Eesti keele väljendusõpetus: Algustäht, arvsõnad, lühendid (0)

SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT
KOHAD, EHITISED
SUUR TÄHT
VÄIKE TÄHT
Kohanimed – läbiv suurtäht, v.a. liigisõna (meri, mägi, linn, tänav jne).
Kohtade ümberütlevad nimetused: püramiidide maa, tõusva päikese maa, suur lomp.
Territooriumi haldusüksused: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Tartu maakond, Emmaste vald.
Kohanimi väikese tähega :
1) taime- ja loomanimetused: rakvere raibe , jaapani seeder, siberi orav, peipsi siig;
Linnad, külad: Pariis, Tartu linn, Punase Lageda , Väike-Maarja, Pärispea küla.
2) loomatõunimetused: tori hobune, herefordi veis , idaeuroopa lambakoer ;
Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, Raekoja plats , Taevase Rahu väljak, Pikk jalg, Taani Kuninga aed.
3) keelenimetused: eesti keel, vene keel;
Maastikuesemed: Emajõgi, Peipsi järv, Krimmi poolsaar, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi.
4) rahva- ja hõimunimetused: läti rahvas, paapua hõimud .
Maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa , Siber , Lähis-Ida, Ida-Euroopa, Idamaad, Põhjamaad .
Rahvuskuuluvuse märkimiseks ka mujal: eesti kirjandus, läti rahvalaul, vene ballett .
Maailmajaod ja mandrid : Euroopa, Aasia , Põhja-Ameerika, Antarktis .
Taevakehad ja nende süsteemid: Kassiopeia, Suur Vanker, Põhjanael, Koot ja Reha , Maa, Päike, Kuu, Kalad , Jäär.
Ruumid: Tuhande Samba saal, Merevaigutuba (vrd kaminasaal).
Ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Pühavaimu kirik , Kadrioru staadion, Suur Rannavärav, Inglisild , Patkuli trepp .
Ülekantud tähenduses: Ameerikaid enam ei avastata. See talu on minu Vargamäe .
Kohanime täpsustav täiend suure tähega , liitub sidekriipsu abil: Kesk-Euroopa, Taga- Kaukaasia , Ladina-Ameerika, Välis-Eesti, Mandri-Eesti, Vana-Kreeka, Tsaari-Venemaa.
Sidekriipsuta: Suurbritannia , Valgevene
Kui täiendosa käändub, lahku: Suur Munamägi, Väike Tütarsaar.
Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algupära , lahku: mineviku Eesti, tuleviku Jaapan, laulupeo Tallinn, spordi Sydney, lava Vargamäe, Nikolai Venemaa.
Vormilistel või sisulistel põhjustel sidekriips : Euroopa ja mitte-Euroopa riigid, nüüdis-Eesti, parema tuleviku-Eesti poole.
Kohanimi suure tähega ka kohanimelise täiendiga ühendeis : Tartu murre, Austria õlu , Inglise miil , Tallinna kilud , Rootsi laud, Hiina köök , Hispaania avang , Rootsi punane, Siberi katk.
Mõnda hüüdnimestunud nimetust võib ka läbiva suurtähega kirjutada: Must Mander, Roheline Mander, Vana Maailm, Uus Maailm, Kolmas Maailm, Metsik Lääs, Igavene Linn.
ASUTUSED, ETTEVÕTTED, ORGANISATSIOONID , ÜHENDUSED
SUUR TÄHT
VÄIKE TÄHT
Nimi läbiva suurtähega: AS Saarte Liinid ~ aktsiaselts Saarte Liinid, Musta Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Kuku raadio.
Tüübinimetus tavakasutuses väikese tähega: Nõmme gümnaasium, Magdaleena haigla .
Ametlikkuse näitamiseks läbiva suurtähega: Nõmme Gümnaasium, Magdaleena Haigla.
Allüksuste nimetused väikese tähega: Tartu ü(Ü)likooli filosoofiateaduskond, s(S)otsiaalministeeriumi ravi- ja hoolekandeosakond, Eesti Päevalehe sporditoimetus.
Juhatused, nõukogud: Emakeele Seltsi juhatus, Eesti Panga nõukogu.
RIIGID, OSARIIGID
SUUR TÄHT
VÄIKE TÄHT
Ametlikult: Eesti Vabariik, Rootsi Kuningriik
Mitteametlikult : Eesti vabariik, Rootsi kuningriik
ISIKUD, OLENDID
SUUR TÄHT
VÄIKE TÄHT
Läbiva suurtähega: Friedrich Reinhold Kreutzwald , Peeter Esimene, Richard Lõvisüda, Kaval-Ants.
Üksikud isikunimed on üldnimestunud: mats , frits, tartüff .
Loomad: Muri, Miisu .
Täielikuks mittenimeks muutunud isikunimi väikese algustähega: brauning, gobelään, amper , morse .
Müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine , Mars .
Erandlikult väikese algustähega usundinimetustes: luteri usk, buda usk, muhamedi usk.
Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks suure tähega: Andresed ja Pearud, uus Jaan Talts, tundsid end Robinsonidena.
Loodusnähtustele antud nimed isikunimede reegli järgi: orkaan Camille , taifuun Alice .
Isikunime täpsustav täiendosa suure tähega, liitub sidekriipsu abil: Kaval-Ants, Pime- Kaarli , Julk-Jüri, Sauna-Madis.
Kui täiendosa käändub – lahku: Suur Tõll .
Isikunime juhuslik täiend säilitab oma algustähe, kirjutatakse lahku: matemaatika Kull , proosa Kangro ja luule Kangro, balleti Toots , Abeli Kiir.
Isikunimi kirjutatakse suure algustähega ka isikunimelise täiendiga ühendeis: Browni liikumine, Gregoriuse kalender, Aleksandr Nevski katedraal , Juhan Liivi luuleauhind, Napoleoni kook.
PERIOODIKAVÄLJAANNED
SUUR TÄHT
VÄIKE TÄHT
Perioodikaväljaannete nimed kirjutatakse läbiva suurtähega: ajaleht Eesti Ekspress , Õpetajate Leht, ajakiri Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus, õpilasalmanahh Oma Sulega.
Osa väljaandeid nimetatakse väljaandja ja trükiseliigi järgi ning neil ei ole nime: Emakeele Seltsi aastaraamat, Tartu Tähetorni kalender, Praha Ülikooli toimetised.
TEOSED, DOKUMENDID , SARJAD , RUBRIIGID
SUUR TÄHT
VÄIKE TÄHT
Pealkirjad jutumärkides ja esisuurtähega.
Kirjandusteosed: luuletus “Sügisene kodu”, “Tõe ja õiguse” V osa, “Eesti entsüklopeedia ”.
Filmid: “Viimne reliikvia”, “Suurlinna tuled”.
Fotod: “Vanad külad”, “Sügisel pargis” II.
Muusika - ja koreograafiateosed: ballett “Luikede järv”, rahvatants “Targa rehealune”, Beethoveni “Heroiline sümfoonia ”, Debussy “Sonaat”.
Kujutava ja tarbekunsti teosed: maal “Tütarlaps aknal ”, pannoo “Vana Tallinn”.
Saated : “Olümpiavõitja Ants Antson”.
Sarjad, rubriigid: fotosari “Eesti tüübid”, raamatusari “Väike luuleraamat”, rubriik “ Aktuaalne kaamera”
Õigusaktid ja dokumendid: “Autoriõiguse seadus”, “Kaitseministeeriumi põhimäärus”.
Puhtakujulisi nimetusi ei tarvitse jutumärkidesse panna ega suurtähega alustada: autoriõiguse seadus, keeleseadus, Debussy sonaat, Vilde kuju, A. H. Tammsaare monument .
AUTASUD
SUUR TÄHT
VÄIKE TÄHT
Autasunimed läbiva suurtähega, liigisõna ja järgumärge väikese tähega: Eesti Taassünni auhind, Maarjamaa Risti ordeni kett, Ema Au orden , Kuldne Palmioks.
Kirjutatakse väikese algustähega, v.a neis sisalduvad nimed: Nobeli rahupreemia, Friedebert Tuglase novelliauhind, Kutuzovi I järgu orden, Spordilehe karikas.
ÜRITUSED
SUUR TÄHT
VÄIKE TÄHT
Üritusenimed läbiva suurtähega, v.a liigisõna: Valgete Ööde ralli, Rukkilille mängud, Valge Daami muusikapäevad.
Tavaliselt väikese algustähega: rahvatantsupidu, bioloogiaolümpiaad, künnivõistlused, XV olümpiamängud, Georg Lurichi mälestusvõistlused, Tartu maraton, rahvusvaheline raamatuaasta.
Pealkirjalaadsed üritusenimed jutumärkides esisuurtähega: konverents “Balti riigid Euroopa koostöös”, matkavõistlus “Tunne oma kodumaad”, kontsert “Renessansist Beethovenini”, rahvusvaheline maimess “ Ettevõtlus 95”, näitus “Raamat ja kiri 1999”
TAIMESORDID
SUUR TÄHT
VÄIKE TÄHT
Mitteerialases tarvituses jutumärkides esisuurtähega: kartul “Jõgeva piklik”, õunasort “Liivi kuldrenett”, punane sõstar “Hollandi punane”.
Ilukirjanduse on võimalik ka: sõi suisleppi, istus kuldreneti alla, ostis valgeid klaare.
Erialakirjanduses ülakomad: ´Valge klaarõun´ , porgand ´Nantes´.
KAUBAD
SUUR TÄHT
VÄIKE TÄHT
Kaubanimed läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Viljaveski leib, Kirde sai.
Tegemist ei ole kaubanimega: kaeraküpsised, sidrunijook, soolapulgad.
Koha- ja isikunimi kirjutatakse kaubanimetustes oma harilikul kujul: Toolse leib, Aleksandri kook, Türgi diivan , Heleni neljaviljahelbed, Soome kelk.
Registreeritud kaubamärke kirjutatakse sel kujul, nagu nad on registreeritud: Ford Transit , Mercedes- Benz , Geisha.
Neid käänatakse nagu võõrnimesid: Jonseredi saed, Philipsi triikraud, IBMi ~ IBM-i arvutid .
SÕIDUKID
SUUR TÄHT
Üksiksõidukite nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: laev Tormide Rand, mootorpaat Lendav Hollandlane , rong Punane Nool, tuletõrjeauto Kärmas Katariina.
Nimed ei ole, väikese tähega:
Kuude, nädalapäevade, tähtpäevade, pühade nimetused, idamaa kalendri aastanimetused: veebruar, mai, lehekuu, neljapäev, emadepäev , rahvusvaheline üliõpilaste päev, jaanipäev , võidupüha, suur reede, jõululaupäev, valge hobuse aasta, tiigriaasta.

Ametinimetused, auastmed , aunimetused, teaduskraadid : minister, admiral , professor , rahvusvaheline meister, Eesti Panga president , Riigikogu esimees, Turu ülikooli audoktor, rahandusministeeriumi kantsler .

Vabariigi President kui asutus ehk institutsioon ametlikes tekstides.
Tavakasutuses president.
Ülimussuurtäht erilise austuse väljendamiseks : Tema Majesteet …, Tema Pühadus XIV dalai -laama.
ARVSÕNAD

• Tavalises tekstis arvsõnad 1-10 sõnadega: Minu vanaisal on seitse tütart .
  
  
• Ka liitsõnade koosseisus : ühetoaline korter , nullpunkt , neljatärnihotell, kolmepunktivise.
  
  
• Matemaatilistes ja statistilistes tekstides kirjutatakse kõik arvud numbritega.
  
• Alati ei ole arvu suurus ainumäärav: Mari on töötanud 6 aastat algkoolis ja 19 aastat keskkoolis – kokku 25 aastat.
  
  
• Mõõtühikulühendite või –tähistega koos kirjutatakse arvud numbritega: Toa pikkus on 4 m, laius 3 m ja kõrgus 5 m. Piimaliiter maksis 3 kr 10 s.
  
  
• Protsendi- ja paragrahvimärki kasutatakse koos numbriga:
  

9% (mitte üheksa %)
protsendimäär (mitte %-määr)
käesolevas paragrahvis (mitte selles §-s)
§ 5, §-d 6-9, §-des 16 ja 18
harvem 61. §

• Arvud 100, 1000, 1 000 000 sõnadega, kui ei rõhutata täpset arvu: Miitingule kogunes umbes sada inimest.
  
• Piltlikes väljendites: Olen sind sada aastat oodanud. Vii talle tuhat tervist.
  
• Arvus 100, 1000 jne numbriga, kui toonitatakse arvu täpsust: Ankeedile vastas 100 inimest. Sõitjat toetati 1000 krooniga .
  
  
• Õige on 7000, mitte 7 tuhat või 7 tuh.
  
• Suuremate arvude puhul on sõnad miljon, miljard ja nende lühendid sobivad: 5 mln ehk 5 miljonit ehk 5 000 000.
  
• Arv ja mõõtühik tuleks paigutada ühele reale.
  
• Numbrid ei tohiks sattuda tekstis kõrvuti: Kasum oli aastal 1993 65 000 krooni
  

Põhi- ja järgarvude kirjutamine

• Põhiarvud araabia numbritega: 12 kuud, aastal 1930, 50 krooni.
  
• Järgarvud kirjutatakse araabia numbritega, mille järel on punkt või rooma numbritega: 3. kursus , III kursus, 14. kohal, XIV kohal, 1930. aastad, Karl XII, XX sajandil.
  
• Punkt saab olla ka rooma numbrite järel, kui ta annab tähenduse `esiteks, teiseks`:
  

I. Ehitusuuringud
II. Krundi eraldamine
III. Kaevetööd
IV. ….
Käände näitamine üksinda seisva arvsõna puhul

• Numbritega kirjutatud põhiarvsõna käändelõpu saab lisada alates sisseütlevast:
  

28sse, 28s, 28st, 28-le,…,28ga.
96st lahkus 17. Pood on lahti kella 20ni. 15-lt on arvamus saamata.
Valed on vormid: 3-e, 6-t.

• Araabia numbritega kirjutatud järgarvudele saab liidet ja käändelõppu lisada alates ainsuse omastavast ja kõigis mitmuse käänetes:
  

28nda, 28ndasse,…, 28ndaga; 28ndatele
1930ndad , 1930ndate, 1930ndaisse
Võib kasutada ka sidekriipsu.

• Rooma numbritega kirjutatud järgarvsõna käändelõpu või mitmuse tunnuse võib lisada alates ainsuse osastavast:
  

IIIt, III-t, III-sse, III-le
Louis XIV valitsemisaeg , Ivan IVst sai alguse, andis Felipe II-le
Käände näitamine sõnaühendis oleva arvsõna puhul

• Sõnaühendis selgub arvsõna kääne nimisõnast, arvsõna käänet ei ole vaja näidata.
  

Töö paljundati 42 kuulajale.
Kutsutud 210 inimesest tulid pooled.
Murdesõnavara saadi 15 külast 20 inimeselt .
7. Aprillil
20. Kohale
Võru maantee 20. Kilomeetril
enne 1. Maid
V peatükist
8.b ehk VIIIb klassis
VÄÄR
ÕIGE
27-st osalisest
27 osalisest
1-he pileti
ühe pileti
11-ndas peatükis
11. peatükis / XI peatükis
6-l korrusel
kuuendal korrusel (6. korrusel, VI korrusel)
Numbrid koos ne- ja line-liitelise omadussõnaga

• Numbri võib liita sidekriipsu abil või kirjutada kokku: 40-vatine ~ 40vatine, 18-tunnine ~ 18tunnine, 55-aastane ~ 55aastane; 1,6-liitrine.
  

40 mln eküüne laen, 18 mld kroonine võlg.

• Lühendi või tähise kasutamisel ei ole sidekriipsu vaja: 40 W lamp, 270 km vahemaa , 50% hinnaalandus.
  
• Kirjutusviis jääb samaks ka juhul, kui liitsõnale eelneb määrsõnaline laiend (kuni, ligi, peaaegu, umbes jt):
  

kuni 300(-)kilomeetrine vahemaa ~ kuni 300 km vahemaa,
ligi 19(-)protsendine hinnatõus ~ ligi 19% hinnatõus
umbes 350(-)kroonine vahe ~ umbes 350 kr vahe
Kuupäevad, aastaarvud
20. aprillil 1994. A
20. aprill 1994
20. IV 1994
20.04.1994
1994. Aastal
1994. A
aastal 1994
aastail 1994-1997, 1994-97
aastad 1908-1918, 1908-18
1920.-1930. Aastad
1920ndail
1920. Aastail
1905.-1907. a sündmused
1994.-95. õa, 1994/95. õa
LÜHENDID
Lühendusviisid
1) algustähtlühend – võetakse sõna esimene täht (a, R, P-Ameerika)
2) katkendlühend – võetakse tähed sõna algusest kuni algus- või järgsilbi esimese täishäälikuni (tr, lüh, õpil , Lad-Ameerika)
3) valiktähtlühend – võetakse mingi ilmekas osa tähtedest (nr, hr, nt, lp, jne, SEJ)

• Suurte tähtedega eelkõige suure algustähega kirjutatavad sõnaühendid: TTÜ - Tallinna Tehnikaülikool, KK - Keel ja Kirjandus.
  
  
• Suurtähtedega saab lühendada ka väikese algustähega kirjutatud sõnu: AS – aktsiaselts, HEJ – hüdroelektrijaam , E- esmaspäev, MM- võistlused , EVP – erastamisväärtpaber.
  
  
• Suurtähtlühendis võib olla väiketähti: EKmS – Eesti Kirjameeste Selts, EKS – Eesti Kirjanduse Selts.
  
  
• Üht sõna on vahel võimalik lühendada mitmel viisil: tänav – t, tn, tän; sealhulgas – sh, sealh; televisioon – tv, TV.
  
  
• Võõrkeelsete sõnaühendite puhul võib kasutada kas lähtekeelset lühendit või tõlgitud sõnaühendist saadud eesti lühendit: USA, KGB, SI, kuid LAV, EL.
  
  

Punkt ja sidekriips lühendeis

• Väiketähtlühendi lõppu võib panna punkti või jätta see panemata: u, kr, a, aü, jpt.
  Punkt tuleb panna juhul, kui punktita lühend raskendab tekstist arusaamist : k.a, e.m.a, v.a, s.o, p.o, m.a.j
  Suurtähtlühendi lõppu ega sisse punkti ei panda: RE - riigiettevõte, EL – Eesti Loodus.
  
  
• Liitsõna lühendamisel märgitakse osade piir sidekriipsuga: rahv-vah – rahvusvaheline, ped-dr – pedagoogikadoktor, SAT-TV.
  
• Sidekriipsu ei panda, kui tegemist on kas kogu liitsõna valiktähtlühendiga või järelosa valiktähtlühendiga: lk, aü, sjsk , sidejsk. Vahel aitab sidekriips pikast valiktähtlühendist paremini aru saada: kpt-ltn – kaptenleitnant.
  

Lühendite käänamine

• Vajaduse korral lisatakse lühendile sidekriipsu abil mitmuse tunnus ja/või käändelõpp : lk-l (leheküljel), nr-te (numbrite), a-il (aastail) 1970-80, kooskõlas HM-ga.
  Tüvevokaali näitamine ei ole üldjuhul vajalik, kuid selguse huvides võib seda teha: R-i nõusolek, APN-i teatel, MM-il, EL-i valitsusjuhid.
  
• Suurtähtlühendeis võib sidekriipsu ära jätta: sõitis USAsse, kooskõlas HMga, RAMi poistekoor , ROKi liikmed, ELi valitsusjuhid
  

Isikunimede lühendamine

• Nimetähti võib kirjutada punktita kokku (JVV) või punktiga lahku (J. V. V.).
  
  
• Ainult eesnime lühendamisel on eesnimetähe järel soovitatav panna punkt (E. Vilde , F. R. Kreutzwald).
  
  
• Eesnimede lühendamine ei ole üldiselt soovitatav, eriti dokumentides , uksesiltidel raamatukaantel, pöördumisel.