Eesti keele grammatika (0)

Põhikool - Eesti keel - Eesti keel

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kui ühend- või väljendtegusõnast on moodustatud käändsõna kes?
Kuidas sina Kristi siia sattusid?

Lõik failist

Sisukord
EESTI KEEL

HÄÄLIKUÕIGEKIRI

Üksikhääliku õigekiri

Helitud häälikud: g, b, d, k. p, t, s, h,f, š, z, ž, helilised : a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, I, m, n, r, v.
Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k,p,t: võtsin, heitsin, kaktus .
Selle reegli järgi tuleb helitu hääliku järele kirjutada rõhuliide -ki: mütski, karpki, leibki , helilise hääliku järele -gi: laulgi, koergi.
Erandina võib helitute häälikute kõrval olla g, b, d järgmistel juhtudel:

liitsõnades ei muutu üksiksõnade kirjapilt : raudtee , kingsepp , kaudkõne;

liite ees säilib sõnatüvi muutumatuna: jalgsi, kodakondsus , õudsed;

sama sõna eri vormides säilib sõna tüvi muutumatuna: leidma - leidsin, kärbes - kärbse;

võõrsõnades: absoluutne, röntgen.

Kahekordse täishääliku järel kirjutatakse üks k, p, t: vaatan, kõiki.

Kahe- või enamasilbiliste sõnade lõpus sõltub k, p, t õigekiri sõna pearõhust:

kui viimane silp pole pearõhuline, kirjutatakse üks k, p, t: taburet, kotlet, kabinet ;

kui viimane silp on pearõhuline, kirjutatakse kk, pp, tt: galopp, ballett , omlett.

h kirjutamine sõna alguses sõltub traditsioonist: haare , hobune, hajameelne, hetk.

Sõna sees kirjutatakse silbi lõpus /' ja silbi alguses j: mai-as - ma-jas, hoi-ab - ko-jas.

ü ja / järel ei kirjutata üldiselt j- i: müüa, käiakse, minia, keemia. See reegel ei kehti tegijanimes ja liitsõnades: müüja, otsija, värsijalg.

Kaashäälikuühendi õigekiri
Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega: kastma, kurke, metalne .
Kaashäälikuühendi reegel ei kehti järgmistel juhtudel:

liitsõnades: plekkpurk, allkiri , klapptool;

kui liide algab sama tähega, millega lõpeb sõnatüvi: modernne , õhkkond;

rõhuliidete -gi ja -ki ees: kasski, vurrgi, epohhki;

I, m, n, ja r järel kirjutatakse ülipikk s kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut: valss , seanss . Võõrsõnade õigekiri:

Pikk/ja š kirjutatakse ühe tähega ja ülipikk kahe tähega: blufib- bluffima , guašid-guašše.

Kahekordse täishääliku järel kirjutatakse h: psüühika; sõna lõpus kirjutatakse hh: krahh, epohh; täishäälikute vahel võib kirjutada kas h või hh: boheemlane , psühholoogia.

Liited

isik või asi -ja: tegija , nägija, müüja;
- lane (kui sõna lõpeb sama tähega, millega algab liide, jääb 2 sama häälikut)): portugallane, itaallane - tallinlane, linlane ;

kogu, ala - kond : keskkond, rõhkkond; lipkond

üldised omadused -ne: modernne - modernse, metalne, kurioosne - kurioosse;

sarnasus -jas: kreemjas , kausjas, usjas ; Nimetav (kes? mis?)
taiplikkus (mis?)
taiplik (missugune?)
Omastav (kelle? mille OMA?) taipliku
alati 2 kk-ga) Osastav (keda? mida?NÄEN) taiplikut taiplikkuse (tikkus taiplikkust
Sisseütlev (kellesse? millesse?) taiplikusse taiplikkusesse
KÕIK KÄÄNETE LÕPUD LIITUVAD OMASTAVALE KÄÄNDELE. Kui moodustada omastava õigesti, liida ainult käändelõpp!
Tsitaatsõnade õigekiri
Tsitaatsõnad on mõnest teisest keelest meie keelde täht-tähelt üle võetud sõnad: action , browser, pub, manager jmt. Enamasti need mugandatakse aja jooksul: märul, brauser , pubi, müügijuht. Kui ei mugandata, tuleb jälgida õigekirja:

tsitaatsõnad pannakse muust tekstist erinevasse kirja, nt kursiivi (show).

tsitaatsõnu käänatakse ülakoma abil (show'st).

tsitaatsõna ühendamisel liitsõnaks kasutatakse sidekriipsu (te\e-show).
Sellest huvitavast te\e-show'st võiks veelgi rääkida.
Muukeelsed nimed on ka mõnes mõttes nagu tsitaadid ning kirjutatakse eesti keeles nagu lähtekeeles, säilitades lähtekeele diakriitikud e tähe lisamärgid: Cesis . Erandiks on mõned ajaloolised nimed, mis on muganenud: Pihkva, Helsingi, Riia.
Kui ajalooline eestikeelne nimevaste on olemas, tasuks seda kasutada (Väina jõgi, Ojamaa saar). New York > newyorklane, Stockholm >
Mozart > mozartlik, Balzac >
Bonn > bonn lane, AGA Tallinn > tallinlane Bordeaux > bordeaux'lane, Camus >
Muukeelseid isikunimesid käänatakse häälduse järgi: Baudelaire 'il, Pascalil.
Käimasolevas projektis on juhtpartnerid Bordeauxlt, raha tuleb brüssellastelt ja problemaatilisimal osalejal Winon McPhillesil on mured bonn 'lastega

KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE

Nimisõna + nimisõna
KOKKU
LAHKU
Täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes või lühenenud: inimelu
Täiendsõna ainsuse omastavas näitab liiki või laadi (missugune?): seinakell
Täiendsõna ainsuse omastavas näitab kuuluvust (kelle? mille?): ema kell
Ühend väljendab hulka või kogu: kivihunnik, leivavili
Hulka või kogu väljendava ühendi eesosa on liitsõna: paekivi hunnik , teraieiva viil
Täiend kuulub põhisõna juurde: see koerakuut, need lambatalled
Täiend kuulub täiendi juurde: selle koera kuut , nende lammaste talled
Mitmuse omastavas olev täiendsõna on kahesilbiline või tekib omaette tähendusega ühend: lasteaed, naisteriided, meestejuuksur, hingedepäev, rahvastepall, teadetebüroo.
Mitmuse omastavas käändes olev täiendsõna kirjutatakse tavaliselt lahku: lastevanemate koosolek, õpetajate tuba.

Omadus-, arv-ja asesõna + nimisõna
KOKKU
LAHKU
Omadus-, arv-ja asesõna kirjutatakse nimisõnaga kokku uue mõiste tekkimisel: vanaema, nelinurk , enesekriitika
Tavaliselt kirjutatakse omadus-, arv-ja asesõna nimisõnast lahku: noor mees, vana sõber
Lühenenud tüvega omadussõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: kiirsaadetis.

Käänd- või määrsõna + omadussõna
KOKKU
LAHKU
Tekib uus omadussõnaline mõiste: kollakaspruun, taevakarva (Kõik värvused kirj . kokku)
Tavaliselt kirjutatakse omadussõna teistest sõnadest lahku: tohutu suur, otsatu pikk.
Tüved eba-, ala-, ime-, eht-, puht-, püsti-: ebareaalne
ne- ja //'ne-lõpuline omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku: rõõmsameelne,
ne- ja //ne-lõpuline omadussõna kirjutatakse eelnevast käändsõnast lahku, kui käändsõnal on täiend: suure maja kõrgune
ne- ja //ne-lõpuline omadussõna liidetakse ühesõnalise nime, tähe või numbriga sidekriipsu abil: Kerese -nimeline
Mitmeosalisest nimest kirjutatakse ne-ja //ne- lõpuline omadussõna lahku:
Lydia Koidula nimeline
KOKKU
LAHKU
-teist, -kümmend ja sada: kaksteist, kolmsada kaheksakümmend.
Ülejäänud arvsõnad: kolm tuhat,'kuus miljonit seitse , kaheksa miljardit.

Arvsõna kokku-ja lahkukirjutamine

Muutumatute sõnade kokku-ja lahkukirjutamine
Määrsõnad ja kaassõnad kirjutatakse teistest sõnadest tavaliselt lahku: väga hea, kaugelt tulnud, maad ligi, pea kohal.
Kui kaks kõrvuti olevat sõna moodustavad määrsõnalise väljendi, siis kirjutatakse nad kokku: tasapisi , kusjuures , seepärast, aegamööda.
Kaks sõna koos väljendavad midagi muud kui kumbki sõna eraldi kirjutatuna: ühtelugu (= sageli, ühtepuhku) - ühte lugu kõigepealt (= eeskätt, kõige enne) - kõige pealt ülekäte (= hukka, käest ära) - üle käte

Veaohtlike kaassõnade õigekiri

pool, poole, poolt
kirjutatakse käändsõnast lahku: lõuna pool, lõpu poole, igal pool, mõnelt poolt; kirjutatakse muutumatu sõnaga kokku: sinnapoole, seespool, allpool.

teel, jõul, väel
kirjutatakse käändsõnast lahku: kirja teel, särgi väel, auru jõul.

pealt, peale, pärast
kirjutatakse käändsõnast lahku: laua peal, jooksu pealt, tema pärast;
kirjutatakse kokku, kui tekib eritähenduslik väljend: kõigepealt, päevapealt, jaopärast.

mööda
kirjutatakse käändsõnast tavaliselt lahku: teed mööda, katuseid mööda, nurki mööda; kirjutatakse kokku, kui tekib eritähenduslik väljend: pikkamööda, kordamööda
Tegusõnade kokku-ja lahkukirjutamine (Kui saad 2 sõna vahele asetada veel 1 sõna või on võimalik nad ümber pöörata, siis kirjutatakse lahku)
Ühendtegusõnad
Väljendtegusõnad
Liittegusõnad
vastu panema , paneb vastu alla andma, annan alla osa võtma, võttis osa
juttu ajama, ajan juttu jalga laskma , lasi jalga ilmale tulema , tuli ilmale
kooskõlastama
pealkirjastama
abielluma

Tegusõnad kirjutatakse teistest sõnadest enamasti lahku: hiljuti saabunud kiri, selgesti loetav tekst, õppimata jäetud luuletus, on maha müüdud, pidi läbi elama.

Kui ühend- või väljendtegusõnast on moodustatud käändsõna (kes? mis? missugune?) või määrsõna (kuidas?), siis kirjutatakse selle osad enamasti kokku, sest tekib uue tähendusega sõna:
Ette kandma - ettekandja, alla kirjutama - allakirjutamine, aru saama - arusaam,
ette võtma - ettevõtlik, lugu pidama - lugupidavalt.

Kui ühend- või väljendtegusõnade v-, tav-, nud-, tud-kesksõna või mata-vorm esinevad lauses täiendina (missugune?), siis võib nende osad kas kokku või lahku kirjutada: aset leidnud sündmus= asetleidnud sündmus, pähe õpitud luuletus = pähe õpitud luuletus, välja töötatud = väljatöötatud juhend.
Sama moodi: tema otsus oli ette aimatav = etteaimatav.
Alati lahku:veel kord, kas või,mis tahes, kogu aeg just nagu, kes iganes, aastast aastasse Kokku: järkjärguline, sammsammuline
Sidekriipsuga: võib-olla, nii-öelda, järk-järgult, päev-päevalt, samm- sammult .

SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT
Nimed kirjutatakse läbiva suurtähega
isikud ja olendid: Evelin Ilves, Elmo Nüganen, Vanapagan , Richard Lõvisüda
taevakehad , maailmajaod, kohad, linnad, veekogud, ehitised: Veenus , Jupiter, Kaljukitse tähtkuju,
Euroopa, Kreeka, Viljandi, Narva jõgi, Paks Margareta
Nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse sidekriipsu abil: Ida-Euroopa, Lõuna-Aafrika, Tsaari-Venemaa, Kaval-Ants.
Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Läti laev, Hollandi juust,Soome kelk .
AGA väikse tähega kirjutatakse kohanimed rahvuskuuluvuse väljendamiseks ja keelenimetustes: eesti
keel, norra rahvakultuur , hispaania kunstnik, taani filosoof .
perioodikaväljaanded: Postimees , Sirp , Maaleht, Eesti Loodus, Eesti Päevaleht
tooted: kefiir Gefilus , Ema sai, limonaad Buratino, Värska, Philips , Ford Focus
asutused, ettevõtted, organisatsioonid : reklaamifirma Kolm Karu, Kalev, Philips
Läbivat suurtähte (s.t ka liigisõnad suurega) kasutatakse ametlikes tekstides ( dokumentides , pitsatitel
jmt): Tartu Ülikool, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Vabariik, Eesti Kaitsevägi,, Vanemuise
Kontserdimaja ,
Euroopa Liit ~ euroliit, Euroopa Komisjon, euro - \
Asutuste allüksuste nimetused kirjutatakse väikese algustähega: Kaitseliidu Tartu maleva esimene malevkond, Naiskodukaitse Tartu ringkonna akadeemilise jaoskonna juhatus, siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond .
Täiesti väär on om-s käändes nimi pärast liigisõna: 1kompvekid Teekonna, ^ spordiklubi Ringi. ÕIGE: Teekonna kompvekid, Rini spordiklubi
ordenid ja autasud : Vabadusrist, Kuldne Palmioks, Maarjamaa Risti orden ajaloosündmused on kõik väikese tähega, kui nad ei sisalda kohanime: Ümera lahing, teine (II) maailmasõda, külm sõda, Tartu rahu

Nimetused
tänav, vabariik, järv, meri, ookean, jõgi, allee , gümnaasium, jogurt, planeet, linn kuud ja nädalapäevad: aprill, maikuu , pühapäev

pühad ja tähtpäevad: jüripäev, mihklipäev, jõulud, võidupüha
üritused: meistrivõistlused, üldlaulupidu, olümpiamängud, rahvatantsupidu
ametinimetused : professor, juhataja, direktor , minister, president , kindral
aunimetused: aasta õpetaja, aasta isa, aasta sportlane, aasta auto. rahvused : sakslane, inglane, eestlane

Teoste pealkirjad on jutumärkides ja algussuurtähega
ilu- ja tarbekirjandusteosed: „Tõde ja õigus", luuletus „Elu tuli", „Eesti entsüklopeedia", „Inglise-eesti majandusterminite seletussõnastik" filmid: „Sügisball", „Klass", „Sõrmuste isand"
saated , sarjad: „Tähelaev", „Kodu keset linna", „ Aktuaalne kaamera"
muusikateosed : „Mustlase laul", „Duett viiulile ja klaverile" või Schuberti duett viiulile ja klaverile kunstiteosed : „Püha õhtusöömaaeg", „Russalka" fotod: „Sügishommik", „Lillede pidu"
Pealkirja käänamisel tuleb silmas pidada, et soovitatav on käänata pealkirja ees olevat nimetust: romaanis „Tõde ja õigus", filmis „Toomas Nipernaadi "

NUMBRITE VÕI SÕNADEGA?
Tavatekstis kirjut , numbrid 1-10 sõnadega: nägin kümmet vaenlase tanki ja seitset BTRi. Matemaatika ja statistika tekstis kirjutatakse kõik arvud numbritega.
Kui lauses on palju arve, võib kirjutada numbriga:
ohvitsere oli 9 (neist 5 leitnanti, 1 kapten, 3 koloneli ja 1 kindral).
Mõõtühikutähise, protsendi-ja paragrahvimärgiga kasutatakse nr-t:v/oen/ose voori märgati 9 km kaugusel, õhutemperatuur on täna +3 qC, § 5 (mitte: § viis), §-d 6-9, §-des 16 ja 18.
Kui arvule järgnev nimisõna osutab käänet, ei ole vaja arvule käänet lisada: 55. kilomeetril oli märgata vaenlase luurajaid, sõda lõppes 1945. aastal või 1945ndal Lause selguse huvides tuleks hoiduda märkimast numbreid kõrvuti.
*Positsioonil on 3 90 mm kahurit. Positsioonil on 3 kahurit (90 mm).
*Suurtükke on järel [NB! mitte: järgi] 10. 5 neist on kasutuskõlblikud [NB! mitte: kõlbulikud]. Suurtükke on järel 10, neist 5 on kasutatavad.
Ümmargused arvud kirjutatakse numbriga, kui toonitatakse arvu täpsust.
Stipendiumi ~ õpiraha suurus on 1000 krooni.
Põhiarvud (mitu?) kirjutatakse araabia numbritega: 10 kuud, aastal2008,15 krooni
Järgarvud (mitmes?), kirjutatakse araabia numbritega, mille järel on punkt, või Rooma numbritega: 3.
kohal, 1950. aastad, XXI sajandil, II osa
Sõnaühendis selgub kääne nimisõnast ja arvsõna käänet ei ole vaja osutada: 42 kuulajale.
AGA kui sõnaühendit moodustavad arvsõna ja nimisõna asuvad lauses teineteisest kaugel, siis tuleb osutada ka arvsõna käändetunnus: 5-le uue kaardi omanikule.

KIRJAVAHEMÄRGID
Nii poisid kui ka tüdrukud mängisid õues. Ma ei ole käinud Viljandis ega Võrus.

Sidesõnade kuid, vaid, ent, aga ette pannakse koma .

Ta on väike, aga (ent, kuid) tubli. Kellakapist ei tulnud välja lammas, vaid hoopis hunt.

Kui kokkuvõttev sõna või fraas on enne loetelu , siis pannakse koolon.

Kohal olid kõik meie klassi poisid: Uku, Teet , Erki ja Mati.

Kui kokkuvõttev sõna või fraas on pärast loetelu, siis pannakse mõttekriips.

Kaamel , känguru ja metssiga - need loomad mulle meeldivad.

Ärajäetud sõna asemel kasutatakse loendis sidekriipsu.

Meil on kodus nii eesti-, vene- kui ka ingliskeelseid raamatuid.

Erilaadilisi täiendeid üksteisest komadega ei eraldata

Ilus suur punane plastmassist mänguasi, (ühe ja sama asja erinevad tunnused)

Samalaadiliste täiendite vahele pannakse koma.

Kollased , punased ja rohelised õhupallid, (eri asjade samaliigilised tunnused)

Järeltäiendid eraldatakse alati komadega.

Järv, peegelsile ja sinine, läikis mändide vahel.

Samamahulised määrused eraldatakse komadega.

Me käisime suvel Pärnus, Viljandis ja Põlvas.
Kolmapäeval, 14. märtsil on emakeelepäev, (võrdväärsed määrused)

Hõlmavaid määrusi komadega ei eraldata. (Läheb suuremast väiksemaks)

Janar elabTartumaal Haaslava vallas Lange külas. Aga: Janar elab Lange külas, Haaslava vallas, Tartumaal .

Üte ehk pöördumine eraldatakse komadega.

Mart, tule palun siia! Kuidas sina, Kristi, siia sattusid?

Lisand
täpsustab, kes või missugune on põhisõna
komaga ei eraldata
eeslisandit:
/a//-järellisandit:.
olevas käändes (kellena?millena?) järellisandit: komaga eraldatakse
järellisand:
omastavas käändes (kelle?mille?) järellisand eestpoolt:

Rindlause
Rindlause osalaused on võrdväärsed. Sina küsid, mina vastan.

Põimlause
Põimlause osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga. Kõrvallauset alustavad alistavad sidendid (nt et, kuigi, sest, kui, kuna, ilma et, kes, mis, kuhu).
Ma sõidan maale, et natuke hagu korjata, ning siis tulen ja teen keset linna suure lõkke.

Lauselühend
Poiss läks, seenekorv käes, metsa poole, (verbita lauselühend)
Töö tehtud, mindi koju. Näinud kõike oma silmaga, jäi ta rahule (määruslikud nud-, tud- lauselühendid) AGA Kõik jäid tehtud tööga rahule (missugune?)
Vastamata ainsalegi küsimusele, vangutas ta vaid pead. AGA Ainsalegi küsimusele vastamata vangutas ta vaid pead. Sama moodi ka des-, maks- ja tuna-lauselühendid.
kui, otseku, nagu, kuni
Selliseid mehi nagu Mats võiks rohkem olla. Ta on tugev kui karu.
Sadas vihma, kui tagasi tulin. Kõndisime, kuni jõudsime raudteejaamani.
Metsamarjad, nagu [= näiteks) maasikad, mustikad ja murakad, on väga vitamiinirohked.
AGA Niisuguseid/selliseid/sääraseid torumehi nagu Juhan ja Peeter Vääri on raske leida.
1Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii...kui ka ette koma ei panda.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

34 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

231460 Õppematerjali autor

Siin on kokkuvõte eesti keele grammatikast.

häälik täiend koma nimisõna omadussõna õigekiri täiendsõna käändes kääne asesõna

Sarnased õppematerjalid

docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE-1

Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,Kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia

Kategoriseerimata

docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE

Eesti keel

doc

Kirjanduse/Eesti keele eksamiks kokkuvõtlik leht

1. Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia

9. klassi eesti keel

docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE 9.KLASS

Eesti keel

doc

Eesti keele eksami kordamine 9. klass

Nimed on sõnad või sõnaühendid, mis osutavad kindlale olendile, isikule, kohale jne, nimesid kasutatakse ka ametlikkuse rõhutamiseks. Nimed kirj. läbiva suurtähega. Näiteks kui ütleme Ants, siis mõtleme ühet kindlat inimest, mitte inimest kui liiki. Nime juurde kuuluvad nimetused kirj. reegli järgi väikese tähega. (Vabaduse plats). Nimi võib olla: - isikul, olendil: Eno Raud - maailmajaol, kohal, linnal, veekogul, ehitisel, taevakehal: Eesti, Lõvi tähtkuju - Koha juurde kuuluva täiendi kirj. suure tähega ja sidekriipsuga: Lõuna-Eesti - riigil: Eesti, Ameerika Ühendriigid - asutusel: Tartu Ülikool, Mustakivi kauplus - Kui me ei taha ametlikkust rõhhutada, siis võib liiki näitava sõna ka väikese tähega kirjutada: Eesti vabariik, Tallinna Kuristiku gümnaasium - perioodikaväljaandel: Eesti Ekspress, ajakiri X - tootel: Ford Sierra, Meie Mark

Eesti keel

doc

Sõnade ortograafia

Alati kirjutatakse väikese algustähega: Üksi konteksti jääv tüübinimetus:vallavalitsus, tarbijate ühistu, raudteejaam, postkontor, gümnaasium, selts, liit. Nt Selle probleemi lahendab vallavalitsus.Väikelinnas alustab tööd uus gümnaasium. Allüksuste või allühenduste nimetused:Tartu ülikooli (~ Ülikooli) filosoofiateaduskond, sotsiaalministeeriumi (~Sotsiaalministeeriumi) ravi- ja hoolekandeosakond, Eesti Päevalehe kultuuri- ja haridustoimetus, Liviko haldusnõukogu, Eesti Panga nõukogu, Riigikogu keskfraktsioon · Riiki ja osariiki võib nimetada nagu asutust või nagu maad. Esimesel juhul kirjutatakse liigisõna suure algustähega, teisel juhul väikesega või jäetakse ära: Soome Vabariik ja Soome vabariik, Soome. Osariigid: Ametlik keelekasutus - Texase Osariik, Alam-Austria Liidumaa

Eesti keel

docx

Eesti keele reeglid

Artikli pealkiri: „Tänapäeva kool“ Ürituse pealkiri: muinasõhtu „Andersen meiega“ Ajaloolised sündmused: Ümera lahing(kohanimi), jüriöö ülestõus, märtsipommitamine Püha-ja tähtpäeva nimetus: sõbrapäev, suur reede Usundi nimetus: luteri usk, paganausk, aga ka katoliku kirik Nimest tuletatud nimetus: tammsaarelik stiil, darvinism Ameti-ja aunimetus: president, professor, generalissimus Tähtkujud: Kalad, Ambur NB!!! Roheline manner, Must manner, Taani Kuninga aed, eesti raamatu aasta, Reinupi Reisid, Metsik Lääs, ploom „Hiiu sinine“, ansambel Meie Poisid, mineviku Eesti, Kolme Koopa kohvik, Tema Pühadus dalai-laama, Alzheimeri tõbi, Tema Majesteet Roosti kuningas, euro, Aasia keeled, Euroopa keeled, eesti keel Kirjavahemärgid ÜTE Üte on lausesse kiilutatud sõna/fraas/nimi, mis näitab, kelle või mille poole pöördutakse. Teie, poisid, jätke see auto juba rahule! Vaata, isa, nii see käibki! Kas te soovite kohvi, härra?

Eesti keel