Keeleuuenduse lõpmatu kurv 1. Tänu kirjakeele rikastumisele muutus ka kirjandus mitmekesisemaks, eksperimenteerivamaks ja kunstiliselt mõjuvamaks. 2. Keeleuuenduse kõrgaeg oli 1910.-1920. aastatel, just sel perioodil tuli eesti keelde palju uusi sõnu ja sõnavorme olgu siis tegemist sõnatuletisega, laenudega murretest ja teistest keeltest. 3. Keeleuuendusliikumise eesotsas olid kaks üsna eripalgelist keelemeest Johannes Aavik (1880-19739 ja Johannes Voldemar Veski. 4. Johannes Voldemar Veski tegeles eelkõige teaduskeele, erinevate oskuskeelte (loodusteadused, meditsiin, tehnikateadused jm) arendamise ning eesti kirjakeele
Uudissnad: Aeglema tillima, hngima Digistama digitaalselt allkirjastama Eestilane eestimaalane Hiiul kontrabass e hiidviiul Isettaja FIE Joomik inimene, kes joob palju mittealkohoolset jooki Jtla prgila Kamul kondoom, preservatiiv Koval kohalik omavalitsus Krakk tehnilise ssteemi kiline kokkuvarisemine Kuriraha kuritegelikul teel saadud raha Kuuling bowling Ktvus kttevrtus Lobinik lobit tegija Lharid ortsid, lhikesed pksid Massinnetus humanitaar-katastroof Meitla sotsiaalne vrgustik Moder moderaator Muinastama muinasjuttu rkima vi lugema Muskeldamine fitness Nha nohu ja kha Olesk lounge Ohjur mneder Omavalimised kohalike omavalitsuste valimised Peipar peibutuspart poliitikas Pikaron spagett ehk pikk makaron Pruunlane mustanahaline inimene ehk neeger Pulktuhlid friikartulid Rahard rahakas ja lbe inimene Tuulu tolmuimeja Vabakaasa elukaaslane rgplahvak Suur Pauk tsik indiviid TI lithtis inimene ehk VIP
Johannes Aavik Kuressaare Gümnaasium 9a Eliis Mets Sissejuhatus • Valisin 20. sajandi tunnustatud inimeseks Johannes Aaviku, sest kindlasti peaksid kõik saarlased teda teadma, kuna Johannes on sündinud Saaremaal ning ta oli üks silmapaistev eesti keeleteadlane. • Oma esitlusel räägin järgmistest teemadest: elulugu, õpingud, töökohad, keeleuuenduse mõju ja mälestus temast. Elulugu • Ta sündis Laimjala vallakirjutaja Mihkel Aaviku (1844–1909) pojana. • Ta elas oma vanematekodus Kuressaare Gümnaasiumi õpilas ena aastail 1898– 1902. • Hiljem, 1919–1926 samas koolis eesti keele õpetajana. Elulugu • Saksa okupatsiooni ajal elas ta Nõmmel. • 1944. aastal läks Rootsi, kus tegutses keeleliste artiklite ja kooliraamatute autorina.
Tartu ülikoolis eesti keele lektor. Johannes Aaviku elutööks oli keeleuuendus, mis oli oma ulatuselt ja mõjult ainulaadne kogu maailmas. Ta soovis, et eesti keelest saaks võimalusterohke kultuurikeel. 1912. aastal algatas ta keeleuuendusliikumise, mille peamised seisukohad esitas ta artiklis „Tuleviku Eesti keel" („Noor-Eesti" 4. albumis). Aavik oli "Noor-Eesti" aktiivne osaline ning rühmituse albumite kaastööline. Johannes avaldas „Noor-Eesti“ väljaannetes olulisi töid keeleuuenduse tutvustuseks ja kaitseks, kuid ka kirjandusarvustusi ja esseid. 1913. aastal alustas Aavik „Uute sõnade sõnastiku“ koostamist koos V. Grünthal- Ridalaga. Aavik otsis laenamiseks kohaseid soome sõnu ja Ridala valis Wiedemanni suurest Saksa-eesti sõnaraamatust kirjakeelde sobivaid murdesõnu. See töö kestis kuus aastat, ning valmis sõnastik sisaldas üle 2000 uuema või haruldasema sõna. 1921. Aastal ilmunud täiendatud trükk "Uute sõnade sõnastik“ aga
Johannes Aavik meie kirjakeele rikastajana Keeleuuenduse eestvedaja, tuntumaid eesti keelemehi Johannes Aavik (1880- 1973) oli päritolult saarlane, õppinud Tartu Ülikoolis ja Nezinis vanu keeli, Helsingi Ülikoolis keele- ja kirjandusteadust ning romaani ja soome-ugri filoloogiat. Ta tundis endal vastutust arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Selleks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keele väljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu.
Kuressaare 2013 SISUKORD 1. Sissejuhatus Johannes Aavikust………………………………………………………… 3 2. Elulugu ………………………………………………………………………………. .. 4 3. Õpingud ………………………………………………………………………………… 5 4. Töökohad ……………………………………………………………………………….. 6 5. Keeleuuenduse mõju ja tegevus ………………………………………………………. . 7 6. Mälestus Johannes Aavikust …………………………………………………………… 8 7. Kokkuvõte ……………………………………………………………………………… 9 8. Kasutatud kirjandus …………………….……………………………………………… 10 Sissejuhatus Johannes Aavikust Pidime valime 20
Esimesena esitas uue kirjaviisi põhimõtted Eduard Ahreus. 24. Tänu kellele võeti uus kirjaviis kasutusele? Mida ta tegi uue kirjaviisi edendamiseks? Tänu F.R.Kreutzwaldile võeti kasutusele uus kirjakeel. Ta õpetas ja tutvustas uut kirjakeelt ka teistele ning avaldas omaenese teoseid uues kirjakeeles. 25. Millal pandi alus tänapäevastele keelenormidele? Tänapäevastele keelenormidele pandi alus 20.sajandi esimesel poolel. 26. Kes ja miks algatas keeleuuenduse 20. sajandi algul? Keeleuuenduse 20.sajandil algatas NoorEesti liikumine, kuna mõisteti, et Eesti kirjakeel jääb alla suurtele kultuurikeeltele. 27. Milliseid uuendusi tõi eesti kirjakeelde Johannes Aavik? Johannes Aaviku uuendusettepanekud on Eesti keelde juurdunud. Ta mõtles välja uusi sõnu (laup, embamine jpt.), lühikese mitmuse ja ülivõrde vormide elustamise ning kõrvallause saksapärase sõnajärje asendamine V2 sõna järjega. 28
aga Kreutzwald. 24. Tänu kellele võeti uus kirjaviis kasutusele? Mida ta tegi uue kirjaviisi edendamiseks? Tänu F.R.Kreutzwaldile, ta hakkas kõigepealt omaenese teoseid uues kirjaviivis kirjutama, ta kasutas iga võimalust, et uut kirjaviisi tutvustada. Karl August Hermann- võttis kasutusele eestikeelsed terminid(käändenimetused) 25. Millal pandi alus tänapäevastele keelenormidele? Tänapäevastele keelenormidele pandi alus 20.sajandi esimesel poolel. 26. Kes ja miks algatas keeleuuenduse 20. sajandi algul? Keeleuuenduse algatas 20.sajandi alguses Noor-Eesti liikumine, mis mõistis selgelt, et eesti kirjakeel jäi oma paindlikkuse ja väljendusrikkuse poolest alla suurtele kultuurkeeltele. 27. Milliseid uuendusi tõi eesti kirjakeelde Johannes Aavik? Johannes Aavik mõtles välja sõnu (roim,laup,tõik,sark,süüme, veenma jpt.) Morfoloogias on tema suurimaks uuenduseks lühikese mitmuse ja ülivõrde vormide elustamien (õnnelikke, vorme, kohti, mustim, lõdvim jne)
liitajad, ainsus, mitmus, käändenimetused jne. 20. sajandi algukümnendeil oli eesti kirjakeele arendamises kolm suunda: 1) uuenduslik (Aavik, Grünthal) eesmärgiks oli keelt rikastada kõigil võimalikel viisidel ning saada materjali selleks ka väljastpoolt; 2) konservatiivne (Jõgever, Leetberg) püüti uuendustest hoiduda; 3) mõõdukas üritati arendada keele enda vahenditega; süstemaatilisus. Keeleuuendus: Johannes Aavik. 1912-1924. aastal oli keeleuuenduse kõrgperiood. 1924 ,,Keeleuuenduse äärmised võimalused": keel kui tööriist, mis vajab pidevat täiustamist: esteetilisus, omapärasus, otstarbekus ja lühidus. ,,Keele kaunima kõlavuse poole," ,,Keeleuuenduse kurv tuleb lõpmattuseni tõmmata." Sõnavara rikastamine: laenamine, eriti soome keelest ja murretest, sõnamoodustus ja tehistüved. (näiteks sõnad aurik, päevakord, tuletissõna kattuma, tehissõna
lemmikõppeaineteks võõrkeeled. Lisaks koolis omandatud saksa, prantsuse, ladina ja kreeka keelele õppis ta iseseisvalt inglise ja soome keelt. Kuressaare gümnaasiumis sai alguse Aaviku huvi emakeele vastu, prantsuse ja ladina keele harrastus. Keelealaseid õpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nezini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, ning Helsingi ülikooli lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. Johannes Aavik oli eesti keeleteadlane, kes oli keeleuuenduse eestvedaja ning tahtis arendada eesti keelt võrdväärseks teiste Euroopa keeltega. Selleks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keele väljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Ta asus 1912. a. sügisest Tartusse, kus töötas prantsuse keele õpetajana 8-klassilises kommertskoolis ja avaldas 1914. aastani "Postimehes" iganädalasi lühiartikleid pealkirjaga "Väiksed keelelised märkused". 1913. alustas Aavik "Uute sõnade
2008 külaline Madis Kõiv Lõputu kohvijoomine 2008 Dolores, Juan Preciado ema Juan Rulfo Pedro Páramo 2009 Luule lugeja koost. Priit Pedajas Arbujad Rollid mujal 2005 Kuningatütar George Orwell/ Mart Koldits Loomade farm Tallinna Linnateater 2005 Kylliki Lemminkäinen. Mäng Kalevala teemal Pärimusteater Loomine 2005 Anton Tshehhov/Aleksander Pepelyaev Kirsiaed Teater NO99 2006 Luise Andrus Kivirähk Rehepapp Endla Teater 2006 Keeleuuenduse lõpmattu kurv EMTA lavakunstikool ja Teater NO99 2006 Lombak Rudolf Reiman Painaja ja tundmatud Ludus rusticus 2007 Julie, Martha, Toomase õde Mart Kivastik Eesti asi Ühendus R.A.A.A.M. 2007 Wanda Leopold von SacherMasoch Veenuse armumängud Komöödiateater 2008 Anne Türnpu/Eva Klemets Katkuaja lood Nargen Festival Muu Mänginud filmides: Deus ex machina (2005), Nuga (2007), Georg (2007). Mänginud seriaalides:
Lilleküla Gümnaasium Johannes Aavik Referaat Koostaja: Madis Karu Tallinn 2019 Sissejuhatus Johannes Aavik on justkui esimene Eesti keeletehnoloog ja seega eesti keele arengus väga oluline inimene. Selle referaadi eesmärgiks on tutvustada Johannes Aavikut ja uurida rohkem tema tööst. Lisaks saada teada, kuidas ta mõjutas eesti keelt ja millega ta täpsemalt oma elu jooksul tegeles. Elulugu Johannes Aavik on sündinud 8. detsembril 1880 Randvere külas, Saaremaal. Ta suri 18. märtsil 1973 Stockholmis ja maeti sealsele metsakalmistule . Aavik oli eesti keeleteadlane, tõlkija ja esseist. Kuressaares õppis ta mitmes koolis ja tema huvi emakeele vastu sai alguse Kuressaare gümnaasiumis. Keeleõpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nežini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, ning viimase lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. “Aavik oli läbinisti filoloog, aga mitte eesti filoloog...
jne Mälestus Johannes Aaviku Selts asutati Tallinnas Nõmmel 26. septembril 1992. aastal. Seltsi juhib Helgi Vihma. 19. juunil 1992 avati Kuressaares Aaviku vanematekodus Saaremaa Muuseumi filiaalina Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum. Tunnustused 1938 Valgetähe III klassi teenetemärk 28. aprill 1940 – Eesti Kirjanduse Seltsi auliige Teosed Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastik (1921) Õigekeelsuse ja keeleuuenduse põhimõtted (1924) Keeleline käsiraamat (1932) Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika (1936) Kultuurilugu kirjapeeglis (1990) Lõpp. Aitäh, et kuulasite!
valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Tuntuks sai luuletustega ,,Noor-Eesti" albumitest. Fakte ja väiteid Villem Ridala on omapärane looduslüürik, tema tuntumad luuletused on ,,Kevade tunne" ja ,,Talvine õhtu". Ridala on eesti luules omaette vaatleja ja meeleolude kirjeldaja. Ridala oli Noor-Eesti keeleuuenduse tähtsamaid teostajaid. Ernst Enno Sündis Tartumaal Rannu kihelkonnas Valguta mõisas 8. juunil 1875. aastal. Tema isa Prits, endine Valguta mõisa kutsar, oli kõrtsipidaja. Peres valitses sügavalt usklik õhkkond: nii Prits kui ka ema Ann olid tõsiusklikud inimesed. Elu Koolihariduse omandamist alustas 8- aastasena Lapetukme vallakoolis. Pärast ta pandi Rõngu Paaslangi möldri tütre Auguste Blanki kodukooli, kus õpilaste väike arv suhteliselt korralikku haridust võimaldas.
NOOR-EESTI (Noor-Eesti tähistab eestikeelse linnakultuuri algust, modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle, eesti keeleuuenduse raamliikumist.) Aeg:1905-1915 Liikmed:G.Suits, Fr.Tuglas, B.Linde, J.Aavik, V. Grünthal-Ridala, A.Kallas, J.Oks. Nooremad liikmed: J.Semper, A.Alle. (Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare.) Stiil:Modernism. Eesmärk:Avardada eesti vaimset vaatepiiri senistest saksa ja vene mõjudest laiemale euroopalikule pinnale: integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi suundi. Uuendada kujutavat kunsti ja muusikat.
EESTI KEELE LUGU (lk 66–115) 1. Millisest algkeelest arenes välja eesti keel ning milline keel sarnaneb selle algkeelega enim? Läänemeresoome algkeelest, soome keelega 2. Nimeta eesti keele arengu kolm perioodi ning iseloomusta igat perioodi vähemalt kolme lausega. Kuni aastani 1200 vanaeesti keel - uuritakse võrdlev-ajaloolise meetodiga, õ-hääliku teke, kujunes 3 murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti 1200-1700 murrangueesti keel – eesti keel eristub teistest lms. keeltest, muutuste kohta leidub kirjalikke allikaid, tekkis vältevaheldus ja kaudne kõneviis. 1700 kuni tänapäev uuseesti keel – 1739. eestikeelne täispiibel, kujunes kaasaütlev kääne, muutused toimusid sihiliku keelekorralduse tagajärjel. 3. Miks keel muutub? (3 põhjust) Keelekontakt-kauplemine, naabrid Inimeste liikumine sõjad jms Teadlik keele arendamine 4. Mis on keele sotsioperiood? Iseloomusta kahte ee...
Noor-Eesti tegutses Tartu-Helsingi teljel, saades oma vahetud impulsid väga paljus Soomest, kus õppisid G. Suits, J. Aavik ja V. Grünthal ja elas pikki perioode F. Tuglas. Kuigi Noor-Eesti ideoloog ja juht oli luuletaja Gustav Suits, ei ole Noor-Eesti tähendus ainult kirjanduse uuendamises - samamoodi uuendati kujutavat kunsti ja muusikat. Noor-Eesti: eestikeelse linnakultuuri algust modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle eesti keeleuuenduse raamliikumist Noor-Eesti oli Tartus aastail 1903-1904 tekkinud kirjanduslik ja üldkultuuriline liikumine, mis seadis eesmärgiks kultuuriuuenduse ja pidas keskseks eurooplust. Selle tuumikusse kuulusid näiteks Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik ja Villem Grünthal-Ridala.
Johannes Aavik ja keeleuuendus 1880-1973. 93 aastat elas Eesti üks tähtsamaid ja juhtivamaid keelemehi, Johannes Aavik. Tundes end suutlikuna arendada Eesti keelt oma eluaja jooksul võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega, hakkas Saaremaa paljutõotav nooruk juba varakult tegutsema. Johannes Aavik sündis Pöide kihelkonnas Randvere külas Kõiguste vallakirjutaja pojana. Kuressaarde asus J. Aavik elama 7-aastasena ning seal veetis ta järgnevad 21 aastat. Keskhariduse omandas Aavik Kuressaare gümnaasiumis. Ta oli kooli parimaid õpilasi, lemmikõppeaineteks võõrkeeled. Lisaks koolis omandatud saksa, prantsuse, ladina ja kreeka keelele õppis ta iseseisvalt inglise ja soome keelt. Peale keskkooli lõpetamist suundus ta Nezini ajaloo filoloogia instituuti, seejärel Emajõe kaldale tunnustatud Tartu ülikooli, kust peale ühte aastat jätkas õpinguid naaberkaldal, Helsinki ülikoolis. Selle lõpetas Aavi...
Ajalo o line s ündmus Ee s ti po liitika 1910-1940 Te gi: Juhe ndaja: 1910 Noor Ee s ti liikumine · Tartus kokku tulnud noorte rühmitus · eestikeelse linnakultuuri algust · modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle · eesti keeleuuenduse raamliikumist Vahetuv Valitsus · I Riigikogu avamine 4 Jaanuar 1921 · II Riigikogu avamine 7 juuni 1923 · III Riigikogu avamine 22 juuni 1926 I Riigikogu · Asutaja kogu Esimees A. Rei · Riigikogu esimees O. Strandmann Eesti Vabariigi Valitsus 02.08.1923 26.03.1924 · Riigivanem - Päts, Konstantin Rahaminister - Vestel, Georg Siseminister - Einbund (Eenpalu), Karl (Kaarel) Välisminister - Akel, Friedrich Karl
Sergo Vares sündinud 14. septembril 1982 Rakveres. Kokku 24 filmis. Nooruspõlv Sergo Varese lapsepõlv möödus Rakveres. Pisikesena pidas tulevane näitleja väga armsaks vanavanemate kodu Võsul, kus poiss kõik kooli suvevaheajad tavatses veeta. Ka praegu, täiskasvanuna, eelistab Sergo väikesi linnu suurtele, pikema Tallinnas olemise peale igatseb ta ikka tihti üksi olla ja rahu nautida. Enne Eesti Muusika ja Teatriakadeemia Kõrgemasse Lavakunstikooli astumist oli ta teatriga vaid vaevu kokku puutunud. Vastupidiselt paljudele teistele tasemel näitlejatele polnud see amet tema lapsepõlveunistus. Teda huvitas kirjutamiskunst, mida ajakirjanduse näol Tartu Ülikoolis isegi aastakese õpiti. Sergo lavakunstikooli õppima sattumisel olid 'süüdi' sõbrad, kellega koos sinna karmi konkursiga kooli sisse saada püüti. "See oli justkui mingi vooluga kaasaminek , ega ma aru saanudki, kuhu ja mis ja miks. Asjad lihtsalt kulgesid iseenesest. Katsetel...
Eesti keele kontrolltöö 1)Millisest algkeelest arenes välja eesti keel ja milline keel sarnaneb selle algkeelega enim? Eesti keel arenes välja läänemeresoome algkeelest Kõige rohkem sarnaneb sellega soome keel. 2)Nimeta eesti keele kolm arenguperioodi ning iseloomusta igat perioodi vähemalt kolme lausega. Vanaeesti keel (kuni aastani 1200) Pole säilinud kirjalikke allikaid ning seetõttu saab selles toimunud muutustest aimu ainult võrdlev-ajaloolise meetodi abil. Üks varaseimaid muutusi oli õ-hääliku tekkimine Suurenesid murretevahelised erinevused Eesti- ja Liivimaa aladel ning sp kujunes välja kolm murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti. Murrangueesti keel (1200-1700) Sellel perioodil toimunud keelemuutuste tulemusel kujunes välja tänapäeva eesti keele põhijooned Eesti keel eristus teistest läänemeresoome keeltest Keelemuutuste kohta kirjaliku...
''Kerkokell'' E.Enno- Avameelselt tundeline.sümbolistiklik luuletaja. Laululise luule traditsioonide rajaja Eestis. Luuletused: ''Rändaja'' sai tuntuks filmi ''Nipernaadi'' kaudu. Lasteluule kogu:''Üks rohutirts läks kõndima''. V.Ridala-Looduslüürik. Luulel impressionistlikud omadused. Lüürikas on keskne koht rannaloodusel. Luule väljendab üksikinimese suhet maailmaga-eraldustunnet ja soovi see ületada. Tuntumad luuletused:''Kevade tunne'', ''Talvine õhtu''. Ridala oli N.E keeleuuenduse tähtsamaid teostajaid. Fr.Tuglas- Pani aluse eesti uusromnatismilisele proosale ja kujundas kunstinõudliku novelli. Kogu Tuglase ilukirjanduslik looming on meie kirjandusloo seisukohalt märkimisväärne, omad laadis esinduslik ja heatasemeline. Novelliraamatud: ''hingemaa''(1906), ''Saatus''(1917), ''Raskuse vaim''(1920). Romaanid: ''Felix Ormusson'', ''Väike Illumar''. Reisikirjad:''Teekond Hispaania'', ''Teekond Põhja-Aafrika''
Otsiti kunstide vahel seoseid. Tugeva saksa ja vene kultuuri mõju vastukaaluks hakati tähtsustama skandinaavia, prantsuse ja itaalia eeskujusid. Õieti alles Noor-Eestiga tekib eesti kirjandusse stiil. Ühiskondlike, rahvahulki erutavate probleemide asemel tõstsid nooreestlased imetletavaks üksikisiku kordumatuse ja individuaalsuse. Noor-Eesti tähistab: eestikeelse linnakultuuri algust modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle eesti keeleuuenduse raamliikumist Saavutused Noor-Eesti saavutused kirjanduse arengus on kaalukad. Rühmituse tegevuse aegu avaldatud Suitsu ja Ridala ilukirjanduslik looming on jäänud püsima klassikaliste saavutustena. Tuglas tõi kunstiküpseid novelle, Oksalt ilmus romantiliste ja naturalistlike sugemetega proosat ning luulet. Nooreestlased toetasid Juhan Liivi kuigi paljud teda ei mõistnud. Nad andsid 1909. a. välja Liivi luuse valimiku
Sel perioodil tugevnes saksa keele mõju, siia langeb piiblitõlke ilmumine ja koos sellega ungari kirjakeele regionaalsete keskuste tekkimine. 18. sajandi lõpp tähistab uusungari perioodi algust. 1830. aastail sai ungari keel seadusandluse keeleks, vahetades välja senise riigikeele ladina keele. Selle perioodi kõige märkimisväärsem keeleline sündmus oli keeleuuendus, millele aitasid kaasa mitmed tuntud kirjanikud-luuletajad. Sündis ühtne ungari kirjakeel. Kuigi keeleuuenduse erinevatel perioodidel püüti võõrsõnade sissevoolu tagasi tõrjuda, võib tänapäeva ungari keelest leida rohkesti uuemaid rahvusvahelisi rändsõnu (rádió `raadio', tévé `televiisor'). Kirjakeele kõrval elas edasi ja rikastus ungari rahvakeel ja rahvaluule. Ungari keele murded eksisteerivad ka tänapäeval (eristatakse kaheksa murdeala), kuid need erinevad üksteisest ja kirjakeelest vähem kui 1920. aasta Trianoni rahu tagajärjel piiride taha jäänud ungari murded.
EKS keeletoimkonna soovitused Veski moodustas kümneid tuhandeid termineid, paarsada üldkeele sõna. Murdesõnu (kodumurre: idamurre, nt käpik), Wiedemanni tüvesid. Tuletised, liitsõnad. Võttis kasutusele ebaproduktiivseid liiteid. Õpetas eesti keele struktuuri, eesti keelt muukeelsetele, kirjandust jne. Tegelik eesti kirjakeel. Juhatas ka KKI sõnaraamatute ja õigekeelsuse sektorit. 11. Johannes Aavik ja keeleuuendus. 1912-1924 keeleuuenduse kõrgperiood. 1913 ,,Keele kaunima kõlavuse poole" (artikkel Eesti Kirjanduses). "Enne riist, siis teos; enne keel, siis kirjandus." 1924 ,,Keeleuuenduse äärmised võimalused" (kirjutatud 1914-1918). "Keeleuuenduse kurv tuleb lõpmattuseni tõmmata." Keel kui tööriist, masin: väljendab mõtteid, mõjub esteetiliselt. Parandada, arendada kõikvõimalike vahenditega. Sõnavara rikastamine sõnavara rikkus määrab keele väärtuse. Väljenduse lühidus.
phil. J. Aaviku sulest "Keelelised märkused", milles ta hoiatab "arusaadaval vestetoonil keelevigade eest. 1912. aastast J. Aavik töötas eesti ja prantsuse keele õpetajana Tartu kaheksaklassilises kommertskoolis. Alates 1912. a. detsembrist hakkab J. Aavik välja andma perioodikas ilmuvate artiklite kõrval väikesi brosüüre, milles ta selgitab üksikküsimusi nii õigekeelsuse kui ka keeleuuenduse alalt. Keeleuuendusettepanekute tegelikuks rakendamiseks andis Aavik välja sarja "Katsed ja näited" IIV (19151920), mille grammatilises sissejuhatuses tutvustas ta uusi keelendeid ja tekstinäidetes demonstreeris nende tarvitamist. 1920. aastal ilmuvad Aaviku sulest brosüürid "Kas ü vi y? Y!" "uma lõpulised refleksiivid", "Rahvamurded ja kirjakeel". Nõjatudes soome keele eeskujule, soovitab ta kirjas tarvitusele võtta ü asemel y
Kui palju on maailmas keeli?- täpset arvu ei tea keegi, kuid enamik teatmeteoseid väidab, et u 6000-7000, kuid on pakutud ka 3000 ja 10 000. suur kõikumine on tingitud sellest ,et keeli on väga raske kokku lugeda. Kõigub ka avastatud keelte arv, sest väiksemaid keeli sureb märkamatult välja. Kui palju on eri keeltel kõnelejaid?- keelte enamiku kõnelejaskonna suuruse kohta puudub igasugune informatsioon. Valdav enamik maailma keeli on väikesed, nende kõnelejate arv ei ulatu üle 100 tuhande. Kuidas keeli liigitatakse?- kasutatakse põhiliselt kaht liigitust: tüpoloogilist ja geneetilist. Tüpoloogilise liigituse aluseks on struktuurierinevused, geneetilise liigituse aluseks keelesugulus. Keelesuguluse tuvastamine- keelesuguluse tuvastamiseks otseseid andmeid on väga napilt. Algkeeled on palju varasemad, et nendest mingeid kirjalikke andmeid säilinud ei ole. Seetõttu keelesuguluse tuvastamiseks kasutatakse põhiliselt võrdlev-ajaloolist meeto...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-14 sajand läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest eristumise tulemusel. Esimesed ülestäheldused pärinevad 13.sajandist(sõnu ja kohanimesid) . Kontakt oli indoeuroopa keeltega kust tuli ka palju laensõnu. Taani hindamisraamat ja Läti Hendriku kroonika. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. 1637 Esimene grammatika, Heinrich Stahl Misjonilingvistika. Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele.Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis, kuus ladina käänet. 1648 Lõuna-eesti grammatika. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" . Pikk vokaal, palatalisatsioon, 5 käänet. 1660 Põhja-eest...
EESTI KIRJAKEEL 20.sajand - … Kirjakeele ühtlustumine “Keel ja ühiskond” X klassile 11. ptk Mare Hallop 25.10.2013 KiNG 30.10.2012 Üldiseloomustus 20. saj algupoolel eesti kirjakeele kultuurkeeleks kujundamine 1918 – 1939: o arenes teaduskeel, o kujundati teadlikult eri alade terminoloogiat, o mitmefunktsiooniline kirjakeel (ametlik suhtlus, õiguses, majanduses, teadus-, ilukirjandus-, ajakirjandustekstides). Pärast I ms taastati keelekorraldus 1947, kus nõukogude ajal kohustuslikkus keelekorralduses - üks kindel õige variant, tänapäeval – kirjakeelde sobivate variantide paljusus, soovitused üldsusele. Praegu: o sihikindel ja otstarbekohane keelekorraldus, ...
vastased. Veski tähtsus eesti keelekorralduse ajaloos: eesti kirjakeele ühtustamine, suutis eesti sõnavara (eriti oskussõnavara) rikastada. Tõi ulatuslikult juurde tuletisi, liitsõnu, murdesõnu. Haruldasemate sõnaloomeviiside rakendamine – otse ehk nulltuletus (pärgmana, tõdema) ning tagasituletus (ajendama > ajend, eelistama > eelis, tõendama > tõend. • Johannes Aavik – eesti kirjakeele sõnavara ja grammatika arendaja, keeleuuenduse algataja, teoreetik ja rakendaja. Keelt tuleb parandada kõigi vahenditega, kuni päris tehislikeni välja. Eesti keele arendamine niisama rikkaks kui vanad kultuurkeeled. 1. Otstarbekohasus, millele alluvad rikkus; selgus ja täpsus; lühemus; kergeõpitavus ja -omandatavus. 2. Ilu, sellele alluvad: häälikuline kõlavus ehk eufoonia; lühemus; stiilis-psühholoogiline ilu. 3
V 1915 Rühmitusse kuulusid: Tuumiku moodustasid Gustav suits, Friedeberg Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, V. Grünthal - Ridala, Ainu Kallas, Jaan Oks 1912.aastal registreeriti Tartus Eesti Kirjanikkude Selts Noor-Eesti liikmeid oli 61 Noor-Eesti üks eesmärk oli integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduse uusi suundi. Noor-Eesti tähistab eestikeelse linnakultuuri algust. Veel iseloomustab Noor-Eesti modernismi ja uus romantismi võitu realismi üle. Tähistab eesti keeleuuenduse liikumist. Noor-Eesti jaguneb kolme perioodi I 1901-1905 ettevalmistav, isamaalik, rahvuslik II 1905-1909 revolutsioonilis-sotsiaalne III 1909-1916 kunstilis-esteetiline Noor-Eesti arvustuslikud tööd on ajastu mõttes tõeliselt silmapaistvad. Senisega võrreldes käsitleti suhet lugejaga teist moodi, eesmärgiks oli luua Eestis intelligentsikirjandust ja pöörduda eeskätt haritud lugeja poole. Noor-Eesti rühmitus hakkas hajuma 1916. Rahvahulkadeni nooreestlaste looming ei
eeskujusid; vahendajaks ja kontaktiloojaks kujunes Soome, kus kaua aega elasid mitu Noor-Eesti juhttegelast. Oluline mõju oli ka pärast 1905. aastat Pariisis pagulastena elanud kirjanikel ja kunstnikel. Kunstiloomingu rõhutatud teadlikkuse nõue tõi kaasa vahetu kokkupuute Euroopa modernismiga (impressionism, sümbolism, juugend), varasemate Eesti kirjanike (Kristjan Jaak Petersoni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Juhan Liivi) ümberhindamise, stiili- ja vorminõudlikkuse kiire kasvu ning keeleuuenduse. Kõrgtasemeni jõudsid lüürika ja lühiproosa (novell, essee, kirjanduslik manifest); kirjandusteadust avardati voolu- ja vaimuloolise, sotsioloogilise ja biologistliku mõistestikuga. 6 Noor-Eesti juhtmõtted suunasid tugevasti ka kujutavat kunsti, raamatukujundust ning kunsti- ja teatrikriitikat. Korraldati neli kunstinäitust (1910–11, 1912, 1913 ja 1914), kus
1. Küsilause ja hüüdlause Küsilauses on küsisõna kohe algul. Käksiva kõneviisis on mitmuse esimene pööre kõrgstiilne nt: Lulgem üks isamaa laul! Argistiilis eelistatakse kindlat kõneviisi nt: sööme või ärme sööme. Kindel kõneviis annab käsule kõrgema kategoorilisuse kui käskiv kõneviis nt: Sa tuled kohe siia. Tavalise kategoorilise käsu väljendajad kõnekeeles on küsilauses, mida kasutatakse käsuväljendamiseks käskiva intonatsiooniga nt: Kas jätad juba järele! Kaudne käsk vormistatakse möönva kõneviisi abil nt: Rohelised kogunegu koolimaja ette. Soovlaused ehk hüüdlaused algavad sidesõnaga kui või tingivas kõneviisis verbiga nt: Kui pääseks vaevast! Võetaks meid tõsiselt! Segedased on ka verbita soovlaused, kindlates situatsioonides kasutatavad standart väljendid nt: Tere hommikust! Nõrgemat käsku väljendava hüüdlause intonatsioonilised erinevused väitlausest on vähe märgatavad ning kirjas selle lõpus hüüu märki ei kasutata nt: Lähme t...
allikaloendisse pannakse kirja kõik materjalid, mida oled oma töös kasutanud. Kindel järjekord allika kirjutamisel Autor (perekonnanimi ja eesnimi); ilmumisaeg (ilmumisaasta järele pannakse punkt); pealkiri, andmed toimetaja kohta (vajadusel); andmed kordustrüki kohta; ilmumiskoht ja kirjastuse nimi (nende vahele pannakse koolon). Näide: Aavik, Johannes 1924. Keeleuuenduse äärmised võimalused. Tartu: Kirjastus Istandik. -> Aavik 1924 Näide 2: Eesti keele sõnaraamat ÕS 2006.( Neljas, täiendatud trükk). Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. -> ÕS 2006 Kogumikuartikkel Kui artikkel on võetud ajalehest, ajakirjast või kogumikust, siis tuleb viitekirjesse lisada artikli ilmumiskoha andmed
11. J. V. Veski keelekorralduslikud põhimõtted lk 109 – 110 - otstarbekus, süsteemsus, kõik arendamiseks vajalik leidub keeles endas. 12. J. V. Veski sõnavara arendajana - nt soojalembene bioloogias (kr thermophilos), hulktahukas matemaatikas (kr polyedron), käendus (vn порука) õigusteaduses, taandareng (sks Rückbildung) ja kaljukass (norra fjellfross) zooloogias, praegu eelistavad zooloogid sõna ahm). 13. J. Aaviku keelearenduse põhimõtted, lk 106 - Keeleuuenduse aluseks oli J. Aavikul kolm põhimõtet: otstarbekus, ilu ja rahvuslik omapära. Vastuoluline koosmõju nende rakendamisel tagab keele püsimiseks vajaliku muutumise. J. Aavik modelleeris ideaalset rahvuskeelt ruumilise kompositsiooni põhimõttel: ta soetas uuteid nii lünkade täiteks kui ka halbade keelendite asemele või neile abiks. 14. J. Aavik sõnavara rikastajana, lk 107 + konsp - Aavik tõi kirjakeelde
krt! ´ kurat!´, rmtk ´raamatukogu´, kindl´kindel´. Häälikuühendeid, mida annab märkida ühe tähega, nii ka märgistatakse, nt rafa ´rahva´ , wafa ´vahva´, märxa ´märksa´, tulex ´tuleks´, näidataxe ´näidatakse´; sõna alguse h kipub kaduma , nt omme, elistama. Puuduvad või raskesti kättesaadavad täppide ja katustega tähed asendatakse , nt 2kki lykkan tartu-s6idu reedele, v2gev zhest. Aaviku keeleuuenduse pooldajad on SMSi tulekuga saanud võimaluse oma registrid valla päästa. I-mitmuse, i-ülivõrde, lühikese sisseütleva, infinitiivide ja kesksõnade kasutamine on lühisõnumites omal kohal, seda ka juhul, kui kirjakeele norm näeb ette teisiti, nt keni, kalleim, taru ´Tartusse´ ,rääki, olnd, kokku lepit, m6eld-teht ´mõeldud-tehtud´. Kuna SMSis ei ole ruumi raisata, kasutatakse kõiki võimalusi sõnade kokkukirjutamiseks.
· Õpetas eesti keele struktuuri, eesti keelt muukeelsetele, kirjandust jne. Tegelik eesti kirjakeel · 1938 (65.a) pensionile, 1944 kutsuti ülikooli tagasi, oli eesti keele kateedri juhataja kuni 1965. · Juhatas ka KKI sõnaraamatute ja õigekeelsuse sektorit 10. Johannes Aavik (1880-1973) ja keeleuuendus. · Õppis Helsingi ülikoolis romaani ja soome filoloogiat · Keeleteaduslikud artiklid Noor-Eesti elbumites, Eesti Kirjanduses · 1912-1924 keeleuuenduse kõrgperiood · ,,Enne riist, siis teos; enne keel, siis kirjandus" · Keel kui tööriist, masin: väljendab mõtteid, mõjub esteetiliselt. Parandada, arendada kõikvõimalike vahenditega. · Sõnavara rikastamine: sõnavara rikkus määrab keele väärtuse. Väljenduse lühidus: sõnaühend liitsõna tuletis tüvisõna · Laenamine: uute tüvisõnade hankimine muudest keeltest parim viis. Oluline häälikuline sobivus eesti keelde, mitte algupära
võrdsus võimaldaks naistel kirjutada. Eitatakse traditsioonilisi meeste ja naiste stereotüüpe. Prantsuse feminism - usutakse, et naiste kirjutamine peaks oma loomult olema radikaalne. Tuleb uuesti leiutada keel ja kirjutamine nii, et need eristuksid ,,meeste väljendusviisist". Ameerika 4 feministid propageerivad keeleuuenduse asemel tekstuaalset lugemist vastandudes traditsioonilisele meeste-kesksele kultuurile. 1 2. Feminism Feministid õhutavad naisi patriarhaalse korra või teadvuse vastu. Nad määravad naisõiguslaseks olemise põhijooned. Feministe huvitab peamiselt naiste olukord ühiskonnas ning nende poliitiline esindatus. On olemas naine kui bioloogiline olend ning naissugu, kes on kombinatsioon kultuuriliselt ja sotsiaalselt kohandatud isikust. Veel eristuvad naisõiguslased, kes on
Pajusalu) · Soome laenud, eriti abstraktne sõnavara · Oskuskeele süstemaatilise arenduse algus 1907-1917 - 9 oskussõnastikku, üle 8400 termini · Oluliseks grammatilise varieerumise probleemid · 1908-11 neli keelekonverentsi (Tapa, Tartu, Tallinn, Tartu): variantsus ja ortograafia · Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat 1918 esimene ÕS; tähtteos! Johannes Aavik (lõi vastupidise printsiibi): · keeleuuenduse kõrgaeg 1912-1924 · Keeleuuenduse äärmised võimalused (1924) mida KU tähendab ja kuidas sõnu luua! · Keel on masin, inimtoimingu abinõu, riist, millele tuleb vaadata inseneri pilguga, kes nähtusi oma otstarvete kohaselt püüab painutada keel on kunstlik ja inimene saab seda oma tahtmist mööda muuta · eesti keel vaene, puudub hulk vajalikke oskussõnu, puuduvad võimalused täita XX sajandi haritlaskeele rolli
Tuumiku moodustasid-Gustav Suits, Fr. Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala. Aino Kallas, Jaan Oks. 1912 registreeriti Tartus Eesti Kirjanikkude Selts Noor-Eesti. Asutajaliikmeid oli 61. Selts tegeles liinil Tartu-Helsingi. Noor-Eesti üks eesmärke oli integreerida Prantsuse, Itaalia ja Skandinaavia kirjanduse uusi suundi. Noor-Eesti tähistab eestikeelse linnakultuuri algust. Modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle. Tähistab Eesti keeleuuenduse liikumist. Rühmitus jagatakse kolme perioodi: I 1901-1905-Ettevalmistav ja isamaalik-rahvuslik. II 1905-1909-Revolutsioonilis-sotsiaalne III 1909-1916-Kunstilis-esteetiline Noor-Eesti arvustuslikud tööd on ajastu mõttes tõeliselt silmapaistvad. Senisega võrreldes käsitleti suhet lugejaga teistmoodi, eesmärgiks oli luua Eestis intelligentsikirjandust ja pöörduda eeskätt haritud lugeja poole. Rahvahulkadeni nooreestlaste looming ei jõudnud, sest haritlastest
- Keelatud autori maine ja maik. metafüüsilise taseme pärast. - Eesti eksistentsi mudelite lammutamine enda või teiste poolt. Pidev teelolek, otsimine. Pakub sellele tröösti. Milles seisneb ,,Noor-Eesti" liikumise uuenduslikkus? Millised on ,,Noor-Eesti kultuuriideoloogiline platvorm, esteetilised tõekspidamised ja suhtumine keele arendamisse · eestikeelse linnakultuuri algust · modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle · eesti keeleuuenduse raamliikumist. - Johannes Aavik: Soome keel eeskujuks! Instruktiiv tootlikumaks! Tehistüved! Maha germanismused! Jaan Oksa proosa temaatilised ja stilistilised eripäradUnustuse rüppe kadumise motiivid. Oks ei otsi väljapääsu, ta ainult vaatleb ja maalib pilte. Sünged on need ja ilged, kuid kunstipärased. Naistevihkaja. Lähtus sõnamaagiast sõnakunstnik. Kuna Oks elas survevõimu ajal, pärinevad tema tegelased ,,vaevademaalt" ja ,,rõhutud
*“Talvine öö“, „Rahus“ - Avar kõiksustunne: *sümbolistliku „teise maailma“ olemasolu *“Talvine õhtu“ „Kevadetunne“ – maastike avatus, vaade kaugusesse - Väljendab üksikinimese suhte maailmaga: *inimese üksiolek *eraldatustunne, soov seda ületada *tema inimene kuulub 20.sajandi tuulisesse maailma Ridala uuenduslik keelekasutus - Noor-Eesti keeleuuenduse tähtsamaid teostajaid - kasutas haruldasi ja senitundmata sõnu - tema esimesed luulekogud on varustatud sõnaseletustega - Ridala loomingu kaudu on kirjakeelde jõudnud näiteks : mulje, võigas, ihar, hääbuma, ulgumeri - tundmatuks on jäänud sõnad murelane, muhetama, kanane Ekspressionism - prantsuse keeles väljendus, ilme - 20.sajandi esimesel veerandil (kirjanduses u 1910-1925)
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Gr...
puhastamises kõigest kogemusel põhinevast, võimalikult jäägitus keskendumises ,,grammatilisele kujundile" ja rõhutatud hoolimatuses ,,leksikaalse komponendi" vastu. 4. Üldised muutused 90ndate luule poeetikas. Kõigepealt ja kõige silmatorkavamalt muutis ilmet KEEL. Luulesse paiskuvad kõikvõimalikud allkeeled (släng, võru murre), võõrkeeled, keeledeformatsioonid, eri ajastukeelte stilisatsioonid, taasavastatakse Aaviku keeleuuenduse äärmisi võimalusi jne. Aegamööda saab eriti oluliseks nende ,,teiste" keelte omavaheline mäng, sageli ka ühe ja sama luuleteksti piires. ,,Lüürilise mina" muutus. Traditsiooniline: mina=autor (üsna lähedane). Uuemas luules ei pruugi nii olla, märgatavalt rohkem kasutatakse kõikvõimalikke maske, rolle. Mõnes mõttes on kogu luule nüüd ,,rolliline", ,,mänguline". Too ,,roll" võib näiteks korduvalt vahelduda ühe
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud. Esimesed eestikeelsed ülestähendused pärinevad 13. Sajandist. Algselt märgiti üles sõnu ja kohanimesid. Läti Henriku kroonikas olid ka 3 esimest eestikeelset lauset. 16. Sajandi algupoolel Kullamaa käsikiri, kus olid sees kolm palvet (issameie, Ave Maria ja usutunnistus). 16. Sajandil esimene grammatika (Stahl), hakkas ilmuma ka ...
Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hilje...
huvitav; ennustama, õnnitlema, säästma, tootma, harrastama. Soome keelest laenamine on loomulik ja lihtne, sõnadel puudub võõrsõnasusaste, häälikuliselt on hõlpsasti kohendatav. Tänapäeval tuleb palju sõnu argikeelde, nagu viikarid, lühkarid, ale, pomo, relakas, lebo. Muudest laenudest erinevalt on suurem osa soome laenudest teadlikult kirjakeeles kasutusele võetud. Varasemad neist laenati 19. sajandi lõpus, suurem osa keeleuuenduse käigus 20. sajandi esimesel veerandil. Enamik soome laenudest kuulub abstraktsesse sõnavarasse, see eristab neid teistest laensõnarühmadest. Nende hulgas on palju tuletisi, mille tüved olid eesti keeles juba varem olemas. Soome keele kasutamine uudissõnade allikana oli võimalik seetõttu, et 19. sajandi keskpaigast alates kujunes elav kultuuriline suhtlemine eesti ja soome haritlaste vahel. Kirjakeele kaudu kasutusele võetud soome
Praktiline väljund: 5 kirjanduslikku albumit, mis sisaldavad tõlketöid, originaal kirjandust, lisaks ilukirjanduslikke ja kirjandusteaduslikke töid. Albumid on kunstiliselt kujunduselt väga kõrgel tasemel, kaastööd tegid Nikolai Triik, Konrad Mägi. I ALBUM (1905) kaastöö J. Liivilt, A. Kitzbergilt, F. Tuglaselt, M. Underilt, G. Suitsult. Kunstiline tase enneolematu, väga hea. Algab Suitsu artikliga ,,Noorte püüded" seletab lahti NE eesmärgid. Keeleuuenduse algusega eesti keeles on tugevalt seotud Johannes Aavik. Ta propageerib uuendusi ja uute sõnade toomist. Suits annab ülevaate Petersoni loomingust. Ilukirjandusliku poole pealt saab suursündmuseks Ridala luuletus ,,Talvine õhtu" väga hea impressionistliku luule näide. Lisaks veel ilukirjanduslikke lugusid Aino Kaldalt, Tuglaselt. II ALBUM (1907) keskendub ilukirjandusele, teaduslikku ja programmilisust vähem. Tuglase novell ,,Jumala saar". Kogumik Suitsu luuletusi.
Eesti juhttegelast. Oluline mõju oli ka pärast 1905. aastat Pariisis pagulastena elanud kirjanikel ja kunstnikel. Kunstiloomingu rõhutatud teadlikkuse nõue tõi kaasa vahetu kokkupuute Euroopa modernismiga (impressionism, sümbolism, juugend), varasemate Eesti kirjanike (Kristjan Jaak Petersoni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Juhan Liivi) ümberhindamise, stiili- ja vorminõudlikkuse kiire kasvu ning keeleuuenduse. Kõrgtasemeni jõudsid lüürika ja lühiproosa (novell, essee, kirjanduslik manifest); kirjandusteadust avardati voolu- ja vaimuloolise, sotsioloogilise ja biologistliku mõistestikuga. Noor-Eesti juhtmõtted suunasid tugevasti ka kujutavat kunsti, raamatukujundust ning kunsti- ja teatrikriitikat. Korraldati neli kunstinäitust (191011, 1912, 1913 ja 1914), kus esinesid Nikolai Triik, Konrad Mägi, Jaan Koort,
Sel perioodil tugevnes saksa keele mõju, siia langeb piiblitõlke ilmumine ja koos sellega ungari kirjakeele regionaalsete keskuste tekkimine. 18. sajandi lõpp tähistab uusungari perioodi algust. 1830. aastail sai ungari keel seadusandluse keeleks, vahetades välja senise riigikeele - ladina keele. Selle perioodi kõige märkimisväärsem keeleline sündmus oli keeleuuendus, millele aitasid kaasa mitmed tuntud kirjanikud-luuletajad. Sündis ühtne ungari kirjakeel. Kuigi keeleuuenduse erinevatel perioodidel püüti võõrsõnade sissevoolu tagasi tõrjuda, võib tänapäeva ungari keelest leida rohkesti uuemaid rahvusvahelisi rändsõnu (rádió 'raadio', tévé 'televiisor'). Kirjakeele kõrval elas edasi ja rikastus ungari rahvakeel ja rahvaluule. Ungari keele murded eksisteerivad ka tänapäeval (eristatakse kaheksa murdeala), kuid need erinevad üksteisest ja kirjakeelest vähem kui 1920. aasta Trianoni rahu tagajärjel piiride taha jäänud ungari murded
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
