läbi ajaloo vaadanud rohkem lääne poole. Isegi NSV Liitu kuuludes räägiti Eestist kui aknast läände. Ühiskond on pidevas arengus, paratamatult mõjutab Eestit teiste riikide käekäik, poplaarsust koguvad vaated ja ideed. See, et meie kõne- kui ka kirjakeeles esineb slänge, võõrapäraseid keelekonstruktsioone ja väljendeid, ei tähenda seda, et meie emakeel oleks ohus. Sama moodi käituvad ka suurema kõnelejaskonnaga keeled laenatakse teiste keelevara ning mugandatakse vastavalt oma nägemuse järgi. Räägitakse, et selline tegutsemisviis solgib keele, kuid minu arvates on sellel vastupidine, rikastav, toime. Riigitegelase Yana Toomi sõnad eesti keele ja rahvuse väljasuremisest tekitasid meie seas vastakaid tundeid. Tänavaküsitluses ning Interneti kommentaaridest võis välja lugeda seda, et eestlastel ei ole ükskõik eesti keele tulevikust. See näitab kahtlemata seda, et eesti rahvas hoiab emakeelt au sees ega luba seda mustata.
Maailma tuleb iga päevaga juurde asju, mille kohta eesti keeles lihtsalt oma sõna pole. Nende asjade kohta võetakse kasutusele laensõnad keeltest, kus nende kohta on juba sõna olemas. Minu meelest tingib seda aga eestlaste laiskus ja hoolimatus. Selle asemel, et kasutada sõna mingist muust keeles, tuleks hoopis välja mõelda oma sõna ning kui see juba tehtud, siis seda ka kasutama hakata. Alalõpmata kuuleb meedia vahendusel jälle mingitest keelevara täiendamise võistlustest, kuid väga vähesed seal võitnud sõnadest jõuavad ka eestlase igapäevasesse sõnavarasse. Ühest küljest võib järjest suuremat võõrkeelte kasutust noorte seas pidada katastroofiks, mille tagajärjel eesti keel varsti lõplikult hävineb, kuid lähitulevikku vaadates võib see siiski päris kasulik olla. Nii on praegustel noortel tulevikus suurem võimalus õppida ning leida just endale kõige meeldivam töökoht
emakeelsete teadustööde kriitilise piiri teemat, st et kui pole emakeelset teaduskeelt, kui pole emakeelset kõrgharidust, siis pole peatselt ka enam emakeelset keskkooli, aga mitte see ei jäänud arutelust kõlama. Foorumit juhatas haridusminister Tõnis Lukas, kes kokkuvõtvas sõnavõtus lubas lahkesti täitmisele võtta kaks foorumil kõlama jäänud tõsist (korduv)ettepanekut: esmalt eesti keele veebikeskkonna loomine Keelevärava, Keelevara jne baasil (Urmas Sutrop) ja teiseks, eesti kultuuri ja teaduse veebikeskkonna ehk nn ESTIKA loomine (Maarja Lõhmus), mis ei oleks lihtsalt üks uus parem andmebaas, vaid tõeline suhtluskeskkond, mis oleks tõlkeväravate kaudu avatud kõigile eesti keele ja kultuuri huvilistele kogu maailmas. Kui me veel need kaks suurt eesti keele asja esimestena maailmas ära teeksime, võiksime rääkida üleilmsest eesti keele vägevusest. Eesti keel võib siis tõesti taevani tõusta.
tuletis), mille kasutus ja tähendus on moodustusest motiveeritud. Kuidas sõnad tekivad 4. Leksikaalse tasandi üksused sõnad ja tuletusliited on sõnamoodustuse lähteüksusteks. Sõnamoodustuse tulemiks on uued, lähteüksustest harilikult komplekssema struktuuriga sõnad, mis uute nimetusüksustena täiendavad leksikoni. 5. Leksikon on olemasolev keelevara. 6. Uudissõnu tuleb keelde kahel viisil: a) Neologismid, mis on teadlikult loodud mingi leksikaalse lünga täiteks (terminoloogid, keelevõistlused) b) Produktiivsetel moodustusmallidel põhinev spontaanne sõnaloome tekstimoodustuse käigus (kasutusvajadus) 7. Enamik produktiivsete moodustusmallide järgi toodetud tekstisidusaid neologisme
Suuline ja kirjalik kommunikatsioon. Sõnastikutöö
SKK kodutöö
1. Leidke, mida tähendavad ,,kalvados", ,,huur", ,,soppama", ,,déjà-vu" ja
,,mammaal", ,,lumekamp", ,,mõistekiri" ja meditsiin valdkonnas
,,resident". Leidke ka hääldus ja tähtsad vormid (nt käändsõnal omastav
mille? tegusõnal ehk verbil da-tegevusnimi mida teha?)
kalvados <-e> õunaviin
huur igavesti noor ja ilus neitsi islamiusuliste paradiisis
soppama
a kevadel ilmus ,,Õpilase ÕS". Kakskeelsetest sõnaraamatutest on valmimas ,,Eesti-vene sõnaraamat" IV (1997...). Ilmunud on sellest neli köidet. On alustatud ka Eesti-X-keele sõnastiku universaalse lähtepoole koostamist. Koostamist ootavad põhjalik rektsioonisõnastik (H. Rätsep tegeleb sellega) ja kollokatsioonisõnastik. Eesti keele leksikaalne andmebaas vajab pidevat keeletehnoloogilist ja arvutileksikoloogilist hooldamist ja arendamist. Võtmeküsimus on elektroonilise keelevara (keeleressursside) analüüsimehhanismide väljatöötamine. Sõnaraamatute koostamine ja leksikoloogiline süvauurimus on tihedalt seotud: mõlemad kasutavad vastastikku üksteise uurimistulemusi.
täiesti vales kontekstis. Tänapäeva noortel puudub ka valdavalt teadmine kust ja miks on mingi sõna meie keelde üle võetud. Vahel kuulutatakse välja ka konkursse uute sõnade leidmiseks. Osad neist võetakse kohe omaks, osasid ei suudeta kuidagi vestluses kasutada. Televiisori lühiväljendi teler on meist küll igaüks omaks võtnud, kuid kuuldes sõna taristu, tean küll selle tähendust aga kõrvale on veel väga võõras seda kuulda. Aeg möödub, keelevara täieneb ja kes oskaks meist öelda, missuguseks kujuneb see saja aasta pärast. Oli ju meie esivanemate eesti keelgi erinevate murrakute ja sõnade kasutusega kui tänapäeval. Olgem siis avatud ka uuele sõnavarale, kuid ärgem unustagem seda esivanemate ilusat keelt – emakeelt. Ühe, kahe või kolme õpetaja mudel? (14.11 Õpetajate leht Tiina Vapper) Alushariduse järjepidevuse pärast on põhjust muret tunda (31.10Õpetajate leht Tiina Vapper)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
