8 000
11 000
26 000
12 000
Lõppjääk, tk
3 000
4 000
2 000
2 400
2 400
 
Kokku tootmisvajadus, tk
4 000
6 000
6 000
11 400
27 400
 
3. MATERJALI VAJADUSTE PLAAN
Ühe toote valmistamiseks vajatakse 5kg materjali, mis maksab 50 senti/kg.
I
II
III
IV
A
I
Toodang, tk
4 000
6 000
6 000
11 400
27 400
12 000
Mat.kulu kg/tk
5
5
5
5
5
5
Kokku mat.kulu, kg
20 000
30 000
30 000
57 000
137 000
60 000
Algjääk kg
2 800
6 400
7 200
4 160
2 800
2 800
Lõppjääk, kg
6 400
7 200
4 160
4 800
4 800
 
Kokku ostuvajadus, kg
31 600
64 800
68 960
42 240
207 600
 
Mat.maksumus, kr
0,5
0,5
0,5
0,5
0,5
0,5
Kokku mat.maksumus, kr
15 800
32 400
34 480
21 120
103 800
 
3.1.
Oletame, et tasume hankijale 50% samas kvartalis, kui materjali osteti ja ülejäänud 50% järgmises kvartalis.
I
II
III
IV
A
Tasumata arved per.alguses
24 000
24 000
I kvartali ostust
8 900
8 900
18 800
II kvartali ostust
16 000
16 000
32 000
III kvartali ostust
17 700
17 700
35 400
IV kvartali ostust
10 600
10 600
Kokku väljamaks mat. eest
32 900
26 900
33 700
28 400
121 900
Plaaniaasta lõpuks jääme võlgu hankijatele 11 500 kr.
4. TÖÖAJA PLAAN
Töömehel kulub 0,5 tundi ühe toote valmistamiseks ja tema tunnitasu on 14kr/tunnis.
I
II
III
IV
A
Toodang, tk
5 000
10 000
15 000
15 000
45 000
Tööajakulu, h/tk
0,5
0,5
0,5
0,5
0,5
Kokku ajakulu , h
2 500
5 000
7 500
7 500
22 500
4.1. TÖÖAJA KULUPLAAN
I
II
III
IV
A
Tunnitasu, kr/h
14
14
14
14
14
Palgakulu, kr
35 000
70 000
105 000
105 000
315 000
Sotsmaks tunnis
1,3
1,3
1,3
1,3
1,3
Sotsmaksu kulu
3 250
6 500
9 750
9 750
29 250
Kokku plaaniline koos sotsmaksuga
38 250
76 500
114 750
114 750
344 250
5. TOOTMISE ÜLDKULUDE PLAAN
Muutuvate üldkulude norm on 4 kr/h , püsivate üldkulud on 35 00 kr igas kvartalis. Seal hulgas 12 000 kr tootmisseadmete kulum .
I
II
III
IV
A
Tööjõu vajadus, h
2 500
5 000
7 500
7 500
22 500
Muut.üldk.norm kr/h
4
4
4
4
4
Kokku muutuvad üldkulud
10 000
20 000
30 000
30 000
90 000
Püsivad üldkulud
35 000
35 000
35 000
35 000
35 000
Kokku üldkulud
45 000
55 000
65 000
65 000
125 000
5.1. ÜLDKULUDE VÄLJAMAKS
I
II
III
IV
A
Tootmisseadmete kulum
-12 000
-12 000
-12 000
-12 000
-12 000
Üldkulude väljamaks
57 000
67 000
77 000
77 000
137 000
6. PLAANILINE OMAHINNA KALKUTSIOON ÜHIKULE
Nimetus
Kogus
Hind
O/h
Otsene mat.kulu
5
0,5
2,5
Otsene palgakulu
0,5
14
7
Sotsmaksu kulu
0,5
1,3
0,65
Tootmise üldkulu
0,5
3,30999
1,654994
Kokku tootmiskulud
11,80499
6.1. VALMISTOODANGU JÄÄKIDE MAKSUMUS
VTa
1 000 tk
14 000
14
VTl
2 400 tk
22 968
9,57
6.2. MÜÜGIKULU EELARVE(realiseeritud toodangu maksumus)
VTa + plaani perioodi jooksul – VTl = müügimaksumus
juurde tulevad kulud
14 000+ mat. 205 600*0,5=102 800-22 968=482 724
palk 286 812
tootm.üldkulu 102 080
ehk kaalutud keskmine=
(1 000*14)+(51 400*9,57)
14 000+491 898
9,65
1 000+51 400
52 400
482 724: 50 000=9,65
7. INVESTEERINGUTE EELARVE
Ettevõttel oli aruande aasta lõpuks 300 000 kr eest tootmisseadmeid ja 150 000 kr eest mitte tootmisseadmeid. Ettevõttel oli ka maad 90 000 kr väärtuses. Plaanivälise esimeses kvartalis kavatsetakse osta uus arvuti 15 000 kr eest ja laserprinter 10 000 kr eest. Seadmete amortisatsioonimäär on 20% aastas.
7.1. AMORTISATSIOONIKULUDE EELARVE
I
II
III
IV
A
Tootmisseadmed
300 000
300 000
300 000
300 000
 
Mitte tootmisseadmed
150 000
150 000
150 000
150 000
 
Amortisatsioonimäär
0,05
0,05
0,05
0,05
 
Tootmisseadme kulum
15 000
15 000
15 000
15 000
60 000
Mitte tootmisseadmed kulum
7 500
7 500
7 500
7 500
30 00
7.1. PÕHIVARA EELARVE
Maa
Seadm.
Akum . Kulum
Aasta algul
90 000
500 000
-210 000
Ostetud p/v
25 000
Väljalangev p/v
Kulum (tootmisseadmed)
25 000
Kulum ( mitte tootmisseadmed)
65 500
Aasta lõpp
90 000
525 000
-119 500
485 500 (p/v jääkväärtus plaaniaasta lõpus)
8. TURUSTUS- JA HALDUSKULUDE EELARVE
Iga toote müügi pealt saab müügimees preemiat 2 krooni, püsivad kulud on järgmised: reklaamikulud 15 000 kr kvartalis, palgakulud 25 000 kr kvartalis, lähtekulud 7 000 kr kvartalis, kindlustuskulud 12 000 kr kvartalis, mitte tootmisseadmete kulum vastavalt investeeringute plaanile . Kindlustust maksti esimesel kvartalil 4500, teisel 5000, kolmandal 7500 ja neljandal 9000 krooni.
I
II
III
IV
A
Müügikogus, tk
5 000
10 000
15 000
15 000
45 000
Muutuv.kulu üh. kr/tk
2
2
2
2
2
Kokku muutuvkulu
10 000
20 000
30 000
30 000
90 000
Püsikulud:
Reklaamikulu
15 000
15 000
15 000
15 000
60 000
Palgakulu
25 000
25 000
25 000
25 000
100 000
Sotsmaksukulu
6 930
6 930
6 930
6 930
27 720
Lähetuskulu
7 000
7 000
7 000
7 000
28 000
Kindlustuskulu
10 000
10 000
10 000
10 000
40 000
Mitte tootmisseadmetekulu
16 000
16 500
16 500
16 500
65 500
Kokku püsikulud
79 930
80 430
80 430
80 430
321 220
Kokku turustus-ja halduskulud
89 930
100 430
110 430
110 430
411 220
8.1 TURUSTUS- JA HALDUSKULUDE VÄLJAMAKSMIS PROGNOOS
I
II
III
IV
A
Turustus-ja halduskulu
89 930
100 430
110 430
110 430
411 220
Mitte tootmisseadmetekulu
16 00
16 500
16 500
16 500
65 500
Kindlustuskulu
10 000
10 000
10 000
10 000
40 000
Kindlustuskulu
4500
5 000
7 500
9 000
26 000
Kokku väljamaksed
104 430
131 930
144 430
145 930
542 720
9. RAHAVOOGUDE PLAANILINE ARUANNE
Plaaniaasta alguses oli rahajääk 40 000 kr. I kvartalis plaanitakse laenu võtta 60 000 kr, mis tagastatakse juba 3-ndas kvartalis. Laenu intressimäär on 15% aastas ja ettevõtte tululumaksu avanss on 7 000 kr kvartalis.
 
I
II
III
IV
A
1.Raha jääk algul
40 000
37 300
16 800
27 900
40 000
2.Rahavood põhitegevusest:
 
 
 
Laekumine müügist
150 000
220 000
740 000
260 000
1 370 000
Tasumine mat.eest
32 900
26 900
33 700
28 400
121 900
Tasumine tööjõu eest
38 250
76 500
114 750
114 750
344 250
Tootmise üldkulud
57 000
67 000
77 000
77 000
137 000
Turustus-ja halduskulu
89 930
100 430
110 430
110 430
411 220
Avansiline tulumaks
7 000
7 000
7 000
7 000
28 000
Kokku maj.tegevusest
-75 080
-57 830
397 120
-77 580
327 630
3.Rahavood investeeringutest
-20 000
-10 000
 
 
30 000
4.Rahavood finantstegevusest:
 
 
 
Saadud laen
60 000
60 000
Intressi tasumine
9 000
9 000
9 000
27000
Laenu tagastamine
60 000
RV finantstegevusest
51 000
-9 000
-9 000
33 000
5.Perioodi RV
0
0
0
0
40 000
6.Rahajääk perioodi lõpus
40 000
37 300
16 800
27 900
80 000
7.Optimaalse raha vajadus
10 000
10 000
10 000
10 000
 
8.Raha ülejääk(+) või laenuvajadus(-)
30 000
27 300
6 800
17 900
 
10. PLAANILINE KASUMIARUANNE (skeem 2)
Netokäive
1 000 000
Ostetud kaubakulu
137 000
Brutokasum
863 000
Turustus-ja halduskulu
411 220
Ärikasum
451 780
Finantskulu
7 500
Kasum majandus tegevusest
444 280
Ettevõtte tulumaks
93 299
Puhaskasum
350 981
11. PLAANILINE BILANSS
Aruande aasta lõpul oli aktsiakapitali suurus 184  000 krooni ja eelnevate aastate jaotamata kasum 113 525 krooni.
Aktiva
Passiva
Raha
66 448
Lühiaja.kohustus:
Debit.võlg
60 000
Võlg tarnijatele
11 500
Varud:
Maksuvõlg
-5 858
Materjali varu
4 800
Kokku lühiaja.kohustused
5 642
Valmis toodangu varu
27 400
Pikaajalised kohustused
Kokku Käibevara
158 648
Omakapital :
Põhivarad:
Aktsiakapital
184 000
Maa
90 000
Eelnev.per.jaotamata kasum
113 525
Seadmed
525 000
Plaaniaasta puhaskasum
350 981
Akum.kulum
-119 500
Kokku omakapital
648 506
Kokku põhivara
495 500
AKTIVA kokku
654 148
PASSIVA kokku
654 148
26