raiskamiste kõrvaldamise kaudu. Kuue sigma tase on protsessi mõistes peaaegu täiuslikkus, kuue sigma filosoofia järgimine on seega ka teekond täiuslikkuse poole. Teekond täiuslikkuse poole toimub projektikaupa, selliselt saab kuut sigmat defineerida kui projektijuhtimise metoodikat, mis on suunatud organisatsiooni jaoks oluliste probleemide lahendamisele. Kuut sigmat on võimalik rakendada kitsalt probleemilahendamise metoodikana või laiemana kattes kõiki organisatsiooni funktsioone ja harusid. Kontseptsioon kirjeldab ära protsessi ning metoodika aitab olemasolevatest ,,tükkidest" kokku panna sobiva süsteemi, leides selleks sobivad tööriistad ja nende kasutusviisi 1.2. Motorola - meie kvaliteet on mäda Kuue sigma eelkäijaks on möödunud sajandi 20'ndates tootmise kvaliteedi kontrolli idee ja selle peamises tööriistas ohjekaardis. Ohjekaardi abil saab visualiseerida igas
Koos oma mehaanilisest võlurist venna Orville'ga said nendest iseõppinud insenerid. Vaatamata faktile, et kumbki neist ei lõpetanud keskkooli, oli Wilbur silmapaistev õpilane (perekonna kolimine takistas Wilburil diplomi saamise ning uisutamise õnnetus rikkus tema plaanid minnaYale'i ülikooli). Orville seevastu oli koolis üleannetu ning tuli koolist aasta enne lõpetamist, et avada trükitöökoda. Vaatamata iseloomu erinevustele jagasid mõlemad vennad vaimustust tehnoloogilise probleemilahendamise suhtes, mida julgustas ka nende isa, kes täitis maja kahe tohutu raamatukoguga. Vennad omasid ka mehhaanilist kalduvust, mida aitas arendada ema, kes oli oma lapsepõlves veetnud palju aega oma isa transpordi poes, ning õppinud disainima ja ehitama lihtsaid majapidamisinstrumente ja mänguasju Wrightide koju. Kui Orville armastas mingi probleemi detailseid mehhanisme, siis Wilbur vaatles kõige juures suurt pilti. Vendade edukat koostööd võib
valmis teha! Ja teha saab vaat et kõike... Mis teeb aga konstruktorist lapsele ka väga kasuliku mänguasja, rääkis Kaubamaja ajakirjale Hooaeg psühholoog ja Tallinna Ülikooli arengupsühholoogia lektor Kadi Liik. Konstruktorite pakendeid uurides kohtab tihti teksti: «arendab loomingulisust ja loogilist mõtlemist». Kas neid saab pidada lapse arengu seisukohast kõige olulisemateks? Loovus ja loogiline mõtlemine on kindlasti lapse arengu seiskohast olulised omadused. Need mõlemad on probleemilahendamise oskused ja kui laps mängides harjutab oma mänguprobleemidele erinevate lahenduste otsimist ja leidmist, siis saab ta ettevalmistuse ka selleks, et päriselus ettetulevatele probleemidele loovaid ja loogilisi lahendusi otsida. Mis east alates on konstruktoritest lapse arengule reaalselt kasu? Konstruktoritest hakkab lapsele kasu olema siis, kui lapse motoorika on arenenud nii kaugele, et ta suudab konstruktori algosakestega manipuleerida - näiteks alguses
liiga sageii ja kergelt otsustada vältimise kasuks. Neid olukordi, kus vältimine on otstarbekas, on siiski vähem kui meile meeldiks. Toimetulek konfliktidega ja lahendamisvõtted Neljandaks võimaluseks on probleemi lahendamine. See võiks olla teoreetiliselt parimaks konfliktiga toimetulekustrateegiaks, samas osutub ta praktikas kõige raskemini teostatavaks. Sel juhul püütakse lahendada konflikti arvestades maksimaalselt kõigi osapoolte huvidega. Probleemilahendamise puhul tegeldakse erimeelsuste põhjustega ning püütakse leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust. Edukaks probleemilahendamiseks on tarvilik, et kõik osapooled oleks valmis maksimaalseks koostööks. Kõige suuremaks takistuseks on siin võitja-kaotaja mentaliteet (ainult üks saab võita ja seega teised peavad kaotama), mis väga sageli iseloomustab konfliktis osalejaid. Seda strateegiat võib vaadelda kui võit-võit meetodit, mille puhul püütakse vältida võitu teise poole arvelt
ajukolju kujust. 48. ID- esindab protsesse, mis on oma loomult bioloogilised.Naudinguprintsiip 49. EGO- ülesanne on tagada isiksuse ja tema psüühika elusolek,turvalisus ja tervis.Reaalsusprintsiip. 50. SUPEREGO- inimeses eeskujude,väärtuste, normide ja põhimõtete hoidla.Südametunnistus. ÄJ-1-P-E-Tar 51. Muutlik intelligentsus- mõtlemise kiirus ja probleemilahendamise paindlikkus; seotud neuroloogilise arenguga; vanusega vähenev. 52. Kristalliseerunud intelligentsus- informatsiooni, vilumuste, strateegiate hoidla; sõltuvus keskkonnast; vanusega kasvav. 53. Ekstraverdid- otsivad ergutavaid mõjureid, sensoorsetele stiimulitele vähem vastvõtlikud (vajavad stiimulite vaheldust, valu taluvus.), töises tegevuses soov pigem vaheldusrikkusele. 54. Introverdid- ergutav mõjub ebasoodsalt, elavad ärritusi intensiivsemalt üle (püüd
efektiivseks lahendamiseks. Kahjuks on inimestel kalduvus liiga sageli ja kergelt otsustada vältimise kasuks. Neid olukordi, kus vältimine on otstarbekas, on siiski vähem kui meile meeldiks. 3.4. Probleemilahendamine See võiks olla teoreetiliselt parimaks konfliktiga toimetulekustrateegiaks, samas osutub ta praktikas kõige raskemini teostatavaks. Sel juhul püütakse lahendada konflikti arvestades maksimaalselt kõigi osapoolte huvidega. Probleemilahendamise puhul tegeldakse erimeelsuste põhjustega ning püütakse leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust. Edukaks probleemilahendamiseks on tarvilik, et kõik osapooled oleks valmis maksimaalseks koostööks. Kõige suuremaks takistuseks on siin võitja- kaotaja mentaliteet (ainult üks saab võita ja seega teised peavad kaotama), mis väga sageli iseloomustab konfliktis osalejaid. 3.5. Kompromiss See on kõigi eelmiste variantide vahepealne strateegia ja ühtlasi traditsiooniline
Distsipliin=kindlaskmääratud kord, org püüab norme ja standardeid maksma panna. Juhtkonna tegevus 1takistav 2 olukordaparandav. **Konflikt=Väga üldiselt võiks konflikti defineerida kui lahkheli või arusaamatust, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema . Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad. Tagajärjed kasuliku/kahjulikud. Probleemilahendamise puhul tegeldakse erimeelsuste põhjustega ning püütakse leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust. **Stress on organismi emotsionaalne pingeseisund vastuseks nii positiivsetele kui ka negatiivsetele väliskeskkonna või sisekeskkonna mõjutustele. Stress võib olla nii kasulik (eustress) kui ka kahjulik (distress). Tunnused: psühholoogilised(närvilisus, pinge, kärsitus), füsioloogilised(lihaspinged, kiire pulss), käitumuslikud(söögiisu kadumine, alkohol, tobi)
Ühe esimesena asetas õppimisvõtted kindlasse süsteemi 1970. aastail ameerika psühholoog R. Gagne. Ta lähtus oletusest, et õpioperatsioone saab vaadelda hierarhias. Madalaimal astmel on klassikaline tingitus ehk signaalide eristama õppimine. Aste kõrgemal paikneb instrumentaalne õppimine, sellest edasi tuleb reaktsioonijadade õping, seepeale sõnaliste assotsiatsioonide tasand, mõistete eristamise ja moodustamise omandamine ning lõpuks probleemilahendamise oskus. Tänapäeval käsitatakse õpioperatsioone paralleelsena. Õppimise kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine -> tähelepanu koondamine -> tajumine -> teabe vastuvõtt -> teabe mõistmine -> meeldejätmine -> meeldetuletamine -> õpitu kasutamine -> lõplik omandamine. Kognitiivse emotsiooniteooria teeneks on atributsiooni osa rõhutamine tundeelus: tundmuste
Lahkheli tõlgendatakse vastaspoole isikliku hülgamisena ning grupi tulevased otsused on üldiselt kehvad. Probleemilahenduse lähenemine Probleemilahendusstrateegia on tõhusam lähenemine, mida kasutada konfliktide lahendamisel. Selle lähenemise puhul grupiliikmed kuulavad üksteist enam, tunnistavad teiste huvide täisväärtuslikkust ning mõjutavad üksteist ratsionaalsete argumentide kaudu. Võistlusliku õhkkonna asemel julgustab probleemilahendamise lähenemine koostöö meeleolu. Võit-kaotus lähenemise ja probleemilahenduse lähenemise erinevused võib kokku võtta järgnevalt: Võit-kaotus lähenemine Probleemilahenduse lähenemine Konflikti määratletakse kui võit-kaotus Konflikti nähakse mõlemapoolse situatsiooni. probleemina. Iga osapool püüab leida lahendusi, mis Iga isik otsib lahendusi, mis rahuldaksid rahuldaksid ainult tema vajadusi
vastukäivad vajadused, eesmärgid või väärtusedmitterealistlik konflikt aga tuleneb hoopis asjatundmatusest, eksitusest, ajaloolisest traditsioonist ja eelarvamusest, kehvast organisatsiooni struktuurist, allasurutud vaenulikkusest vüi pinge vabastamise vajadusest. Konflikti lahenduse meetod: Kohelge teist inimest lugupidavalt Kuulake ja sõnastage teise inimese jutt ümber, nii ei ta sellega rahule jääb Sõnastage lühidalt oma seisukoht Koostööl probleemilahendamise meetod: 1. Defineerige probleem vajaduste, mitte lahenduste keeles 2. Korraldage ajurünnak võimalike lahenduste leidmiseks 3. Valige välja lahendus(ed), mis vastavad kõige paremini mõlema osapoole vajadustele, ja vaadelge nende võimalikke tagajärgi 4. Koostage plaan, kes teeb mida, kus ja mis ajaks 5. Viige plaan ellu 6. Hinnake probleemilahenduslikku protsessi ja kunagi hiljem ka seda, kui hästi lahendus toimus
endi pingutustest, kiites nende ideid ja saavutusi. Õpetajad mõistavad laste arengulisi ja emotsionaalseid vajadusi, mis aitab õpilastel kasvatada enesekindlust, usaldust. 5 Esimese astme õppekava sisaldab ka uuringut males. Dalton'i male programm annab juhiseid kogu lasteaia esimese ja teise klassi õpilastele. Lisaks sellele, et male on lõbus, on see ka kasulik, arendades noorte õpilaste probleemilahendamise oskusi, keskendumist ja loogilist mõtlemist. Esimese astme õppekava sisaldab ka palju õppekäike, mis toimuvad linnas, samuti külastatakse palju muuseume. Need reisid on lahutamatu osa laste õpetlikust kogemusest. Pildil: Algklassi tüdruk laboris meisterdamas Põhikool Dalton Plaani põhikooli on välja töötanud unikaalse programmi, et täita teismeliste
Esimese ja teise kooliastme õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamisel on sobiv kasutada alltoodud strateegiaid. 1. Modelleerimine, kus demonstreeritakse omandatavaid oskusi audio- või videofilmis või elavas esituses. Kui modell on lapsega sarnane või tema jaoks oluline ja uut käitu- mist kinnitatakse, võib see olla väga oluline õppimise allikas. 2. Kognitiiv-käitumuslike strateegiate kasutamisel keskendutakse lapse seesmistele kognitsioonidele ja probleemilahendamise võimetele. 4. Emotsionaalne ja enesekohaste oskuste areng Tunnetest arusaamine Laste ja täiskasvanute toimetulek oma tunnetega on väga erinev. Edukakas toimimiseks ja suheteks teistega on vajalik teadvustada ja mõista ka meid ümbritsevate inimeste tundeid. 106-118
3) Vajaduste konfliktid. 4) Kompromiss. Kõige sagedamini kasutatakse koostööl põhineva probleemilahenduse asemel alternatiivid: eitust, vältimist, allaandmist ja domineerimist. Enneaegne andestamine võib tuleneda headest kavatsustest, kuid on tegelikult destruktiivne viis konflikti vältida. - Kompromiss - üksmeelne, mis on saavutatud vastastikuste järeleandmise abil (ma tulen sulle osaliselt vastu). Robert Townsend «Up the organization». Koostööl põhineva probleemilahendamise prosessi sammud: 1) Defineerige probleem vajaduste, mitte lahenduste keeles. 2) Korraldage ajurünnak võimalike lahenduste leidmiseks. 3) Valige välja lahendus(ed), mis vastavad kõige paremini mõlema osapoole vajadustele, ja vaadelge nende võimalikke tagajärgi. 4) Koostage plaan, kes teeb mida, kus ja mis ajaks. 5) Viidge plaan ellu. 6) Hinnake probleemilahenduslikku protsessi ja kunagi hiljem seda, kui hästi lahendus toimis.
Kui aga on tegemist sellega, et ema kasvatab lapsi üksinda, siis sellega kaasneb hoolitsemine, aga samas ka vähene kontrollimine. Sellise kombinatsiooni korral esineb lastel aga sagedamini raskusi enesekontrolliga. Poistel võib see ilmneda agressiivsusena, tüdrukutel aga seksuaalsuhete sageduses. Teiseks mõjutab laste arengut ka isade kasutatavad mängud. Nende mängude abil õpivad lapsed reguleerima oma emotsioone ja tundma teiste emotsioone, neil kujunevad välja paremad probleemilahendamise oskused ja sellest tulenevana on ka nende õppeedukus koolis parem. Kolmandaks mängib isa olulist rolli lapse turvalise sooidentiteedi ja seksuaalsuse kujunemisel. Nii on üsna arusaadav, et isa õpetab pojale seda, kuidas olla mees. Tütar õpib sellisest suhtest käitumist mehega ja tulevikus hakkab otsima partnerlussuhtes samasugust meest. Kui selline mehelik suhe puudub, võidakse otsida seda kuskilt mujalt. Isad läbi aegade Hõimude aeg
Kahjuks on inimestel kalduvus liiga sageli ja kergelt otsustada vältimise kasuks. Neid olukordi, kus vältimine on otstarbekas, on siiski vähem kui meile meeldiks. 4. Probleemilahendamine See võiks olla teoreetiliselt parimaks konfliktiga toimetulekustrateegiaks, samas osutub ta praktikas kõige raskemini teostatavaks. Sel juhul püütakse lahendada konflikti arvestades maksimaalselt kõigi osapoolte huvidega. Probleemilahendamise puhul tegeldakse erimeelsuste põhjustega ning püütakse leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust. Edukaks probleemilahendamiseks on tarvilik, et kõik osapooled oleks valmis maksimaalseks koostööks. Kõige suuremaks takistuseks on siin võitja-kaotaja mentaliteet (ainult üks saab võita ja seega teised peavad kaotama), mis väga sageli iseloomustab konfliktis osalejaid. 5. Kompromiss See on kõigi eelmiste variantide vahepealne strateegia ja ühtlasi traditsiooniline konfliktiga
planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu uutest või kaasajastamist vajavatest olulistest tehnoloogia infrastruktuuriüksustest. Teekaarti täiendatakse regulaarselt, et arvestada muutuvaid vajadusi ja võimalusi. Teekaart on sisendiks edaspidistele investeeringuotsustele. 16.Kuidas kaasata töötajaid innovatsiooni? Näited. Kui innovatsiooni peetakse tihti inseneride , teadus- ja arenduse-, turunduse- või IT-spetsialistide pärusmaaks, siis selleks vajalikke loomeoskusi ja probleemilahendamise võimet omab igaüks. Kui on võimalik leida mehhanisme selliste võimete regulaarseks keskendumiseks kogu ettevõttes, on sellest tulenev innovatsioonipotentsiaal tohutu. Kui igaüks võib suuta välja töötada ainult oma ulatuses piiratud, inkrementaalseid innovatsioone, siis nende pingutuste summal võib olla kaugeleulatuv mõju. Nt. Jaapani töötlev tööstus sai hakkama sõjajärgsetel aastatel ja see oli suures osas tänu võlgu kaizenile-katkematule täiustamisele
inimesed individuaalset läehenemist. Näit. Nähakse, et keegi on väga pinges- kingi ujula pääse või mõni muu lohutav protsetuur,kino-, teatsri pilet. Võiks see kehtida ka probleemideta töötajate puhul. Põhjuse leiab alati- miks kinkida, premeerida. 6. Kirjelda enda jaoks rasket suhtlemisolukorda ja analüüsi selle põhjuseid (Näiteks: miks oli see olukord Sinu jaoks raske; missuguseid suhtlemisoskusi on Sul vaja omandada /aktiivse kuulamise, läbirääkimiste, probleemilahendamise või enesekehtestamise oskust/, et kollektiivis või kliendisuhetes paremini toime tulla....). Võtan teiste muresi liiga isiklikult. Vaja oleks õppida EI ütlema, ilma et ennast pärast halvasti tunneks, et kellegil jäi minu pärast kusagil käimata, midagi saamata. Paha tihti ei oska ma ennast väljendada nii, et minust ka õieti aru saadakse. Mul on üsna must huumor ja nii mõnigi võtab seda väga tõsiselt ja ongi pahandus majas
Tõenäoliselt kõige olulisem koosolekutega kaasnev tulemus on see, et inimesed, kes osalevad otsustamisel, on ka ühtlasi rohkem motiveeritud neid otsuseid aktsepteerima ja ellu viima. Paljudel juhtudel ei olegi see nn kaasnev toode, vaid koosoleku esmane eesmärk. Inimene, kes on aidanud otsustada, on rohkem huvitatud selle elluviimisest. Rühmaotsustel on rohkem kaalu ka nende jaoks, kes ei ole rühmaliikmed. Otsuste kvaliteet. Lisaks otsuste toetamisele, on rühmad sageli ka efektiivsed probleemilahendamise vahendid. Võrreldes üksikisikuga, on rühmal rohkem infot, erinevaid kogemusi ja võimekust välja selgitada head ettepanekud ja kehvad tagasi lükata. Individuaalne areng. Otsustamise töörühmades on mõned inimesed passiivsemad kui teised ja võivad hoiduda oma ideede jagamisest. Siiski, ka selline osalus on rühmale üsna kasulik. Osalus tõenäoliselt suurendab iga liikme arengut uute interaktiivsete oskuste osas, mida ta võib kasutada järgmistes rühmades. Lisaks
Pärast revolutsiooni loobutakse teaduses enamasti enamikust seda paradigmat käsitlenud raamatutest ja artiklitest – tulemuseks on drastiliselt moonutatud ettekujutus oma distsipliini minevikust. Uus paradigmakanditaat ilmub, peab olema täidetud kaks ülitähtsat tingimust: 1) uus kanditaat peab tunduma suutelisena lahendama mõnd väljapaistvat ning üldtuntud probleemi, millega mingil muul kombel toime ei tulda 2) uus paradigma peab lubama säilitada suhteliselt suure osa konkreetsest probleemilahendamise potenstsiaalist, mis on teadusele lisandunud tänu tema eelkäijatele. Minevikusaavutuste konkreetsete elementide säilitamine ja samal ajal konkreetsete täiendavate probleemilahenduste võimaldamine Darwini evolutsiooniteooria – kulges primitiivsetest sugemetest lähtudes, looduslik valik, mitte mingisuguse eesmärgi poole (ideaali, täiuse) – see ärritas paljusid kaasaegseid. Teadlased peavad saavutama konsensust pidevalt. Postskriptum 1
Hankijate tegevused väärtusahelas Tegevused, mis toimuvad väärtusahelas kliendi suunas Väärtusahela analüüs. Väärtusahel (või väärtuskett) on... omavahel seotud, väärtust loovad tegevused, mis tavaliselt algavad tooraine saamisega hankijatelt ning lõpevad toote jõudmisega lõpptarbijani (Leimann et al. 2003) tegevuste kogum, mida on vaja, et tuua toode läbi kolme kriitilise juhtimisülesande: probleemilahendamise ülesanne, mis ulatub tootekontseptsioonist kuni lansseerimiseni; informatsiooni juhtimise ülesanne, mis ulatub tellimuse võtmisest kauba kätte toimetamiseni füüsilise muutmise ülesanne, mis ulatub toormaterjalist kuni valmistooteni kliendi käes Põhitegevused ja kõrvaltegevused Põhitegevused: sissetulev logistika tootmisprotsess väljaminev logistika turundus ja müük teenindus
kohta. Mõtlemise elemendid: kujundid, mõisted, tsenaariumid. Kujundid- on meelelise (nägemis, kuulmis, kompimis) kogemuse teatud vorm, esemete või nähtuste vaimne koopia. Mõisted- sõna vahendab välismaailma informatsiooni, kuid üldjuhul ta ei sarnane objektiga, mida ta esitab. Ta on märk, mis tähistab objekti. Mõiste on mingite ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus. Mõiste sisaldab seda, mida objektidest teatakse. Eristatakse probleemilahendamise etappe: 1) probleemi märkamine, 2) probleemi määratlemine ja esitamine, 3)strateegia valik, 4) info korrastamine, 5) resursside hindamine, 6) lahenduskäigu jälgimine, 7) lahenduse hindamine Mõtlemise kui protsessi käsitlemisel lähtutakse mõtlemisest kui probleemide lahendamisest, milles on võimalik eristada 4 etappi: ettevalmistav etapp (õpitakse probleemi tundma), inkubatsioon (ideede küpsemine), illuminatsioon (ilmutus) ja lahenduse kontrollimine ehk verifikatsioon.
vajadustele (kui olete mõtisklenud võimalike tagajärgede üle). a. Küsige teiselt inimeselt, milliseid väljapakutud alternatiivne ta probleemi lahendamisel eelistab. b. Öelge, millised alternatiivid teile kõige rohkem meeldivad. c. Vaadake, millised valikud langevad kokku. d. Otsustage üheskoos ühe või mitme alternatiivi kasuks. Konsensus on otsustamise meetod, mis sobib koostööl põhinevad probleemilahendamise protsessiga kõige paremini kokku. Konsensus tähendab kohtumise mõtte leidmist, tahet tunnustada gruppi otsust. 4. Planeerige, kes teeb mida, kus ja mis ajaks. 5. Viige lahendus ellu. 6. Andke hinnang sellele, kui hästi te probleemi lahendamise protsessi läbi viisite, ja kunagi hiljem ka sellele, kui hästi lahendus toimis. Ettevalmistused, mida tuleb teha enne protsessi esimest sammu, on tavaliselt kriitilise tähtsusega. Ettevalmistused: õiged inimesed,
efektiivseks lahendamiseks. Kahjuks on inimestel kalduvus liiga sageii ja kergelt otsustada vältimise kasuks. Neid olukordi, kus vältimine on otstarbekas, on siiski vähem kui meile meeldiks. Probleemi lahendamine See võiks olla teoreetiliselt parimaks konfliktiga toimetulekustrateegiaks, samas osutub ta praktikas kõige raskemini teostatavaks. Sel juhul püütakse lahendada konflikti arvestades maksimaalselt kõigi osapoolte huvidega. Probleemilahendamise puhul tegeldakse erimeelsuste põhjustega ning püütakse leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust. Edukaks probleemilahendamiseks on tarvilik, et kõik osapooled oleks valmis maksimaalseks koostööks. Kõige suuremaks takistuseks on siin võitja-kaotaja mentaliteet (ainult üks saab võita ja seega teised peavad kaotama), mis väga sageli iseloomustab konfliktis osalejaid. Kompromiss See on kõigi eelmiste variantide vahepealne strateegia ja ühtlasi traditsiooniline konfliktiga
info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilike sisemisi mudeleid. R. Gagne vaatles hierarhias: madalaimal astmel on klassikaline tingitus ehk signaalide eristama õppimine, aste kõrgemal paikneb instrumentaalne õppimine, sellest edasi tuleb reaktsioonijadade õping, seepeale sõnaliste assotsiatsioonide tasand, mõistete eristamine ja moodustamise omandamine ning lõpuks probleemilahendamise oskus. Tänapäeval ei vaadata enam hierarhias vaid paralleelsena õpioperatsioone. Kognitiivsed strateegiad osutavad inimeste tavadele analüüsida ja kodineerida oma taju, mälu ja mõttetööd. Strateegiad: ainekäsitluse skeemid, mälutehnikad, probleemanalüüsija lahenduse võtted, loova mõtlemise meetodid jne. Kognitiivne stiil iseloomustab seda, milliseid põhistrateegiaid inimene kasutab välismaailma tundmaõppimisel, info hankimisel, probleemide lahendamisel. 8
tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilike sisemisi mudeleid. R. Gagne vaatles hierarhias: madalaimal astmel on klassikaline tingitus ehk signaalide eristama õppimine, aste kõrgemal paikneb instrumentaalne õppimine, sellest edasi tuleb reaktsioonijadade õping, seepeale sõnaliste assotsiatsioonide tasand, mõistete eristamine ja moodustamise omandamine ning lõpuks probleemilahendamise oskus. Tänapäeval ei vaadata enam hierarhias vaid paralleelsena õpioperatsioone. Kognitiivsed strateegiad osutavad inimeste tavadele analüüsida ja kodineerida oma taju, mälu ja mõttetööd. Strateegiad: ainekäsitluse skeemid, mälutehnikad, probleemanalüüsi-ja lahenduse võtted, loova mõtlemise meetodid jne. Kognitiivne stiil iseloomustab seda, milliseid põhistrateegiaid inimene kasutab välismaailma tundmaõppimisel, info hankimisel, probleemide lahendamisel. 8
efektiivseks lahendamiseks. Kahjuks on inimestel kalduvus liiga sageli ja kergelt otsustada vältimise kasuks. Neid olukordi, kus vältimine on otstarbekas, on siiski vähem kui meile meeldiks. 4. Probleemilahendamine See võiks olla teoreetiliselt parimaks konfliktiga toimetulekustrateegiaks, samas osutub ta praktikas kõige raskemini teostatavaks. Sel juhul püütakse lahendada konflikti arvestades maksimaalselt kõigi osapoolte huvidega. Probleemilahendamise puhul tegeldakse erimeelsuste põhjustega ning püütakse leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust. Edukaks probleemilahendamiseks on tarvilik, et kõik osapooled oleks valmis maksimaalseks koostööks. Kõige suuremaks takistuseks on siin võitja- kaotaja mentaliteet (ainult üks saab võita ja seega teised peavad kaotama), mis väga sageli iseloomustab konfliktis osalejaid. 5. Kompromiss
Briti teadlased pakuvad, et nutiseadmetesse peaks paigaldama samasugused hoiatused nagu sigarettidele. Professor Raian Ali arvates põhjustab digisõltuvus täiskasvanutele neuroloogilisi probleeme: loovus väheneb, on oht depressioonile ja pilt reaalsusest on häiritud. Saksa psühhiaater Manfred Spitzer pani aluse terminile digidementsus oma samanimelises bestselleris “Digitale Demenz”. Kui digidementsus tekib paremas ajupoolkeras, siis mõjutab see negatiivselt mälu, probleemilahendamise ja uue õppimise võimet. sotsiaalmeedia kasutamine tööaega ning häirib töö tegemist ja ajakasutust. Aeg Facebookis ja mujal lendab kiiresti ning see ei sobi kokku keskendumist nõudvate 19 töödega. Liiga palju infot hakkab mõjuma mälule. Väga vähesed organisatsioonid aga kaardistavad sotsiaalmeedia koormust ja info sellest puudub. B. Netikäitumist mõõtev My Life toob välja, et 56% inimestest kardab jääda millestki
Motivatsiooni võime kujutada miniotsuste jadana, kus antakse aru oma ressursid(raha,oskused,tutvused,kogemused) ning vaetakse oma huvide ja soovide rahuldamise reaalseid tingimusi ja võimalusi. Impulsiivsus avaldyb kalduvuses järgida kohe oma tärganud käitumisajendit, tugevat tunnet või väliskeskkinna stiimulit. Inimesel kujuneb ajapikku välja kogemus kasutada oma motivatsiooni loomisel hoiakuid ja käitumismalle, väärtuskujutlusi ja probleemilahendamise algoritme sisaldavaid kognitiiivseid skeeme. Eesmärgist loobumine E.Klinger eristab kindlast vjadusest võu huvist tärganud eesmärgi lahtiütlemises viit faasi: 1. Käitumisviisi rõhutamine. 2. Käitumise lihtsustumine. 3. Agressiivsuse vallandumine. 4. Masendus ja käegalöömine. 5. Aktiivsuse taastumine. Skeem võimaldab paremini mõista, mis toimub sõneluse või olmekonflikti ajal, aga ka seda, kuidas üöetatakse leinaperiood või elatakse läbi abielu lahutamise protsessi.
Tõenäoliselt kõige olulisem koosolekutega kaasnev tulemus on see, et inimesed, kes osalevad otsustamisel, on ka ühtlasi rohkem motiveeritud neid otsuseid aktsepteerima ja ellu viima. Paljudel juhtudel ei olegi see nn kaasnev toode, vaid koosoleku esmane eesmärk. Inimene, kes on aidanud otsustada, on rohkem huvitatud selle elluviimisest. Rühmaotsustel on rohkem kaalu ka nende jaoks, kes ei ole rühmaliikmed. Otsuste kvaliteet. Lisaks otsuste toetamisele, on rühmad sageli ka efektiivsed probleemilahendamise vahendid. Võrreldes üksikisikuga, on rühmal rohkem infot, erinevaid kogemusi ja võimekust välja selgitada head ettepanekud ja kehvad tagasi lükata. Individuaalne areng. Otsustamise töörühmades on mõned inimesed passiivsemad kui teised ja võivad hoiduda oma ideede jagamisest. Siiski, ka selline osalus on rühmale üsna kasulik. Osalus tõenäoliselt suurendab iga liikme arengut uute interaktiivsete oskuste osas, mida ta võib kasutada järgmistes rühmades
Kaufmani testid # K-ABC: test laste vaimse arengutaseme hindamiseks (peamiselt kuni 12-aastani), seejuures eelkõige nende laste, kellel esineb mõningaid arenguprobleeme (kõnehäired, edasijõudmatus koolis jne) => eesmärgiks on näidata, et laps, kellel esineb raskusi sõnalise materjali õppimisel, võib olla edukas mõnda teist liiki info töötlemisel ja valdamisel. Testipatarei aastast 1983 Vanusele 2½-12½ Testimise aeg 45-75 min. Individuaaltest IQ ja saavutuste mõõtmiseks Eristab probleemilahendamise ja infotöötlusestiil (kui IQ) ja saavutusi (faktiteadmised) Verbaalse osakaal testis suhteliselt väike 3 skaalat ja 16 alltesti (vanuseti erinev) Wonderlici testid - David Wonderlic (1939) # 50 küsimust # 12 minutit # personalivalik Intelligentsuse muutumine: ühiskondlik olulisus Üks olulisi vanadusega seotud terviseriske on vaimsete ehk kognitiivsete võimete vähenemine, mida peetakse kõige hirmutavamaks (Martin, 2004)
Produktiivne loov Tahteline mõtlemisliik tahte osavõtu alusel - sihipärane Tahtmatu mõtlemisliik tahte osavõtu alusel - juhuslik Heuristika probleemi lahendamine teatud rusikareeglite või üldistatud strateegiliste võtete abil tingimustes, kus lõpplahendus ei ole üheselt antud. Insait tabamine, äratundmine. Andes pärdikule kasti ja kepi, kasutab ta neid varasemate kogemusteta laes rippuva banaani kätte saamiseks. Inkubatsioon Probleemilahendamise teine etapp. Väline aktiivsus puudub, alateadvuses leiab aset ideede küpsemine, uute tunnetusühikute kombineerimine. Inkubatsiooni võivad soodustada uni, muu tegevus, füüsiline aktiivsus. Illuminatsioon selginemine, valgustus. Lahenduse järsule ilmnemisele kaasub sisetunne, et õige lahendus on käes. Sarnane insaidile. 39 Verifikatsioon kontroll. Lahendust kontrollitakse.
Produktiivne loov Tahteline mõtlemisliik tahte osavõtu alusel - sihipärane Tahtmatu mõtlemisliik tahte osavõtu alusel - juhuslik Heuristika probleemi lahendamine teatud rusikareeglite või üldistatud strateegiliste võtete abil tingimustes, kus lõpplahendus ei ole üheselt antud. Insait tabamine, äratundmine. Andes pärdikule kasti ja kepi, kasutab ta neid varasemate kogemusteta laes rippuva banaani kätte saamiseks. Inkubatsioon Probleemilahendamise teine etapp. Väline aktiivsus puudub, alateadvuses leiab aset ideede küpsemine, uute tunnetusühikute kombineerimine. Inkubatsiooni võivad soodustada uni, muu tegevus, füüsiline aktiivsus. Illuminatsioon selginemine, valgustus. Lahenduse järsule ilmnemisele kaasub sisetunne, et õige lahendus on käes. Sarnane insaidile. 23 Verifikatsioon kontroll. Lahendust kontrollitakse. Funktsionaalne fikseeritus Liigsest vilumusest tulenev
lõplik, ning ei suuda samuti kirjeldada ega lahendada kõike. Inimese võimaluste kohta öeldakse vahel, et inimene suudab teha vigu ja saab just seepärast lahendada ükskõik milliseid probleeme; täringu lisamise teel saab ka formaalse süsteemi vigu panna tegema, ning selline täringuga täiendatud, juhuslikke vigu tegev süsteem suudab samuti ``lahendada'' mistahes probleemi. Mis puutub inimese probleemilahendamise võimetesse ja intuitsiooni, siis tuleb alati meeles pidada, et tegu ei pruugi olla jumalikest sfä"ridest lähtuva otsese abiga, vaid närvivõrgust paralleelprotsessorina töötava inimaju tundmatute ja reeglina teadvustamata protsessidega, mille kohta, nagu ka kivi kukkumise kohta, ei saa kuidagi öelda, et tegu on millegi a priori loogikavälisega. Gödeli enda filosoofilised vaated kaldusid matemaatilisse platonismi: ta suhtus täisarvudesse kui objektidesse, mis on
Keele omandamisega sai võimalikuks selle kogemuse edastamine oma järglastele ja seega nende ellujäämise shansside tõstmine. Kõigile neile suurepärastele argumentidele vaatamata lähtub evolutsiooniteooria siiski eeldusest, et adaptatsiooni käigus tekkinud suur aju pidi suutma lahendada mingi meie eellaste ette kerkinud probleemi. Milline see oli, pole tänaseks paraku teada. Väited, et suurt aju oli vaja keha jahutamiseks (Ornstein, 1991) või probleemilahendamise oskuse tekkeks, ei ole evolutsiooniliselt kuigi asjakohased. Kuigi ajud võisid suureneda ühel põhjusel, ei tähendanud see, et võimekamat aju ka muudel eesmärkidel rakendama ei hakatud (Nicholson, 1997). Ehk kui jahutusseadet sai samaaegselt ka muude funktsioonide lahendamiseks kasutada, võis üheks olulisemaks neist olla mõtlemisvõime. Inimaju kõige unikaalsem omadus näib olevat inimahvidest palju kõrgemal tasemel toimiv infotöötluse võimalus. See teeb meile
annaabi.ee 
