Bioloogia uurib elu; Organismide koostis (4)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Bioloogia ( lk 10- 46)
BIOLOOGIA UURIB ELU
Elu omadused

Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu.
Väljaspool organisme ei eksisteeri sahhariidid , lipiidid , valgud , nukleiinhapped , vitamiinid jne. Neid aineid nimetatakse biomolekulideks .
Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulaarsel tasandil.
Molekul on väiksem osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused.
Biomolekulide esinemist loetakse elu üheks tunnuseks.
Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused.
Organismide moodustumine jaotab nad kahte rühma: üherakulised( bakterid ) ja hulkraksed .
Hulkraksed ilmusid umbes 700-900 milj. aastat tagasi.
Rohelised taimed kasutavad sünteesiprotsessideks anorgaanilisi ühendeid. Loomad aga ei saa hakkama toidust omastatavate orgaaniliste aineteta.
Organismid ei võta ainult väliskeskkonnast energiat vastu, vaid ka väljutavad seda.
Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõikidel organismidel.
Organismidel on üsna püsiv keemiline koostis.
Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid, kalad , kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased.
Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.
Üherakuliste paljunemine toimub enamasti mittesuguliselt, pooldumise teel. Samuti, mittesuguliselt, paljunevad ka paljud hulkraksed- kas vegetatiivselt või eostega.
Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspäraselt, mille järgi järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega. Selle kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid , milles on kodeeritud geneetiline info.
Areng ei ilme mitte ainult üksikorganismi puhul, see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel .
Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub. Seda asendavad spetsiaalsed valgumolekulid välismembraanis.
Eespool toodust järeldub, et ELU ISELOOMUSTAVAD RAKULINE EHITUS, KÕRGE ORGANISEERITUSE TASE, AINE- JA ENERGIAVAHETUS, STABIILNE SISEKESKKOND , REAGEERIMINE ÄRRITUSTELE, PALJUNEMINE JA ARENG.

Elu organiseerituse tasemed

Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Molekulaarbioloogia on bioloogiaharu , mis uuib elu molekulaarsel tasemel (tihedalt seotud temaga külgnevate keemia ja füüsikaga).
Eristatakse vahel elu organiseerituse organelli taset (nt. raku sisemusest leiame mitmeid organelle. Need on rakustruktuurid , millel on kindel ehitus ja talitlus).
Enamikul loomarakkudel on tuum, ribosoomid ja mitokondrid . Nende eraldamisel rakkudest, ei kanna need enam elu tunnuseid.
Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused. Kõige selgemini avalduvad need üherakulistel organismidel.
Hulkrakses organismis on elufunktsioonid eri kudede ja rakkude vahel jaotunud.
Tsütoloogia on teadusharu , mis uurib raku ehitust ja talitlust. Omakorda on see seotud mikroskoopia ja tsütogeneetikaga. Tsütogeneetika uurib pärilikkust rakulisel tasemel.
Ka kude on elu üks organiseerituse tase.
Histoloogia on teadusharu, mis uurib kudesid . Inimese siseehituses on eristatavad neli põhilist koetüüpi: epiteel -, lihas-, närvi- ja sidekude. Koed on koondunud organitesse. Koed koonduvad ühiste talitluste alusel elundkondadesse ehk organsüsteemidesse.
Elundkond on elu organiseerituse üks tase.
Organismist eraldatuna ei suuda ükski kude, organ või organsüsteem täita talle omaseid ülesandeid.
Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas.
Füsioloogia on teadusharu, mis käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. Füsioloogia on tihedas seoses anatoomiaga ehk organismi ehituse uurimisega.
Neuraalne regulatsioon iks nimetatakse elundite ja elundkondade talitluse regulatsiooni.
Humoraalseks regulatsiooniks nimetatakse talitluste reguleerimist veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühenduste vahendusel.
Organismi taset uurivad anatoomia, füsioloogia, geneetika ja mitmed teised bioloogia teadusharud.
Populatsioon iks nimetatakse ühel asutusalal elavaid sama liiki organisme. Teisisõnu populatsioon on organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase.
Etoloogia on teadusharu, mis uurib loomade käitumist.
Uued liigid tekivad evolutsiooni käigus.
Liik on üks peamisi elusloodus organiseerituse tasemeid.
Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga.
Ökosüsteem on isereguleeritav süsteem ning selle arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena.
Kõige suurem ökosüsteem on biosfäär. Biosfäär on ka kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase.
ELUSLOODUSE PEAMISED ORGANISEERITUSE TASEMED ON MOLEKULAARNE , RKAULINE, ORGANISMILINE, LIIGILINE JA ÖKOSÜSTEEMILINE.

Teaduslik uurimismeetod

Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgtada mitmeid loodusnähtusi. Kõigil loodusteadustel on oma kindlad uurimisobjektid.
Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid , rakud , organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid.
Teadlaste probleemiasetus tugeineb aga oma teadusharu kaasaegsetele seisukohtadele- s.o. teaduslikele faktidele.
Probleemi püstitamine (uurimisojbekt, muutja) - > taustinfo kogumine ( teaduslikud faktid) - > hüpoteesi sõnastamine (probleemi oletatav vastus, teaduslikud faktid) - > hüpoteesi kontrollimine (vaatlused, katsed, nende tulemused) - > tulemuste analüüs ja järeldused (tulemused)

ORGANISMIDE KOOSTIS
Üldine keemiline koostis

Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele.
Organismides leiduvad peaaegu kõik keemilised elemendid, mis eluta looduseski.
Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku.
Makroelemendid on ained, mida organism vajab suurtes kogustes (
Mikroelementideks nimetatakse aineid, mida organism vajab üliväikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud.
Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi ( ~ 70- 95 %, kuid nt. mõnede meduuside veesisaldus rakkudes on 98%).
Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Valkude kõrval on esindatud lipiidid ( rasvad , õlid) ja sahhariidid (glükoos, tärklis).
DNA on pärilikkuse kandja ning seetõttu peetakse selle esinemist üheks elu tunnuseks.
RNA molekulidel on oluline roll päriliu informatsiooni avaldumises .

Anorgaanilised ained

Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus.
Vee funktsioonid: hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides, suur soojusmahutavus.
Lisaks veele esineb rakkudes ka teisi anorgaanilisi aineid: happeid , aluseid, sooli . Need ained on enamasti dissotsieerunud olekus.
Katioonidest on organismis olulisel kohal H, NH4, K, Na, Ca, Mg, Fe (+2) ja Fe (+3).
Kaalium - ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises.
Ammooniumioon (NH4) eraldub valkude ja teiste lämmastikku sisaldavate ühendite lagundamise käigus.
Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse ning seetõttu on Ca aatomeid rohkelt luukoe koostises.
Magneesiumaatomid on rakkudes seotud nukleiinhapetega (DNA; RNA).
Raua aatomid esinevad punaliblede (erütrosüütide) valgu hemoglobiini koostises.
Anioonidest ehk negatiivselt laetud ioonidest on tähtsamad hüdroksüül-, karbonaat - ja fosfaat -, kloriid- ja jodiidiioonid.
Karbonaatioonid tekivad hingamise käigus koguneva süsihappegaasi lahustumisel vees.
Fosfaatrühmad on kõikide nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad.

Orgaanilised ained

Valdav osa orgaanilisi aineid koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust.
Organismide koostisse kuuluvateks põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped ning neid nimetatakse seetõttu biomolekulideks.
Bioaktiivsed ained on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad ainevahetust ja reguleerivad nende elutalitlusi. Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid.
Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Jaotatakse kolme gruppi:
1) monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. Viiesüsinikulistest monosahhariididest on olulisemad riboos ja desoksüriboos (nukleiinhapete koostis, riboos RNA ja desoksüriboos DNA). Kuuesüsinikuliseist on olulised glükoos( viinamarjasuhkur ) ja fruktoos (puuviljasuhkur).
2) oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on tekkinud kahe-kolme monosahhariidi ühinemisel. Linnasesuhkur ehk maltoos koosneb kahest glükoosijäägist. Laktoos ehk piimasuhkur koosneb aga glükoosist ja galaktoosist.
3) polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Põhilised polüsahhariidid on tärklis, tselluloos ning glükogeen.
Lipiidid on organismi energiaallikaks.
Lihtlipiidide ühinemisel moodustuvad liitlipiidid .
Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad kolesterool ja hormoonid, vitamiin D.
Hormoonid on bioaktiivsed ained, mille hulgas esineb palju valke ja teisi ühendeid.

Valgud

Valgud (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid.
Biopolümeerid on organismides moodustuvad polümeerid.
Aminorühm- aluseliste omadustega, karboksüülrühm- happeliste omadustega.
Aminohappeid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides.
Peptiidside on kahe aminohappe omavahelise reageerimise tulemusena moodustunud kovalentne side.
Valgud ei ole lineaarsed ega tasapinnalised , vaid omavad mitmeseuguseid ruumilisi struktuure.
Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuur). Esimest järku struktuur annab ülevaate, kui palju aminohappejääke on. Määrab ära valgu ülejäänud omadused.
Valgu teist järku struktuur (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks või ahelate voltumisel.
Valgu kolmandat järku struktuur (tetriaarstruktuur) moodustub molekuli edasisel keerdumisel. Enamasti on see keraja kujuga ning kannab gloobuli nimetust .
Valgu neljandat järku struktuur (kvarternaarstruktuur) tekib siis, kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi.
Denaturatsioon on nähtus kui valgulahuse kuumutamisel soojusenergia nõrgad keemilised sidemed katkevad ning selle tulemusena kaotab valk esmalt kolmandat ning seejärel teist struktuuri. Lisaks kõrgele temperatuurile võivad valke denatureerida mehhaanilised tegurid, happed , raskmetallid, ioniseeriv ja ultraviolettkiirgus jm.
Renaturatsioon denaturatsiooni pöördprotsess.
Ensüümideks nimetatakse valke, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust.
Valkudel on ensümaatiline, ehituslik, transport-, retseptor-, liikumis -, energeetiline regulaatoorne ning kaitsefunktsioonid.
AIDS – omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab viirus HIV. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke.
Kontraktsioonvalgud on valgud, mis on võimelised muutma oma struktuuri.

Nukleiinhapped

Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid .
On kaht tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA), ribonukleiinhape (RNA) (ning seetõttu on ka kahesuguseid monomeere- desoksüribonukleiinid ning ribonukleiinid, lihtsustatult võib neid nimetada nukleotiidideks).
Desoküribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi:
1) adenosiinfosfaat (lühend A)
2) guanosiinfosfaat (G)
3)tsütidiinfosfaat (C)
4) tümidiinfosfaat (T).
Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma- liitumisel.
Desoüksüribonukleiinhappe molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast ning nende koospüsimise aluseks ona komplementaarsusprintsiip .
Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimet järku struktuuriks.
DNA molekuli ülesanneteks on olla kromosoomide põhiline koostisosa , päriliku info säilitamine.
DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele.
Membraanid kaitsevad DNA-d. Seejuures on kaheahelaline biheeliks paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes ka ise küllaltki vastupidav.
DNA kaheahelalisus tagab kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias.
Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid .
Selle koostis on kolmeosaline: nad on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel.
Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse RNA esimest järku struktuuriks.
RNA molekulide ülesandeks on osalemine pärilikkuse avaldumises (mRNA- informatsiooni-RNA; tRNA- transport-RNA; rRna- ribosoomi-RNA)
mRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika
tRNA ülesandeks on mRNA toodud geneetilise info lahtimõtestamine. Toovad kohale „õiged“ aminohapped
rRNA kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis.

.ODT Laadi alla originaalfail 5 lk · .odt · 96 allalaadimist

Bioloogia uurib elu; Organismide koostis #1

Bioloogia uurib elu; Organismide koostis #2

Bioloogia uurib elu; Organismide koostis #3

Bioloogia uurib elu; Organismide koostis #4

Bioloogia uurib elu; Organismide koostis #5

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

96 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ajumeditsiin Õppematerjali autor

kokkuvõtte 11. klassi bioloogia õpikust (lk 10 - 46)

elu omadused elu organiseerituse tasemed teaduslik uurimismeetod keemiline koostis anorgaanilised ained orgaanilised ained valgud nukleiinhapped

Sarnased õppematerjalid

docx

Bioloogia XI klassi I veerandi konspekt

tasandil. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. Aine- ja energiavahetus on 1 elu tunnus, mis esineb kõikidel organismidel. Elu tunnused: Paljunemine ja areng, sisekeskonna stabiilsus, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, pärilikkus, reageerimine ärritusele. 1.2 elu organiseerituse tasemed Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, nimetatakse molekulaarbioloogiaks. Rakk. Kude on elu üks organiseerituse tase. Teadusharu, mis uurib kudesid nimetatakse histoloogiaks. Inimese siseehituses on eristatavad 4 põhilist koe tüüpi: epiteel-, lihas-, närvi-, ja sidekude. Ka organit võib lugeda elu üheks organiseerituse tasemeks.

Bioloogia

doc

Rakuorganellid, elu olemus, orgaanilised ja keemilised ühendid rakkudes

Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus Paljunemine ja pärilikkus on üks põhilisi elu tunnuseid Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi pugul-see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel Elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reakeerimine ärritusele, paljunemine ja areng Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks Molekulaarbioloogija biolooogiaharu,mis uurib elu molekulaarsel tasemel Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused Kude ja organ ja elundkond on üks organiseerituse tase Elundkond ehk organsüsteem Populatsioon ja liik ja biosfäär ongi eluslooduse organiseerituse tase Liigi määratlemine toimub paljude tunnuste abil Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed on molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline ja ökosüsteemne

Bioloogia

doc

Organismide koostis.

Bioloogia kontrolltöö nr 2 Organismide koostis 1. Organismi üldine keemiline koostis. Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest (eluta loodusel peamiselt anorgaanilised, elusloodusel peamiselt orgaanilised ühendid). Iga organismi ehituses on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. (Tabel 1) Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit, sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses

Bioloogia

doc

Üldine keemiline koostis

Üldine keemiline koostis Elus kui ka eluta loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ja elus orgaanilised. Orgaanilised ained iseloo sest valdav enamus neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Ka maavarad koosnevad orgaanilistest ainetest seega need on tulnud organismidest. Millised keemilised elemendid kuuluvad organismide koostisesse? Kõige enam on rakkudes hapnikku,süsinikku ja vesinikku. Need elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. Vähem on rakkudes fosforit,lämmastikku,väävlit sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. OCHNPS-98% raku keemiliste elementide kogumassist- seeega makroelemendid. K,Cl,Ca,Na,Mg. Fe,Zn,Cu,I,F-ülivähe seega mikroelemendid. Mis ained on organismide koostises? Organismides on enam anorgaanilisi aineid- 80%

Bioloogia

doc

BIOLOOGIA 11. klass I periood

 püsiv temperatuur (imetajad ja linnud on ainsad püsisoojased Rakk – kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu organismid, teised on kõigusoojased) omadused.  püsiv happesusreaktsioon e. pH  ainuraksed – bakterid, protistid  püsiv aineline koostis tagatakse ainevahetuslike protsesside  hulkraksed – taimed, loomad, seened regulatsiooniga Organellid on raku koostisosad 5) Reageerimine keskkonna muutustele ja ärritustele 3) Koe tase – HISTOLOOGIA  väliskeskkonna infot võetakse vastu meeleorganitega (ainuraksetel Kude – sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega;

Bioloogia

doc

Organismide koostis

Bioloogia KT 1 KONSPEKT Elu omadused Bioloogia on teadus, mis uurib elu. · Elu iseloomustavad: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase( biomolekulid ), aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritustele, paljunemine ja areng. · Organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul talitluslikul

Bioloogia

doc

Bioloogia uurib elu, organismide koostis

Bioloogia uurib elu; organismide koostis. anatoomia--uurib organismi ehitust. bioloogia--uurib elu. biosfäär--kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht. etoloogia--uurib loomade käitumist. füsioloogia--uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. humoraalne regulatsioon--organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel. loodusseadus--teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. molekulaarbioloogia--bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. neuraalne regulatsioon--närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. pärilikkus--eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. teaduslik fakt--teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine.

Bioloogia

doc

Bioloogia gümnaasiumile 1osa

ümritseva eluta keskonnaga ökosüsteemi, see on isereguleeruv - Biosfäär-kogu Maad ümbritsevat kihti (kõige kõrgem organiseerituse tase) Teaduslik uurimismeetod- *probleemi püstitamine (ei oska veel vastata) *muutuja- tegur, mille mõju uuritakse *taustinfo kogumine * hüpotees- oletatav vastus püstitatud probleemile *hüpoteesi kontrollimine(katsed, vaatlused) *tulemuste analüüs *järelduste tegemine Füsioloogia- käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni Anatoomia- uurib organismi ehitust Etoloogia- uurib loomade käitumist Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda Bioloogias eristatakse evolutsiooniteooriat, rakuteooriat, geeniteooriat ORGANISMIDE KOOSTIS Keemilised elemendid organismi rakus: Makroelemendid rakkudes- hapnikku O, süsinikku C, vesinikku H.(lämmastik N, fosfor P, väävel S) - moodustavad 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Mikroelemendid- Fe(raud), Cu(vask), Zn(tsink), M(mangaan), Co(koobalt), I(jood)

Bioloogia

Rohkem sarnaseid