Eesti keele reeglid (1)

Lugeda lisa raamatutest „Eesti ortograafia “ ( Tiiu Erelt ) ja „Lause õigekeelsus“ (Mati Erelt)
KEELENÕU
● Keelenõu
* Keelenõu töötab tööpäeviti kella 9–12 ja 13–17 telefonil 631 3731 .
* ÕS 2006 (kirjakeele normi alus). Kättesaadav Internetis aadressil http://www.eki.ee/dict/qs2006/
* „Eesti keele käsiraamat”
* „Eesti ortograafia”
* „Keelenõuanne soovitab ” (1, 2, 3)
* www. keelevara .ee, www. keeleveeb .ee
* ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel
● ÕSi kasutamine
+ liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane
. vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima
' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's< looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida) → trel'l, trel'l+puur
parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup
‹ › noolsulud (andmed häälduse, morfoloogia ja rektsiooni kohta), nt city ‹ siti ›, arutlemine ‹12: - mise ›, .kaasnema ‹51; millega›
[ ] nurksulud (sõna võib tarvitada nii sulgudes oleva osaga kui ka ilma selleta), nt rutem [ini]
.suhkur ‹8: .suhkru, .suhkrut›
VEAOHTLIKKE SÕNAVORME
● käändsõnu
arutati seaduse eelnõu, otsib keedu nõu
mõru rohtu , vilu ilma, tragi poissi (pesa-tüüpi sõnad)
album : albumite, baarmen : baarmenite, kaamel : kaamelite (õpik-tüüpi sõnad)
suhkur: suhkrut, vaagen : vaagnat (number-tüüpi sõnad)
kümmekond : kümmekonna, sadakond : sadakonna
kohv, kehv, kõhn
puder : putrude
peente kommete
viis : viit, kuus : kuut
süsi, vesi, mesi, esi, tõsi, susi käänduvad nagu käsi (susi : soe : sutt )
taltsas, kitsas , ablas, aldis , kubjas, siiras, võõras, kärbes jne käänduvad nagu hammas
(taltsas : taltsaste)
laine : lainete
küünal : küünalt
mõlemad : mõlemate
● pöördsõnu
töötama : töötada, taotlema : taotleda
käskima : käsin
naasma : naasin, möönma : möönsin
oskama : osanud
kaebama : kaevanud
● Lühike ülivõrre
lik-lõpulised sõnad: õnnelik : kõige õnnelikum ehk õnnelikem
Võrdlusastmeid ei saa moodustada sõnadest minimaalne, maksimaalne, optimaalne, sest need tähistavad juba omaduse kõrgeimat määra.
LAUSE ÕIGEKEELSUS
H 2. Võõrmõjulised ühend- ja väljendverbid.
Seadused tuleb ümber vaadata > Seadused tuleb üle vaadata
See on ülemuses kinni > See oleneb/sõltub ülemusest.
H 3. Liiased ühend- ja väljendverbid.
Ümber töötlema > töötlema, ümber töötama
H 4. Öeldise ajavorm .
H 5. Tuleviku väljendamine. Väldi saama-tulevikku.
Siin saab olema kaks maja > Siia tuleb/ehitatakse kaks maja.
H 6. Poolt-tarind.
See ettepanek lükati valitsuse poolt tagasi > Selle ettepaneku lükkas valitsus tagasi.
H 7. Öeldise eitav ja jaatav vorm.
Ta ei söö ei liha ega kala. Ta ei söö ei liha, ei kala.
Vastandus mitte … vaid. Mitte isa läheb reisima , vaid ema > Mitte isa ei lähe reisima, vaid ema.
H 8. Lauselühendeid.
* maks-lühendiga saab vältida et-lausete kuhjumist, kuid seda ei tohiks kasutada ma- või mas-lühendi asemel.
Jüri tahtis püsti tõusta, et rõhutada sellega, et ta kavatseb lahkuda >
Jüri tahtis püsti tõusta, rõhutamaks sellega, et ta kavatseb lahkuda.
Direktor läks Pärnusse sõlmimaks lepingut > Direktor läks Pärnusse lepingut sõlmima.
* v- ja tav-lühend: A on B-ga kokkulangev > A langeb B-ga kokku.
H 9. Nominaalstiil.
Teostab valuutavahetust > Vahetab valuutat. Tegeleb korteri remondiga > Remondib korterit.
H 10.
Omamise väljendamine.
Ma ei oma mingit ettekujutust teie tööst > Mul ei ole mingit ettekujutust teie tööst.
Kaassõnade läbi ja tänu kasutus.
Läks läbi metsa.
Läbi õppimise > õppimise teel /õppimisega.
Sõnal tänu on positiivne tähendus, seda ei kasutata negatiivses kontekstis: Tänu kontrolli puudumisele jäi ettevõte kahjumisse > Kontrolli puudumise tõttu jäi ettevõte kahjumisse.
Aja väljendamine.
kord, aasta, kuu, nädal, päev, õhtu võivad olla alalütlevas ja nimetavas käändes:
Viimane kord = viimasel korral, eelmine aasta = eelmisel aastal, pühapäev = pühapäeval
Kell on kümme minutit üle kahe > Kell on kümme minutit kaks läbi ~ Kell on kümme minutit kolme peal.
H 11. Tarbetud lt-määrsõnad. Töö tuleb koheselt lõpetada > Töö tuleb kohe lõpetada.
H 12. Bürokraatiakeel.
täna, hetkel, momendil > praegu, nüüd, tänapäeval, parajasti
kaasaegne > tänapäevane, moodne, ajakohane, nüüdisaegne
seoses, raames, korras, osas
H 13. Ühildumine.
Hulgasõnad osa, enamik, muist, mitu, paar, tosin puhul on öeldis ainsuses: Saalist lahkus mitu saadikut.
Kolm meest lükkavad paati vette.
Paati lükkab vette kolm meest.
Umbes kolm meest lükkab paati vette.
Ta silmad muutusid rõõmsateks > Ta silmad muutusid rõõmsaks.
Ära liialda sõnaga erinev: Riiet on kolmes värvitoonis (mitte: kolmes eri(nevas) värvitoonis).
H 14. Kas omastavas käändes täiend või määrustäiend?
Esimene osa kirjutisest > kirjutise esimene osa
Tellimus piletitele > piletitellimus
H 15. Lisandi ühildumine.
INIMESE nimi:
dirigent Eri Klasile, laulja Koit Toometa, õpetaja Mari Metsaga, direktor Rein Raja sõnul … ajaloolase Küllo Arjakase sõnul … õpilase Peeter Piiriga, külalise Maret Maripuu sõnavõtt
Meie kooli direktori Rein Raja sõnul … Tartu ülikooli audoktorit Ilse Lehistet …
MUUD nimed:
Liköör Vana Tallinna > likööri Vana Tallinn, sõiduauto Fordist > sõiduautost Ford
Lisandi puudumisel käänatakse nime, nt Sõitis Fordiga, „Kalevipojast” on palju kirjutatud.
H 16. Hulgasõna ühildumine.
Mitu lauljat, enamik lauljaid, osa lauljaid, palju lauljaid
Väldi ligikaudsuse topeltväljendust: ligi paar tuhat > paar tuhat või ligi 2000
H 17. Sidendid .
* Ja, ning. Madalama tasandi rindliikmete ühendamiseks kasuta sidesõna ja, kõrgema tasandi sidumiseks sidesõna ning.
Vee JA pinnase kaitse NING puhketingimuste säilitamine.
* Samuti = ka.
Türgi investeeringud Eesti majandusse on olnud väikesed, samuti ka Eesti investeeringud Türki. > Türgi investeeringud Eesti majandusse on olnud väikesed, samuti Eesti investeeringud Türki.
* Nii … kui ka.
See säte hõlmab nii hooneid kui parkimisalasid. > See säte hõlmab nii hooneid kui ka parkimisalasid.
* Kuna. Sidendit kuna kasutatakse aja- ja põhjustähenduses.
Külli õppis viiulimängu, kuna (samal ajal kui) teised lapsed mängisid.
Kogu seadmestik tuli laenata, kuna masin polnud töökorras.
H 18. Üldlaiendid.
* Praktiliselt > tegelikult, õigupoolest, peaaegu, enam-vähem.
Praktiliselt kogu tootmises kasutatav lämmastik eraldub loodusesse . >
Peaaegu kogu tootmises kasutatav lämmastik eraldub loodusesse.
* Põhimõtteliselt > üldiselt; selle võib lausest ka välja jätta.
Põhimõtteliselt ma lähen koju. > Ma lähen koju.
* Reeglina > tavaliselt, harilikult, üldiselt.
Reeglina ma tõusen pool seitse . > Tavaliselt ma tõusen pool seitse.
Rinnastus.
* Kaheosalistes nimetustes ja nimedes , kus sidekriipsu kasutatakse ja asemel, tuleb käänata mõlemaid osi: sekretär-asjaajajale > sekretärile-asjaajajale, Tallinn-Tartu maantee > Tallinna-Tartu maantee, Molotov -Ribbentropi pakt > Molotovi-Ribbentropi pakt
* Kui sidekriipsul ja väärtust ei ole, siis käändub vaid järelosa: Tiit-Reinule, Grünthal-Ridalast.
H 19. Väljajätt.
* Linn, kus on hea olla ja tulla. > Linn, kus on hea olla ja kuhu on hea tulla.
H 20-21. Relatiivlause.
* Kui kollektiivi või asutust käsitatakse tegijana, siis eelistatakse asesõna kes, muul juhul mis.
Komisjon , kes annab välja isikutunnistusi.
Komisjon, mis moodustati …
* Inimesed, kellega ta vestles. Faktid, millele ta tugines.
* Relatiivlause paikneb vahetult selle sõna järel, mille juurde ta kuulub.
See inimene vedas meid alt, keda me olime usaldanud. > See inimene, keda me olime usaldanud, vedas meid alt.
AGA: Kui täiend algab relatiivlausele viitavate asesõnadega selle, sellise: Relatiivlause paikneb vahetult selle sõna järel, mille juurde ta kuulub.
H 22. Sõnavõistlus.
2002. aastal korraldasid emakeele selts, Euroopa Liidu infosekretariaat, haridusministeerium, eesti õigustõlke keskus ja Postimees välja sõnavõistluse, et täita lünki eestikeelses ELi sõnavaras.
1. ad hoc-komisjon (ld: selleks puhuks) > sihtkomisjon
Samuti: sihtotstarbeline laen > sihtlaen, sihtotstarbeline fond > sihtfond
2. Globaliseerumine > üleilmastumine
3. Integratsioon > lõimimine, lõiming
4. Kriisireguleerimine > kriisiohjamine
5. Nulltolerants > täisleppimatus
6. Struktuurifond > tõukefond
7. Task force > rakkerühm (ühe kindla ülesande täitmiseks loodud töörühm, erioperatsiooniks moodustatud väeüksus)
8. Twinning > mestimine (ELi liikmesriigi ametnik lähetatakse kandidaatriiki nõustama kindlat projekti)
9. Valitsusväline organisatsioon > vabaühendus (rahvusvaheline või sisemaine valitsustest sõltumatu organisatsioon)
10. Ühenduse acquis > ühenduse õigustik (ELi liikmesriike siduvate õigusaktide kogum)
11. Subsidiaarsus > lähimus, lähimuspõhimõte (valdkondades, mis ei kuulu tema ainupädevusse, võtab EL meetmeid vaid juhul, kui need on tõhusamad liikmesriikide omadest)
H 23. Rektsioon .
alla kirjutama: Minister kirjutab kirjale alla.
allkirjastama: Minister allkirjastab kirja.
H 24. Lause sõnajärg.
* Ajamäärus paikneb kohamäärusest tavaliselt eespool : Selts korraldas möödunud aastal (ajamäärus) Krimmis (kohamäärus) keelepäeva.
* Jälgi, et valitud sõnajärg ei lubaks lauset vääriti tõlgendada: Turult leiab kehvema väljanägemisega moosiks sobivaid marju. > Turult leiab kehvema väljanägemisega marju, mis sobivad moosiks.
KIRJAVAHEMÄRGID
● Kirja kirjutamine.
Tere, Mari! Tere
Kiri algab suure algustähega.
Lugupidamisega
Heade soovidega
● Jutumärgid
► Otsekõne ja tsitaat. Mari ütles: „Käisin poes.” „Käisin poes,” ütles Mari.
Otsekõne tuleb hoida lahus lausesse seotud tsitaadist. Nt Louis XIV lemmiklause olevat olnud „Riik – see olen mina”. Johannes Voldemar Veski taotlus oli, et keel oleks „korrakaunis”.
► Jutumärkidesse pannakse ka sõnad, millele antakse tavatu või pilkeline tähendus. Nt Suur panganduse „asjatundja” (tegelikult sel alal võhik).
► Jutumärkidesse ei panda ülekantud tähendusega sõnu ja väljendeid. Nt Ostis mustalt turult, soome lauluisa Elias Lönnrot.
► Jutumärkidesse pannakse kirjeldatav keelend. Nt Verbi „olema” selles lauses välja jätta ei saa.
► Jutumärkidesse ei panda hüüdsõnu. Nt Lõi ukse põmm kinni.
● Kui ja nagu.
► Kui sõnale kui või nagu järgnevas lauseosas on öeldis > koma : On hea, kui on olemas stardiraha. Tee nii, nagu soovid.
Mõnikord võib liitajavormist puududa abiverb olema: Ta tegi rohkem, kui ette nähtud
(= kui oli ette nähtud).
► Kui sõnale kui või nagu järgnevas lauseosas ei ole öeldist > koma ei panda: Tervik on suurem kui tema osade summa.
Mees nagu orkester.
► Tegusõna käändelised vormid
(da-tegevusnimi, v-kesksõna, des-vorm, mine- tuletis ) > komaga või komata: Parem puhata (,) kui mängida. Tapeetimine ei ole suurem töö(,) kui kamina ehitamine.
► Võrdlustarindid, kus võrdlussõna seisab lause algul > komaga või komata: Nagu kõik koduloomad(,) vajavad hoolitsust ka kassid.
► Kui nagu tähendab ’näiteks’ > koma: Mitmed, nagu Emmaste , Leisu ja Lauka kool, jätsid võistkonna välja panemata.
Kui nagu ees on sõna sellised, niisugused, säärased > koma ei panda: Niisuguseid torumehi nagu Mart ja Peeter on raske leida.
● Lauselühendid.
KOMA (lause keskel mõlemal pool)
► Järeltäiendiks olevad v-, tav-, nud-, tud- ja mata-lühendid: Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, jäi põllule vedelema.
► Määruslikud nud- ja tud-lühendid: Teinud päevast päeva ühetoonilist tööd, kavatses ta puhkuse ajaks Kreekasse sõita. Kiri kirjutatud, jäi ema tükiks ajaks mõtlema.
► Verbita lühendid: Lektor astus kuulajate ette, paberileht käes. Ta lahkus kodust, sada krooni taskus , ning sõitis maale. Lühemad verbita lauselühendid (eriti püsiühendid) võivad jääda ka komata: Suu täis (= täis suuga ) ei räägita.
► Määruslikud des- ja mata-lühendid, mille peasõna on lühendi algul: Seistes kõrgel paekaldal, ei julgenud tütarlaps alla vaadata – vrd Kõrgel paekaldal seistes ei julgenud tütarlaps alla vaadata.
► Tuna- ja maks-lauselühendi komakasutus on tavaliselt vaba. Väsinuna pikast sõidust ~ pikast sõidust väsinuna heitis ta puhkama . Otsustamaks tegeliku olukorra üle pöördugem faktide poole.
► Hoolimata, vaatamata, alates, lõpetades, arvates, võrreldes, vastavalt, erinevalt > koma ei panda: Võrreldes eelmiste aastatega on eksamitulemused paranenud . Hoolimata võidust asub Kalev 7. kohal.
● Rinnastus- ja alistusseos. Ühendav sidesõna rinnastab kõrvallauseid > koma ei panda: Minu vestluskaaslane oli inimene, kel oli palju rääkida ja kes oli mõndagi saavutanud.
Ühendav sidesõna jätkab pealauset > koma: Nii näeb õpetaja, et teooriast on abi, ja otsib sealt edaspidigi tuge.
● Sidendiga seotud erijuhtumid .
Isegi kui, olgugi et, ainult et, vaevalt et, peaasi et, ilma et, mitte et kuuluvad sidendina kokku > koma ei panda.
► Niipea kui, seni kui, juhul kui, selleks et, siis kui, enne kui kirjutatakse eelneva kõrvallause algul komaga või komata: Juhul(,) kui üks pooltest ei ole otsusega nõus. Selleks(,) et müüa, tuleb pakkuda. Enne(,) kui lõplikult otsustad, loe läbi meie valmislubadused.
► Ükskõik mis, ükskõik kus tähenduses ’mis tahes’, ’kuhu tahes’ kuuluvad kokku ning koma ei panda: See on ikka nii, ükskõik mida sa arvad . Kui aga ükskõik väljendab seisundit , siis eraldatakse ta siduvast sõnast komaga: Mul on ükskõik, kuhu ta läheb.
► Nii et. Kui koma on nii järel, siis väljendatakse tegevusviisi, kui ees, siis tegevuse tagajärge: Tehke need tööd ära nii, et keegi ei näe. Jooksime võidu, nii et lõpuks olid kõik väsinud.
● Kiillause kirjavahemärgid.
Kiilud ehk muu lausega seostamatud vahelepõiked paigutatakse komade, mõttekriipsude või sulgude vahele.
► Komadega eraldatakse lühemad kiilud, mida ei taheta eriti esile tõsta: See poiss, räägitakse, on väga andekas. Te olete kena inimene, aga, vabandage mind, pisut ajast maha jäänud.
► Koma(de)ga eraldatakse ka üte ja hüüund: Teil mõlemal, Ants ja Jüri, tuleb vastust anda. Jaa, nii see on. Teil, poisid, tuleb poodi minna.
► Esiletõstvalt toonitamata sõnakiil palun jääb komata: Tulge palun siia.
► Mõttekriipsudega eraldatakse pikemad kiillaused, eriti kui kiillauses esineb komasid või ta on hüüd- või küsilause:
Ühel päeval – mäletan seda tänagi nii selgesti, nagu oleks see eile juhtunud – avaldas isa mulle kogu tõe. See noormees – kuidas ta nimi ongi? – paistab päris tubli olevat.
► Kui mõttekriipsudega eraldatav kiillause on pea- ja kõrvallause vahel, siis pannakse kõrvallause koma mõttekriipsu järele: Kui Ants rääkis isamaa-armastusest – ja seda tegi ta väga sagedasti –, siis mõtles ta ikka oma õigustele ja eesõigustele.
► Sulgudesse pannakse seletavad ja täiendavad märkused, mis on lausega vähem seotud, nagu nimede hääldus, sõnaseletused, viited jms: Goethe (loe: gööte) on suurimaid saksa kirjanikke.
● Lisandi kirjavahemärgid.
► Järellisand eraldatakse muust lausest tavaliselt komadega: Kas sina, koolis käinud inimene, oskad seda ülesannet lahendada?
ERAND ! Kui ta on seejuures omastavas käändes, pannakse koma üksnes lisandi ette: Meie, sõprade vahel polnud saladusi.
► KOMAGA EI ERALDATA
Olevas käändes ja kui-lisandit: Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa
Vähendava või hellitleva varjundiga täienditeta järellisandit: Laps rumaluke ei saa veel asjadest aru
► Esile tõstetud lisand eraldatakse mõttekriipsuga: Isegi Toomas – meie parim õpilane – lahendas selle ülesande valesti.
► Selgitav lisand eraldatakse kooloniga: Kivihädale järgnes uus häda: puhta vee puudus.
► Lisand, mille väljendatud mõistet loetakse teisejärguliseks, eraldatakse sulgudega: Noormees (üliõpilane) soovib üürida tuba.
● Loetelu .
► Kui kokkuvõtusõna eelneb loetelule, siis pannakse koolon : Eile jõudis kohale kogu seltskond : õde, õemees, vend, vanaisa ja lell. NB! Neli evangelisti on Matteus , Markus, Luukas ja Johannes
► Kui kokkuvõtusõna järgneb loetelule, siis pannakse mõttekriips: Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga – selline peabki üks ülemus olema.
● Määrused.
► Korduvad aja- ja kohamäärused võivad üksteist hõlmata, mistõttu neid ei eraldata sidesõna või komaga: See juhtus 3. jaanuaril 1973. aastal. Ta on sündinud Tartumaal Kavastu vallas Lõhmuse talus .
► Nädalapäeva ja kuupäeva märkivad sõnad ei hõlma teineteist, mistõttu nende vahele pannakse lauses koma: Koosolek toimub esmaspäeval, 8. mail. Koosolek toimub esmaspäeval, 15. mail kell 14.
● Täiendid.
► Täiendite seostumisviisist võib oleneda tähendus: Ilmus teose kolmas, täiendatud trükk. Ilmus teose kolmas täiendatud trükk. Taim kasvatas uusi, tumerohelisi lehti. Taim kasvatas uusi tumerohelisi lehti.
● Kaldkriips.
Kui kummalgi pool kaldkriipsu on üks number (numbrirühm), täht (täherühm) või sõna, siis kriipsu ette ega taha vahet ei jäeta: EPL/JT, aga Eesti Päevaleht / Järva Teataja .
● Nurksulud.
Nurksulgudesse pannakse teatmeteostes ja keeleteaduslikus tekstis sõnade hääldus: Marlowe [mälou]
TÄHEORTOGRAAFIA
TSITAATSÕNA, VÕÕRSÕNA, OMASÕNA
TSITAATSÕNA
Tsitaatsõna on sõna, mis võetakse täht-tähelt teisest keelest üle. Tsitaatsõnu kirjutatakse ja hääldatakse eesti keeles nii nagu lähtekeeles.
● Kuidas tsitaatsõna kirjutada?
Tsitaatsõna kirjutatakse kaldkirjas või tõmmatakse sellele joon alla. Kui muu tekst on kaldkirjas, siis on tsitaatsõna püstkirjas.
cum laude (ld) ’kiitusega’
par excellence (pr) ’eriti, iseäranis’
● Kuidas tsitaatsõna käänata ja pöörata?
Tsitaatsõnu tuleb käänata ülakoma abil. Käändelõppu ega ülakoma kaldkirjas ei kirjutata .
mängib petanque’i
maitsestab curry’ga
● Kui üks osa liitsõnast on tsitaatsõna ja teine omasõna
Tsitaatsõna ühendatakse liitsõnaks sidekriipsu abil.
moe-show
metal -bänd
VÕÕRSÕNA
Võõrsõna on keeles muganemata või osaliselt muganenud laensõna, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni:

b, d, g sõna algul – banaan , doping;

tähed f, š, z, ž – firma, šampanja;

pearõhk järgsilbil – miniatuur , vanill ;

pikad täishäälikud järgsilbis – akadeemia, galerii;

o järgsilbis – foto, logo ;

eesti keeles tavatud häälikuühendid – bluff , sfäär.
Võõrsõnu kirjutatakse nii, nagu hääldatakse. Võõrsõnu kaldkirja ei panda.
OMASÕNA
Omasõnad on eesti keele hääldusele ja grammatikale vastavad sõnad. Rõhk on sõna alguses, võõrsõnadele iseloomulikke jooni ei ole.
manager (tsitaatsõna), mänedžer (võõrsõna), müügijuht (omasõna)
Kui keeles on sobiv omasõna olemas, siis ei soovitata tsitaat- ega võõrsõnu kasutada.
VÕÕRNIMI
Üldreegel: võõrad isiku-, koha- jm nimed kirjutatakse nii nagu lähtekeeles.
Venezuela , John
Erandid: mõne ajalootegelase nimi (Aleksander Suur, Katariina II); eestikeelsed nimed ehk eksonüümid (Saksamaa, Rootsi); mugandnimed (Helsingi, Korsika )
VÕÕRNIMETULETIS
Üldreegel: liited -lik, - lane , -lus, -ism, -ist liidetakse nimele ilma ülakomata; kirjutatakse väikese algustähega.
Chaplin > chaplinlik
Stockholm > stockholmlane
Erandid: kui kirjapilt ja hääldus erinevad ( Bordeaux > bordeaux’lane); ei taheta kasutada eesti konsonantühendi kirjutamise reeglit ( Faehlmann > faehlmann’lik)
Mitmest sõnast tehtud tuletised: kirjutatakse kokku või sidekriipsuga
(jack-londonlik, brigitte-bardot’lik)
Muganenud võõrnimetuletised
( Darwin > darvinism)
LIIDEPARTIKLID -KI JA -GI
Helitute häälikute järel kirjutatakse liidepartikkel -ki. Helitud häälikud: g, b, d, k, p, t, f, h, s, š, z, ž. Heliliste häälikute järel on liidepartikkel -gi.
haabki, mahlgi
i ja j
Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i. Erandiks on lühike sisseütlev (majja).
va-ja, vai-a
sa-jad, sai-ad
h
Pika täishääliku järel olev h kirjutatakse ühe tähega: psüühika, stiihia
Pikk h sõna lõpus kirjutatakse kahe tähega: epohh, almanahh
f ja š
proff, profi, proffi
guljašš, guljaši, guljašši
Kaashäälikuühendi (kaks eri kaashäälikut on kõrvuti) reegel:
borš, borši, borši
punš, punši, punši
Kui võõrsõna lõpeb helilise kaashäälikuga l, m, n, r. Enamasti kirjutatakse vanemais muganenud laensõnades lõppsilbi täishäälik ühe tähega, uuemais kahe tähega. Kindlat seaduspärasust ei ole.
Ühe tähega: apelsin, tärpentin, brigadir, terminal
Kahe tähega: arhivaar, inventuur , magistraal, mandariin , plastiliin, poroloon
SÕNADE LÕPPSULGHÄÄLIK
Tuleb vaadata sõnarõhku.
Pearõhk on esisilbil > lõppsulghäälik kirjutatakse ühe tähega: kompvek, kotlet , pankrot , piiskop, siksak , kabinet, katelok, liliput, sigaret , taburet
Pearõhk on sõna lõpus > lõppsulghäälik kirjutatakse kahe tähega: šašlõkk, spagett, sandalett, siluett
NUMBRITE KIRJUTAMINE
● Kas sõna või numbriga?
Üldreegel: tavalises üldkeelses tekstis kirjutatakse arvsõnad ühest kümneni sõnadega: Mul on neli õde.
Suuremad arvud kirjutatakse numbriga: Raamatus on 75 lehekülge.
Erandid:
* Kui tekstis on palju arve või suuri ja väikesi arve lähestikku, siis kirjutatakse nad kõik numbritega: Mari on töötanud 6 aastat algkoolis ja 19 aastat gümnaasiumis..
* Mõõtühikulühendid, tähised, protsendi- ja paragrahvimärk + arv: Toa pikkus on 4 m; 5%
* Ümmargused arvud 100, 1000 jms kirjutatakse sõnadega harilikult siis, kui ei toonitata täpset arvu: Miitingule kogunes umbes sada inimest.
● Millal jätta numbri ning mõõtühiku ja selle lühendi või tähise vahele üks tähekoht vahet (tühik)?
Üldreegel: numbri ning mõõtühiku ja selle lühendi või tähise vahel on üks tähekoht vahet:
15 km, 45 krooni
Erand: protsendi, kraadi, nurgaminuti ja
-sekundi tähised kirjutatakse arvuga kokku:
16%, 4° sooja, 39° palavikku (v.a –6 °C, +57 °F), 1° = 60' = 3600 ''
● Kuidas numbreid rühmitatakse?
Neljakohalisi numbreid ei rühmitata:
4000, 7000
Viie- ja suuremanumbrilistes arvudes jagatakse numbrid kolme kaupa rühmadesse lõpust alates: 6 748 422, 10 000
Kooditähiseid ega sihtnumbreid ei rühmitata: isikukood 44204280253, 50421 Tallinn
Telefoninumbrid jagatakse lõpust alates nelja kaupa rühmadesse: 501 7723, 7845 7732
● Kuidas numbreid tekstis paigutada?
Numbritega kirjutatud arvud ei tohiks tekstis kõrvuti sattuda: Kasum oli aastal 1993 65 000 krooni. Õige: Kasum oli 1993. aastal 65 000 krooni.
Jälgi rida!
Kulutused on suurenenud 4%.
Kulutused on suurenenud 4
protsenti.
● Põhi- ja järgarvud
Põhiarv (mitu? mitme? mitut? jne)
Järgarv (mitmes? mitmenda? mitmendat? jne)
Põhiarvud kirjutatakse araabia numbritega: aastal 1930, 15 krooni
Järgarvud kirjutatakse araabia numbritega, mille järel on punkt, või rooma numbritega:
14. kohal, 50. sünnipäev; XX sajandil, II osa
Täpsustav täht järgneb ilma sõnavaheta:
Olevi 26a, näide 32c, 6.a klass ehk VIa klass
● Kuidas arvsõnale käändetunnus lisatakse?
* Põhiarvsõnale saab käändetunnuse lisada alates osastavast: 28t, 28ks
* Järgarvsõnale saab liite ja käändetunnuse lisada alates ainsuse omastavast: 28nda, 28ndaks
* Rooma numbrile saab käändetunnuse lisada alates ainsuse osastavast: III-t, III-sse
Käändetunnuse võib lisada sidekriipsuga või kokkukirjutatuna ilma sidekriipsuta. Väliskohakäänete tunnused -le, -l, -lt tuleks kirjutada sidekriipsuga, sest l sarnaneb kirjapildilt numbriga 1:
21-le (mitte 21le)
● Millal arvsõnale käändetunnus lisatakse?
Kui arvsõna on sõnaühendis (kuulub sõnaga kokku), siis selgub kääne sellest sõnast ja arvsõna käänet ei osutata:
15 kuud, 15. kuu, III veerand
Kui arvsõna ei ole sõnaühendis, siis lisatakse arvule käände või mitmuse tunnus: Mari tuli võistlusel 25ndaks. Vabu kohti jagub 25-le.
Kui sõnaühendit moodustavad arvsõna ja nimisõna asuvad lauses teineteisest kaugel, siis tuleb lisada ka arvsõna käändetunnus:
Lehti jagus 44-le erakonna liikmele.
Näiteid:
Käsilehed tuleb paljundada 42 kuulajale.
Murdesõnavara saadi 15 külast 20 inimeselt .
Teda õnnitleti 25. sünnipäeva puhul.
7. aprillil 1994. aastal
III veerandis
Õpilasi on kokku 25.
Ta jõudis finišisse 24-ndana.
Küsimusi esitati 35-le koosolekust osa võtnud inimesele.
● Numbrid koos ne- ja line-omadussõnadega
Liitsõna esiosaks oleva numbri võib järelosaga liita sidekriipsu abil või kirjutada kokku:
40-vatine ~ 40vatine lamp, 18-tunnine ~ 18tunnine.
Kui tähe l ja numbri 1 kirjapildi lähedus võib eksitada, siis tuleks panna sidekriips :
2,1-liitrine, 251-leheküljeline.
Lühendi või tähise kasutamisel sidekriipsu ei panda: 40 W lamp, 270 km vahemaa , 50% hinnaalandus, 30° kuumus.
● Kuupäevade ja aastaarvude kirjutamine
20.05.2008 2007. aastal
4.5.2008 aastail 2005–2007
20. aprill 2008 1920.–1930. aastad
20. IV 2008 1920-ndail
1994.–95. õa, 1994/95. õa
Kirjutusviis ’97 on väljapoole eesti õigekeelsust jääv tava.
LÜHENDITE KIRJUTAMINE
● Lühendusviisid
Algustähtlühend – võetakse sõna esimene täht: a – aasta; l – leht, loe, linn, laht; R – reede. Liitsõna lühendamisel võib võtta eesosa algustähe ja järelosa välja kirjutada: v-tehnik – vanemtehnik, r- ringkond – rahvusringkond.

Katkendlühend – võetakse tähed sõna algusest kuni algus- või järgsilbi esimese täishäälikuni, viimane välja arvatud; liitsõna lühendamisel võib katkendi võtta ka mõlema osa algusest või ühe osa välja kirjutada: tr – trükk, lüh – lühend, konv – konverents, õpil – õpilane.

Valiktähtlühend – võetakse ilmekas osa tähtedest (sõnaühendi puhul võetakse harilikult sõnade algustähed): nr – number, hr – härra, nt – näiteks, stj – saatja , kt – kohusetäitja, lp – lugupeetud, õa – õppeaasta, skp – selle kuu päeval, jne – ja nii edasi.
● Millal kasutatakse suurtähtlühendeid?
Suurtähtlühendeid annavad eelkõige suure algustähega kirjutatavad sõnaühendid: TTÜ – Tallinna Tehnikaülikool, KK – Keel ja Kirjandus. Suurtähtedega lühendatakse ka asutuste ja ettevõtete või muid tüübinimetusi: AS – aktsiaselts , RP – raamatupidamisosakond, E – esmaspäev, MM-võistlused – maailmameistrivõistlused, EVP-d – erastamisväärtpaberid.
● Kas üht ja sama sõna saab mitut moodi lühendada?
Üht ja sama sõna või sõnaühendit on sageli võimalik lühendada mitmel viisil: tänav – t, tn, tän, sealhulgas – sh, sealh, televisioon – tv, TV.
● Mõned lühendid on mitmetähenduslikud
Sel juhul ütleb kontekst, kas v.a on väga austatud või välja arvatud, kas EE on "Eesti entsüklopeedia" või Eesti Ekspress , kas v on või, veerg , vihik, väin või vald.
● Kas lühendi lõppu tuleb punkt panna?
Väiketähtlühendi lõppu võib punkti panna, aga ei pea panema . Üldtuntud lühendite lõppu ei soovitata punkti panna.
Kui sõnaühendi lühendamisel tekkinud punktita lühend langeb kokku mõne eestikeelse sõnaga, siis pannakse lühendi sisse sõnavahet märkiv punkt: k.a – käesoleval aastal; kaasa arvatud, s.a – sel aastal, v.a – väga austatud; välja arvatud, e.m.a – enne meie ajaarvamist.
Suurtähtlühendi lõppu ega sisse punkti ei panda: EJL – Eesti Juristide Liit, RE – riigiettevõte.
● Millal on lühendis sidekriips?
Sidekriipsu ei panda, kui tegemist on kogu liitsõna või selle järelosa valiktähtlühendiga:
lk – lehekülg, aü – ametiühing, rkl – riigikoguliige, kindralltn – kindralleitnant.
Kui ei ole valiktähtlühend, siis tuleb sidekriips lisada: põll-inst – põllumajandusinstituut, rahv-vah – rahvusvaheline, Lad-Am – Ladina-Ameerika, v- teadur – vanemteadur.

● Mitmest sõnast koosnevad lühendid

Sõnaühendeid saab lühendada kahel viisil:
Lühendada iga sõna eraldi ning kirjutada saadud lühendid lahku: pr kirj – prantsuse kirjandus, reg-süsteemide osk – reguleerimissüsteemide osakond .

Moodustada üks lühend ning kirjutada selle tähed kokku: jj – ja järgmised, jms – ja muud seesugust.
Suurtähtlühendite puhul kirjutatakse kõik tähed kokku: ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, EMI – Eesti Majandusjuhtide Instituut.
● Kuidas lühendeid lugeda?
Väiketäht-, harvemini suurtähtlühendeid loetakse nende taga peituvate sõnadena:
nt – näiteks, n-ö – nii-öelda.
Suurtähtlühendeid loetakse kas tähekaupa veerides: POÜ [pee-oo-üü] – põllumajanduslik osaühing, BNS [bee-enn-ess], või kokku sõnana, kui lühend annab kõlalt vastuvõetava häälikuühendi: EMI [emi], FIAT [fiat], NATO [nato].
Üksikuid võõrlühendeid (eriti rahvusvaheliste organisatsioonide ja infoagentuuride omi) on tavaks lugeda lähtekeelepäraselt: BBC [bii-bii-sii], FBI [eff-bii-ai]
● Kuidas lühendeid käänata?
Käände väljendamiseks lisatakse lühendile käändetunnus, mitmuse väljendamiseks mitmuse tunnus. Neid ühendab lühendiga sidekriips: lk-l (leheküljel), nr-te (numbrite),
p-des (punktides), a-il (aastail). Sel juhul lühendi lõppu punkti ei panda.
Märkus 1. Suurtähtlühendeis võib sidekriipsu soovi korral ära jätta: ELi valitsusjuhid, sõitis USAsse.
Märkus 2. Tüvevokaali ei pea näitama, kuid selguse huvides võib seda teha. See saab olla lühendil, mille viimane täht lõpeb häälduses kaashäälikuga: K ja R-i nõusolek, EL-i valitsusjuhid.

● Kas sõnu Eesti Vabariik võib lühendada?

Sobimatu on lühendada EV president , EV valitsus, EV 75. aastapäev. Olenevalt kontekstist tuleb EV asemel kirjutada Eesti Vabariigi või riigi või polegi riigi nimetamine tarvilik.

● Kuidas kirjutatakse ladinakeelsed lühendid?

Ladinakeelsed lühendid on tsitaadid, kirjutatakse kaldkirjas: P. S. – post scriptum

● Isikunimede lühendamine

Nimetähti võib kirjutada punktita kokku või punktiga lahku: RK, R. K.
Kui lühendatakse ainult eesnime , siis tuleb eesnimetähe (-tähtede) järele panna punkt:
E. Vilde , T-R. Viitso .
KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE
● NE- JA LINE-OMADUSSÕNA
* meetrilaiune, mäekõrgune, sajanditepikkune, rahuaegne, laupäevaõhtune, jõulueelne, linnadevaheline, omavalitsustevaheline, heledavärviline
nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, paljude sajandite pikkune , suurte linnade vaheline
* Nimi, tsitaatsõna, täht või sõnaosa liidetakse ne- või line-omadussõnaga sidekriipsu abil: Lurichi -vägevune, Tartu-lähedane, Doonau -äärne, Atlandi- tagune , Vabadussõja-aegne, show-maiguline, T-kujuline, lik-liiteline.
Georg Lurichi vägevune, Monaco Vürstiriigi kohane, Esimese maailmasõja aegne, Atlandi ookeani tagune, Gustav Ernesaksa vääriline
● MIS LIIKI VÕI LAADI?
jahikoer, karjakoer, toakoer, linnukoer .. kingapood, raamatupood, lillepood , toidupood ..
● KELLE VÕI MILLE?
isa saapad , eesli saba, naabri auto, õpilase kirjand , õpiku autor, toodangu kvaliteet
● peitlite komplekt → peitlikomplekt, autode hooldus → autohooldus, marjapõõsaste istikud → marjapõõsaistikud

● ARVSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE

Sõnad -teist(kümmend), -kümmend ja -sada kirjutatakse eelneva arvsõnaga kokku: kolmteist, seitseteistkümmend, viiskümmend, kakssada
Muud arvsõnad kirjutatakse eelnevast arvsõnast lahku: sada kaheksa, nelikümmend kolm, viis tuhat, kuus miljonit, kaks miljardit kaheksasada kolmkümmend seitse tuhat
● KAASSÕNA (ees- või tagasõna) kirjutatakse käändsõnast, mille juurde ta kuulub, lahku: mööda teed, teed mööda, ümber maja, maja ümber, vastu seina, ukse ees, jõe ääres, rehe all, pea kohal, peale selle, õhtu poole, maad ligi
Kui kaassõna moodustab tema juurde kuuluva käändsõnaga lahutamatu terviku ( omaette tähendusega sõna), kirjutatakse nad kokku: aegamööda, pealekauba, tagaselja, altkulmu, otsakorral, ümberringi
SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT
● Nimed kirjutatakse läbiva suurtähega: Tartu, Postimees
Üldreegel: nimede hulgas võib olla liigisõnu, mis kirjutatakse väikese tähega: Tartu linn, ajaleht Postimees, Valge Hobuse mägi, Pärnu jõgi
Erandid: riigid ja osariigid (Eesti vabariik ~ Eesti Vabariik), registreeritud juriidilised isikud (Tallinna tehnikaülikool ~ Tallinna Tehnikaülikool, Uuno raadio ~ Uuno Raadio, Vara põhikool ~ Vara Põhikool, Eesti arstide liit ~ Eesti Arstide Liit, Tartu linnavalitsus ~ Tartu Linnavalitsus)
LÄBIV SUURTÄHT:
Maailmajaod: Euroopa, Põhja-Ameerika
Maad ja paikkonnad ilmakaare järgi ja kohanime täpsustav täiendosa: Lähis-Ida, Ida-Euroopa, Lõuna-Eesti, Antiik-Rooma
Väikekohad: Nurga talu, Kolme Pärna talu, Tiigiveski park, Raekoja plats , Sõpruse puiestee
Ehitised: Pühavaimu kirik , Kadrioru staadion
Ruumid: Tuhande Samba saal, Tiigrisaal
Maastikuesemed: Saja Hobuse puu, Suur Munamägi
Ümberütlevad nimetused: Emajõe Ateena , Taaralinn
Kohanimelise täiendiga ühendid: Hiina köök, Tartu murre, Eesti kroon, Rootsi laud
Taevakehad , tähtkujud: Suur Vanker, Koot ja Reha, Kalad , Jäär
Poed, pubid, kohvikud, restoranid , aktsiaseltsid jms: kauplus Hea Tuju, aktsiaselts Järvakandi Klaas, kohvik Kirju Kukk
Varju- ja hüüdnimed: kuningas Pippin Lühike, Merka, Jass
Isikunimi ülekantud tähenduses: Andresed ja Pearud
Müütilised olendid: Vanapagan , Vanemuine
Isikunimelise täiendiga ühendid: Avogadro arv, Gregoriuse kalender
Mõni tiitel : Tema Pühadus, Tema Majesteet
Perioodikaväljaanded: ajalehed Pärnu Postimees, Järva Teataja, Õpetajate Leht; ajakirjad Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus
Autasud : Eesti Taassünni auhind, Riigivapi teenetemärk, Maarjamaa Risti orden , Valge Roosi orden
Üritused: Lumefestival, Sõpruse velotuur, Kolme Krossi laat, Pimedate Ööde filmifestival, Rukkilille mängud, Valgete Ööde ralli
Kaubad : Vikerkaare kommid , Kodukandi leib, Kolme Koka kook, kakao Meie Mark, šokolaadikarp Punased Roosid, Viini sai, Soome kelk, kaeraküpsised, soolapulgad, suitsujuust, kätekreem, salatikaste
Sõidukid: laev Tormide Rand, mootorpaat Lendav Hollandlane
Ajaloosündmuste nimed: Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk.
Ametlikud nimetused: Vabariigi Valitsus (Eesti valitsus, valitsus), Vabariigi President (president)
ESISUURTÄHT
Üldnimelised ajaloosündmused: Veebruarirevolutsioon , Jüriöö ülestõus, Madisepäeva lahing, 17. saj Inglise kodanlik revolutsioon , Tartu rahu, Hispaania pärilussõda, Teine maailmasõda ~ II maailmasõda
PEALKIRJAD – ESISUURTÄHT + JUTUMÄRGID
Ilu- ja tarbekirjandusteosed: luuletus „Ma lillesideme võtaks”, luulekogu „Sonetid”, raamat „Tõde ja õigus”, „Eesti entsüklopeedia”
Filmid: „Viimne reliikvia”
Muusika - ja koreograafiateosed: ballett „ Luikede järv”, ooper „Reigi õpetaja”, rahvatants „Targa rehealune”
Kujutava ja tarbekunsti teosed: skulptuur „Äreval ootel”, maal „Tütarlaps allikal”
Fotod: „Vanad külad”, „Sügisel pargis”
Saated : „Tere õhtust!”
Mängud: „Pall püüdjale”
Üritused: pealkirjalaadsed üritused: konverents „Balti riigid Euroopa koostöös”, mess „Ettevõtlus 2007”
Seadused: 1996. aasta määrus nr 318 „Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine“ (vrd energiaseadus, isikuandmete kaitse seadus, jäätmeveoseadus)
Taimesordid: mitteerialases tarvituses (ilukirjanduses, ajalehes): kartul „Jõgeva piklik”, õunasort „Liivi kuldrenett”. Erialakirjanduses kasutatakse jutumärkide asemel ülakomasid: ’Valge klaarõun’.
VÄIKE ALGUSTÄHT
Taime- ja loomanimetused: saaremaa robirohi, jaapani seeder , siberi orav
Loomatõunimetused: tori hobune, ungari meriino
Keelenimetused: eesti, hispaania keel
Rahva- ja hõimunimetused: läti rahvas, paapua hõimud
NB!
prantsuse maalikunstnik (maalikunstnik on prantsuse rahvusest, prantslane )
Prantsuse maalikunstnik (maalikunstnik Prantsusmaalt, ei pruugi olla prantslane).
Sarnaselt: eesti kirjandus, kodueesti kunstnik, väliseesti laulja, jaapani kunst, vene ballett
Usundinimetused: luteri usk, buda usk, muhamedi usk
Autasud: üldnimelised autasud (v.a neis sisalduvad muud nimed): Nobeli rahuauhind, Friedebert Tuglase novelliauhind, Kristjan Raua kunstipreemia, Spordilehe karikas
Üritused: üldnimelised üritused (v.a neis sisalduvad muud nimed): rahvatantsupidu , künnivõistlused, bioloogiaolümpiaad, sümfooniakontsert, 15. olümpiamängud, 24. üldlaulupidu, sisekergejõustiku MM-võistlused, rahvusvaheline muusikakonverents, Tallinna päevad, hansapäevad, Tartu maraton, Tallinna I rahvusvaheline kunstifestival
Kuud ja nädalapäevad: mai, juuni, neljapäev, reede
Tähtpäevad, pühad, idamaa kalendri aastanimetused: emadepäev, jaanipäev, uusaasta, võidupüha, mardipäev, kadripäev, suur reede, jõulud; valge hobuse aasta
Ametinimetused, auastmed , teaduskraadid: minister, rektor, kindral , admiral, professor , audoktor, filosoofiadoktor, magister, president, kaitseväe ülemjuhataja;
aasta naine, sajandi eestlane, aasta ema
Sina/sina ja Teie/teie
Suure algustähega Sina on viisakusvorm.
Suure algustähega Teie kirjutatakse siis, kui adressaate on üks. Kui neid, kelle poole pöördutakse, on mitu, siis kirjutatakse teie väikese algustähega.
LOETELU KIRJUTAMINE
Lühikesed loetelurühmad algavad väikese tähega ja need eraldatakse koma või semikooloniga.
Soodustuse taotlemiseks tuleb esitada järgmised dokumendid :
1) taotlus soodustuse saamiseks;
2) õppeasutuse lõpetamist tõendav dokument;
3) õppeasutuse tõend nominaalse õppeaja kohta, kui kool on lõpetatud enne 2001. aastat.
Kui loetelurühmaks on terviklause või ka mitu lauset, sobib nummerdus 1., 2., 3. ja rühmade eraldajaks on punkt. Loetelu ees oleva lause lõppu pannakse koolon vaid siis, kui lauses on kokkuvõttev sõna. Muul juhul on õige punkt.
Kui taotlus on esitatud hiljemalt 1. aprillil, tasub riik õppelaenu jäägi 1. jaanuari seisuga.
1. Kuni 1. aprillini 2004 esitatud taotluse korral võetakse otsustamisel aluseks õppelaenu jääk 1. jaanuari 2004 seisuga tingimusel, et soodustuse taotlemise tingimused olid 1. jaanuaril 2004 täidetud.
2. Kui vastavad tingimused ei olnud 1. jaanuaril 2004 täidetud, võetakse kuni 1. aprillini 2004 esitatud taotluse puhul otsustamisel aluseks õppelaenu jääk päeval, kui tekib soodustuse taotlemise õigus.
Kui loetelurühmad on numbrite või tähtede asemel tähistatud mõne kujunduselemendiga (kriipsud, täpid, tärnid vm), võib lühikeste rühmade vahele jätta kirjavahemärgid panemata.
Soodustuse taotlemiseks tuleb esitada järgmised dokumendid:
• taotlus soodustuse saamiseks
• õppeasutuse lõpetamist tõendav dokument
asESÕNAD
• Kui samas või eelnevas lauses on nimetatud kahte osalist ning mõlemad on kas elusad või elutud, siis viitab ta esimesele ja see teisele.
• Kui üks osaline on elus, teine elutu, siis viitab ta elusale, see elutule.
23