elu, sest internet, erinevad meediad, aga ka moodne kirjandus esitavad lugejatele üha uusi väljakutseid. Lugemisoskus on võime mõista, hinnata ja kasutada kirjalikke tekste, et omandada teadmisi, arendada oma võimeid, osaleda aktiivselt ühiskonnaelus ning saavutada seatud eesmärke. Tekstide liigid Allpool on nimetatud tavalisemad tekstid, mis ühiskonnas ringlevad. 1. Kirjanduslikud tekstid: romaanid, jutustused, novellid; näidendid, tsenaariumid; luuletused, mõttesalmid; mälestused, päevikud, biograafiad jms. 2. Teadustekstid: uurimused, artiklid, esseed jms. 3. Publitsistlikud tekstid: uudised, artiklid, intervjuud, reportaazid, lugejakirjad; koomiksid, pilapildid jms. 4. Tarbetekstid: õpikud, käsiraamatud, reisijuhid; teatmeteosed, sõnaraamatud, telefoniraamatud, aadressiraamatud; menüüd, hinnakirjad, sõiduplaanid; eeskirjad,
· "Kevadine Luts" (2012, Loomingu Raamatukogu) · "Lood" (2012, Eesti Keele Sihtasutus) · "Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust" (2013, Eesti Keele Sihtasutus) · Soomekeelses tõlke kogumikus "Tallinnasta pois groteskia virolaista proosaa"(Absurdia, 2003) ilmusid Kivirähki jutud "Miesten kongressi" (tõlkija Petteri Aarnos), "Vahva nainen"(tõlkija Seija Kerttula) ja "Ugri"(tõlkija Iiris Heino). 1.3 Autori poolt kirjutatud tsenaariumid · "Setu vurle küüsis" (1993) · "Keegi veel" (1997) · "Tom ja Fluffy" (1997) · "Libarebased ja kooljad" (1998) · "Saamueli Internet" (2000) · "Lotte reis lõunamaale" (2000) · "Lepatriinude jõulud" (2001) · "Leiutajateküla Lotte" (2006) · "Lotte ja kuukivi saladus" (2011) · 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) 1.4 Tunnustused · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000, 2006: Eesti kirjanduse aastapreemia
objektile või tegevusele tahte abil ning see kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus). Mõtlemisena käsitletakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega. Mõtlemine on vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta. Mõtlemise elemendid: kujundid, mõisted, tsenaariumid. Kujundid- on meelelise (nägemis, kuulmis, kompimis) kogemuse teatud vorm, esemete või nähtuste vaimne koopia. Mõisted- sõna vahendab välismaailma informatsiooni, kuid üldjuhul ta ei sarnane objektiga, mida ta esitab. Ta on märk, mis tähistab objekti. Mõiste on mingite ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus. Mõiste sisaldab seda, mida objektidest teatakse. Eristatakse probleemilahendamise etappe: 1) probleemi märkamine,
keeles nõudeid üheselt esitada, niimoodi et iga nõu, mis on loomulikus keeles esitatud, vastaks nõuete kolmele põhiomadusele. Tihti on raske vahet teha funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete (kvaliteedi) nõuete vahel, see teeb selle raskesti aru saadavaks. o Struktureeritud loomulik keel, nt kasutaja lood, kasutusjuhud, tsenaariumid. o Mudelid, mis illustreerivad nõudeid, ehk graafilised notatsioonid. Nt iteratsioonidiagrammid, klassidiagrammid, süsteemi käitumis diagrammid jne. o Formaalsed ehk matemaatilised spetsifikatsioonid, nt Z keel. Kaks olulist nõuete esitamise viisi o Kasutajalood (user stories) Üldkuju: Kui kasutaja mängib üht teatud rolli, siis mina pean olema võimeline tegema mingeid tegevusi, et tellimus
annaabi.ee 
