Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti keele reeglid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas ta nimi ongi ?
  • Kuidas tsitaatsõna kirjutada ?
  • Kuidas tsitaatsõna käänata ja pöörata ?
  • Kuidas numbreid rühmitatakse ?
  • Kuidas numbreid tekstis paigutada ?
  • Mitmenda? mitmendat ?
  • Kuidas arvsõnale käändetunnus lisatakse ?
  • Millal arvsõnale käändetunnus lisatakse ?
  • Millal kasutatakse suurtähtlühendeid ?
  • Mitut moodi lühendada ?
  • Millal on lühendis sidekriips ?
  • Kuidas lühendeid lugeda ?
  • Kuidas lühendeid käänata ?
  • Kuidas kirjutatakse ladinakeelsed lühendid ?
  • MIS LIIKI VÕI LAADI ?
  • KELLE VÕI MILLE ?
 
Säutsu twitteris

Lugeda lisa raamatutest „Eesti ortograafia “ ( Tiiu Erelt ) ja „Lause õigekeelsus“ (Mati Erelt)
KEELENÕU
● Keelenõu
* Keelenõu töötab tööpäeviti kella 9–12 ja 13–17 telefonil 631 3731 .
* ÕS 2006 (kirjakeele normi alus). Kättesaadav Internetis aadressil http://www.eki.ee/dict/qs2006/
* „Eesti keele käsiraamat”
* „Eesti ortograafia”
* „Keelenõuanne soovitab ” (1, 2, 3)
* www. keelevara .ee, www. keeleveeb .ee
* ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel
● ÕSi kasutamine
+ liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane
. vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima
' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's
{ } looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida), nt {drel'l+ puur } → trel'l, trel'l+puur
parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup
‹ › noolsulud (andmed häälduse, morfoloogia ja rektsiooni kohta), nt citysiti ›, arutlemine ‹12: - mise ›, .kaasnema ‹51; millega›
[ ] nurksulud (sõna võib tarvitada nii sulgudes oleva osaga kui ka ilma selleta), nt rutem [ini]
.suhkur ‹8: .suhkru, .suhkrut›
VEAOHTLIKKE SÕNAVORME
● käändsõnu
arutati seaduse eelnõu, otsib keedu nõu
mõru rohtu , vilu ilma, tragi poissi (pesa-tüüpi sõnad)
album : albumite, baarmen : baarmenite, kaamel : kaamelite (õpik-tüüpi sõnad)
suhkur: suhkrut, vaagen : vaagnat (number-tüüpi sõnad)
kümmekond : kümmekonna, sadakond : sadakonna
kohv, kehv, kõhn
puder : putrude
peente kommete
viis : viit, kuus : kuut
süsi, vesi, mesi, esi, tõsi, susi käänduvad nagu käsi (susi : soe : sutt )
taltsas, kitsas , ablas, aldis , kubjas, siiras, võõras, kärbes jne käänduvad nagu hammas
(taltsas : taltsaste)
laine : lainete
küünal : küünalt
mõlemad : mõlemate
● pöördsõnu
töötama : töötada, taotlema : taotleda
käskima : käsin
naasma : naasin, möönma : möönsin
oskama : osanud
kaebama : kaevanud
● Lühike ülivõrre
lik-lõpulised sõnad: õnnelik : kõige õnnelikum ehk õnnelikem
Võrdlusastmeid ei saa moodustada sõnadest minimaalne, maksimaalne, optimaalne, sest need tähistavad juba omaduse kõrgeimat määra.
LAUSE ÕIGEKEELSUS
H 2. Võõrmõjulised ühend- ja väljendverbid.
Seadused tuleb ümber vaadata > Seadused tuleb üle vaadata
See on ülemuses kinni > See oleneb/sõltub ülemusest.
H 3. Liiased ühend- ja väljendverbid.
Ümber töötlema > töötlema, ümber töötama
H 4. Öeldise ajavorm .
H 5. Tuleviku väljendamine. Väldi saama-tulevikku.
Siin saab olema kaks maja > Siia tuleb/ehitatakse kaks maja.
H 6. Poolt-tarind.
See ettepanek lükati valitsuse poolt tagasi > Selle ettepaneku lükkas valitsus tagasi.
H 7. Öeldise eitav ja jaatav vorm.
Ta ei söö ei liha ega kala. Ta ei söö ei liha, ei kala.
Vastandus mitte … vaid. Mitte isa läheb reisima , vaid ema > Mitte isa ei lähe reisima, vaid ema.
H 8. Lauselühendeid.
* maks-lühendiga saab vältida et-lausete kuhjumist, kuid seda ei tohiks kasutada ma- või mas-lühendi asemel.
Jüri tahtis püsti tõusta, et rõhutada sellega, et ta kavatseb lahkuda >
Jüri tahtis püsti tõusta, rõhutamaks sellega, et ta kavatseb lahkuda.
Direktor läks Pärnusse sõlmimaks lepingut > Direktor läks Pärnusse lepingut sõlmima.
* v- ja tav-lühend: A on B-ga kokkulangev > A langeb B-ga kokku.
H 9. Nominaalstiil.
Teostab valuutavahetust > Vahetab valuutat. Tegeleb korteri remondiga > Remondib korterit.
H 10.
Omamise väljendamine.
Ma ei oma mingit ettekujutust teie tööst > Mul ei ole mingit ettekujutust teie tööst.
Kaassõnade läbi ja tänu kasutus.
Läks läbi metsa.
Läbi õppimise > õppimise teel /õppimisega.
Sõnal tänu on positiivne tähendus, seda ei kasutata negatiivses kontekstis: Tänu kontrolli puudumisele jäi ettevõte kahjumisse > Kontrolli puudumise tõttu jäi ettevõte kahjumisse.
Aja väljendamine.
kord, aasta, kuu, nädal, päev, õhtu võivad olla alalütlevas ja nimetavas käändes:
Viimane kord = viimasel korral, eelmine aasta = eelmisel aastal, pühapäev = pühapäeval
Kell on kümme minutit üle kahe > Kell on kümme minutit kaks läbi ~ Kell on kümme minutit kolme peal.
H 11. Tarbetud lt-määrsõnad. Töö tuleb koheselt lõpetada > Töö tuleb kohe lõpetada.
H 12. Bürokraatiakeel.
täna, hetkel, momendil > praegu, nüüd, tänapäeval, parajasti
kaasaegne > tänapäevane, moodne, ajakohane, nüüdisaegne
seoses, raames, korras, osas
H 13. Ühildumine.
Hulgasõnad osa, enamik, muist, mitu, paar, tosin puhul on öeldis ainsuses: Saalist lahkus mitu saadikut.
Kolm meest lükkavad paati vette.
Paati lükkab vette kolm meest.
Umbes kolm meest lükkab paati vette.
Ta silmad muutusid rõõmsateks > Ta silmad muutusid rõõmsaks.
Ära liialda sõnaga erinev: Riiet on kolmes värvitoonis (mitte: kolmes eri(nevas) värvitoonis).
H 14. Kas omastavas käändes täiend või määrustäiend?
Esimene osa kirjutisest > kirjutise esimene osa
Tellimus piletitele > piletitellimus
H 15. Lisandi ühildumine.
INIMESE nimi:
dirigent Eri Klasile, laulja Koit Toometa, õpetaja Mari Metsaga, direktor Rein Raja sõnul … ajaloolase Küllo Arjakase sõnul … õpilase Peeter Piiriga, külalise Maret Maripuu sõnavõtt
Meie kooli direktori Rein Raja sõnul … Tartu ülikooli audoktorit Ilse Lehistet …
MUUD nimed:
Liköör Vana Tallinna > likööri Vana Tallinn, sõiduauto Fordist > sõiduautost Ford
Lisandi puudumisel käänatakse nime, nt Sõitis Fordiga, „Kalevipojast” on palju kirjutatud.
H 16. Hulgasõna ühildumine.
Mitu lauljat, enamik lauljaid, osa lauljaid, palju lauljaid
Väldi ligikaudsuse topeltväljendust: ligi paar tuhat > paar tuhat või ligi 2000
H 17. Sidendid .
* Ja, ning. Madalama tasandi rindliikmete ühendamiseks kasuta sidesõna ja, kõrgema tasandi sidumiseks sidesõna ning.
Vee JA pinnase kaitse NING puhketingimuste säilitamine.
* Samuti = ka.
Türgi investeeringud Eesti majandusse on olnud väikesed, samuti ka Eesti investeeringud Türki. > Türgi investeeringud Eesti majandusse on olnud väikesed, samuti Eesti investeeringud Türki.
* Nii … kui ka.
See säte hõlmab nii hooneid kui parkimisalasid. > See säte hõlmab nii hooneid kui ka parkimisalasid.
* Kuna. Sidendit kuna kasutatakse aja- ja põhjustähenduses.
Külli õppis viiulimängu, kuna (samal ajal kui) teised lapsed mängisid.
Kogu seadmestik tuli laenata, kuna masin polnud töökorras.
H 18. Üldlaiendid.
* Praktiliselt > tegelikult, õigupoolest, peaaegu, enam-vähem.
Praktiliselt kogu tootmises kasutatav lämmastik eraldub loodusesse . >
Peaaegu kogu tootmises kasutatav lämmastik eraldub loodusesse.
* Põhimõtteliselt > üldiselt; selle võib lausest ka välja jätta.
Põhimõtteliselt ma lähen koju. > Ma lähen koju.
* Reeglina > tavaliselt, harilikult, üldiselt.
Reeglina ma tõusen pool seitse . > Tavaliselt ma tõusen pool seitse.
Rinnastus.
* Kaheosalistes nimetustes ja nimedes , kus sidekriipsu kasutatakse ja asemel, tuleb käänata mõlemaid osi: sekretär-asjaajajale > sekretärile-asjaajajale, Tallinn-Tartu maantee > Tallinna-Tartu maantee, Molotov -Ribbentropi pakt > Molotovi-Ribbentropi pakt
* Kui sidekriipsul ja väärtust ei ole, siis käändub vaid järelosa: Tiit-Reinule, Grünthal-Ridalast.
H 19. Väljajätt.
* Linn, kus on hea olla ja tulla. > Linn, kus on hea olla ja kuhu on hea tulla.
H 20-21. Relatiivlause.
* Kui kollektiivi või asutust käsitatakse tegijana, siis eelistatakse asesõna kes, muul juhul mis.
Komisjon , kes annab välja isikutunnistusi.
Komisjon, mis moodustati
* Inimesed, kellega ta vestles. Faktid, millele ta tugines.
* Relatiivlause paikneb vahetult selle sõna järel, mille juurde ta kuulub.
See inimene vedas meid alt, keda me olime usaldanud. > See inimene, keda me olime usaldanud, vedas meid alt.
AGA: Kui täiend algab relatiivlausele viitavate asesõnadega selle, sellise: Relatiivlause paikneb vahetult selle sõna järel, mille juurde ta kuulub.
H 22. Sõnavõistlus.
2002. aastal korraldasid emakeele selts, Euroopa Liidu infosekretariaat, haridusministeerium, eesti õigustõlke keskus ja Postimees välja sõnavõistluse, et täita lünki eestikeelses ELi sõnavaras.
1. ad hoc-komisjon (ld: selleks puhuks) > sihtkomisjon
Samuti: sihtotstarbeline laen > sihtlaen, sihtotstarbeline fond > sihtfond
2. Globaliseerumine > üleilmastumine
3. Integratsioon > lõimimine, lõiming
4. Kriisireguleerimine > kriisiohjamine
5. Nulltolerants > täisleppimatus
6. Struktuurifond > tõukefond
7. Task force > rakkerühm (ühe kindla ülesande täitmiseks loodud töörühm, erioperatsiooniks moodustatud väeüksus)
8. Twinning > mestimine (ELi liikmesriigi ametnik lähetatakse kandidaatriiki nõustama kindlat projekti)
9. Valitsusväline organisatsioon
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti keele reeglid #1 Eesti keele reeglid #2 Eesti keele reeglid #3 Eesti keele reeglid #4 Eesti keele reeglid #5 Eesti keele reeglid #6 Eesti keele reeglid #7 Eesti keele reeglid #8 Eesti keele reeglid #9 Eesti keele reeglid #10 Eesti keele reeglid #11 Eesti keele reeglid #12 Eesti keele reeglid #13 Eesti keele reeglid #14 Eesti keele reeglid #15 Eesti keele reeglid #16 Eesti keele reeglid #17 Eesti keele reeglid #18 Eesti keele reeglid #19 Eesti keele reeglid #20 Eesti keele reeglid #21 Eesti keele reeglid #22 Eesti keele reeglid #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 116 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ulf Õppematerjali autor

Lisainfo

Põhjalik konspekt
reeglid , näidised , eesti keel

Mõisted


Kommentaarid (1)

gerdarentel profiilipilt
gerdarentel: sisukas
18:27 09-01-2014


Sarnased materjalid

88
docx
Eesti keele reeglid
59
doc
Kordamine eesti keele eksamiks
36
docx
Eesti keele reeglid
27
doc
Eesti keele eksamiks kordamine
11
docx
Eesti keele grammatika
9
doc
Eesti keele reeglid
8
doc
Eesti keele materjal
11
doc
Ortograafia - väike ja suur algustäht





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun