Kokku müüs ettevõte antud aasta saagist 14 000 kg, söödaks läks 3 500 kg. Keskmine müügihind oli hernel 2.80 kr/kg. Herne tootmisega seotud kulud olid hektari kohta järgmised: muutuvkulud 2400 krooni ja püsivkulud 6000 kr. Herne realiseerimisega seotud kulud olid 0.15 kr/kg. Leida (NB! Kõigi näitajate juures tuua leidmise käik ja mõõtühik, mitte ainult lõppvastus): Kogu saak 3500 kg*5 ha=17500 kg Tootmiskulud kokku ha kohta 2400+6000=8400 krooni 1. herne tootmisomahind = tootmiskulud kr/ha toodangu kogus kg/ha 8400 kr/ha : 3500 kg/ha=2,40 kr/kg 2. herne täisomahind = omahind+müügiga seotud kulud 2,40kr/kg+0,15 kr/kg=2,55 kr/kg 3. ettevõtte kasum herne müügist =müügitoodangu kogus*(müügihind-müügitoodangu täishind) 2,80 kr/kg-2,55 kr/kg=0,25 kr/kg 4. kasum keskmiselt 1ha kohta = 14000kg*0,25 kr/kg / 5ha= 700 kr/ha 14000 kg /3500 kg=4 ha
... - liigid... - iseärasused põllumajanduse jaoks... 19. Ettevõte kasvatas hernest 10 hektaril. Herne keskmine saak hektarilt oli 3500 kg. Kogusaagist soovitakse müüa 28 000 kg. Herne tootmisega seotud kulud olid järgmised: muutuvkulud 2400 kr, püsikulud 6000 kr. Milline peaks olema herne keskmine müügihind, kui ettevõtet rahuldaks kulurentaabluse 15%- line tase ja milliseks kujuneksid siis: herne tootmisomahind kasum toodanguühiku kohta herne müügihind ettevõtte kasum kavandatud koguse müügist käiberentaablus kattetulu kaubalisus Põllumajandusökonoomika eksam 2 1. Põllumajandusökonoomika jagunemine erinevateks teooriateks ja uurimustulemuste formuleerimise viisid. 2
Müük sularaha eest 20% kogumüügist Müük järelmaksuga (raha laekub 80% kogumüügist järgmisel kuul) Brutokasumi rentaablus 40% Ostetud kauba eest makstakse 50% antud kuus ja 50% järgmises kuus. Leida: 1. liigitada kulud: a. muutuvkulud b. püsikulud c. esmaskulud d. tootmiskulud e. müügikulud f. pöördumatud kulud 2. tootmisomahind ja täisomahind 3. raha laekumise plaan aasta esimeseks kolmeks kuuks 4. kaupade ostuplaan aasta esimeseks kolmeks kuuks 5. ärikasum, kasumilävi tükkides ja summas, (aastases arvestuses) 6. piirkasumimäär 7. milline on ettevõtte ohutusvaru? (aastases arvestuses) 8. tegevusvõimenduse määr 9. maksevõime tase 10.võlakordaja 11.ärikasumi rentaablus Lahendused: Kulude liigitamine: Kulukoht Summa Kululiik
on aluseks amortisatsiooni arvutamiseks. Alaneva amortisatsiooni korral on esimese aasta mortisatsiooni kuluks 5.kordne kosntandi määr, teisel 4.kordne jne. 3.Kasvav amortisatsiooni jaotusmeetod. Seda kasutatakse kui vara kasutusintensiivsus aastatega kasvab. Arvutatav amortisatsiooni summa suureneb varade kasutamise kasvades. Nt. Puuviljaistandused. 17. Põhinäitajate olemus ja arvutamine. Tootmisomahind. Tootmisomahind näitab, kui palju on tehtud kulutusi konkreetse toodanguühiku (kg,t) valmistamiseks ettevõttes. (ühiku keskmine tootmiskulu= tootmisomahind) Kulud: kõik kulud, mis on otseselt või kaudselt seotud toodangu valmistamisega (valmistamise, säilitamise ja kasutamiskohale trandspordi kulud) Omahind= toodanguliigile tehtud kulud / toodangu kogus. Müügitoodangu omahind Kui toodangu müügile tehakse kulutusi, siis arvutatakse müügitoodangu omahind, see
1.1. Esmaskulud: 800 kr / kummut (materjal 600 kr/kummut + tööliste töötasu 200 kr/kummut) Muutuvad tootmise lisakulud: 343 kr/tk (6650 kr + 8500 kr + 2000 kr) / 50 tk) Püsivad tootmise lisakulud: 238 kr/tk ((5000 kr + 4850 kr + 4400 kr) / 60 tk) (600 kr/tk + (10000 kr / 60 tk) + 100 kr/tk toote tootmisomahind kui toodetakse 60 kummutit: 1 447 kr/ kummut + 343 kr/tk + 238 kr/tk) 1.2 Konverteerimiskulud: 438 kr/kummut ((5000 kr + 4850 kr + 4400 kr) + ((10000 kr / 50 tk)*60 tk)) / 60tk 1.3 Piirkulu: 8 000 kr kui valmistatakse 10 tk rohkem (10 tk * (600 kr/tk + 200 kr/tk)) 1
Kokku 161 000 TLK kokku 181 000 Kulujaotusbaasina on materjalikulu. Siis arvutame tootmise lisakulude määra. Tootmise lisakulude määr = Tootmise eelarvestatud lisakulud / Eelarvestatud põhikulud Tootmise lisakulude määr = 181 000 / 160 500 = 1,13 kr Tellimuse maksumus: Otsekulud + Kaudkulud = Kogukulu ehk 161 000 + 5 650 = 166 650 Ühe pastaka tootmisomahind = 166 650 / 5 000 = 33,33 kr Ülesanne 2 Predetermined overhead rate Department 1: Overhead cost / Direct labor hours = 250 000 / 100 000 = 2,5 kr/h Department 2: Overhead cost / Machine hours = 162 000 / 30 000 = 5,4 kr/h Applied overhead for all jobs during 2007 Department 1: 98 000 * 2,5= 245 000 Underapplied overhead = 247 500 - 245 000 = 2 500 Department 2: 32 000 * 5,4 = 172 800 Underapplied overhead = 175 000-172 800 = 2 200
· Sõnnikukulu · Amortisatsioon (traktorid, · Mineraalväetiste kulu üldmasinad, erimasinad, ehitised) · Väetisekulud · Kindlustus · Taimekaitsekulud · Maamaks · Kütusekulu · üldkulud · Kuivatuskulu · Remondi- (korrashoid) kulud · Erimasinate hoolduskulu 3. Millest sõltub tootmisomahind? Tootmiskulud ühiku kohta, mis sisaldab nii muutuvaid kui ka püsivaid kulusid ehk koguomahind. Sõltub sellest kui palju kulutusi tehakse toodangu kohta. 4. Kuidas leitakse põhitoodangu tootmiseomahind kui toodanguliini tootmisel saadakse samaaegselt ka kaasnevat- ja kõrvaltoodangut? Leitakse kaasneva- ja kõrvaltoodangu väärtus, mis lahutatakse tootmiskuludest maha. 5. Milliseid tasuvusnäitajaid mõjutavad järgmised olukorrad: tootmiskulude
katma kõik toote või teenuse kulud ja sisaldama ka kasumi osa. (Pärl, 2012) Täisomahind sisaldab muutuvaid ja püsivaid kulusid. Muutuvkulud kasvavad koos toodangu suurenemisega. Püsikulud on stabiilsed mingil perioodil. Püsikulude suurus sõltub teenuse või tegevuse kogusest. Mingis piiris saadakse hakkama teatud võimsuse hulgaga, kuid mingist kogusest on vajalik võimsust kasvatada või kahandada. (Pärl, 2016) Tootmisomahind peab andma võimalikult objektiivse pildi sellest, kui palju toodang läheb maksma organisatsioonile. Toodangu omahinda tuleb arvestada kulud, mis ettevõte on teinud toodangu tootmiseks või soetamiseks, st kuni toodangu valmimise hetkeni. (Haldma & Karu, 1999, lk 108) Tootmisomahind on tootmishind ühiku kohta. Tootmisomahind sisaldab toote tootmiseks vajalike kulutusi, ei sisalda toote arendamise-, turustuse- ja administratiivkulusid. Tootmisomahinna koosseis on
· töölise tunnitasu · palgakulu, mis on arvestatud töötajal kuluva aja kohta, kui ta on valmistanud ettenähtud arvu tooteid · sotsiaalmaksu kulu tunnitasult · sotsiaalmaksukulu palgakulult · palgakulu ja sotsiaalmaksukulu kokku Tootmise lisakulude eelarve on plaan, milles arvutatakse välja tootmise lisakulud, võttes seejuures arvesse ajakulu, muutuvkulude normi, tootmise lisakulude muutuvat ja püsivat osa. Tooteühiku plaaniline tootmisomahind on plaani osa, kus võttes arvesse põhimaterjali kulu, põhipalga kulu, sotsiaalmaksu kulu ja tootmise lisakulusid arvutatakse välja tootekulu, mis kulub ühe toote tootmiseks. Finantseelarved · finantstulude ja kulude eelarved · investeeringute eelarved Tegevuskulude eelarved · turustuskulude eelarve · halduskulude eelarve · kasumieelarve · kassaeelarve · eelarveline bilanss
Põllukultuuri majandusliku hindamise juures: - Anda viljeldavale kultuurile hinnang tegelike tulemuste alusel konkreetse tehnoloogia kasutuse korral; - Selgitada efekt, mida viljeldav kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste tegemisel. Põllukultuuride efektiivsuse näitajad: ( EKSAMIL) Põhinäitajad: - hektarisaak (söötühikutes, energiaühikutes) - töömahukus (töökulu tundides 100 söötühiku kohta); - tootmisomahind (€/kg, €/100kg, €/t) Kasutusotstarbe alusel võib taimekasvatustoodangu jaotada: 1) universaalsed kultuurid (tera- ja kaunviljad, kartul); 2) kaubalised erikultuurid (köögivili, viljapuud, marjapõõsad); 3) söödakultuurid (heinkultuurid, söödajuurviljad, mais). Põllukultuuride tasuvuse hindamine: - realiseerimistulemuste alusel – kaubalistel kultuuridel; - väärindushinna alusel – söödakultuuridel. Kasumi kujunemine
Kasumi näitajad Kasum on ettevõtte omakapitali muutus, mis on tingitud ettevõtte majandustegevusest aruandeperioodil. Kavandatav kasum: kasumi arvutamine eelseisvatest kuludest ja eesmärgiline kasum. Kavandatava kasumi jaotamise ettepaneku koostamine: puhaskasumi osa, eraldised reservkapitali, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus, kasumi kasutamine muuks otstarbeks (investeeringud). 68. Ehitustoodangu omahind. Ettevõttes kajastab müüdud toodangu omamaksumus tootmisomahinda. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest kuludest. Muutuvkulu on vahetus sõltuvuses toodangu mahust: kasvab toodangu mahu kasvamisel ja väheneb selle kahanemisel. Tootmisettevõttes on näiteks muutuvkuludeks tööliste palgakulu, põhimaterjalid jne. Kaudsed kulud on kulud, mis on tehtud projektis elluviidavate tegevuste toetamiseks, nt kontoriruumide rent, elekter, sideteenused, projekti meeskonna kontoritarbed jmt 69. Firma likviidsed suhtelised näitajad
180) 7.1. Kasum efektiivsuse lähtealusena. Kasumit kujundavad tegurid 181) Kasumi kujunemine 182) KASUMIT (tootmisefekti) kujundavad põhiliselt kaks majanduslikku kategooriat: hind ja omahind. 183) HIND (realiseerimishind ehk müügihind) määrab koos kaubatoodangu mahuga rahaliste sissetulekute suuruse. 184) KAUBATOODANGU OMAHIND (ehk müügitoodangu omahind ehk täisomahind) kujuneb kaubatoodangu valmistamiseks tehtud kulude (tootmisomahind) ja selle toodangu realiseerimiseks tehtud kulude alusel. 185) MÜÜGIHIND-MÜÜGITOODANGU OMAHIND=KASUM 186) Müügihinda kujundavad tegurid 187) Toodanguliigile kujunenud müügihinna taset mõjutavad: 1. toodangu pakkumise ulatus 2. toodangu kasutusotstarve (inimtoiduks, söödaks, tööstustoore) 3. toodangu kvaliteet 4. turustuskoht (,,pick your own", turg, kokkuost, kauplus, restoran jm.) 5. Turustusviis (mahust ja pakendist lähtuvalt) 6
43. Omahinda mõjutavad tegurid taimekasvatuses 1) Taimekasvatuses tehtud kulutused, 2) Kultuuri saagikus, 3) Tootmise tagapõhi. Otseselt mõjutavad tegurid: *ilmastik, *mulla viljakus, *kasvatatavad sordid, *seemne kvaliteet, *väetamise tase, *tootmistehnoloogia, *agrotehnliste tööde kvaliteet ja õigeaegsus. Tootmise majanduslikud tingimused samuti: tootmise mastaap, toetused, kaitsetollid, soodustused, tootmiskogemused, konkurentsivõime jne) Tootmisomahind mõjutavad muutuv- ja püsivkulud. 44. Kasumit kujundavad tegurid loomakasvatuses (skeem) 45. Omahinda mõjutavad tegurid loomakasvatuses *kaubatoodangu müügihinda kujundavas turuhinnad,toodangu kvaliteet ja muud realiseerimise tingimused. *tootmisomahinda kujundavad töötasu,söötade maksumus,töövahendite amort,remont ning muud põhi ja üldkulud. *töötasu kujundavad palgatase ja töömahukus. *omahinda kujundavatest teguritest on suurema
amortisatsioon Äärestusmasina remondikulu Kleidi õmblemisel kulutatud elekter (masinal voolumõõtja) Tootmisruumi valgustuskulud 46 Toote tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (näiteks materjali maksumus, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise kaudsetest kuludest (näiteks tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne) ehk toodete tootmisomahind koosneb kahest esimesest kulust ja seetõttu tootmiskulude koondkonto sisaldab toote omahinda kantavaid kulusid. Näide 8 Oletame järgmist situatsiooni: perioodi jooksul on tootmise otsekulude kontole kogunenud 60 000.-, kaudsete kulude (kaudkulude) kontole 50 000.-, lõpetamata toodangut oli perioodi algul 10 000.- ja perioodi lõpuks jäi 30 000.-, arvele tuleb võtta valmistoodang. Lisaks
kvantitatiivset tulemust. Kvalitatiiivsete tunnuste jaoks kasutatakse kasumi võrdlust kulutatud ressurssidega ehk rentaabluse näitajaid. Kasumit (tootmisefekti) kujundavad põhiliselt kaks majanduslikku kategooriat: realiseerimishind, täisomahind. Realiseerimishind- määrab koos kaubatoodangu mahuga rahaliste sissetulekute suuruse. Müügihind-müügitoodangu omahind=kasum Täisomahinda mõjutavad tegurid taimekasvatuses on ühelt poolt tootmisomahind ja teiselt poolt turustamiskulud. Tootmisomahinda kujundavad muutuv- ja püsivkulud. Omahinda mõjutavad nii tehtud kulutused kui ka kultuuri saagikus, looduslikud tingimused, mitmed majanduslikud tegurid. Turustamiskulud on seotud kauba ettevalmistamisega müügiks, selle hoiustamisega, pakendamisega, transpordi müügikohta. Toodangu realiseerimis (müügi) hinda kujundavad konkreetsete toodanguliigile kujunenud
Lisaks tuleb veel tähele panna, et mõiste ”omahind” on üldmõiste ja ei ole mitte midagi muud kui mingi kulukogumi jagatis nende kulude tegemise tulemusel saadud ühikutega. Kusjuures, üldmõiste ”omahind” puhul ei piiritleta ära kululiike, mis lähevad omahinna arvutusse sisse ja millised mitte. Millised kulud on haaratud konkreetsel juhul omahinna arvutusse, näitab tavaliselt ära täpsem omahinna määratlus. Näiteks enamlevinud omahinna kategooriad on: tootmisomahind – tootmislikud kulud ühiku kohta; täisomahind - kogu väärtusahela kulud ühiku kohta; muutuvkulude omahind - ainult muutuvkulud ühiku kohta. Seega, toote või teenuse omahinnast rääkides, peaks kõigepealt täpsustama, millist omahinda, ehk millist kulude kogumit ühiku kohta silmas peetakse. Kuigi variante on väga palju, on laiemas kasutuses kaks omahinna varianti: s.o. täisomahind, mis sisaldab kogu väärtusahela kulud, kaasa arvatud halduskulud ja
Kulude kandmise võimest Jaotusaluse valik jaotusaluse väärtuse leidmine ei tohi nõuda palju aega ega kulutusi koguselised e mitterahalised jaotusalused (töötajate arv, toodangu maht, ostude arv, müügitehingute arv, kaal, ruumi pindala või ruumala, töötundide arv, operatsioonide arv, masintundide arv jne.) rahalised jaotusalused (otsene materjalikulu, tööjõukulu, ostetud materjalide maksumus, tootmisomahind, seadmete jääkmaksumus jne.) Kulude jaotamise kriitika võimalik ainult tinglikult, lähtudes teatavatest eeldustest, kontseptsioonidest, kokkulepitud reeglitest vajalik ja (mingil määral) võimalik, kui meil on teada tootmise/tegevuse struktuur ja püüame kulude abil määrata hindu mõttetu (eksitav) kui hinnad on ette antud (turuhinnad) ja me saame muuta ainult oma tootmise/tegevuse struktuuri
vastutuspiirkonnad. 2) Vastutuspõhine arvestus põhineb juhtide vastutusalade väljatöötamisel kõigi ettevõtte juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve. 3) Iga vastutuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud. Omahind- toote või teenuse ettevalmistamise, tootmise ja müügiga seotud kulud rahasse arvestatuna. Omahind jaguneb: tootmisomahind; realiseeritud toodangu omahind; täisomahind. Juhtimisarvestus- raamatupidamisarvestus, mis tegeleb ettevõtte siseste tulemuste arvestusega. Finantsarvestus- põhineb ettevõtte kulude arvestusel ning kajastab väliste infotarbijate nagu aktsionäride, võlausaldajate ja riigiametnike jaoks olulist informatsiooni ettevõtte finantsvõimekuse kohta. Juhtimis- ja finantsarvestuse erinevused: 1) Juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid ettevõttesiseselt. Finantsarvestuse info jõuab ka
(kuidas seotud, kuidas üksteisest sõltuvad jne..) Kasum väljendab tegevuse kvantitatiivset tulemust. Tootmise kvaliteet võib olla erinev sama kasumi juures ehk suurem kasum ei näita veel, et tootmine on efektiivsem, sest tootmise maht võib olla erinev. Kasumit (tootmisefekti) kujundavad põhiliselt kaks majanduslikku kategooriat. Need on: realiseerimishind ehk müügihind täisomahind Täisomahinda kujundavad ühelt poolt tootmisomahind ja teiselt poolt turustamiskulud. Toodangu realiseerimis- (müügi-)hinda kujundavad konkreetsele toodanguliigile kujunenud hinnatase, mis sõltub toodangu pakkumise ulatusest, kasutamise otstarbest (söödaks, toiduks, tööstusele), toodangu kvaliteedist ja muudest realiseerimisega seotud tingimustest nt. realiseerimisajast ja- kohast ning viisist (talu väravas, turul, kokkuostu, kauplustele, restoranidele). Tootmisomahinda kujundavad muutuv-ja püsikulud.
Kasumit mõjutavad faktorid: ehitustööde mahu suurenemine, ehitustööde struktuuri muutus, tootluse ja palga kasvu muutused, ehitusmasinate kasutuskulude muutused, ehitusmaterjalide maksumuse muutumine. 68. Ehitustoodangu omahind. Omahind on toote või teenuse ettevalmistamise, tootmise ja müügiga seotud kulud rahasse arvestatuna. Erinevalt toote või teenuse hinnast, milles selle väärtus kajastub ostja nõusolekuna, sisalduvad omahinnas tootja tehtavad kulutused väärtuse loomisel. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest kuludest. 69. Firma likviidsuse suhtnäitajad. Maksevõime e likviidsuse suhtarvud: Lühiajalise võla kattekordaja= käibevara/lühiajaline võlgnevus; Likviidsuskordaja = (käibevara varu ) /lühiajaline võlgnevus 70. Firma rentaabluse näitajad. Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse ehk koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte kasumi kujunemist
Lisaks muidugi finantstegevusega seotud kulud, aga nende osas on skeem 1 ja 2 identsed. Skeem 2 puhul kantakse otsekuludesse vaid müüdud toodangu kulu (COGS). Selle hulgas on lisaks ka see osa põhivara kulumist, mis kasutatakse otseselt toodete/teenuste müügiks. Samuti arvestatakse siia tootmistööliste tööjõukulu, kes otseselt tegelevad toodete toomisega. Tuleb rõhutada, et siia hulka kuuluvad ka tootmise üldkulud. Tootmise otse- ja üldkuludest kujuneb valmistatud toodangu tootmisomahind (omamaksumus). Müüdud toodangu kulu on tavaliselt ligilähedaselt proportsionaalses sõltuvuses müügikäibest. Skeemi 1 selgeks eripäraks on nn korrigeerimiskirje valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus olemasolu tootmisettevõtete puhul. Nende jääkide vähenemist näidatakse kuluna ning jääkide suurenemist kulude vähendusena ("negatiivse kuluna" ehk tuluna). Kõige põhjalikumalt esitatakse kasumieelarvetes kulud. Skeemi 1 puhul tuuakse välja otsesed
2. käibekulumeetodil (viide 5, kasumiaruande skeem 2) ei vastastata aruandeperioodi müügitulule (käibelaekumile) perioodi kõiki kulutusi, vaid realiseeritud toodetele langevad kulutused, s.o ainult perioodi käibe saamiseks tehtud kulutused. Erinevalt kogukulumeetodist eeldab see valmis- ja lõpetamata toodangu varu jääkide jooksvat hindamist, sest ainult nii on võimalik leida kulutused müüdud toodangule (teha kindlaks selle tootmisomahind). Käibekulumeetod on väga sobiv seeriatoomisega tootmisettevõtetele (viide 6). Seda, milline kasumiaruande skeemidest valida, peab äriühing ise kulusid analüüsides valima. Kuluartiklid allklassifitseeritakse komponentide kõige parema finantsesituse aspektist, kusjuures tuleb arvestada selliste mõistetega nagu stabiilsus, võimalused vastandada, planeerida ning prognoosida kasumeid ja kahjumeid (viide 4). (vt. Tab 19). 19. Plaaniline kasumiaruande eelarve skeem 2
Realiseerimise netokäive on arvestatud ilma maksudeta (käibemaks, aktsiisimaks jne). Järgmine kirjete grupp on kulud. Kulud kasumiaruandes on esitatud lähtudes tehnoloogilisest järgnevusest, vastavalt kulude funktsioonile. Siin on tähtis kulude tekkimise koht ja kajastatakse ainult müüdud toodanguga (kaupadega) seotud kulud ehk müüdud toodangu omamaksumus. Tootmisettevõttes kajastab müüdud toodangu omamaksumus tootmisomahinda. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest väljaminekutest. Kasumiaruandes on kulud ja tulud esitatud viisil, mis võimaldab teha informatiivseid kokkuvõtteid. Lähtutakse sellest, et ettevõttel on kaks tulu- ja kuluallikat: äritegevus(põhitegevus) ja muu tegevus (mittepõhitegevus). Äritegevuseks loetakse toodete ja teenuste müüki ja ka näiteks põhivara müümist. Mittepõhitegevuse alla kuuluvad need tulud
ettevõtte kulusid ning seeläbi alandavad rentaablust. 27. Mille poolest erineb tooraine juhtimine lõpetamata toodangu juhtimisest? Tooraine juhtimine – olulised tootmise maht, toodangu materjalimahukus, varustamistingimused ning hindade tase. Leitakse optimaalne tellimuse suurus ning üldine vajadus. Lõpetamata toodangu varude juhtimine: Lõpetamata toodang - olulised tootmismahud, tootmistsükli kestus, tootmisomahind, kulude kasv tootmistsüklis. Leitakse optimaalne tootmiskogus ühes tsüklis ning lõpetamata toodangu varude suurus. 28. Miks võiks ettevõte eelistada täppisajastusel põhinevat varude juhtimist Baumoli mudelil põhinevale? Täppisajastuse (just-in-time) põhimõtete rakendamine st minimeerida laovarusid samas maksimeerides käivet: ● Toimub pidev tellimuste esitamine. ● Varu puudumise vältimiseks on vaja head koostööd tarnijatega. Baumoli mudeli piirangud:
toodangu maksumus, sõltumata sellest, kas toodang müüdi või kasutati ära oma ettevõttes. Kaubatoodang on see osa kogutoodangust, mis realiseeritakse müügiprotsessi käigus. Põllumajandusliku puhastoodangu moodustavad kõik majandusaasta jooksul loodud uued väärtused, st kogutoodangu maksumuse ja tootmiskulude vahe. Omahinna elemendid, struktuur Kõik toodangu valmistamiseks tehtud kulud, väljendatuna rahas, moodustavad toodangu omahinna. Tootmisomahind moodustub toodangu valmistamise ja säilitamis- või kasutamiskohale transportimise kuludest, täisomahinnas sisalduvad lisaks eelnimetatule ka turustamiskulud. Majandusliku otstarbe ja sisu järgi jagunevad põllumajandussaaduste tootmiskulud: 20 · lõpetamata tootmise kuludeks; · jooksva aasta kuludeks. Lõpetamata tootmise kuludena võetakse bilansis arvele kõik eelmistel perioodidel
8. Koostöölepingust tulenevad vastastikused 9. Firmas konstrueeritud toote kujunduse ja tarned. kvaliteedi kaitsmine. 9. Vajalik toode võib olla patendiga kaitstud. 10. Firmas tootmismahu suurendamine või 10. Võimaldab juhtkonnal keskenduda ettevõtte säilitamine. põhitegevuse juhtimisele. Näide: Ettevõte kasutab lõpptoote valmistamisel detaile, mille tootmisomahind on 10 eurot tüki kohta. Ettevõttele tehti pakkumine osta detaile hinnaga 9 eurot tükk. Kuuvajadus on 10 000 detaili. Oletame, et omahind kalkuleeriti järgmiselt: Nimetus Maksumus Põhimaterjal 40 000 Põhitööliste palk 30 000 Muutuvad lisakulud 10 000 Püsivad lisakulud 20 000 Tootmiskulud kokku 100 000
Realiseerimise netokäive on arvestatud ilma maksudeta (käibemaks, aktsiisimaks jne). Järgmine kirjete grupp on kulud. Kulud kasumiaruandes on esitatud lähtudes tehnoloogilisest järgnevusest, vastavalt kulude funktsioonile. Siin on tähtis kulude tekkimise koht ja kajastatakse ainult müüdud toodanguga (kaupadega) seotud kulud ehk müüdud toodangu omamaksumus. Tootmisettevõttes kajastab müüdud toodangu omamaksumus tootmisomahinda. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest väljaminekutest. Kasumiaruandes on kulud ja tulud esitatud viisil, mis võimaldab teha informatiivseid kokkuvõtteid. Lähtutakse sellest, et ettevõttel on kaks tulu- ja kuluallikat: äritegevus(põhitegevus) ja muu tegevus (mittepõhitegevus). Äritegevuseks loetakse toodete ja teenuste müüki ja ka näiteks põhivara müümist. Mittepõhitegevuse alla kuuluvad need tulud
Realiseerimise netokäive on arvestatud ilma maksudeta (käibemaks, aktsiisimaks jne). Järgmine kirjete grupp on kulud. Kulud kasumiaruandes on esitatud lähtudes tehnoloogilisest järgnevusest, vastavalt kulude funktsioonile. Siin on tähtis kulude tekkimise koht ja kajastatakse ainult müüdud toodanguga (kaupadega) seotud kulud ehk müüdud toodangu omamaksumus. Tootmisettevõttes kajastab müüdud toodangu omamaksumus tootmisomahinda. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest väljaminekutest. Kasumiaruandes on kulud ja tulud esitatud viisil, mis võimaldab teha informatiivseid kokkuvõtteid. Lähtutakse sellest, et ettevõttel on kaks tulu- ja kuluallikat: äritegevus(põhitegevus) ja muu tegevus (mittepõhitegevus). Äritegevuseks loetakse toodete ja teenuste müüki ja ka näiteks põhivara müümist. Mittepõhitegevuse alla kuuluvad need tulud
Realiseerimise netokäive on arvestatud ilma maksudeta (käibemaks, aktsiisimaks jne). Järgmine kirjete grupp on kulud. Kulud kasumiaruandes on esitatud lähtudes tehnoloogilisest järgnevusest, vastavalt kulude funktsioonile. Siin on tähtis kulude tekkimise koht ja kajastatakse ainult müüdud toodanguga (kaupadega) seotud kulud ehk müüdud toodangu omamaksumus. Tootmisettevõttes kajastab müüdud toodangu omamaksumus tootmisomahinda. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest väljaminekutest. Kasumiaruandes on kulud ja tulud esitatud viisil, mis võimaldab teha informatiivseid kokkuvõtteid. Lähtutakse sellest, et ettevõttel on kaks tulu- ja kuluallikat: äritegevus(põhitegevus) ja muu tegevus (mittepõhitegevus). Äritegevuseks loetakse toodete ja teenuste müüki ja ka näiteks põhivara müümist. Mittepõhitegevuse alla kuuluvad need tulud
sissetulekutest maha arvata kaubatoodangu valmis-ks ja selle realiseerimiseks tehtud kulud so kaubatoodangu maksumuse täisomahinnas, saame kasumi. Taimekasvatuses: Müügihind-müügitoodangu omahind = kasum Taimekasvatuse omahinda ja seeläbi ka kasumit mõjutavad tegurid: 1. taimekasvatuses tehtud kulutused; 2. kultuuri saagikus; 3. looduslikud tingimused; 4. tootmise maht; 5. majanduslikud tegurid. Kaubatoodangu omahinda e täisomahinda kujundavad ühelt poolt tootmisomahind ja teisalt turustamiskulud. Tootmisomahinda kujundavad nii muutuv kui ka püsikulud. Omahinda mõjutavad kulutused, kultuuri saagikus, looduslikud tingimused, mitmed maj-d tegurid. Turustamiskulud on seos kauba ettevalmistamisega müügiks, selle hoiustamisega, pakendusega, transpordiga müügikohta jne. Toodangu realiseerimis- (müügi) hinda kujundavad konkreetsele toodanguliigile kujunenud hinnatase, mis
annaabi.ee 
