Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "EKA I". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahval, eelne, elts, minevik, kirik, luuletus, jakobson, juhu, valgustus, rahvaluule, kaanon, liivimaa, jutus, faehlmann, merkel, tunnet, traditsioon, jakobsoni, valgustuslik, kreutzwald, peterson, ões, aasa, vilde, olevik, poeet, baltisaksa, kirjaviis, juhuluule, loos, oleviku, realistlik, ärkamisaeg, kontseptsioon, loogika, realism, talupoegparemaks saavutuseks. Tegu juhuluuletusega. Kujutab Põhjasõjas palju kannatada saanud Tartu linna saatuslugu. Vene vägede poolt hävitatud Tartu lugu kujutades on autor ilmselt arvestanud Jeruusalemma hävituslooga, mis oli avaldatud lõunaeestikeelses kirikukäsiraamatus. Rahvusvahelise kultuuriloo kontekstis on Käsu Hansu kaebelaul erakordselt mahukas eriomase kompositsiooniga luulekogu. Autor tundis korralikult rahvakeelt, toetus rahvaluule poeetikale ning kirikulaulu värsivormidele. Käsu Hansu kaebelaul levis üsna laialdaselt rahvasuus 18. ja veel 19. sajandil ning sellest on üles kirjutatud mitmeid koopiaid. 7. Valgustuslik kirjandus a) Mis on valgustus ja valgustuskirjandus? b) Millal tekib eesti valgustuslik kirjandus? c) Nimetage olulisemaid eesti valgustusliku kirjanduse esindajaid ja nende teoseid.
4. Masing koolikirjaniku, ajakirjaniku ja keelemehena. 5. Vanim eestikeelne raamat. 6. eestikeelne Piibel - ilmumisaasta, tõlkija, tähtsus. 7. Eestikeelse kirjasõna algus. 8. K. J. Petersoni looming. 9.Ood, pastoraal. 10. Rahvusliku ärkamisaja eeldused, tekkimine. 11. Rahvusliku ärkamisaja üritused. Tea aastaarve! 12. Rahvusliku ärkamisaja kirjanikud Faehlmann, Kreutzwald (vaata eelmise kursuse materjalidest), nende teened. Bornhöhe. 13.Rahvusliku ärkamisaja tegelased Jannsen, Jakobson, Hurt, nende tegevus ja teened. 14. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel. 15.Rahvusliku ärkamisaja luuletajad (välja arvatud Koidula). Oska nimetada vähemalt 3 pluss nende looming. 16. L. Koidula looming. 17. Rahvusromantism. 18.Rahvusliku ärkamisaja hääbumise põhjused. Vastused 1. Eestiaineline kirjandus teosed, mis ei ole eestikeelsed, kuid kirjutavad Eestist, eestlastest ja siinsetest kommetest. 2. ,,Läti Henriku Liivimaa kroonika" 1227. a
Kasutab seda kui kinnisvormelit eri lahingute puhul. Korra saavad sõna Järvamaa naised, kes võitlevad saarlastega: „Peksku teid sakslased!”; ühes olukorras tuleb välja, et saarlased käituvad naiste suhtes vägivaldselt, metslaslikult: vägistamine, polügaamsed abielud, müümine. Ordusõdurite käitumise kohta me detailset infot ei saa; emana käsitleb metafoorselt Riia e Liivimaa kirikut. Eesitmaa kirik on alluvussuhetes selle kirikuga, oleks nagu tema tütar. „Liivimaa kroonikas” saavad alguse ka piirkondlikud narratiivid. Kroonikas on tähelepanu pööratud eri Eesti aladele. Henrik käsitleb eestlaste lugu tendentslikult, poolikult, lähtuvalt oma poliitilistest huvidest. Kroonikaga käivad alates 19.saj keskelt kaasas representatsioonid: Henriku valesid on läbi jutustuste, teadusliku kirjanduse, filmide püütud parandada. Sama teema juurde
(sõda). Balthasar Russowi kroonika: 16. sajand. Kirjeldab rahva argielu ja sündmusi. Kroonikast nähtuvad suhted teiste maadega, seal on mainitud Saksamaad (kust toodi naisi), Itaaliat jne. Stiili poolest on ta palju liialdanud, emotsionaalsed ülepaisutused, metafoorid, iroonia. Russowi jaoks on patud liiderdamine, hooramine, priiskamine, kõlvatus, liigsöömine, liigjoomine, laisklemine ja logelemine. Samuti tuleb välja katoliku kiriku/usu vastasus. Kaks ajatasandit: olevik ja minevik. Russow ise pidas end tallinlaseks. Tema tekstide huvipunkt oli alamkiht e talupoeg. Aadlikke lausa kritiseeris (tavatu, nagu juba mainisin). Selle kroonikaga algab ka didaktiline e õpetlik punkt eksisteerima. 3. Piibli tähendus ja mõju eesti kirjandusele Piiblil on eesti vanemale kirjandusele väga suur mõju. Kõige esimesena hakati just usklikke tekste eesti keelde tõlkima. Sellega pannakse alus eesti kirjandusele. Piibli kaudu saadi kollektiiviks see toimis kui sotsiaalne sidustaja
Ta oli saanud loa trükikoja asutamiseks, eelkõige Piibli avaldamiseks. Ta kutsus endale appi Adrian Virginiuse, kelle kõige olulisemaks tööks on "Meije Issanda ja Jesusse Kristusse Wastne Testament", see on oma aja mahukaim, keeleliselt ühtlustatuim, kirjansõna järgnevat arengut mõjutav ning kultuurilooliselt oluline teos. Heinrich Gutsleff toimetas trükki oma isa Eberhard Gutsleffi käsikirja. "Meie Issanda Jesusse Kristusse Uus Testament" lähtus Forseliuse-Hornungi kirjaviisi. Kirik vajas oma tööks käsiraamatu uut trükki: "Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko Ramat" 18. saj kõige levinum eestikeelne trükis ja mõjutas oluliselt eestlaste lugemisoskuse kujunemist. Käsiraamatu uue redaktsiooni ettevalmistuse käigus Eestimaal kujunes keskseks tegijaks Anton Thor Helle, õppis Kieli ülikoolis teoloogiat. Sobiks Piibli tõlkimiseks kõige enam, kuna oskas väga hästi eesti, kreeka ja heebrea keelt. Tõlge valmis 1736. a suveks, kirjastamiseks puudus raha
FAEHLMANN 1798-1850 Friedrich Robert Faehlmann oli üks esimesi eestlasi, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Pärast ülikooli pühendus ta arstitööle, mille kõrval huvitus ka eesti keelest, rahvaluulest ja kirjandusest. Faehlmanni eesti keele alane tegevus kulmineeris Tartu Ülikooli eesti keele lektorina töötamise ajal. Ta pälvis tunnustuse Õpetatud Eesti Seltsi loojana 1838. Aastal ja selle hilisema juhina, ÕES-i eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine ning rahvavalgustusliku kirjanduse publitseerimine. 1839. aastal esines Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekandega Kalevipoja kohta. Sellest sai alguse rahvuseepose koostamise mõte. Ettekandes ühendas ta teadaolevad Kalevipoja- muistendid ühtseks tervikuks, luues nii tulevase eepose visandi. Tutvustamaks rahvusvaheliselt eestlaste pärimusi, avaldas Faehlmann saksa keeles 8
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks
See mis kusagil kaugel põhjas toimus, oli Eurooplastel ähmane ettekujutus (info liikus hobustega, aeglaselt). Kroonika, mis anti välja Liivi sõja ajal. Esimene trükk müüdi kiiresti läbi. Info sõja kohta oli vahetu. Sündmused olid põnevad saksa lugejale. Kirjeldab üksikasjalikult, mida moskoviit korda saatis. Kroonika kirjutatud alamsaksa keeles. B. R. sündis arvatavasti 1536, oli pikka aega Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja. Pühavaimu kirik oli aegade algusest peale maarahva kirik. Teada on, et B.R, oli lihtsast soost. Tema isa oli talupoeglikku päritolu, oli Tallinnas voorimees. Eesti päritolu mees oli jõudnud väga kõrgele positsioonile - esmalt kirikuõpetaja, pärast rae liige. Kuidas sai lihtsast poisist hea haridusega heal järjel olev mees? Põhjus ilmselt reformatsioonis, mis sai alguse 1517. a. Mõne aastaga jõudis Liivimaale. Kirikureformi üks idee oli see, et jutlusi peetaks kohaliku rahva keeles.
H-i näitekirjanduses. Koidula oli väga haritud naine. koorilauludest on seni populaarsed «Isamaa Tema talent, ühiskondlik aktiivsus, töökus mälestus» («Isamaa ilu hoieldes&dots;»), «Kungla aitasid tal oma loomingus saavutada selliseid rahvas» ja «Munamäel». Väga viljakas kirjamees rajajooni, mis olid seni ja pikka aega hiljemgi oli Matthias Johann Eisen Vigalast (1857-1934) - kättesaamatud teistele. Koidula rahvaluule suurkogumise organiseerija, paljude luuleloomingu paremik on eestlasi populaarsete rahvaraamatute publitseerija - lapsepõlvest peale sütitanud ja olnud ,,Esivanemate varandus" , ,,Rahva-raamat" , ülendavaks ning ühendavaks jõuks. ,,Vanapagana jutud" , ,,Rahva-nali" ja ,,Kratiraamat" . Eisen lüürikuna on kadunud oma 5. Ärkamisaja luule
Antonüümid vastandsõnad Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Assonants- sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). Ballaadi sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid momente ja iseloomujooni, Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse ballaadis kahekõnet, Ballaad kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Ballaadi kui zanri arengut on kõge enam mõjutanud 18. sajandi oti rahvaballaadid. Tuntud ballaadimeistrid on, Johann Wolfgang
,,Emmajöe Öpik". ,,Vainulilled"(1866) ,,Kodu", ,,Sügismõtted" ja ,,Kaugelt koju tulles". Peamiselt saksa keelest tõlgitud või mugandatud luuletused looduest, Jumalast ja kodust. ,,Emajõe ööbik I"(1867) See kogu pani aluse K tuntusele. Hiljem koostas ka II osa, kuid see jäi ilmumata. K mõlema luulekogu pealkirjad räägivad nii tema isikust kui ka tema ajast. Isamaaluule K varasemaid luuletusi, kus esineb isamaamotiiv on ,,Miks sa nutad?" Hoopis teistsugus meeleolu väljendab hilisem luuletus ,,Jutt". Erinevalt K patriootiliste luuletuste enamikust ei vahenda see hulkades vastu kajavaid tundeid, vaid autori kõige isiklikumaid hingeliigutusi. ,,Kodu" ja ,,kodumaa" on mõisted, mis saavad inimlikult mõistetavaks just eemalolijatele, sisendab Koidula. ,,Jutt" on igatsusluuletus, milles moodustub tervikkujund. Mõjuvuse saavutamiseks kasutab värssides nii alg-, lõpp- kui ka siseriimi. ,,Enne surma- Eestimaale!" See luuletus on K testament, mida kannab kõrgeim tunne- patriotism.
11. C. R. Jakobsoni „Esimese isamaakõne” uuenduslik ajalookäsitlus Jakobsonist kujunes rahvusliku liikumise tähtsaim ideoloog ja paljude ürituste ning organisatsioonide juht. Aastail 1868-1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis programmilised kõned, mis ajaloos on tuntud Kolme isamaakõne nime all. Tähtsaim neist oli esimene, milles Jakobson jagas Eesti ajaloo valguse-, orjuse- ja koiduajaks. Valguseajaks nimetas Jakobson eesti hõimude muistset vabadusaega, orjaaeg algas eestlaste alistamisega ordurüütlite poolt ning koiduaeg on saabunud Aleksander II reformidega, mis soodustasid eesti rahvuse ja kultuuri kujunemist. Teises kõnes „Võitlemised Eesti vaimupõllul“ – käsitles ta mõningaid eesti kultuuriloo kujunemise aluseid ning kolmandas – „Nõia-usk ja nõia-protsessid“ - ketserluse ja nõiaprotsesside probleeme Euroopa ajaloo kontekstis. Kolm
Rahvuslik ärkamisaeg: 1857 – J.V.Jannsen avaldas ajalehe „Perno Postimees“ 1962 – ilmus „Kalevipoeg“. 1863 – hakkas ilmuma „Eesti Postimees“, kui perekond kolis Tartusse. 1865 – esimene eesti näidend (koidula „Saaremaa talupoeg“) 1869 – Tartu esimene eesti üldlaulupidu. Eesti kirjameeste selts oli Jakob Hurt. Eesti aleksandrikoolist pidi saama esimene Eesti keelne keskkool. 1878 – Jakobson asutas ajalehe „Sakala“ Eesti Üliõpilaste Seltsi eesotsas olid Willem Reiman, jaan Tõnisson ja Oskar Kallas 1884 – Otepääl õnnistati sisse sini-, must-, valge lipp. Esimesed eesti raamatud: Liivimaa kroonika – ilmus 1940, ladina keelsena, räägis esimestest ristisõdadest Baltimaades, Esimesed eestikeelsed sõnat nt. Tarapita, avita jne., Autoriks Läti Henrik. Katekismus – 1535, Saksa ja eesti keeles, säilinud 11 lk
teos" (karskus oli Euroopas suureks teemaks tõusnud). Masing kirjutas aabitsa ning õpetuse, kuidas õpetada last lugema, temalt ka "Maarahva nädalaleht" (4 aastakäiku). Kreutzwaldi „Kalevipoeg“. Nooreestlaste kriitika Tuglas pidas "Kalevipoja" sisu võrdlemisi hõredaks ning stiili ilutsevaks. Johannes Aavik (Noor Eestis): eepos kubiseb vigadest, labased sõnad-ütlused. "Kalevipoja" idee kuulub Faehlmannile, värsivorm Kreutzwaldile. Ärkamisaeg. Jakobson ja Hurt Ärkamisaja kaks juhti: Jakobson ja Hurt. Hurt nägi rahva järjeparandamist haridusega (pigem balitsakslus). Jakobson pidas oluliseks majanduse ergutamist ning leidis liitlaseks Venemaa (oli Baltisaksasuse vastane). Ameerika kodusõjaga seoses paranes eestlaste elujärg (lina kasvatamine ameerikasse). Talusid hakati massiliselt võlgu ostma ning tekkis talupoegade kiht. Hakati panustama järglaste haridusele. Hurt: Eesti Kirjameeste Selts, eestikeelne kool
Aleksandrikomiteed Hurt (rahvaluule koguja, ajalehtede Sakala ja Eesti Postimees juures) · 65 mänguseltsi Vanemuine loomine (Estonia, Koit, Ilmarine, Endla, Kannel...) · 68 Jakobsoni 3 isamaalist kõnet · 69 üldlaulupidu I langus · Aleksander III venestuspoliitika rahvuslikud seltsid suleti · konfliktid rahvusliku liikumise juhtide vahe (Hurt-Jakobson, Jannsen-Jakobson) · Hurt lahkus, Kreutzwald ja Jakobson surid, Koidula lahkus, Jannsen suri halvatusse Uus tõus · vene revolutsioon · erakondade loomine · Päts ja Tõnisson 12. Eestikeelse trükisõna areng läbi sajandite (raamatud, ajalehed, ajakirjad) (15. saj · eestikeelsed märkmed kloostri käsikirjade servadel) 16. saj · eestikeelse tekstina palvete ja usutunnistuse tõlked · 1525 luterlik käsiraamat hävinenud · 1535 Wanradt-Koelli katekismus Wittenbergis 17. saj
Aleksandrikomiteed – Hurt (rahvaluule koguja, ajalehtede Sakala ja Eesti Postimees juures) 65 – mänguseltsi Vanemuine loomine (Estonia, Koit, Ilmarine, Endla, Kannel...) 68 – Jakobsoni 3 isamaalist kõnet 69 – üldlaulupidu I langus Aleksander III – venestuspoliitika – rahvuslikud seltsid suleti konfliktid rahvusliku liikumise juhtide vahe (Hurt-Jakobson, Jannsen-Jakobson) Hurt lahkus, Kreutzwald ja Jakobson surid, Koidula lahkus, Jannsen suri halvatusse Uus tõus vene revolutsioon erakondade loomine Päts ja Tõnisson 12. Eestikeelse trükisõna areng läbi sajandite (raamatud, ajalehed, ajakirjad) (15. saj eestikeelsed märkmed kloostri käsikirjade servadel) 16. saj eestikeelse tekstina palvete ja usutunnistuse tõlked 1525 – luterlik käsiraamat hävinenud 1535 – Wanradt-Koelli katekismus Wittenbergis 17. saj
Rahvavalgustuslik tegevus: ,,Viina katk" teos lõpetamaks joomarlust rahva seas, ÕES-tegi ettepaneku jätkata Faehlmanni tööd, ,,Maarahva Kasuline Kalender", Eesti I populaarteaduslik ajakiri ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on", ajakiri ,,Maa ja mere pildid", ajakiri ,,Sipelgas", arstiraamatud ,,Lühikene õpetus tervise hoidmisest","Kodutohter". Tähtsus: kirjutas eepose, palju didaktilist loomingut, valgustas iseseisvumisaja ja rahvaluule avamisega, muinasjutud käsitlesid tolleaegset maaelu, ennemuistsed jutud on kaasa aidanud ka Eesti kunstipärase proosa/sisu- ja vormikäsitluse arengule, tõi luulesse keerukaid värsisüsteeme, stroofistruktuue, I populaarteaduslik ajakiri, rikastas meie sõnavara. 7. Koidula osa eesti kirjanduse kujunemisel (ka teater): oli Eesti Postimehe asutamise juures (toimetaja), ,,Vanemuise" seltsui asutamisejuures, rahvuslik teater vanemuine aastal 1870 ja üldlaulupeol oli abiline.
Talupoegadele anti võimalus maad osta ja olla iseenda peremees. Talupojad hakkasid vähehaaval moodustama ise seisust. Loodi vallakogusid ja vallakohtuid et olla kindel et talupoegi vääralt ei kasutataks ning et talupojad ise ei täidaks alla koormise normi. Hakati kirjutama ajalehti sellistelt suurtelt tegijatelt nagu Konstanitin Päts ja Johann Voldemar Jannsen. Loodi Eesti Kirjameeste Selts mis tegeles eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti tähtsaks peeti õpikuid ning eesti rahvaluule kogumise ja avaldamisega. 2. Sisu Balti kubermangude elanikkonna enamiku moodustasid eestlased ja lätlased. Valitsev elanikkonnagrupp oli baltisakslased ligi 5% rahvastikust. Lisaks neile veel juute, venelasi, rootslasi jt. Enamik elas maal, linnades oli ülekaalus saksakeelne elanikkond. Balti suuremad linnad olid kubermangukeskused Riia, Jelgava ja Tallinn. Tsaarivõimu esindasid kindralkuberner ja kubermanguvalitsused
Selts. Aastal 1888 ilmus Jakob Hurda ,,Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele``. 20. sajandi alguseks oli Hurda kogudes üle 122 000 lehekülje rahvaluulet. Perioodi tähtsaim esindaja oli Jakob Hurt (1839-1907). Tema sõnastas rahvusliku liikumise põhiülesanded. Lisaks avaldas ta aastail 1875-1886 rahvalaulukogumikud ,,Vana Kannel´´ 1-3. Rahvaluule ehk folkloor. Selles kajastub kõige ilmekamalt esivanemate ajalugu. Rahvalaul Eesti rahvaluule vanim kihistus, kus väljendusid eestlase teadmised maailmast, tema usk, elukogemus ja kunstimeel. Regilaul lühike, anonüümse autoriga. Muistend jaguneb tekke- ja seletus-, vägilas-, koha-, usundilisteks ja ajaloolisteks muistenditeks. Eestlane õpib lugema ja kirjutama 13. sajandil ilmusid Läti Henriku kroonika ja ,,Taani hindamisraamat´´. 16. sajandil ilmus Balthasar Russowi kroonika. 1520. aastal jõudis Eestisse reformatsioon. 1535. aastal tuli Simon
VANEM EESTI KIRJANDUS Vanim eesti kirjandus: tunnusediseloomustus, mõjutajad, tolleaegne ajalooline taust jne Rahvaluule ehk folkloor jutustab meie esivanemate elu väga ilmekalt(rahvalaulud, luule ehk poeesia, müüdid, mõistatused, kõnekäänud, vanasõnad). Rahvaluule tõesus väljendub meie kommetes ja tavades. Tegemist on suure, hõlmamatu varandusega, mida tuleb koguda ja säilitada. 1. 19.saj keskel hakkasid eestalsed ise kirja panema 2. innukad eestvedajad Faehlmann ja Kreutzwald( hiljem Hurt) Rahvuskirjandus kirjandus avaramas tähenduses hõlmab rahvaluulet ja kõike kirjapandut, kitsamas tähenduses üksnes ilukirjandust ehk belletristikat, s.o kirjutatud sõnakunsti. Selle ajaloolise eksisteerimise
· 1882 C. R. Jakobsoni surm Voolud · 3 peamist voolu Saksameelne Venemeelne Eestimeelne · Saksameelne Suuna liidriks oli Johann Voldemar Jannsen. Pooldas koostööd saksa seltskonnaga, et ühiselt vastu seista venestuspoliitikale. Jannsen leidis, et ei eestlased ega sakslased suuda eraldi venestusele vastu panna ning peavad seetõttu unustama endisaegsed solvumised ja vastuolud. · Venemeelne Suuna liidriteks olid Carl Robert Jakobson ja Johann Köler. Leidisid, et eestlaste suurimateks vaenlasteks on endiselt balti parunid ja pastorid. Selle vastu võitlemiseks oli nende arvates parim võimalus toetuda vene liberaalsele ja demokraatlikule seltskonnale. · Eestimeelne Suuna liidriks oli Jakob Hurt Arvas, et eestlased peavad leidma oma tee, hariduse ning rahvakultuuri edendamise kaudu, asetamata erilisi lootusi ei venelastele ega sakslastele. Esimene üldlaulupidu
suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust. Kaheksa saksakeelset kunstmuistendit ("Loomine", "Vanemuise laul", "Koit ja Hämarik" jt.; eesti keeles 1866, 3. trükk 1986). Ta käsitles ka eesti prosoodiat ning kirjutas kolm sentimentaalset, antiiksetes värsimõõtudes luuletust (Asklepiadese stroofis ood "Suur on Jummal so ram", ilmunud 1852, eleegilises distihhonis epigrammid "Järva-ma vanna-mehhe õppetussed", ilmunud 1840, ja dialoogiline luuletus "Piibo jut", ilmunud 1846). ÕES-i kalendrites ilmunud juttudes (talurahva rasket elu kujutav "Tühhi jut, tühhi lorri, tühhi assi, tühhi kõik", 1842, populaarne "Kalendritegija kimbus", 1846 jt.) avaldusid Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus; kalendrites jagas Faehlmann ka tervishoiualaseid nõuandeid. 1848 avaldas ta düsenteeriauurimuse "Die Ruhr-Epidemie in Dorpat im Herbst 1845".
maarahva seast võrsunud haritlased. Erilist rolli omab siin K. J. Petersoni tegevus, kelle laulud, eriti ,,Kas siis selle maa keel", olid varaseks, kuid täiesti selgeks rahvusteadvuse väljendamiseks. Estofiilse seltskonna (Rosenplänter, Masing) mõjutajaks olid tollal Euroopas laialt levinud J. Herdeni ideed, mis väärtustasid väikseid rahvusi, nende keelt ja kultuuri uuel tasemel. Tähtsat osa eesti ajaloo, rahvaluule uurimisel ja hindamisel etendas järgmine estofiilide põlvkond, kes koondusid 1838. aastal asutatud Õpetatud Eesti Seltsi. Esile tõusid Fr. R. Faehlmann, J. Nocks, H. Jürgenson, Fr. R. Kreutswald. Julgemata alati isegi uskuda oma rahva tulevikku, tehti ometi ära tohutu töö tema harimisel ja silmaringi laiendamisel, rahvuse väärtustamisel rahva enda jaoks. Ning kuigi tegemist oli ajaga, mil ärganud olid vaid vähesed, ei jäänud tollaste tegelaste püüdlused ometi asjatuiks.
tänada eesti pärisorjusest vabastajat Kooli loomiseks koguti raha ja annetusi Paraku aga tekkisid loojate vahel sisetülid ning ettevõtmine nurjus Kool avati Põltsamaal venekeelse linnakoolina venestuslaine tagajärjel Rahvusliku liikumise lõhenemine 1871- tekkisid vastuolud Jannseni ja Jakobsoni vahel Konflikt tekkis, kui Jannsen ei võimaldanud Jakobsonil ajalehes Postimees kirjutisi avaldada Seetõttu asutas Jakobson Vlijandis oma ajalehe Sakala Selles lehes rünnati kirikutegelasi ja usu põhimõtteid Säärane olukord tekitas lõhe Hurda ja Jakobsoni ja nende poolehoidjate vahel Hurt ei nõustunud Jakobsoni usuküsimustega, jäädes truuks eesti aatele ning pidas oluliseks eestlase vaimset, kultuurilist ja eetilist aengut 1880-tel tabas rahvuslikku liikumist venestusreformi laine. Tekkisid uued poliitikud ja kirjamehed Ado Grenzstein, Jakob Kõrv jt.
Ta oli saanud loa trükikoja asutamiseks, eelkõige Piibli avaldamiseks. Ta kutsus endale appi Adrian Virginiuse, kelle kõige olulisemaks tööks on "Meije Issanda ja Jesusse Kristusse Wastne Testament", see on oma aja mahukaim, keeleliselt ühtlustatuim, kirjansõna järgnevat arengut mõjutav ning kultuurilooliselt oluline teos. Heinrich Gutsleff toimetas trükki oma isa Eberhard Gutsleffi käsikirja. "Meie Issanda Jesusse Kristusse Uus Testament" lähtus Forseliuse-Hornungi kirjaviisi. Kirik vajas oma tööks käsiraamatu uut trükki: "Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko Ramat" 18. saj kõige levinum eestikeelne trükis ja mõjutas oluliselt eestlaste lugemisoskuse kujunemist. Käsiraamatu uue redaktsiooni ettevalmistuse käigus Eestimaal kujunes keskseks tegijaks Anton Thor Helle, õppis Kieli ülikoolis teoloogiat. Sobiks Piibli tõlkimiseks kõige enam, kuna oskas väga hästi eesti, kreeka ja heebrea keelt. Tõlge valmis 1736. a suveks, kirjastamiseks puudus raha
Vanem eesti kirjandus 11. klass Nimi _____________________________ Punkte 200/_____ Hinne ___ Meie esivanemad on julgemate oletuste järgi elanud (kus?) __________________ kaldal ligi _________aastat. Igal rahval on enne (millist?) _____________________ kultuuri olnud (mille?) __________________ aeg. Viimast anti edasi suuliselt ühelt põlvkonnalt teisele. 13. sajandi alguses oli eestlasi umbes 150 000. Nad tegelesid künnipõllunduse, _________________ ja _________________, sõitsid merd ja kauplesid naabermaadega. ____________________ eluviis oli kujundanud nende ühiskonnamudeli, milles ei olnud kesksel kohal riik ja võim, vaid _________ ja _________.
FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANNI (1798 1850) TÄHTSUS 1. Faehlmann oli üks esimesi eestlasi, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Ühtlaselt edukas oli ta nii Tartus arstina töötades kui ka kirjanduses ja teaduses. Sõbrustas Kreutzwaldiga, kes oli samuti erialalt arst. 2. 1838. a. organiseeriti Faehlmanni eestvõttel Õpetatud Eesti Selts, mille esimees ta oli aastatel 1845 1850. ÕES-i eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine ning valgustusliku kirjanduse publitseerimine. 3. 1839. aastal esines Faehlmann ÕES-is ettekandega Kalevipojast, milles ta ühendas temale tuntud Kalevipoja-muistendid ühtseks tervikuks, luues nii tulevase eepose visandi. Sellele mõttele oli Faehlmanni juhtinud 1835. aastal ilmunud Elias Lönnroti "Kalevala" esimene väljaanne. Faehlmann nägi "Kalevipoega" eelkõige eesti kultuuri tutvustava väljaandena
http:// arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-kuu- K. J. Peterson luuletajana Kristjan Jaak Petersoni oodidest algas eesti kunstiväärtuslik lüürika. Kr. J. Petersoni luule saavutas hoopis uue taseme: teadlikult loodud luulekujundid epiteedid, võrdlused, metafoorid, sümbolid kõik eesti keeles; antiikne vorm (pastoraal ja ood), millesse põimitud rahvaluule võtteid, eriti algriimi, ja motiive. KJP tõi eesti kirjandusse mütoloogilised motiivid. Kristjan Jaak Petersoni võib julgelt pidada Mõisted* Ood 1. kirj hümnile lähedane ülev lüüriline luuletus, ideele, isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele vm. pühendatud ülistus v. mälestuslaul. Pindarose, Horatiuse oodid. K. J. Petersoni oodid ,,Laulja", ,,Kuu". Oode laulma, kirjutama. 2.piltl piiritu (suuresõnaline) ülistus Pastoraal
Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865 laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Peale seda eeskuju hakati seltse rajama muudesse linnadesse. Esimene üldlaulupidu Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses Jannsen. Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud. Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksikuks. 18. - 20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. 2 Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Eesti koorilaule oli kavas veel vähe. Lauldi Kunileiu laule "Mu isamaa on minu arm" ja "Sind surmani" (sõnad
lingvistilisi eesmärke püüdlev suund, mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt (18391907) kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson (18411882), pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala (ilmus aastatel 18781882) asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses.
ning 1807. aastal „Sarema Jutto ramat” (I osa), sama raamatu II osa ilmus 1812. aastal. Raamatu I osa sisaldab 43 algupärast õpetlikku juttu, mis lähtuvad autori tähelepanekutest Saaremaa eluolu kohta. Räägitakse põlluharimisest, heinamaa ja metsa hooldamisest, aiapidamisest, aga ka kohalikest pahedest nagu rannarööv, mõisavargus, nekrutikohustusest kõrvalehoidmine. II osas on 23 juttu ja üks luuletus. Luce keelekasutus on rahvapärane, saaremaalike murdejoontega. 9. 18. saj kirjakeele arengud (õp lk 93/konspekt) Tartu murdel põhinev lõunaeesti kirjakeel hakkas pärast täispiibli ilmumist taanduma. Pietistlikku kirjandust (vagadusele ja headele kommetele innustav) ilmus lõunaeestikeelsena Jihann Christian Quandti 1737.a ilm vagade juttude kogumik. Eestlasest Mangu Hansult pietistlike tekstide tõlge + vaimulikud laulud
Folkloristika aluste kordamisteemad I. Üldküsimused: ajalugu, teooria, mõisted, uurimisviisid 1. Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas: mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rõhuasetuste muutused ja nende põhjused. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase vahendusel Põhjamaad ja Ameerika). Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. Kreutzwald ,,vana vara" Hurt ,,rahvamälestused" (kõik, mida rahvas oma minevikust mäletab: need on nii
EESTI KIRJANDUSE LÄTTEIL Kirjandus avaramas tähenduses: rahvaluule ja kõik kirjapandu (teaduslik, teatme- ning õppekirjandus) jm., Kitsamas tähenduses ilukirjandus ehk belletristika, s.o. kirjutatud sõnakunsti. Põhiline vorm on rahvuskirjandus, mis ei välista kontakte teiste rahvuskirjandustega (nt kreeka motiivid rooma kirjanduses) Maailmakirjandus- universaalsema tähendusega teosed, mille levik ühe rahva juures teise juurde toimub tõlgete vahendusel. Maailmakirjandus on kõigi rahvuskirjanduste
annaabi.ee 
