Arengupsühholoogia konspekt (0)

Areng
- Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani.
- Kasvamine - Küpsemine
Bioloogiline, kognitiivne , sotsiaalne
Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes
• Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast
Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt
Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliinina 1882 a. - Wilhelm Preyeri raamat “Lapse psüühika” • Laste arengu empiirilised uurimused • Alfred Binet – väikeste laste eksperimentaalne uurimine, vaimsete võimete testid • Mark Baldwin – lapse mõtlemise areng – staadiumid
Areng – Bioloogiliselt määratletud, geneetiline protsess: Kasvamine ja küpsemine

• Psüühika ja psüühiliselt vahendatud protsesside muutumine läbi interaktsiooni keskkonna ja teiste inimestega: Õppimine
  

Areng – pidev muutumine või astmed? Arengu staadiumid (Flavell, 1993): • Eristavad kvalitatiivsed muutused • Üleminekutega kaasnevad muutused samaaegselt mitmetes lapse käitumise aspektides • Üleminekud tavaliselt kiired Areng = segu pidevatest ja astmelistest muutustest.
Areng ja õppe- kasvatustöö Õppe- ja kasvatustöö seisukohalt on õpilase arengu mõtestamise väljund kahetine: 1. Eesmärk – tagada inimese võimalikult parim toimetulek; 2. Eeltingimus - õpilase arengutasemest tulenevad suutlikkused on tulemusliku õppetöö korraldamise eeltingimuseks. Kui õpilase arengulisi eripärasid õppeprotsessi läbiviimisel ei arvestata, siis pidurdatakse sellega tema õppimist (Ots, 2005).
Arenguteooriad ja õpikäsitlused
Õppimise teooriad (Biheiviorism, sotsiaalne õppimine – Biheivioristlik õppimise käsitlus Bioloogilised teooriad (Küpsemise koolkond) – Humanistlik õppimise kästlus, Kognitiivne õppimise kästlus Kognitiivsed teooriad (Plaget intellektuaalse arengu staadiumid) – Kognitiivne õppimise käsitlus, sotsiaal- konstruktivistlik õppimise käsitlus Kultuurilis -ajalooline arenguteooria - Sotsiaal-konstruktivistlik õppimise käsitlus
Arenguteooriad
Teooria: • Loogiliselt terviklik – sisemiselt kooskõlas, väited ei ole üksteisega vastuolus • Empiiriliselt kehtiv - on toetatud uurimuslikult kogutud tõendusmaterjaliga • Faktipõhine raamistik nähtuse kirjeldamiseks – toetub ka varasematele uuringutele • Baseerub teatud oletustele ja kannab endas piiratud hulka kontseptsioone või ideesid, mida on võimalik testida • Mudel – teooria „pehmem“ ja piiratum vaste
TEOORIA – Korrastatus: mõisted, seosed, seletused. Uurimisprobleemid ja metodoloogia
Arenguteooria – fookuses muutus ajas Arenguteooriate 3 ülesannet: 1. Kirjeldada muutuseid ühes või mitmes käitumisega seotud valdkonna sees 2. Kirjeldada muutuseid käitumisega seotud valdkondade vahelistes suhetes 3. Pakkuda seletusi kirjeldatud arengulistele muutustele
• Milline on inimese olemus? Teadusfilosoofiast: mehhanistlik, organismiline ja kontekstuaalne vaade. • Mis see on, mis areneb? (Isiksus, närvivõrgud, tunnetusprotsessid, käitumine, jne)
Arengu uurimine
Uurimine algab hüpoteesist – mida uurija tahab teada saada? • Uurimuse eesmärk on mingit huvipakkuvat valdkonda … – analüüsida, – koguda infot ja andmeid teema kohta, – teha järeldused tulemuste põhjal – seejärel olemasolevaid arenguteooriaid täiendada
1. Võimalused uurimiseks – KEDA? • Kaksikute uurimused – Ühemuna kaksikud (nt Gesell ) – Teised kaksikud ja õed-vennad • Adopteeritud laste/perede uurimused • Lähisugulaste uuringud • Keskkonna mõju uuringud • Keskkonnaga manipuleerimine/eksperimendid
Läbilõike uuring (crosssectional) • Erinevad uuritavad/grupid ühel ajahetkel • Kirjeldav, millegi väljaselgitamine populatsioonis • Ei uuri põhjust-tagajärge • Muutujatega (tingimustega) ei manipuleerita • Seosed erinevate aspektide vahel •Uuritakse erinevate inimeste gruppe ühel lühikesel ajaperioodil • Grupid peavad olema erinevad uurijat huvitava karakteristiku osas (nt vanus), kuid teiste tegurite osas sarnased (nt rahvus, SMS, haridustase jne) PLUSSID: • Kiire • Odav (vrdl teistega ) • Võimalik suur hulk andmeid paljudelt lühikese ajaga • Sageli enesekohased küsimustikud • Saab vaadata huvitava karakteristiku seoseid paljude teiste teguritega (nt sugu, vanus, sissetulek, haridus jne) • Nt mingi tegevuse/käitumise seos mingi haigusega? MIINUSED: • Ei saa järeldusi teha põhjustagajärje kohta • Raske leida suurt hulka vastajaid, kes oleks sarnased nt taustateguritelt • Uuritavad võivad olla mõjutatud kohordile iseloomulike mõjutuste poolt (nt samal ajal sündinud inimesed mingi ajaloosündmuse poolt vms) • Ei saa uurida individuaalseid erinevusi
Pikilõike uuring (longitudinal) • Samu uuritavaid jälgitakse pikema perioodi vältel ja uuritakse korduvalt teatud ajaperioodide järel • Samad uuritavad, meetodid; või ka erinevad (nt üks kohort) PLUSSID: • Võimaldab uurida muutusi aja jooksul • Head just arengu uurimiseks • Individuaalseid erinevusi saab uurida MIINUSED: • Aeganõudev • Kallis • Enamasti väike valim • Suured kaod perioodi jooksul • Tulemuste üldistamisprobleemid
VAATLUS Mida väiksem laps seda enam Näeb tegelikku käitumist Kaks põhitüüpi: Struktureeritud vaatlus • Mingi spetsiaalselt ettevalmistatud olukord • + Kontrollitud tingimused (nö laboratoorne vaatlus) • + Palju uuritavaid samades tingimustes • + Saab võrrelda • - Mitte-loomulikud tingimused • - uuritav teab, et teda uuritakse
Loomulik vaatlus • Uuritakse tavalises, loomulikus keskkonnas, igapäevaelu tingimustes • + Näeb loomulikku käitumist • + Häirib kõige vähem lapse igapäevatoimetusi • + Saab uurida asju, mida ei saa kunstlikult manipuleerida eetilistel põhjustel (nt vanglatingimustes käitumine vms) • - Uurija ei saa tingimusi kontrollida, väga varieeruv (võib käitumist mõjutada) • - Loodetav käitumine võib ilmneda harva • - Käitumise tegelikku põhjust ei saa välja selgitada • - Uuritavad käituvad mitte tavapäraselt kui vaadeldakse • - Püüavad käituda nii nagu arvavad , et uurija ootab • - Objektiivsust raske tagada, erinevad uurijad võivad teha erinevaid järeldusi
INTERVJUU Struktureeritud intervjuu: • Kõik uuritavad vastavad samadele küsimustele Poolstruktureeritud intervjuu • Küsimused ja suund ees, jrk erinev, lisaküsimused jms Struktureerimata intervjuu • Sisuliselt vaba vestlus, küsimusi varieeritakse vastavalt intervjueeritava vastustele, sügavam fookus üksikindiviidile
Plussid-miinused Küsimustikud: • + Kiirelt ja kergelt võimalik koguda suur hulk andmeid • - Vähendab aga variatiivsust, loovust, vastuste individuaalsust • - Ei anna infot tegeliku olukorra kohta, vaid uuritava nägemust, arvamust • - Aususe küsimused • Uuritava puhul kes pole võimeline kirjalikku küsimustikku (ankeeti) täitma – nt laps, vanur, HEV vms – kasutatakse struktureeritud intervjuud • Erinevad inimesed – laps, vanemad, õpetajad jne
TESTIMINE • Peavad olema standardiseeritud – sisu, läbiviimise reeglid, tulemuste skoorimine • Test peab olema korratav – seega täpselt vaja kirjeldada metoodikat, sh protseduuri (nt kui kaua oodata lapse vastust? Kui kaua anda talle aega selle ülesande täitmiseks?) • Samad tingimused loodavad, nt täpselt sama järjekord, sõnastus jne. • Psühholoogiline test ei pea olema paber + pliiats, vaid nt mänguasjad, millega vaja ülesandeid täita; • Testi normid
Plussid-miinused • + Teoreetiline alus • + Objektiivsus – sõltumatus läbiviijast • + Saab uuritavaid võrrelda • - Standardiseeritud testide väljatöötamine aeganõudev – valiidsus , reliaablus , testi normid • - Kohandamine, tõlkimine, ranged juhised • - Juhuslikud asjaolud võivad tulemust mõjutada
EKSPERIMENT • Kõige teaduslikum uurimismeetod, kuid võib olla keeruline uurida (nt abstraktsed muutujad või sisemised mõisted) • Manipuleeritakse tingimustega • Mõõdetakse muutujaid • Põhjuste väljaselgitamine • Eetika küsimused!!! (nt kuidas uurida lapse väärkohtlemise mõju arengule?) • Saame järeldada põhjuste ja tagajärgede kohta, eeldusel et osalejad…. Sarnased omadustelt (nt taustategurid) ja samades tingimustes (nt väsinud või mitte) – Juhuvalik – Eksperimentgrupp ja kontrollgrupp
JUHTUMIUURING ( Case study) • Sügavuti analüüs üksikindiviidi või väga väike valimiga, võib ka mitu korda lühema aja jooksul • Kasutatakse palju erinevaid allikaid andmete kogumiseks– – vaatlus (loomulik), – intervjuud, – dokumendid, – arhiivimaterjalid, – osalusvaatlus • Kasutatakse kliinilises uurimuses sageli • Nt Päeviku uurimused • Annavad sisendit uurida teemasid edasi suurema valimiga • + Annab palju, detailset ja rikast infot uuritava juhtumi kohta, võimaldab mõista arenguprotsesse sügavuti • - Raske üldistada, subjektiivsed
Valiidsus ja reliaablus • Reliaablus: Kasutatava metoodika stabiilsus, järjekindlus, püsivus – tulemuste korratavus, sõltumatus juhuslikest mõjuritest • Näitab, kui hästi langevad kokku samades tingimustes läbiviidud kordusmõõtmiste tulemused (kas ei ole juhuslikud tulemused?) – Sisemine kooskõla e. sisereliaablus – kas mingid küsimused/väited, mis peavad mõõtma sama fenomeni, on kooskõlas – Stabiilsus (Test-retest reliability ): tulemused peaksid olema sarnased erinevate uurimuste vahel – Hindajate vaheline (Interrater reliability): kooskõla määr kahe erineva vaatleja/uurija vahel (Kapa kordaja) Peaks olema kõrge. Kui kõrge?
• Valiidsus • Näitab, kui hästi andmekogumismeetod mõõdab seda, mida mõõta tahetakse – sisemine valiidsus – kuivõrd uurimuses ilmnenud efekt on omistatav sellele muutujale, millega uurija tahtlikult manipuleerinud on – väline valiidsus – kuivõrd on tulemused üldistatavad üldkogumile
Eetika
1. KAHJU versus KASU? • Lühiajaline vahetu mõju uuritavale? • Pikaajaline mõju uuritavale? Uurija põhivastutus: • Kõrvaldada/minimeerida võimalikud riskid • Teha kindlaks, et loodetav kasu ületab võimaliku kahju
Uurijatel lasub vastutus kuidas minimeerida võimalikku kahjulikku mõju uurimuses osalejatele. • Füüsiline kahju – enamasti selge • Psühholoogiline kahju – keerulisem, vähem ilmne • stressirohke olukord • Tekkivad hirmud (Watson versus Ainsworth?) • Enesehinnangu langus • Võõras inimene küsitleb last • Lastel ebasoovitavate käitumiste avaldamise soodustamine (innustamine) (nt Bobo katse)
• 2. Uurija ettevalmistus, pädevus , kvalifikatsioon! – intervjueerija koolitus – Tunneb meetodit, oskab tulemusi analüüsida
Eetika standardid laste uurimiseks • 1. mitte-kahjustavad protseduurid – – Uurimuse eesmärgil teadlikult halvemasse olukorda jätmine? • 2. informeeritud nõusolek • 3. vanemate nõusolek- – Kui vanade laste puhul peab küsima ? – HEV uuritavad? • 4. täiendav nõusolek • 5. stiimulid – mitte ületada tavapärast määra • 6. petmine – info varjamine või valetamine . – Miks? – Pärast uurimust seletada ja põhjendada (nt Milgrimi katse) – Laste puhul? • 7. anonüümsus • 8. vastastikune vastutus • 9. oht lapse heaolule • 10. ettenägematud tagajärjed • 11. konfidentsiaalsus - andmete kaitse • 12. osalejate informeerimine • 13. tulemustest teatamine, nõuannete andmine • 14. leitu mõjud • 15. teaduslik väärkäitumine – – andmete võltsimine (miks?), – „aukude täitmine“, – plagieerimine jne • 16. isiklik väärkäitumine
Laste uurimise eripärad •Uurija isik – hea kui tuttav. • Kiire väsimine ja meeleolu muutumine => .. • Ülesannete iseloom => … • Uurimuse alustamine => … • Suhtlemine „lapse tasemel“ • Kiita ja julgustada (mitte tulemuse, vaid jõupingutuse eest!) • Laste kalduvus olla „hea laps“ ja püüda uurija ootusi ära arvata
LAPSE FÜÜSILINE ARENG
Mõjutajad • Pärilikkus ja küpsemine • Keskkond => – Sünnieelsed keskkonna mõjud – Toitumine – Praktiseerimisvõimalused – Elustiil (liikumisaktiivsus jms)
Arengu printsiibid • ettemääratud arengurada • kefalokaudaalne (cephalocaudal) printsiip • proksimodistaalne (proximodistal) printsiip • lihtsamalt keerulisemale printsiip • Iseloomulik diferentseerumise (eristumise) ja integreerumise (terviku moodustamise) muster • Iseloomulik järgnevus (inimlastele)
Arenguperioodid • 1. PRENATAALNE – Kujunevad keha põhilised struktuurid ja organid – Kiireim füüsiline kasv elu jooksul – Suur vastuvõtlikkus keskkonna mõjudele • 2. IMIKU- JA MAIMIKUIGA – Kiire füüsiline kasv ja motoorsete oskuste areng – Küpsemise mõju 3. KOOLIEELIK – Motoorsed oskused, eriti peenmotoorika – Jõud ja tugevus 4. KAINIK –Füüsiline kasv aeglustub – Sportlikud oskused ja jõud 5. MURDEIGA – Kiired ja põhjalikud füüsilised muutused – Suguküpsus
Imik – kaal, pikkus, rinnaümbermõõt, aju füüsiline kasv. Maimik – kaal, pikkus, hambad, kõndimisoskus, teadlikkus oma kehast, vanemate suhtumise olulisus. Koolieelik – lihastiku ja luustiku areng (tugevus ja jõud), tasakaal ja koordinatsioon, peenmotoorika, hammaste vahetumise algus. • Harjutamise ja praktiseerimisvõimaluste olulisus • Fundamentaalsed baasoskused => küpsemine • Spetsiifilised erioskused => harjutamine • Füüsiline välimus ja osavus => sotsiaalsed suhted. Kainik – Latentsusperiood................, • Oluline enesekontseptsiooni aspekt • Võrdlemine teistega • Variatiivsuse tõus • Sõltuvus elustiilist suureneb • Ülekaalulisuse probleem.
Murdeiga - • Keniston (1970): 11-12a -16-17a => murdeiga 16-17a - … => noorukiiga • Brooks- Gunn (1988): 11-12 kuni 15-16a => varane murdeiga 15-16 kuni 19-20a => hiline murdeiga. • Varane murdeiga => – üleminekuaeg – suured muutused igas aspektis – füüsilised muutused – suguküpsus! • Hiline murdeiga => – kohanemise aeg, – uue identiteedi “ülesehitamine” – “uue mina” omaksvõtt – ühinemine täiskasvanute ühiskonnaga. Suurimad muutused: • Kasvuspurt • Kehaproportsioonide muutus • Primaarsed sootunnused • Sekundaarsed sootunnused. • Primaarsed sootunnused => – Tüdrukud: munasarjad, tupp, emakas – Poisid: testised, skrootum, peenis , seemnepõiekesed, eesnääre. • Sekundaarsed sootunnused => Tüdrukud •Rindade kasv •Vaagna laienemine • Karvad suguelundite ja kaenlaprk-s •Muutused hääles •Muutused nahas (rasu, higi) Poisid •Õlgade laienemine •Karvad suguelundite, kaenla- ja näoprk-s •Muutused hääles •Muutused nahas •Intensiivsemad muutused
Murdeealinefüüsiliste muutuste võimalik mõju • Sotsiaalsed suhted, staatus • Enesehinnang on seotud rahuloluga oma kehaga • Ülitundlikkus • Infopuudus + kiired muutused • Ettevalmistamatus (?) • Seksuaalkasvatuse tase koolides? • Hirmud – kas kõik on normaalne? • Normide orjad, võrdlemine teistega • Ebareaalsed stereotüüpsed ideaalid • Dismorfofoobia sündroom • Aktseleratsioon – erinev mõju P ja T • Tasakaalustamata kasvamine - motoorikamuutus, koordinatsiooniprobleemid • Kiire väsimine, terviseprobleemid • Vastuolu – täiskasvanu või laps?
Murdeealine - probleeme • Ülekaalulisus •Alakaalulisus •Saledus on normiks => dieedipidamine => kõikuv kaal, ebatervislik toitumine • Buliimia või anoreksia • Mõõdukas rahulolematus on kasulik
AKTSELERATSIOON JA RETARDATSIOON Põhjusi: • Elutingimuste paranemine • Toitumine • Meditsiiniline järelevalve • Reziim, eluviis • (Pere suurus?)
Negatiivset kaasmõju: • Füüsilise koormuse taluvus väiksem • Tervise halvenemine, vigastused • Suur ebavõrdsus arengus • Arengu harmoonilisuse häirumine • tubane eluviis • liikumisvaegus • intellektuaalne tegevus • tugevam toitumine • arstiabi paranemine => AKTSELERATSIOON => organismi nõrgenemine
• Mõju sõltub: 1. Kui palju varem või hiljem küpseb? 2. Kuidas ise suhtub neisse muutustesse ? 3. Kuidas suhtuvad ümbritsevad inimesed? 4. Kummast soost?
POISID: PLUSSID • Varaküpsed: • Vabam, meeldivam • Sportlasena edukam • Enesekindlam, iseseisvam • Enesehinnang positiivsem • Sotsiaalsetessuhetes edukam • Liidripositsioon • Ekstrovertsus • Enesekontroll parem • Kaaslaste poolt hinnatum • Isiksus stabiilsem, harmoonilisem ka TK-na • Hilisküpsed: • Lapsepõlv kestab kauem • Muusika, akadeemilised saavutused • Pole sotsiaalset survet , ebareaalseid ootusi MIINUSED: • Varaküpsed: • Ebareaalsed ootused - vastuolu füüsilise ja psüühilise arengu vahel • Vähe aega valmistuda muutusteks • Hilisküpsed: • Spordis kehvemad • Väiksem, nõrgem • Sotsiaalselt teised huvid • Küündimatuse tunne • Kaaslased ei tunnusta • Introvertsed, suhtlemisraskused • Emotsionaalne ebakindlus
TÜDRUKUD: PLUSSID: • Varaküpsed: • Imetletakse atraktiivsust • Liidriroll • Sotsiaalselt kompetentsemad • Hilisküpsed: • Pole sotsiaalset survet • Väiksem konfliktivõimalus vanematega MIINUSED: • Varaküpsed: • Erinevad eakaaslastest • Kinnisem, häbelikum • Enesehinnang madalam • Rahulolematus välimusega • Eemaldumine eakaaslastest • Enesekontroll väiksem • Emotsionaalsed kriisid • Situatsioonid, milleks pole valmis • Koolis probleeme, õpib halvemini • Hilisküpsed: • Riiakam, nõudlikum • Vaidlushimulisem • Sotsiaalselt vähemadekvaatne
SOTSIAALSE ARENGU SEADUSPÄRAD. Varajane areng ja suhted perekonnas
Lugemiskontroll 1. Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega: autoriteetsed 2. Järjesta seotussuhte kujunemise etapid (Bowlby, 1969 järgi): 3. Lähedussuhe eelistatud inimesega, võõraste kartus 5. Seotussuhte vähenemine, kujuneb abstraktsem suhte sisemine töömudel 2. Eelistusega kontakt –laps signaliseerib ja orienteerub eelistatud inimsese poole 1. Üldine sotsiaalne kontakt – laps orienteerub ja signaliseerib valikuta 4. Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 3. Nutt ja naer on kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Ei 4. Tingituse mobiil on: seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist 5. Vastsündinu nägemistaju puhul kehtib (vali kõik õiged): liikuvate stiimulite eelistamine, fikseeritud fookuspunkt.
Sotsiaalse arengu eeldused: taju Eeldused sotsiaalseks arenguks vastsündinul: • Nägemine • Fantz (1961) vastsündinud eelistavad näosarnast mustrit • Meltzoff ja Moore (1977) imiteerimine vastsündinud imikutel • Kuulmine • De Casper ja Fifer (1980) emad lugesid kõhus olevale lapsele jutukest, ema hääle eelistamine • Snow (1977) beebid eelistavad kõrgemat hääle helisagedust (260 võnget sekundis) • Võime ära tunda foneeme • Lõhnataju • MacFarlane (1975) imikud eelistavad ema piima lõhna
Suhtlemisoskuste areng II • Nutt • Vastsündinu naeratus ja häälitsused: • Esialgu genereeritakse seesmiselt • Üks osa süsteemist, mille ülesandeks on luua side vanema ja lapse vahel • Seostatakse sotsiaalsete stiimulitega, vallandub kergemini reaktsioonina tuttavale inimesele • Sotsiaalne naeratus: umbes 3 kuuselt, vastastikulisus, sotsiaalne kaaslane
Kuidas toetada turvalise seotussuhte kujunemist lapse/õpilasega? • Ole olemas, kättesaadav! • Ole õpilastele tugipunktiks, ole olemas, kui neil on vaja abi/muret jagada • Loo usaldus • Väldi ühe lapse eelistamist teisele – kõik on olulised • Märka kõiki laps Tunnusta, märka ka väikseid asju • Ole eelarvamustest vaba
Sotsiaalse arengu seaduspärad II. Suhted eakaaslastega. Noorukiiga
Lugemiskontroll • Juba alla 2-aastased lapsed omavad mingit teadlikkust oma sotsiaalsest positsioonist ja suhtlemisolukorras kõrvalejäetuna teevad märgatavaid pingutusi, et nendega uuesti suhtlema hakataks. ÕIGE • Milliseid erinevusi täheldatakse teismeea konfliktide olemuse tajus lapsevanemate ja noorukite poolt? Kirjelda mõlema poole vaatenurka. • Milles seisneb „teismeea egotsentrism“? Muretsemises „kujutletava publiku“ hinnangute pärast ja uskumises „iskilikku legendi“ • Varasema küpsuse saavutamise mõjud on poistel ja tüdrukutel sarnased. VALE
Suhted eakaaslastega • Sõprus • Vaenusuhted, kiusamine , agressiivne käitumine
Sõprus Aktsepteerimine - positiivne suhtumine lapsesse eakaaslaste grupis . Sõprus - kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel. Juba ¾ koolieelikutest on vastastikused sõprussuhted, millest paljud on ajas üsna stabiilsed. Kooliealiste sõprussuhteid iseloomustab suur stabiilsus. Varases koolieas osutuvad järjest olulisemaks ühised identiteedid ja eelistused, huvid. Hiljem lisandub usaldus ja lähedus. Tüdrukute sõprusgrupid on tavaliselt väiksemad ja kinnisemad kui poiste.
Kiusamine ja tõrjutus Kaks kõigestabiilsemat tõrjutusegaseotud tegurit on agressiivsus ja eemaletõmbumine. Kiusamine on defineeritav kui konkreetneagressiooni vorm, mis on teostatud ilma provokatsioonita ja korduval ttugevama lapse poolt nõrgema lapse suhtes. Agressioon võib olla oma olemuselt nii otsene, vahetult ohvrile suunatud füüsiline ja sõnaline kahju tekitamine, kui ka kaudne. Lasteaialapsed on sageli agressiivsed paljude kaaslaste, mitte ainult ühe või paari kindla ohvri suhtes - kiusamise ohvriroll ei ole eriti stabiilne. Stabiilsust võib täheldada alates 4. eluaastast. Algklassides kujunevad sageli juba stabiilsed ohvrid . Kiusaja või agressoriroll on juba varakult suure stabiilsusega ning seostub mitmete probleemidega psühholoogilises ja sotsiaalsesarengus.
KÕRVALEJÄETUD (madal sotsiaalne mõjukus) TÕRJUTUD (madal sotsiaalne eelistatus) POPULAARSED (kõrge sotsiaalne eelistatus) VASTUOLULISED (kõrge sotsiaalne mõjukus)
I kooliaste • Tavamõisteline mõtlemine – lähtub enesest ja oma kogemusest • Sotsiaalne mõistmine: – Aru saamine teiste mõtete, tunnete omaduste erinevustest – Käitumise ja tunnete lihtsustatud käsitlus – Õpetaja abi: erinevuste mõistmine ja väärtustamine, sallivus • Suhted: – Eakaaslastega veedetud aeg, grupid suuremad, iseseisvus – Olulised: sõbrad, vaenlased, heakskiit , füüsiline agressioon – Õpetaja tugi: konfliktide tõhus lahendamine • Oskused: – Koostöös meeldivate kaaslaste eelistamine, õpetaja abi: koostööoskustes ja tõrjutute kaasamisel – Sooliste erinevuste mõistmine, huvi. Sõbrad samasoolised. – Abistamissoov, märkamine , tõhusam abistamine
II kooliaste • Teadusmõistete kasutamise areng – võimalik õppida isiklikku kogemust ületavaid reegleid, mõningane üldistamine • Sotsiaalne mõistmine: – Jäikus , endiselt välistele tunnustele toetumine, laiem tunnete sõnavara. – Õpetaja abi: seoste mõistmisel (mõte-tunne-käitumine, põhjus-tagajärg), alternatiivide leidmisel ja arvestamisel • Suhted: – Aktiivne koostegutsemine, konformsus, intiimsus ja lojaalsus – Mure aktsepteerituse, populaarsuse pärast, kaudne agressioon – Õpetaja abi: mitteaktsepteeritavate käitumiste mõistmisel, sõbralike suhete kujundamisel. • Oskused: – Valivad ise tõhusad koostöötegijad, vajavad täpseid grupitöö suuniseid – Uuenenud huvi vastassugupoole vastu – Vastutustundlik hoolitsemine, abivajaja mõistmine oma kogemuse alusel
III kooliaste • Üldistusvõime paraneb , otsustused mitmete tunnuste alusel • Sotsiaalne mõistmine: • Enese juhtimise ja teiste mõistmise suutlikus täiustub • Suhtluspartneri vajaduste väärtustamine • Suhete mõistmine ja hindamine ilma vahetu kokkupuuteta • Õpetaja abi: kompromissi , usalduse, koostöö eeliste mõistmisel • Suhted: • Suhtlemise paindlikkus vastavalt partnerile ja olukorrale • Halvustamise ja ahistamise taunimine, kaudne agressioon • Initsiatiiv, tegevuste algatamine ja juhtimine, ka vastassooga • Õpetaja abi: tõhusal konfliktilahendusel, mõjutustele vastuseisul • Oskused: • Tõhusamad abistamise ja koostöö oskused
Gümnaasium • Süsteemmõisteline mõtlemine – ka sotsiaalseid oskusi puudutav paigutub laiemasse süsteemi, konteksti arvestamine • Sotsiaalne mõistmine: • Mõtete, tunnete ja käitumise ning nende vaheliste seoste mõistmine • Teise seisukoha respekteerimine ja enese oma kaitsmine • Eetilisuse ja moraalsuse mõistmine, ühiskonna normid • Suhted: • Sõprus kui vastastikune jagamine, lähisuhete loomine ja hoidmine • Käitumise ennustamine – konfliktide ennetamine • Oskused: • Koostöö- ja juhtimisoskused • Tõhusad abistamisoskused • Enese kehtestamine, konfliktide ennetamine ja lahendamine
KÕLBELINE ARENG
Lugemiskontroll. 1. Prosotsiaalse käitumise ja altruismi vaheline erinevus on selles, et… a) prosotsiaalne käitumine võib toimuda ka omakasu põhjustel, kuid altruism mitte. 2. Palun hinda kas järgnev väide on õige või väär: Prosotsiaalse käitumise valmidust kohtab lapse juures alates umbes 4-aasta vanusest . VÄÄR! Mis õige vanus? Õige on et umbes alates 2-aasta vanusest (umbes 20-kuuste ja vanemate seas juba levinud)  Piaget’ teoorias oli juttu , et umbes 4-a alates hakkavad reegleid mõistma. 3. Piaget’ ja Kohlberg on mõlemad uurinud kõlbelist/moraalselt arengut ja töötanud välja oma teooria. Nende vahel on siiski mõned erinevused. a) Kohlbergi teooria katab kogu elukaare , kuid Piaget’ teooria räägib vaid lapseeast. d) Kohlbergi uurimus oli longituud -uurimus (samu uuritavaid küsitleti uuesti teatud aja möödudes ), Piaget’ oma ühekordne küsitlemine. 4. Kohlbergi kõlbelise/moraalse arengu teooria kohta on tehtud mitmesugust kriitikat. a) sooline aspekt => uuriti vaid mehi. b) kultuuriline aspekt => läänelik , autonoomiat pooldav linnaühiskond. c) ealine aspekt => lapsi mittekõnetavad dilemmad. d) arutluskäigust lähtuv järeldamine kõlbelise/moraalse arengu üle. Tegelikult võib arutluskäik (hüpoteetiline, turvalises olukorras) ja reaalne käitumine (kriisisituatsioon, tegelikult probleem käes) väga erineda. 5. Paljud uurimused on näidanud, et tüdrukud on prosotsiaalsemad kui poisid. Millest see tuleneb? b) soostereotüüpne suhtumine (et tüdrukute puhul on selline käitumine soovitavam ja loomulikum kui poiste puhul). c) eakaaslaste surve (prosotsiaalset käitumist ei peeta kaaslaste poolt „mehelikuks“).
Mõiste: kõlbeline areng. Moraali, eetilise käitumise areng. Teiste inimeste tunnete tajumine ja mõistmine. Väärtused ja hoiakud. Arusaam õigest ja valest.
Laste moraalne areng...liikumine. Konkreetselt •=> üldisele. Enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest •=> hoolitsusele teiste eest
Piaget’ kõlbelise arengu teooria. Heteronoomne tase – koolieelik. • Otsustus väliste erinevuste põhjal (nt kahju, tagajärg/tulemus). •Eiratakse sisemisi erinevusi (nt kavatsus , motiiv). •Enesele orienteeritus. Autonoomne tase – vanemad koolieelikud ja koolilapsed (9a alates). •Käitumisreeglite suhtelisuse mõistmine, kergendava asjaolud jms. •Kavatsuse arvestamine. •Teistele orienteerumine. •Reeglid kokkuleppelised, saab muuta kui osalised nõus.
L. Kohlberg (1927-1987). •Modifitseeris ja laiendas Piaget’ teooriat • Lõi teooria, mis seletas moraalse arutluse arengut kogu elu jooksul •6 staadiumit kolmel tasemel •Põhineb longituud-uurimusel •Kõlbelised dilemmad •Arutluskäik oluline!
I: prekonventsionaalne moraal : orienteeritus endale •1. st: allumine ja karistusest hoidumine. – Sõnakuulmine/allumine ja Karistusest hoidumine ( naiivne moraalne realism ) •Iseloomulik noorematele lastele (~4-10a) •Lapsed näevad reegleid kui kindlalt fikseerituid ja absoluutseid. Allumine reeglitele on oluline, sest see on vahend karistuse vältimiseks; allumine allumise enese pärast •Orientatsioon endale, isiklike huvide rahuldamine - maksimaalse tasu ja minimaalse karistuse saamine. • 2.st: individuaalne kasu ja vahetus. ( pragmaatiline kõlbelisus) •Lapsed vaatavad asju oma isiklikust vaatepunktist ja väärtustavad tegevusi lähtuvalt sellest, kuivõrd need teenivad isiklikke vajadusi. •Heinzi dilemma puhul lapsed arvasid, et parim käitumine oleks milline iganes kõige paremini Heinzi vajadusi rahuldaks. •Vastastikusus on võimalik, kuid vaid siis, kui see teenib ka isiku isiklikke huve. Mõistavad, et ka teistel on soovid ja õigused – aitame teisi, et rahuldada ka oma vajadused
II: konventsionaalne moraal : orienteeritus teistele ja ühiskonna huvidele • 3.st: inimestevahelised suhted, “hea poiss/tüdruk”. •Peatähelepanu on pööratud sotsiaalsete ootuste ja rollide järgi elamisele, kohustuste täitmisele . •Heakskiidu ja hukkamõistu saamine teistelt on tegevuse aluseks •Rõhuasetus on kuulekusel, “kena” olemisel, ja mõeldakse sellele, kuidas mu valikud mõjutavad mu suhteid teistega; usaldusväärsus , lojaalsus •Põhimõte: Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. • 4. st: sotsiaalse korra säilitamine. •Inimesed hakkavad oma valikute ja otsuste tegemisel käsitlema ühiskonda kui tervikut . •Põhitähelepanu on seaduse ja korra säilitamisel läbi reeglite järgimise, oma kohustuste täitmise ja autoriteetide austamise. •Tegevuse aluseks on võimalik häbiposti sattumine ja süütunne teistele tekitatud kahju pärast
III: postkonventsionaalne moraal: orienteeritus põhimõtetele • 5.st: sotsiaalne kokkulepe ja individuaalsed õigused •Inimesed hakkavad arvestama teiste inimeste väärtuste, arvamuste ja uskumustega . •Seaduste reeglid on olulised säilitamaks ühiskonda, vahend eesmärkide saavutamiseks. Ühiskonna liikmed peaksid nõustuma nende standarditega. •Tegevuse aluseks soov olla arukas ja kõlbeline isiksus, austav suhtumine kaaskodanikesse ja endasse • 6.st: universaalsed eetilised printsiibid •Põhineb universaalsetel eetilistel printsiipidel ja abstraktsel arutlemisel. •Inimesed järgivad oma sisemisi õiglusprintsiipe, isegi kui nad lähevad selletõttu vastuollu seaduse ja reeglitega. •Tegevuse aluseks võrdsuse ja õigluse põhimõtted, soov toimida vastavuses oma tõekspidamistega
Uurimuste rakenduslikkus? •Aitab otsustada, mis vanusest alates on laps moraalselt vastutav ja teda võib rikkumiste eest seadusega vastutusele võtta. •Nt lapskurjategijad ei ole sageli vastutavad, nende areng alles toimub.
PROSOTSIAALNE ARENG
Prosotsiaalse käitumise ja altruismi mõisted. •Prosotsiaalne käitumine – isetu või egoistlik •Altruism – kasu tegijale puudub, võib olla ka kahjulik. Prosotsiaalse käitumise kasud •Abistaja maine tõstmine rühmas •Enesehinnangu tõus •Tasustus, premeerimine •Empaatiavõime arenemine •Koostöö ja toetuse sotsiaalselt aktsepteeritud normide internaliseerumine.
Prosotsiaalne areng •Väikelapsed – reageerivad teise stressile (nt nutavad ka) •Prosotsiaalne täheldatav juba ~ 2-aastaselt => • aitamine , •lohutamine, •asjade jagamine, •kaitsmine, •hoiatamine ohu eest, •hädasolija kaastundlik uurimine •abi otsimine kolmandalt isikult jne •Vähe vanuselisi ja soolisi erinevusi 4-5a • Motivatsioon käitumiseks – ka enesekeskne ?
Mõjutavad tegurid •Sõltub empaatia ja kognitiivsest arengust => koolieelikul veel raske näha asju teise seisukohast •Lapse vanus ( kogn . areng) •Sugu (vaatluste alusel erinevusi pole) •Temperament •Lapse kogemused •Suhtlemine eakaaslastega, õdede-vendadega •Vanemate ja kodu mõju •Uurimustes – katsesituatsioonis laps käitub teisiti (püüab täiskasvanu ootustele vastata) •Kultuur!
Kuidas toetada kõlbelist arengut koolis? •Teiste inimeste tegude analüüs (nt raamatu-, filmitegelased) •Lapse enda tegude analüüs. Täiskasvanu aitab lapsel oma tegusid tõlgendada (kuidas see juhtus, et sa just nii tegid?) • Arutelud aktuaalsetel teemadel (nt õige ja vale üle, Usu ja moraali teemad) •Klassis igapäevaselt koostöö ja austuse harjutamine •Lahkarvamuste lahendamine •Emotsionaalse kirjaoskuse õpetamine (EQ) – nt emotsioonide juhtimine; erimeelsuste lahendamine; elamine koostöös •Eeskujuks olemine + õpetaja enda väärtushinnangud ja kuidas me neid väljendame, edastame (sõnade ja tegevuste lahknevus?)
Prosotsiaalne areng: Vanemate ja kodu mõju •Armastus, hoolitsus , turvalisus, lähedased suhted •Turvaline kiindumussuhe •Suhete kvaliteet peres (hoolimine, lahkus, teistega arvestamine) •Vanemate endi empaatia laste suhtes •Eeskuju •Õed-vennad •Premeerimine (nt kiitus, tänu, kallistus vms) •Arutelud peres tunnete üle •Distsiplineerimine läbi seletuse , veenmise, arutlemise
Prosotsiaalne käitumine peres: Kuidas õpetada? •Armastav ja soe pere õhkkond •Lapse empaatiavõime kasutamine •Lasta lastel teha abistavaid tegevusi •Kujundada hoolivat ja heldet käitumist – olles ise mudeliks!