Tean ja oskan 4.kl 1. Muuta kirja stiili ja suurust 2. Teha kirja paksuks, kaldkirja, tõmmata tekstile joont alla 3. Muuta teksti värvi ja teksti tagust värvi ehk markeerida 4. Joondada teksti vasakule, keskele, paremale, rööpjoondada 5. Muuta reavahet 7. Kopeerida internetist pilti/teksti ja kleepida seda enda dokumenti või salvestada seda enda kausta, teksti lõigata ja kleepida. 8. LISA menüü- lisada tabelit, kujundeid ja sümboleid. 9. KÜLJENDUS menüü- muuta veeriseid, lehekülje suunda, teha veerusid
väärtusele. Eelnevalt tuleb vanad andmed kustutada. ridu Ülesanne 1 Kirjutada Sub-protseduur (makro), mis teeb antud tabelis positiivsete arvude kirja rasvaseks ja negatiivsete arvude kirja kaldkirjaks, nullid jäävad samaks. Programm peab töötama suvalise suurusega arvudega täidetud lahtrite piirkonnal nimega tabel. Enne programmi käivitust tuleb tabeli lahtrite kiri muuta tavaliseks, sest vahepeal võisid andmed muutuda. Kaldkirja saab määrata lahtrile, omistades omadusele Font.Italic väärtus True, rasvase kirja määramiseks kasutage omadust Font.Bold. Programmi testimiseks looge töölehele tabel ja täitke see arvudega. Programmi käivitamiseks looge nupp.
Mario Metshein Harjutus 2 Kopeeri laused oma dokumenti ja tee nii nagu lause ütleb * See lause, mis siin on, tuleks kaldkirja muuta. * Tee üleühe sõnad korraga rasvaselt. * Jooni alla kahe punase joonega * Joonin alla ainult selle lause sõnad! * Joonin alla punktiirjoonega! * Sellele reale tõmban joone peale! * Peida see lause ära! * See lause on tumesinist värvi * N e n d e t ä h t e d e v a h e o n 6 p t * SIIA SUURTÄHED * See on pisikene kiri, ainult 6 punktine * Dokumendi kiri on alati suurusega 12 * Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti * Pealkirjad on alati 16 punktilises kirjas
How to write an essay? Esse algab õpilase nimega mis asub üleval paremas nurgas, selle all on õppeaine nimetus ning peale seda kuupäev. Pealkiri algab alles järgmiselt realt ja asub lehe keskel. Esse tähe suuruseks on 12 Times New Roman. Ääre jooned on 2,5cm ja teks ise on justified. Reavahe on 1,5(line spacing1,5). Ainult pealkiri võib olla kirjutatud kirjasuurusega 14. Paksu ja kaldkirja võib kasutada ainult pealkirjade, alapealkirjade väljatoomiseks. Esse peab olema jaotatud lõikuteks(vähemalt3). 1.Lõik- sissejuhatus(introduction): Siin räägi teemast üldiselt ning kui tarvis püstitad küsimuse. Sissejuhatuse pikkuseks on 4-5 lauset. Et eristada lõike jätan nende vahele tühja rea. Või alustan uut lõiku peale 5 tühikut. 2.Lõik- teema arendus- siin arendan pealkirjas ja sissejuhatuses mainitud teemat edasi, avaldan oma arvamust ja pähjendan seda
Kõige lihtsam neist on summeerimine ehk kokku liitmine. 9. Märgi hiirega siniseks lahtrid B2 ja B3 ja tühi lahter, kuhu vastus peab tulema, ehk B4 10. Seejärel vajuta "sum" nuppu. 11. Nüüd peaks sul olema kokku arvutatud, mitu last sinu klassis on. 12. Tabelites mõne kindla rea väljatoomiseks, kasutatakse teksti vormindamist (seda õppisime tekstidokumente tehes). 13. Tee rida 4 "bold" kirja, et see paremini näha oleks. 14. Tee kaldkirja oma klassi nimi tabeli esimesel real. 15. Viimasena pead tegema tabelile ümber ruudu, et see oleks teistest lahtritest paremini eristatav. 16. Selleks märgi ära kõik tabeli read, mille ümber tahad, et ruut tekiks ja vajuta "borders/äärised" nuppu. Vali variant ,,välisäärised", et teha oma tabelile ruut ümber.. Uurimuse jaoks tabeli koostamine: 1. Jäta eelmise tabeliga vahet 3 tühja ruutu ja kirjuta lahtrisse A8 "Õpilase nimi" 2
Kiirteed Wordis Erinevates arvutites ja programmi erinevates versioonides võivad mõned kombinatsioonid mitte toimida. Samuti sõltuvad osa kombinatsioone sellest, kas kasutusel on eesti või inglise klaviatuur. NB! +märk klahvide vahel tähendab, et need klahvid tuleb alla vajutada ja all hoida nende kirjapanemise järjekorras. Üldised klahvid Ctrl CTRL+B tähtede rasvaseks tegemine (Bold) CTRL+I tähtede kaldkirja panemine (Italic) CTRL+U tähtede allajoonimine (Underline) CTRL+C aktiveeritud teksti või objekti kopeerimine (Copy) CTRL+X aktiveeritud teksti või objekti lõikamine (Cut) CTRL+V teksti või objekti kleepimine (Paste) CTRL+Z viimase käigu tühistamine (Undo) CTRL+Y viimase käigu tühistamise tühistamine (Redo) CTRL+P printimise dialoogakna avamine (Print) CTRL+O dokumendi avamine CTRL+S kirjuta kettale (Save) Funktsiooniklahvid F10 aktiveeri menüüriba
(297x210). 9 Lehekülje vabade servade laius vasakult on 3,5 cm ja paremalt 1,5 cm, 2 cm alt ja 2 cm ülevalt. 9 Kirjastiil Times New Roman. Tähemärgid peatüki sees on 12 punkti, reavahe 1,5 punkti. 9 Peatükkide pealkirjad peavad olema tekstist esile toodud. 9 Esiletõstmiseks võib kasutada rasvast kirja, selleks ei kasutata allajoonimist. Terminite lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja. 9 Pealkiri algab joondamisega vasakult, pealkirja lõppu ei panda punkti. 9 Sisutekst on rööpjoondatud. 9 Peatükk algab uuelt leheküljelt, alapeatükk samalt leheküljelt. Enne ja pärast pealkirja on üks tühi rida. 9 Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. 9 Taandreaks kasutatakse tabuleerimisklahvi TAB või eraldatakse lõigud ühe tühja reaga. Töös peab selles osas valitsema ühtsus.
Kui oled teksti ära märkinud, siis märgistuse võtab maha hiireklõps või nooleklahvi vajutus. 3. Joonda järgmine tekst vasakule. Muuda kiri 14punktiseks. Selleks et teha muudatusi tekstis, tuleb muudetav tekstiosa enne ära märkida. 4. Muuda järgmises tekstis kõigi sõnade esimesed tähed poolpaksuks. Pane kõik suured tähed kaldkirja. Siit algab uus lõik. Teksti redigeerimiseks tuleb viia kursor sinna, kus me tahame teha muudatusi. Tähe kustutamiseks kursorist vasakul kasuta BackSpace'i, kursorist paremal oleva tähe kustutamiseks aga Delete'i. Sõna, lause või lõigu kustutamiseks tuleb see kõigepealt ära märkida. 5. Kustuta üleliigsed tähed ja muuda järgnev tekst punaseks: See on ligu esimene rida. Iga sna vahel käib üks tühik
NÕUDED KIRJATÖÖDELE 1. Käekiri NÕUDED KUIDAS TEEN Times New Roman 2. Kirja suurus NÕUDED KUIDAS TEEN 12 punkti 3. Võõrkeelsed sõnad tekstis NÕUDED KUIDAS TEEN kaldkirja 4. Veerised NÕUDED KUIDAS TEEN a) Küljendus-lehe häälestus Vasak: 4 cm b) Klõpsan vahelehel veerised Parem: 2 cm c) Sätin paika õiged arvud Ülal: 3 cm All: 3 cm 5. Joondus NÕUDED KUIDAS TEEN rööpjoondus 6. TAANDREAD Taandridu ei tohi olla 7. Reavahed NÕUDED KUIDAS TEEN a) Märgistan teksti
Harjutus 1 Kopeeri laused oma dokumenti ja tee nii nagu lause ütleb * See lause, mis siin on, tuleks kaldkirja muuta. * Tee üleühe sõnad korraga rasvaselt. * Jooni alla kahe punase joonega * Joonin alla ainult selle lause sõnad! * Joonin alla punktiirjoonega! * Sellele reale tõmban joone peale! * See lause on tumesinist värvi * N e n d e t ä h t e d e v a h e o n 6 p t * SIIA SUURTÄHED * See on pisikene kiri, ainult 6 punktine * Dokumendi kiri on alati suurusega 12 * Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti * Pealkirjad on alati 16 punktilises kirjas
püstkirjas. Neidki käänatakse nagu tavalisi võõrnimesid: kasutab Skype'i, luges Delfist ja Everydayst, kuulas Youtube'is muusikat.Tsitaatsõnad kirjutatakse eesti keeles just täpselt nii, nagu selles keeles, kust nad on eesti keelde võetud. Hääldatakse neid mitte päris originaalipäraselt, aga originaalilähedaselt. 3 juhtist tsitaatsõnade kirjutamise kohta: 1) Tsitaatsõnad tuleb panna teise kirja. (Kui tekst on püstkirjas, pannakse tsitaatsõnad hrl kaldkirja. Peaasi, et nad oleksid teist moodi). 2) Tsitaatsõnu tuleb käänata ülakoma abil. (Käändelõpp ei ole siis mitte enam selles kirjas mis tsitaatsõna, vaid sellessamas mis muu tekst). Nt: Elab show'le kaasa 3) Tsitaatsõna ühendamisel liitsõnaks kasutatakse sidekriipsu. Nt: Läksime moe-show'le joon cappuccino't. teised portaalinimed, nagu Delfi, Skype, Youtube, Everyday jt, kirjutatakse suure algustähega ning püstkirjas
võltsimist. DAVID 1748 1825. Prantsuse kunstnik. Teda kasvatasid tema onud, kes panidki teda malikunsti õppima. Oli õukonna kunstnik. Eelistab antiikseid teemasid. Maalid on ülevad, tähenduslikud, võimsad stseenid, võimas arhidektuur. Teeb ka napoleonist maale, millest üks on lõpetamata kuna napoleonile ei meeldinud. Maalis palju portreesid. Üks esimestest kes maalib hullust. "Horatsiuste vanne" REMBRANDT 1606 1669. Hollandi tuntuim maalikunstnik. Esimene kes kasutab kaldkirja. Suurest, jõukast perekonnast. Teadis palju maailmaasjadest. Oli varakult andekas, õpetas ka endast vanemaid inimesi. Hollandis tekkis tänu tema maalide müügile maali turg. Ostis ka enda töid, et väärtust kasvatada. Tööd on suuruselt väikesed. Portree saab populaarseks. Portreed on tavaliselt ilma täienduseta, tavalised aga isikupärased. Kasutab pehmeid ja soojasi toone. Kujutab ka pimedat, valguse kumaga. Tema lapsed
· Ei eeldata uudsete seisukohtade väljatöötamist. · Esitatakse töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Vormindusnõuded · Kõik tööd esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Kiri Times New Roman. Tähemärgid peatüki sees võivad olla 12 punkti suured, reavahe 1,5 punkti. · Esile tõstmiseks võib kasutada paksu (Bold) kirja, selleks ei kasutata allajoonimist. Terminite lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja. · Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. · Tekstilõigud eraldatakse taandreaga või kasutatakse plokkidena vormistatud teksti. · Tiitellehte ei nummerdata. Referaadi osad 1. Tiitelleht 2. Sissejuhatus 3. Töö põhiosa 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjanduse loetelu 1. Tiitelleht Lehekülje ülaosas: · Kooli nimi (suurte tähtedega, mille tähekõrgus 14)
Kiri Times New Roman. Leheküljele jäetakse vasakule ja üles 3-4 cm, paremale 1-2 cm laiune vaba äär, alumine äär on samas mõõdus ülemisega. Tähemärgid peatüki sees on 12 punkti, reavahe 1,5 punkti. Peatükkide pealkirjad peavad olema tekstis esile toodud. Esile tõstmiseks võib kasutada rasvast kirja, selleks ei kasutata allajoonimist. Terminite lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja. Pealkiri algab joondumisega vasakult, pealkirja lõppu ei panda punkti. Tekst on rööpjoondatud. Iga kahe sõna vahele käib ÜKS tühik. Kirjavahemärkide ette tühikut ei käi, järele käib. Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad. Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad. Peatükk algab uuelt leheküljelt, alapeatükk samalt leheküljelt. Pealkirja järel on üks
· Esitatakse eri autorite seisukohti. · Ei eeldata uudsete seisukohtade väljatöötamist. · Esitatakse töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Vormindusnõuded · Kõik tööd esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Kiri Times New Roman. Tähemärgid peatüki sees võivad olla 12 punkti suured, reavahe 1,5 punkti. · Esile tõstmiseks võib kasutada paksu (Bold) kirja, selleks ei kasutata allajoonimist. Terminite lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja. · Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. · Tekstilõigud eraldatakse taandreaga või kasutatakse plokkidena vormistatud teksti. · Tiitellehte ei nummerdata. Referaadi osad 1. Tiitelleht 2. Sissejuhatus 3. Töö põhiosa 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjanduse loetelu 1. Tiitelleht Lehekülje ülaosas: · Kooli nimi (suurte tähtedega, mille tähekõrgus 14) Lehekülje keskosas tähekõrgusega 14: · Autori ees- ja perekonnanimi (väiketähtedega, v.a. esitähed)
· Ei eeldata uudsete seisukohtade väljatöötamist. · Esitatakse töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Vormindusnõuded · Kõik tööd esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Kiri Times New Roman. Tähemärgid peatüki sees võivad olla 12 punkti suured, reavahe 1,5 punkti. · Esile tõstmiseks võib kasutada paksu (Bold) kirja, selleks ei kasutata allajoonimist. Terminite lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja. · Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. · Tekstilõigud eraldatakse taandreaga või kasutatakse plokkidena vormistatud teksti. · Tiitellehte ei nummerdata. Referaadi osad 1. Tiitelleht 2. Sissejuhatus 3. Töö põhiosa 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjanduse loetelu 1. Tiitelleht Lehekülje ülaosas: · Kooli nimi (suurte tähtedega, mille tähekõrgus 14)
sisse ei arvestata. Kõik kirjalikud tööd esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Kiri Times New Roman. Tähemärgid peatüki sees võivad olla 12 punkti suured, reavahe 1,5 punkti. · Peatükkide pealkirjad on kirjutatud suurtähtedega. Alapealkirjad on kirjutatud väiketähtedega (va esitäht). · Esile tõstmiseks võib kasutada rasvast kirja, selleks ei kasutata allajoonimist. Terminite lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja. · Pealkiri algab joondumisega vasakult, pealkirja lõppu punkti ei panda. · Peatükk algab uuelt leheküljelt, alapeatükk samalt leheküljelt. Pealkirja järel on üks tühi rida, enne pealkirja on kaks tühja rida. · Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. · Taandrida 5 tähemärki või kasutada plokkidena vormistatud teksti. · Sisukorda, sissejuhatust, kokkuvõtet ja kasutatud kirjanduse loetelu ei nummerdata.
programmi 1989.aastal. Microsoft Office Word on programmi ametlik nimi alates 2003.aastast. Microsoft Office on tasuline tarkvara võrreldes OpenOffice.org-ga. Programmisisesed aknad on MS Wordil küljepaanid. Kui võrrelda Wordi Writeri või Notepadiga, võib öelda, et Word on neist kolmest kõige täiuslikum, võimaldades rohkem võimalusi. Wordis on palju võimalusi, et teha tekst endale sobivaks. Võimalik on muuta teksti suurust, värvi, stiili. Teksti saab teha kas rasvaseks, kaldkirja panna või alla joonida. Kõiki neid kolme võib kasutada ka korraga. Teksti värvi ja tausta muutmiseks on valikus väga palju erinevaid värve. Kui võrrelda Writeri ja Wordi värvi valikuid võib öelda, et Wordis on värvide valik suurem. Wordis on võimalus ka sõnu lugeda, Writeris selline võimalus puudub. See on hea, kui on ette antud kindel sõnade arv, näiteks kirjandi kirjutamisel. Notepadis puuduvad samuti sellised võimalused.
Lehe vabad servad üleval ja all peavad olema 2,5 cm, vasakul 3 cm ning paremal 2,5 cm; Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa – sisukord, sissejuhatus jm) alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti. Teksti vormistamisel kasutatakse töö põhiteksti trükkimisel kirjakuju Times New Roman ja tähesuurust 12 punkti. Kaldkirja (Italic) kasutakse vaid võõrkeelsete sõnade ja väljendite esitamisel. Lõigukujunduses kasutatakse põhiteksti trükkimisel 1,5-kordset reavahet (välja arvatud loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset reavahet) ja rööpjoondust, seejuures ei tohi tekstis tekkida põhjendamatuid sõrendusi ja lünki, vajadusel tuleb kasutada poolitamist. Kasutatud allikmaterjalide loend esitatakse vasakjoondatult.
• Tekst mõlemapoolse joondusega – rööpjoondus (Küljendus → Lõik → Taanded ja vahed). 1 Juhised on antud MS Word 2016 eestikeelse versiooni kohta. 3 • Tekstilõigud eraldada lõiguvahega 6 punkti enne lõiku ja 0 punkti pärast lõiku ilma taandeta (Avaleht → Lõik → Taanded ja vahed). 1.1.2. Kaldkirja kasutada võõrkeelsetel tekstidel, valemitel, sümbolitel ja tsitaatsõnadel. 1.1.3 Automaatse sisukorra loomiseks tuleb vormindada pealkirjad järgmiselt: Vorming Pealkiri 1 Pealkiri 2 Pealkiri 3 font Calibri Calibri Calibri fondi laad paks suurtähtkiri paks paks suurus 16 p 14 p 12 p
kepistikud / koduküla, kodumaa" muudab autori mõtte mõistetavaks igale lugejale. Tsitaatväljendid: · ...on teisest keelest üle toodud tuntud sõnaühendid, mida kasutatakse mingi olukorra ilmestamiseks. · Näide: Tolstoile olid oma romaanides sümpaatsed need kõrgseltskonna esindajad, keda iseloomustas comme il faut käitumine. · Sellised väljendid tuleb ülejäänud kirjastiilist eristada. Trükituna kasutatakse kaldkirja; käsikirjalises tekstis tõmmatakse alla laineline joon (ei vaja joonlauda). Moto: · ...on autori sõnasõnaline tekst, mis paigutatakse pealkirja järele kirjandi teksti ette; moto peaks kirjandi peamõtet täpsustama, sellele vihjama. Moto kasutamise puhul on eriti oluline, et see käiks terve kirjandi, mitte ainult pealkirja või sissejuhatuses avaldatud mõtete kohta.
k,p,t õigekirjareeglite alusel. (nt.psüühika,stiihia,harfi,revansi,punsi jne) (nt. apelsin,talisman,mannekeen,tsellofaan,taburet,materjal,periood,sigaret,mandariin, intervjuu,margariin,seeria,kotlet,fokstrott,interjöör,parafiin,pankrot,tärpentin, rezissöör) 5.Tsitaatsõnade käänamine ja õigekiri *Tsitaatsõnu ja -väljendeid kasutatakse alati nende algupärasel kujul ja hääldatakse nagu päritolukeeles.Muust tekstist tuleb kuidagi eraldada.Trükitekstis kaldkirja abil,käsitsi on kõige tavalisem lainelise joontega allajoonitult. *Tüvevokaal,käändelõpud ja tuletusliited eraldatakse tsitaasõnast ülakoma abil.(nt.rock´i suurkuju, külastas tax-free´d, esines talk-show´s, exclusive) 6.Sõnade kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõnad: KLK Üldreeglid: *Mõistereegli põhjal kirjut. sõnad kokku siis,kui tegemist on uue mõistega. (nt.autojuht-elukutse esind. auto juht- kindla auto juht)
kauplustes ringi käijes kauplustes ringi käies minu oskus müüja tooteid minu oskus müüa tooteid Viga võib tulla nii hooletusest kui ka kõnekeelsusest. Vigane Õige tähelepanupüüdlik tähelepanelik Mitte miskit ei suuda neid köita. Mitte miski ei suuda neid köita. Salat ei kõlbanud süüa. Salat ei kõlvanud süüa. Tsitaatsõnad (võõrkeelsed sõnad) tuleb panna kaldkirja ja neid käänatakse ülakomaga. Vigane Õige sügavkülmutatud pizzasid sügavkülmutatud pizza'sid; parem: sügavkülmutatud pitsasid Teie poolt pakutav catering teenus Teie pakutud catering'i teenus jättis jättis soovida. soovida. Võõrnimede käänamisel kasutatakse ülakoma ainult sel juhul, kui nime viimast tähte välja ei hääldata.
KüljendusVeerised) 3. Töö põhitekst trükkida kirjatüübis Times New Roman kirjasuurusega 12 punkti, reavahega 1,5 rida. (Office 2003:VormingLõikTaanded ja vahedReasamm; Office 2007: Avaleht LõikTaanded ja vahedReasamm) 4. Joonealused märkused (Office 2003: LisaViideAllmärkus; Office 2007: ViitedLisa allmärkus) kirjutada kirjasuurusega 10 punkti ja reavahega 1,0. 5. Võõrkeelsete tekstiosade, valemite ja sümbolite kirjutamisel kasutada. kaldkirja (Italic). 6. Tekst paigutada leheküljele ühtlaselt nii, et ka lehekülje parem serv jääb sirge (rööpjoondus). (Office 2003: VormingLõikTaanded ja vahed; Office 2007: KüljendusLõikTaanded ja vahed) 2 7. Tekstilõiku alustada ilma taandeta. Tekstilõigud eraldada täiendava vahega suurusega 6 punkti. (Office 2003: VormingLõik
TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis põhinevad kasutatud kirjandusel, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele. Üldtuntud seisukohtadele viidata ei ole vaja. Teiste autorite seisukohti või andmeid võib esitada kas tsitaadina või refereeringuna. Tsiteerimine on allikteksti sõnasõnaline esitamine. Tsitaat peab järgima nii originaali sõnastust, ortograafiat kui ka eristuskirjeid (nt sõrendust, kaldkirja). Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereerimine on allikteksti ümberjutustamine töö kirjutaja oma sõnadega. Refereering sobib juhul, kui tsitaat oleks liiga pikk või see ei suuda autori mõtet vajalikul määral edasi anda. Olgu siinkohal esitatud näide tsiteerimise ja refereerimise kohta Martin Ehala õpikust "Kirjutamise kunst". Ehala toob näite Kristjan Jaak Petersoni käsitlevast artiklist "Eesti kirjanduse biograafilises leksikonis". Tsitaat: "Andeka noormehena ilmutas P
kus S - ringi pindala; r – ringi raadius. 4 Viitamine Kirjalikke allikaid võib töös kasutada erineval moel: neid võib tsiteerida, refereerida, need võivad olla lihtsalt mainitud või võib neist teha lühikokkuvõtte. Tsiteerimisel esitatakse sõnasõnaline väljavõte teise autori tekstist. Tsitaat peab täielikult vastama originaalile nii sõnastuse kui kirjavahemärkide poolest. See peab olema tekstist eraldatud kas kaldkirja või jutumärkidega. Kui jäetakse sõnu välja, märgitakse (...). Kui lisatakse omalt poolt midagi, siis märgitakse tekst nurksulgudega. Tsitaati kasutatakse siis, kui tahetakse edasi anda eriti ilmekas või huvitav näide/mõte. Viide esitatakse kohe pärast tsitaadi lõppu, sõltumata sellest, kas tsitaat asub lause lõpus või keskel. Refereering on kasutatud lause, lõigu, mõtte või idee edasiandmine oma sõnadega.
algab iseseisev sõna) või mõttekriips (tühik on mõlemal pool kriipsu ja kriips ise on pikem, vt eelmine näide sulgudes). Sulud: pärast 1. sulgu ja enne 2. sulgu EI ole tühikut (vt eelmine näide). Nurksulud [ ]: Teie kommentaar, parandus, väljajäte tsitaadi sees. Juhiksin tähelepanu järgarvude kasutamisele, eriti aastaarvude puhul: 1930. aastal, 1930. aastatel, 1930ndate muusika (mitte 1930ndate aastate) Kaldkirja ehk kursiivi (italic) kasutatakse EMTA töödes võõrkeelsete terminite, sõnade, pealkirjade puhul. NB! Ilma jutumärkideta! Eestikeelsete raamatupealkirjade puhul on kaks võimalust: a) Panna ka need kursiivi; b) Esitada nad jutumärkides ja mitte kursiivis. Magistrant valib nendest võimalustest ühe ja kasutab seda LÄBIVALT. 4
Kõik alamärkused või selgitused jooniste juures trükkida kirjapunktiga 10, kuid jooniste allkirjad ja tabelite pealkirjad trükitakse kirjapunktiga 12. Lehekülg peab olema joondatud paragrahvi ulatuses mõlemalt poolt. Kui tekkiv suurim tühik on suurem kui kolm normtühikut, tuleb kasutada poolitamist (soovitatav on nn soft(pehme)-poolitamine: Ctrl+poolituskriips). Ladinakeelsed nimetused ja võõrkeelsed terminid tuleb panna kaldkirja. Terminite juurde tuleb tuua seletused. 8 Töö tiitlis ei tohi sõnu poolitada ja reas ei tohi viimaseks sõnaks olla sidesõna. Tiitellehel ei kasutata lausete või sõnade lõpus punkti ega ilmumiskoha ja aasta vahel koma. Sisukorra loetelus ei tooda ära töö osa Sisukord. Tekst jaotatakse osadeks (1.; 2.; 3.; ...), peatükkideks (1.1.; 1.2.; 1.3.; ...), alapeatükkideks (1.1.1.; 1.1.2.; 1.2.1.; 1.2.2.; ...) ja punktideks
Võõrsõna on keeles muganemata või osaliselt muganenud laensõna, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni: 1. b, d, g sõna algul banaan, doping; 2. tähed f, s, z, z firma, sampanja; 3. pearõhk järgsilbil miniatuur, vanill; 4. pikad täishäälikud järgsilbis akadeemia, galerii; 5. o järgsilbis foto, logo; 6. eesti keeles tavatud häälikuühendid bluff, sfäär. Võõrsõnu kirjutatakse nii, nagu hääldatakse. Võõrsõnu kaldkirja ei panda. OMASÕNA Omasõnad on eesti keele hääldusele ja grammatikale vastavad sõnad. Rõhk on sõna alguses, võõrsõnadele iseloomulikke jooni ei ole. manager (tsitaatsõna), mänedzer (võõrsõna), müügijuht (omasõna) Kui keeles on sobiv omasõna olemas, siis ei soovitata tsitaat- ega võõrsõnu kasutada. VÕÕRNIMI Üldreegel: võõrad isiku-, koha- jm nimed kirjutatakse nii nagu lähtekeeles. Venezuela, John
Rahulolu-uuringus osalenud klassiti Joonis 2.3. Noor-Eesti V albumi kaas. 1915 19 3.3.6. Valemid Valemid eraldatakse muust tekstist ja nende vormistamiseks tuleb kasutada valemiredaktorit (vali menüülindilt Lisa – Võrrand). Kogu töö ulatuses tuleb järgida valemite ühtset kirjutusviisi (soovitavalt kasutatakse valemites kaldkirja, tähesuurus 12 p). Vältida tuleb definitsioonide esitamist valemi kujul. Üksikud sümbolid ja lihtsad matemaatilised avaldised esitatakse reeglina teksti sees omaette reale viimata. Võrdust ja võrratust väljendavad avaldised esitatakse tavaliselt omaette real. Kui töös on mitu valemit, tuleb need nummerdada. Valemi number kirjutatakse ümarsulgudesse valemiga samale reale, soovitatavalt paremale (vt järgnevat näidet). 𝑎2 + 𝑏 2 = 𝑐 2 (valem 1)
lükatakse ümber Sir Robert Filmeri ja tema järgijate valed põhimõtted ning lähtealused. Teine on essee tsiviilvalitsuse tegelikust algusest, ulatusest ja eesmärgist (Two Treatises of Government: In the Former, The False Principles and Foundation of Sir Robert Filmer, And His Followers, are Detected and Overthrown. The Latter is an Essay Concerning The True Original, Extent, and End of Civil Government). Siin ja edaspidi tõlkija märkused. 2 Siin ja edaspidi järgitakse kaldkirja puhul autori kasutust, v.a pärisnimedes, tsitaatides ja viidetes Piiblile. Viimasel juhul, nagu ka piiblisalmide tõlgetes, kasutatakse Eesti Piibliseltsi poolt 2000. aastal väljaantud Piiblit. 3 "Esimeses traktaadis" arvustas Locke Robert Filmeri (15881653) 1680. aastal ilmunud raamatu Patriarcha, or the Natural Power of Kings väiteid, mille järgi Aadam sai maailma kuningaks kohe pärast seda, kui Jumal oli ta loonud, mistõttu kuningavõimtuleneb Jumalast ja kõikmaailma valitsejad
annaabi.ee 
