Kirjavahemärgid (1)

Kirjavahemärgid
Punkt
Punkt pannakse (selle järel üks tähekoht tühikut):

• Väitelause järel.
  

nt. Vanamees vahtis vareseid .

• Araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele.
  

nt. 9. (üheksas)

• Rooma numbri järele.
  

nt. I. (esiteks)
Tühikut ei jäeta sisepunkti puhul:

• Tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate juhulühendite järele.
  

nt. e.m.a (enne meie aega)

• Järgarvu täpsustamisel tähega.
  

nt. 6.a klass

• Läbinisti araabia numbritega kirjutatud kuupäevades.
  

nt. 18.12.94, 08.02.2000

• Tundide ja minutite , kroonide ja sentide, sporditulemuste ka meetrite ja sentimeetrite eraldamiseks.
  

nt. kell 21.15, kurgikilo 4.50, viskas oda 74.16
Punkti ei panda:

• Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele.
  
• üldkasutatavate lühendite järele.
  

nt. kr (kroon)
Koma
Komadega eraldatakse järgmised lauseosad:

• Järellisand.
  

nt. Kas sina, verinoor inimene, oskad inglise keelt?
NB! Kui lisand on omastavas käändes, siis pannakase koma ainult ette.
nt. Volvo , Rootsi auto- ja masinatööstuskontserni keskus asub Göteborgis.

• Omadussõnalised järeltäiendid, kui neid on rohkem kui üks.
  

nt. 30aastane naine, kena, sale , rõõmsameelne, soovib tutvuda haritud ja intelligentse mehega.

• Koondlause korduvad liikmed omavahel.
  

nt. Oma Lõuna-Eesti reisil käisime Viljandis, Võrtsjärve ääres, Otepääl ja Põlvas.

• Rindlause osalaused üksteisest.
  

nt. Sina küsid, mina vastan.

• Põimlause osalaused üksteisest.
  

nt. Juba see, et mees aadressi ei teadnud , tundus kummalisena.

• Otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest.
  

nt. "Mart on natuke imelik poiss," oli Maie arvamus.

• Kiilud, sh üte ja hüüund.
  

nt. See poiss, räägitakse, on väga andekas.
NB! Esiletõstvalt toonitamata palun jääb komadeta.
nt. Tule palun kohe siia!
NB! Hüüdsõna, millele ei lange tunderõhku, ei eraldata komadega.
nt. Oh seda Ainot küll!

• Osa lauselühendeid.
  

nt. Verbita lühendid: Ukse taga seisis väike poiss, seenekorv käes.
nt. Järeltäiendiks olevad lühendid: Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, jäi põllule vedelema.
Määruslikud nud- ja tud-lühendid.
nt. Teinud päevast päeva ühetoonilist tööd, kavatses ta puhkuse ajaks Kreekasse sõita.
Määruslikud des- ja mata-lühendid, mille peasõna on lühendi algul.
nt. Seistes kõrgel paekaldal, ei julgenud tütarlaps alla vaadata.
NB! tuna- ja maks-lauseühend tuleks komaga eraldada ainult siis, kui mõtteselgus seda nõuab.
Harilikult komata: Kurnatuna pikast sõidust tegi autojuht avarii.

• Lauselaiendid muidugi, mõistagi, tõtt öelda, teadagi, tõepoolest, muide, tõesti, esiteks jms ainult juhul, kui nad on lause algul ja neile ei järgne vahetult öeldisverb.
  

Komata: Midagi kindlalt väita on mõistagi veel vara.
Komaga: Mõistagi, midagi kindlat väita on veel vara.

• Sõnaga nagu algav loetelu , kui nagu tähendab 'näiteks'.
  

nt. Mitmed, nagu Emmaste, Leisu ja Lauka kool, jäid võistlusele tulemata.
NB! Kui nagu ees on sõna sellised, niisugused, säärased, siis on tegemist võrdlustarindiga ja koma ei ole.
nt. Niisuguseid torumehi nagu Juhan Kään ja Peeter Vään on raske leida.

• Dateeringus kohanime ja kuupäeva, kui need on nimetavas käändes:
  

nt. Tallinn, 12. märts 2001
NB! Kui kohanimi ja kuupäev on kohakäändes, siis koma ei ole.
nt. Elvas 30. juunil 1962. a.

• Esikohale tõstetud perekonnanime järgnevast eesnimest.
  

nt. Kessel, Mari, Goethe , Johann Wolfgang von.

• Kümnendmurru täis- ja murdosa:
  

nt. 16,79
Koolon
Koolon pannakse:

• Koondlauses loetelu ette, mille ees on mingi kokkuvõttev sõna.
  

nt. Eile jõudis kohale kogu seltskond : õde, õemees, vend, vanaisa, ja lell.
NB! Loetelu ette, mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolonit ei panda.
nt. Neli evangelisti on Matteus , Markus, Luukas ja Johannes.

• Saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele.
  

nt. Eesti vanasõna ütleb: "Habe kasvab kiiremini kui aru."

• Rindlause seletava või täpsustava osalause ette.
  

nt. See on neljas kevad Kadaka noorrahva elus: esimesel pidasid pulmi , teisel said talu enda kätte ja kolmandal asusid uude majja.

• Tundide ja minutite eraldamiseks täpsemas keelekasutuses.
  

nt. 16:19, võistleja aeg oli 8:14.15 ( 8 h, 14 min, 15 s)

• Suhtemärgina.
  

nt. Leedu võitis esimese mängu 6 : 2 ja teise 7 : 3.
Semikoolon
Semikooloniga eraldatakse omavahel lõdvemini seotud lauseosad, eriti kui komal on neis lauseosis juba muid funktsioone täita:

• Koondlause loetelurühmad uksteisest:
  

nt. Soome- ugri keeled on ungari, handi , mansi (ugri keeled); komi , udmuri ( permi keeled); mordva , mari ( volga keeled); lapi keel; eesti, liivi, vadja , soome, isuri , karjala , vepsa keel (läänemeresoome keeled).

• Rindlause osalaused üksteisest:
  

nt. Kruus rudises jalge all vihaselt, kurjakuulutavalt; tuul vihises puuokstes süngelt, ähvardavalt; kõik oli nii kummituslik, ootamatu.
Semikoolon on komast tugevam, aga punktist nõrgem eraldaja
Sidekriips
Sidekriips tuleb panna:

• Kokkukirjutistes, mille üks osadest on tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa.
  

nt. nalja -show, s-häälik, U-raud, MM-võistlused, mõte-tüüpi sõna.

• Liitomadussõnades, mille eesosa on nimi.
  

nt. Läänemere-äärne, Viljandi-poolne, Koidula-aegne.
Erandid: Musta mere äärne, Teise maailmasõja aegne, W. A. Mozarti taoline.

• Täpsustava täiendosaga nimedes.
  

nt. Lõuna-Eesti, Lääne-Euroopa, Kilingi -Nõmme.
Erandid: Valgevene, Suurbritannia .
NB! Nimeliitumitest saadud käändumatud omadussõnad kirjutatakse väikese algustähega ja ilma sidekriipsuta.
nt. vanaarmeeina kirjakeel , ladinaameerika tants, kreekakatoliku kirik , idaslaavi keeled.
Sidekriipsulistest nimedest saadud tuletised on ilma sidekriipsuta.
nt. põhjaeestlane, idasakslane, lõunaeestilik, tagakaukaaslane, kohtlajärvelane.

• Liitsõnade korduva osa asemel.
  

nt. sünniaasta, -kuu ja -päev.
NB! Ühe mõiste korral võib sidesõna ja ka ära jääda.
nt. liha-villa-lammas (üks lambatõug annab nii villa kui ka liha)

• Liitmäärsõnades nimetav + alaltütlev.
  

nt. järk-järgult, päev-päevalt, aasta-aastalt.
NB! Vrd lahkukirjutised.
nt. ajast aega, päevast päeva, aastast aastasse.
Sidekriipsulistest määrsõnadest saadud tuletised on ilma sidekriipsuta.
nt. järkjärguline, sammsammuline.

• Paaris- ja kordussõnade võrdväärsete osade vahel, kus sidekriips asendab puuduvat sidesõna (ja, või).
  

nt. muusikalis- kirjanduslik , sotsiaal-majanduslik, isa-ema, naised-lapsed, äiu-äiu, palju-palju
NB! Sidekriipsuga kirjutatud paarisnimisõnades käänduvad mõlemad pooled.
nt. naiste-laste.

• Sõnaühenditest tuletatud omadussõnades.
  

nt. avalik-õiguslik, katselis-foneetiline.
NB! Liitsõnadest tuletatud omadussõnades sidekriipsu ei ole.
nt. sotsiaaldemokraatlik, eksperimentaalfüüsikaline.

• Rinnastatud täiendite vahel, kus sidekriips asendab puuduvat sidesõna (ja).
  

nt. Molotovi-Ribbentropi pakt, Krapovi-Kasparovi matš.

• Kaksikeesnimes või -perekonnanimes.
  

nt. Mari-Ann, Ulla - Liisa , Mari Plank-Veerits. (käänduvad ainult kaksnime järelosad)

• Tähtede ja väiketähtlühendite käänamisel käädetunnuse lisamiseks.
  

nt. a-sse, m korrutada K-ga.

• Lühendi kirjavahemärgina.
  
• Poolitusmärgina.
  

Sidekriipsu võib panna:

• Pikemais liitsõnades parema loetavuse ja mõtte selguse huvides.
  

nt. karusmarja -jahukaste, korvpalli -meistrivõistlused.

• Liitsõna piiril , kus satuvad kõrvuti kolm või enam ühesugust tähte.
  

nt. maa-ala, iga-aastane, latt - tara .

• Liitsõnades, mille eesosa on number või märk.
  

nt. 8-tunnine tööpäev, 15-meetrine riidetükk.

• Suurtähelühendite, numbrite ja märkide käänamisel.
  

nt. NATO -ga, 264-st.

• Tavaliselt lahku kirjutatavate sõnade ühendamiseks mõtte selguse huvides.
  

nt. Norra Atlandi- uurijad , Venemaa Euroopa-osa.

• Mõnedes rahvapärastes liitnimisõnades, mille eesosa on nimi.
  

nt. Liisa-tädi, Kuuse-onu.

• Sõnade ad hoc sidumisel ahelliitsõnaks.
  

nt. aega-küll-meeleolu, keelan-käsin-juhtimine.

• Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletises nende loetavuse huvides.
  

nt. bernard-kangrolik romaan.
Mõttekriips
Mõttekriips pannakse:

• Koondlauses loetelu järele kokkuvõtva sõna ette.
  

nt. Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga − selline peabki üks ülemus olema.

• Rindlauses osalause esiletõstuks.
  

nt. Kõik rannaküla inimesed töötasid hommikust õhtuni − keegi ei saanud selle eest tänugi.

• Pikema kiilu eraldamiseks muust lausest, eriti kui kiilus juba on teisi kirjavahemärke.
  

nt. Rasvane lest kuivatati ja see oli − veel praegugi hakkab suu vett jooksma! − tõeline maiuspala.

• Eriti esile tõstetud lisandi eraldamiseks põhjast.
  

nt. Viimase ülesande lahendas valesti isegi Toomas − meie parim matemaatik .

• Sõnade ette, mis peab mõjuma üllatavana, ootamatuna.
  

nt. Uks lendas lahti ja sisse kargas − suur koer.

• Lausekatkestuse tähistuseks.
  
• Sõna kuni asenduseks.
  

nt. lk-d 19 −36.

• Rinnastatud täiendite vahele, kui tegemist on vahemaadega.
  

nt. Tallinna − Peterburi rong

• Rinnastatud täiendite vahele, kui vähemalt üks neist on sidekriipsuline või mitmesõnaline.
  

nt. Ameerika Ühendriikide − Inglise maavõistlus, Euroopa − Lõuna-Ameerika jalgpallimatš.

• Rahasummade kirjutamisel, kui täis- või kümnendosa on null.
  
• Samast reast jätkuvate otsekõnede vahele.
  
• Loetelumärgina.
  

Mõttekriipsu ei panda:

• Väljajättelises lauses .
  

nt. Ühele meeldib ema, teisele tütar.
Küsimärk
Küsimärk pannakse:

• Küsilause järele.
  
• Üksiku küsiva sõna järele.
  

nt. Küsimusele miks? polnud mul midagi vastata.

• Sõna või sõnaühendi järele, mis äratab kahtlust.
  

nt. Hiiumaa lähedal olevat kahte vaala (?) nähtud.
Küsimärki ei panda:

• Kaudse küsilause järele.
  

nt. Maia küsis, kas vanaema on veel haiglas .

• Väitlause vormis pealkirjade järele.
  

Hüüumärk
Hüüumärk pannakse:

• Hüüd-, käsk- ja soovlause järele:
  

nt. Küll siin on ilus! Tule siia! Palju õnnesünnipäevaks!

• Üksiku hüüdsõna järele.
  

nt. Põmm!

• Sõna või sõnaühendi järele, mis äratab imestust või üllatab.
  

nt. 50-aastane Villi on seitse korda(!) kohtulikult karistatud mees.

• Tunderõhulise ütte järele.
  

nt. Mehed! Kodumaa kutsub.

• Hoiatuse või käsu olulise sõna järele.
  

nt. Ettevaatust! Aias on kuri koer.

• Kirja algul oleva pöördumise järele.
  

nt. Austatud professor Pirk!
Jutumärgid
Jutumärkidesse pannakse:

• Otsekõne ja tsitaat.
  
• Tsiteeritav lause, väljend või sõna.
  
• Sõnad, millele antakse tavatu või pilkeline tähendus või mida tuntakse tugeva stiilihälbena.
  
• Kirjeldatav keelend.
  
• Teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad .
  
• ürituste pealkirjad.
  
• Taimede sordinimed mitteerialased tarvituses.
  

Enam pole tarvis jutumärkidesse panna:

• Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimesid .
  
• Perioodikaväljaannete nimesid.
  
• Autasu -, kaubandus- ja üksiksõidukite nimesid.