kogutoodangut. Kuigi piirprodukt võib olla negatiivne, ei pea seda kohe olema koguprodukt. Küsimus 3 Kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava tootmissisendi lisandumisel kogutoodang väheneb, seega kogutoodangu kõver langeb. Viimast väljendab ka vastava kõvera negatiivne tõus antud punktis. Küsimus 4 Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Kui tootmismaht on null, siis tõepoolest on ka muutuvkulu null.
mida ostetakse teistelt ettevõtetelt ning kasutab neid tootmiseks. Ettevõte organiseerib neid ressursse, et toota kaupu ja teenuseid. Ettevõtte eesmärk omaniku tulu suurendamine. KASUM=KOGUTULU KOGUKULU Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. Kogutoodangu kõver iseloomustab olemasoleva kapitali ja muutuva tööjõu hulga juures saavutatavat maksimaalset võimalikku tootmismahtu (TP). Keskmine toodang on kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta. Piirtoodang on kogutoodangu suurendamine, mis on tingitud mingi kindla seisundi suurenemisest ühe ühiku võrra (MP). Samakulujoonel asuvad kõik need töö ja kapitali kombinatsioonid, mida on võimalik kasutada olemasolevate hindade ja kogukulu juures. Tootmisfunktsioon kirjeldab protsessi, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muuta tootmise sisendite (maa,tööjõud,kapital) hulka. Kogutulu (TC) ettevõtte kõigi kulude summa.
tempoga. Kohalikule turule suunatud tööjõupakkumise kasv on vähenemas Eestis töötamise võimaluste tõttu. Tööjõu hind kasvas viimasel poolaastal liiga kiiresti. Reaalse tööjõu erikulu kasv on inflatsioonisurvete tugevnemise üks põhjusi. Tööturu avatusega nõrgenes üks paindlikule tööturule iseloomulik lüli: nõudluse vähenedes ei pruugi töötute arv suureneda. See omakorda hakkab survestama tööjõu kui tähtsa tootmissisendi hinda. Arvestatav alternatiiv on minna tööle välisriiki. Ka suurenenud tööpuudusest tulenev surve palgakasvu pidurdumiseks võib osutuda varasemast nõrgemaks. Senine areng konkurentsile avatud sektoris on olnud tootlikkuse kasvuga rohkem kooskõlas. Suletud sektoris seevastu tekitab hindadele avalduv palgatõusu surve rohkem küsitavusi. Mina arvan samuti, Eestis on üheks oluliseks probleemiks tööjõu puudus. Üha
või aastat sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast; 11.a; vastusvariantides b) c) d) esitatud muutuste toimumiseks on vaja pikka perioodi LR (long run) mille kestel saab võimalikuks ka püsisisendite muutumine; 12.a; kahanevate tulude seadus, mida tuntakse ka kahaneva piirtootlikkuse seaduse (the law of diminishing marginal returns) nime all, väljendab sisuliselt kahanevat mastaabiefekti; Kahaneva mastaabiefekti korral viib tootmistegurite (tootmissisendi) suurenemine küll kogutoodangu mahu suurenemisele, kuid TP (Q) suureneb suhteliselt vähem; 13. 1.c; vt ka eelmise küsimuse vastus; esimese töötaja piirprodukt MPL1=+40; teise töötaja piirprodukt MPL2=+50 kuid kolmanda töötaja piirprodukt on MPL3=+36, seega alates kolmandast töötajast hakkab toimima kahanevate tulude seadus; 2.c; piirprodukti arvutatakse MPL6 =TP / L = (180-165) / 1= 15 ühikut; 3
vähenemise. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question37 Punktid: 1 Piirkasulikkus igast täiendavalt tarbitud hüviseühikust kindlasti alaneb iga hüvise puhul. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question38 Punktid: 1 Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi, kus lisaks turumajanduse elementidele toimib ka tugev valitsussektor. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question39 Punktid: 1 Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsuse poolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasakule. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question40 Punktid: 1 Kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question41 Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna madalamas sektoris. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question42 Punktid: 1
True False Question 2 Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus toob kaasa tarbijate reaalsissetuleku kasvu, mis võimaldab neil Not yet answered rohkem osta. Marked out of 1.0 Select one: True False Question 3 Keskmine toodang on kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 4 Samasuskõver iseloomustab kahe hüvise kombinatsioone, mis annavad tarbijale võrdse kasulikkuse. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 5 Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale
tootmisperioodi jooksul. Kulud, mis on seotud masinate ja tootmishoonetega, koosnevad põhivara amortisatsioonist ja intressist. Amortisatsioon on füüsilise kapitali väärtuse vähenemine aja jooksul. Raamatupidajad kasutavad fikseeritud amortisatsiooni määra. Majandusteadlased vaatavad majanduslikku amortisatsiooni, mis iseloomustab füüsilise kapitali turuhinna muutumist ajas. Näiteks arvutatakse aastast majanduslikku amortisatsiooni, lahutades mingi tootmissisendi turuhinnast aasta lõpul tema turuhinna aasta alguses. Selle tootmissisendi tegelik maksumus ei ole siinjuures oluline. Seega oleks selle tootmissisendi, mida me otsustasime kasutada, alternatiivkuluks see väärtus, millest me loobume kui me loobusime selle müümisest. Raamatupidajad lisavad kuludesse ka intressi, mida makstakse füüsilise kapitali soetamiseks tehtud laenudelt. Majandusteadlane käsitleb intressi kulutusi samuti alternatiivkuluna.
- Missugune peaks olema ettevõtte organisatsioon ja juhtimisstruktuur? - Mil moel kompenseerida tootmistegureid? Ettevõtluse vormid Majanduslik kasum Kogutoodang - Kogutoodangu kõver iseloomustab maksimaalselt võimalikku tootmismahtu tootmistegurite muutudes Piirtoodang - Piirtoodang on kogutoodangu suurenemine, mis on tingitud sisendi suurenemisest ühiku võrra Keskmine toodang - Keskmine toodang on kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta. Meie näites on see päevas toodetavate kampsunite koguse ning tööliste arvu jagatis. Kulud - Kogukulu (TC) on kõigi ettevõtte kulude summa. Kogukulu jaguneb kaheks: kogu fikseeritud ehk püsikuluks (FC) ja kogu muutuvkuluks (VC). - Püsikulu (FC) on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust.
tegemist kahaneva piirtootlikkusega. Lisades üha uusi töölisi, saame küll suurendada tootmismahtu, ent iga järgnev tööline toob endaga kaasa järjest väiksema lisanduva koguse. Seega saab öelda, et teatud tasemest alates hakkab piirtootlikkus vähenema. Sellist nähtust nimetatakse kahaneva piirtootlikkuse seaduseks. Kahaneva piirtootlikkuse seadus väidab, et teatud tasemest alates alaneb muutuva tootmissisendi kasvades tema piirtoodang. Miks see nii on? Põhjuseks on siinkohal piirang, mis seisneb fikseeritud maa ja kapitali hulgas. Seega kui maad ja kapitali ei lisata, siis ainult tööjõudu lisades jõuame varem või hiljem olukorrani, kus täiendavat töölist lisades ei ole talle enam masinaid ja maad anda piisavalt ja järelikult lõpptoodangu hulk mida ta juurde toob on väiksem kui oli sellel töölisel, kes palgati varem. Nii võime lõpuks jõuda ka olukorrani
Liigitus -ettevõtte haruline kuuluvus (tegevusala); -ettevõtte suurus: mikroettevõte (kuni 25 töötajat); -väikeettevõte (kuni 50 töötajat); -keskmine ettevõte (kuni 500 töötajat); -suurettevõte (üle 500 töötaja),- ettevõtlusvorm; -tehnilismajanduslik struktuur 13. Tootlikkuse olemus ja selle hindamine Tootlikkus=produktiivsus=tööviljakus. Tootlikkus vähesega rohkem ära teha. Mõistena: Tootlikkust defineeritakse kui tootmise väljundi (toodangu) ja ühe või mitme tootmissisendi (ressursside kulu) suhet. Tegurite hindamisel soovitatakse tootlikkusena mõista eelkõige ettevõtte kogutootlikkust, see on 2 toodangu mahu (või realiseerimise netokäibe) ja kogukulude suhet. Selles näitajas väljendub kõikide kulude ökonoomia ja seega paljude tegurite mõju. Kuid olenevalt uurimuse eesmärgist, ettevõtte spetsiifikast jm asjaoludest võidakse tootlikkusena käsitleda ka teatavat osatootlikkust (tööviljakus ehk
kapitalikogust, mis on vajalik, et kompenseerida tööjõu ühiku vähenemist Tööjõu kasutamise kasvust tulenevat toodangu juurdekasvu nimetatakse tööjõu piirtoodanguks, mis avaldub: MPL(tööjõu piirtoodang) = Delta Q/Delta L Kapitali kasutamise kasvust tulenevat kogutoodangu juurdekasvu nim. kapitali piirtoodanguks ja leitakse: MPK (kapitali piirtoondag)= Delta Q/Delta K Kahaneva piirtootluse seadus väidab, et alates teatud punktist muutuva tootmissisendi piirprodukt väheneb koos selle sisendi suurenemisega. LOENG 4 ETTEVÕTTE TULUD JA KULUD Pikal perioodil puuduvad PÜSIKULUD. ETTEVÕTTE KULUKÕVERAD: kogukulu (TC) võrdne iga tootmisteguri hulga ja tema hinna korrutiste summaga. Kahetegurilise tootmise (tööjõud ja kapital) korral on kogukulu seega väljendatav valemiga: TC=PK K+PL L PK - kapitali hind (maksumus), K - kapitali kogus, PL - tööjõu hind, L - tööjõu kogus.
Kulud, mis on seotud masinate ja tootmishoonetega, koosnevad põhivara amortisatsioonist ja intressist. Amortisatsioon on füüsilise kapitali väärtuse vähenemine aja jooksul. Raamatupidajad kasutavad fikseeritud amortisatsiooni määra. Majandusteadlased vaatavad majanduslikku amortisatsiooni, mis iseloomustab füüsilise kapitali turuhinna muutumist ajas. Näiteks arvutatakse aastast majanduslikku amortisatsiooni, lahutades mingi tootmissisendi turuhinnast aasta lõpul tema turuhinna aasta alguses. Selle tootmissisendi tegelik maksumus ei ole siinjuures oluline. Seega oleks selle tootmissisendi, mida me otsustasime kasutada, alternatiivkuluks see väärtus, millest me loobume, kui me loobusime selle müümisest. Raamatupidajad lisavad kuludesse ka intressi, mida makstakse füüsilise kapitali soetamiseks tehtud laenudelt. Majandusteadlane käsitleb intressi kulutusi samuti alternatiivkuluna.
kasutata lõplikult ühe tootmisperioodi jooksul. Kulud, mis on seotud masinate ja tootmishoonetega, koosnevad põhivara amortisatsioonist ja intressist. Amortisatsioon on füüsilise kapitali väärtuse vähenemine aja jooksul. Raamatupidajad kasutavad fikseeritud amortisatsiooni määra. Majandusteadlased vaatavad majanduslikku amortisatsiooni, mis iseloomustab füüsilise kapitali turuhinna muutumist ajas. Näiteks arvutatakse aastast majanduslikku amortisatsiooni, lahutades mingi tootmissisendi turuhinnast aasta lõpul tema turuhinna aasta alguses. Selle tootmissisendi tegelik maksumus ei ole siinjuures oluline. Seega oleks selle tootmissisendi, mida me otsustasime kasutada, alternatiivkuluks see väärtus, millest me loobume kui me loobusime selle müümisest. Raamatupidajad lisavad kuludesse ka intressi, mida makstakse füüsilise kapitali soetamiseks tehtud laenudelt. Majandusteadlane käsitleb intressi kulutusi samuti alternatiivkuluna.
vähenemise. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question37 Punktid: 1 Piirkasulikkus igast täiendavalt tarbitud hüviseühikust kindlasti alaneb iga hüvise puhul. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question38 Punktid: 1 Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi, kus lisaks turumajanduse elementidele toimib ka tugev valitsussektor. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question39 Punktid: 1 Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsuse poolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasakule. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question40 Punktid: 1 Kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question41 Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna madalamas sektoris. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question42 Punktid: 1
Tõene 9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14. Tasakaaluhinnast kõrgema hinna kehtestamine (valitsuse poolt) tekitab defitsiidi ja spekulatsiooni. Väär 15. Cetersis paribus tähendab muudel võrdsetel tingimustel. Tõene Test 3 tarbijakäitumine 1. Ekvimarginaalsuse printsiip ütleb, et tarbija võrdsustab piirkasulikkuse ja hinna suhted kõikide kaupade puhul. Tõene 2. Gosseni 1
Tõene 9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (ε=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14. Tasakaaluhinnast kõrgema hinna kehtestamine (valitsuse poolt) tekitab defitsiidi ja spekulatsiooni. Väär 15. Cetersis paribus tähendab – muudel võrdsetel tingimustel. Tõene Test 3 – tarbijakäitumine 1. Ekvimarginaalsuse printsiip ütleb, et tarbija võrdsustab piirkasulikkuse ja hinna suhted kõikide kaupade puhul. Tõene 2. Gosseni 1
reklaamikulusid 2 000 euro võrra. Pärast neid samme prognoositakse müügimahu kasvu 60% võrra. Kas antud plaan on mõttekas? Tegevusvõimendus (operating leverage) kajastab firma tegevusriski Teda iseloomustatakse püsivkulude osatähtsusega kogukuludes: mida suurem on püsikulude osatähtsus kogukuludes, seda suurem on firma tegevusvõimendus ja ka tegevusrisk VÄLDITAVAD KULUD- kulud, mida saab välistada mõne tootmissisendi muutmise või kõrvaldamisega Mittevälditavad kulud on kulud, mida ei ole võimalik välistada tootmismahtude muutumisel PÖÖRDUMATUD KULUD- juba tehtud kulud, mida praegused ja tule- vased otsused ei muuda, väldi ega vähenda OLULISED KULUD- tuleviku kulud, mis muutuvad või tekivad seoses vastuvõetud otsustega ALTERNATIIVKULU on paremuselt järgmise potentsiaalse võimaluse, millest loobuti valiku käigus, kasutamise väärtus EELARVE
o Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid? o Missugune peaks olema ettevõtte organisatsioon ja juhtimisstruktuur? o Jne KOGUTOODANGU KÕVER – iseloomustab maksimaalset võimalikku tootmismahtu tootmistegurite muutudes PIIRTOODANG – kogutoodangu muutumine, mis on tingitud sisendi muutumisest KESKMINE TOODANG – kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta TOOTMISFUNKTSIOON – kirjeldab protsessi, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muuta tootmises sisendite hulka Milline on vajalik maa, töö ja kapitali hulk, et toota näiteks üks tonn nisu SAMATOODANGUKÕVER – kõiki selliseid tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu, saame samatoodangukõvera Tootmistegurite asendatavus
kauaba hind vaid maksimaalne kasumlikkus! Monopol valib sellise toodangumahu, kus piirkulu on võrdne piirtuluga ja leiab nudluskõvera puhul hinna, millega kogu toodang ära ostetakse. Tulemuseks väiksem kogus kaupa kõrgema hinnaga. Monopol tekkepõhjused: *mastaabiökonoomia (loomulik monopol, kus üks firma suudab kogutoodangut pakkuda madalama kuluga, kui seda teeks kaks või enam. nt Tallinna Vesi) , *sisenemisbarjäärid (geograafiline asend, seaduslikud piirangud), *kontroll mõne tootmissisendi üle(oluliste tootmisressurside ainuomanik). Valitsus reguleerib monopoli tegevust läbi hinna ja firmade ühinemise. VÄLISMÕJUD: Negatiivne välismõju: firma tekitab teistele kulu, kuid jätab selle kompenseerimata. Positiivne välismõju: firma tekitab teistele kasu, kuid ei saa selle eest kompensatsiooni. Riigi ja omavalitsuse abinõud välismõjude puhul: trahvid ja maksud; regulatsioonide kehetstamine; kulutuste doteerimine välismõjude vastu; välismõjude
pakkumine kasvasid võrdväärses proportsioonis aga kogu tootmismaht on kasvanud uuele kõrgemale potentsiaalsele tasemele. Selline ideaalne majanduskasvu vorm, skp on suurem, inflatsioon ei ole tõusnud, reaalne majanduskasv ’ Negatiivsed pakkumisšokid on majanduses tüüpilisemad ja teevad kahju, positiivne on positiivse mõjuga. Peamised negatiivset pakkumisšokki esile kutsuvad sündmused v näited selle kohta: mistahes olulise tootmissisendi märkimisväärne hinnatõus, nt palgatõus ametiühingute näitel. Kui üldine palgatõus ilma tootlikkuse kasvuta siis see ka negatiivne pakkumisšokk. NÄIDE: Kõigepealt oleme mingis varasemas tasakaaluseisundis perioodil t-1 ehk praegusest šoki toimumise perioodist 1 aste tagasi ja siis majandus tasakaalus. Nõudluse ja pakkumise jooned lõikuvad potentsiaalse tootmismahu joone juures, inflatsioon on lihtsalt pi t-1. Perioodil t tabab majandust pakkumisšokk.
paremale. Tõene 9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (ε=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14. Tasakaaluhinnast kõrgema hinna kehtestamine (valitsuse poolt) tekitab defitsiidi ja spekulatsiooni. Väär 15. Cetersis paribus tähendab – muudel võrdsetel tingimustel. Tõene Arvestustest 2.2 1. Oletame, hüvise Z nõudlus kasvab, hüvise Y hinna alanedes. Võib väita, et hüvised Z ja Y on: täiendkaubad. 2. Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt kui me tarbime rohkem mingit hüvist:
tootmismaht, kui muutuvsisendi hulk muutub. a) Õige b) Vale 40. Piirtoodang on kogutoodangu suurenemine, mis on tingitud mingi kindla sisendi suurenemisest ühe ühiku võrra. a) Õige b) Vale 41. Ettevõtet analüüsides vaadeldakse lühiajalisena sellist perioodi, kus osa sisendeid on fikseeritud ning teisi on võimalik muuta. a) Õige b) Vale 42. Piirkulu iseloomustab kogukulu suurenemist tootmismahu suurenedes. a) Õige b) Vale 43. Keskmine toodang on kogutoodang ühe tootmissisendi ühiku kohta. a) Õige b) Vale Kasumi maksimeerimine 1. Kui piirtulu on suurem kui piirkulu, tasub tootmismahtu suurendada. a) Õige b) Vale 2. Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. a) Õige b) Vale 3. Kasum on ettevõtte kogutulu ja kogukulu vaheline erinevus. a) Õige b) Vale 4. Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. a) Õige b) Vale 5
piirprodukt võrdub reaalpalgaga 8. Nn arvestuslik kasum sisaldab nii majanduskasumit kui ka tulu kapitali kasutamisest. 9. Kui tootmisfunktsioon on konstantse mastaabiefektiga, siis majanduskasum võrdub 0 nulliga vastavalt Euleri teoreemile. 10. Tootmisfunktsiooni, mille üldine kuju on, tuntakse Cobb-Douglase tootmisfunktsioonina. 11. Enamik tootmisfunktsioonidest väljendavad kahaneva piirtootlikuse seadus, mille korral täiendav tootmissisendi ühik toob kaasa järjest väiksema toodangu kasvu. 12. Kasutatava tulu ja tarbimiskulutuste seost kirjeldab tarbimisfunktsiooni joon, mille tõus on määratud MPC 13. Nominaalne intressimäär on laenuprotsent, mida investeerijad maksavad laenu kasutamise eest, reaalne intressimäär on aga korrigeeritud inflatsiooninäitajaga. 14. Rahvamajandusliku arvepidamise ühe põhiseose kohaselt võrduvad investeeringud rahvamajanduse säästuga 15
Tagasiside Piirprodukt (piirtootlikkus) väljendab toodangumahu muutust, kui tootmissisend (n ühiku võrra. Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava sisendi lisamine vähendaks kogutoo võib olla negatiivne, ei pea seda kohe olema koguprodukt. Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga Vali üks: !!! Tõene Väär Tagasiside Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava tootmissisendi lisandumisel koguto kogutoodangu kõver langeb. Viimast väljendab ka vastava kõvera negatiivne tõus Küsimus 4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nullig Vali üks: !!! Tõene Väär Tagasiside Kui tootmismaht on null, siis tõepoolest on ka muutuvkulu null. Küsimus 5 Valmis Hinne 0,7 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on püsikulud: Vali üks või enam: !!
sisaldada endas ettevõtlust kui väga spetsiifiliste oskuste, vilumuste tüüpi. Kasutatakse ka tööjõu mõistes, see on inimenergia, kehaline või vaimne, mida inimesed rakendavad kaupade tootmiseks või teenuste osutamiseks. Maa ja töö puhul kasutatakse koondnimetust esmased (e originaarsed või algsed) tootmistegurid (primary factors of production). Toodetud e tuletatud teguriks on aga (reaal)kapital. Kapital (capital) kitsamas, tootmissisendi tähenduses on a) inimtööga valmistatud ainelised (tehislikud) tootmisvahendid, mida kasutatakse uute toodete ja teenuste valmistamisel; b) tootmisprotsessi sisend, mis on varasema tootmisprotsessi tulem (väljund) ja millel on kestev toime pikema aja jooksul. Kapital on üks kolmest põhilisest tootmistegurist, mis sisaldab kõiki varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendeid (tootmisriistad, masinad, hooned,)
Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava sisendi lisamine vähendaks kogutoodangut. Kuigi piirprodukt võib olla negatiivne, ei pea seda kohe olema koguprodukt. Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava tootmissisendi lisandumisel kogutoodang väheneb, seega kogutoodangu kõver langeb. Viimast väljendab ka vastava kõvera negatiivne tõus antud punktis. Küsimus 4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Kui tootmismaht on null, siis tõepoolest on ka muutuvkulu null. Küsimus 5 Valmis Hinne 0,7 / 1,0
mida ettevõtja võiks saada, kui ta investeeriks oma raha mujale Koguprodukt e kogutoodang on ettevõttes tootmisteguritega mingil kindlal ajaperioodil valmistatud tootmise väljundi üldkogus, mida mõõdetakse tavaliselt füüsilistes (naturaalsetes) ühikutes. 15 Keskmine produkt e kogutoodang tootmisteguri ühe ühiku kohta kajastab mingi (muutuva) tootmissisendi keskmist tootlikkust ning leitakse koguprodukti ja selle tootmiseks kasutatud tootmisteguri hulga jagatisena. Piirprodukt on tootmisteguri üheühiklise muutusest tulenev toodangu koguse muutus. Püsikulud on kulud, mis ei muutu koos toodangu mahu muutumisega ning esinevad ka siis, kui ettevõte midagi ei tooda. Muutuvkulud on ettevõtte kulud, mis muutuvad, kui toodangu maht muutub. Kogukulud on ettevõtte püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel.
Isokvant e samatoodangu (samakoguse) joon kindla toodangukoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite kombinatsioonide geomeetriline koht. Isokvant näitab kahe tootmisteguri alternatiivseid kombinatsioone, et toota vajalikku kogust toodanguühikuid. Keskmine produkt e keskmine kogutoodang on kogutoodangu ja selle valmistamiseks kulunud tootmisteguri hulga jagatis. (AP, ATP) keskmine produkt e kogutoodangu tootmisteguri ühe ühiku kohta kajastab mingi(muutuva) tootmissisendi keskmist tootlikkust: Piirprodukt e piirtoodang on täiendav toodang (MP), mida saadakse tootmisteguri ühe täiendava ühiku kasutamisel. Tootmine ettevõttes lühiperioodil on sõltuv kahaneva piirtootlikkuse seadusest. Seda tuntakse ka kui kahanevate tulude seadust. Tootmist analüüsides eristatakse nelja ajaperioodi: väga lühike ajaperiood e hetkeperiood lühike periood e lühiperiood pikk periood väga pikk periood e ülipikk periood
paindliku eelarve kulude ja tegelike kulude vahel ning koost vastutuskeskuse eelarve täitmise aruanne. Paindlike eelarvete kasutamise eesmärk: fikseerida tekkinud hälbed, olles eelnevalt elimineerinud erisused tegevustasemetes Eelarvestatud ja tegelike kulude vahelised hälbed jagunevad: * hinnahälveteks, mis tulenevad erinevustest plaanitud ja tegeliku tootmissisendi hinna vahel * mahu e koguseliseks hälveteks, mis tulenevad erinevustest plaanitud ja tegeliku tootmise (müügi) mahu vahel. Nende hälvete jälgimine paindlike eelarvete puhul aitab täpselt fikseerida, milline ettevõtte vastutuskeskustest on vastutav hinnahälbe või koguselise hälbe osas. Peale muutuste kuludes, mis on seotud reeglina tegevusmahu muutustega, on tõenäoline, et muutused