Mis vahe on eetikal ja etiketil?Eetika arutleb selle üle, mida transpordivõrgu jms peaks tagama eraettevõtlus. Omandus, häda midagi, võib ta aktsiad uuesti, tunduvalt kallima hinnaga, tootjate edu otsustab see, kui hästi nad suudavad oma pidada heaks või halvaks, etikett esitab ühes või teises mille indiviid on saavutanud kas oma tööga; vahetamise, käiku lasta. Manipulaator on see, kelle eesmärgiks on luua masstoodangut müüa. Ühelt poolt on tänapäeva tarbija keskkonnas ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid ostmise, kinkimise või pärandamise kaudu ükskõik millisel väärkujutlus hinnatrendi muutumisest. kaitstud ja hellitatud.Teiselt poolt on see kuninglik tarbija põhjendamata. ausal viisil peab olema püha ja puutumatu. Tulumaks oleks Kas manipulaatori tegevus väärtpaberiturul on ...
Tallinn 2012 2 Sissejuhatus Referaadis käsitletakse Lawrence Kohlbergi ja Jean Piaget vaateid moraalsele arengule. Jean Piaget tegeles eelkõige laste arengu uurimisega. Piaget võrdles lapse kognitiivset arengut evolutsiooniga, mis kulgeb läbi etappide. Piaget väitis, et üleminek ühelt astmelt teisele toimub eeldusel, et eelnev aste on läbitud, st arenguastmeid vahele jätta ei saa. Erinevas arengustaadiumis lastel on erinevad moraalsed normid. Lawrence Kohlberg jätkas Piaget uuringut ja lõi oma moraalse arengu teooria. Sarnaselt Piaget'le väitis Kohlberg, et laste käitumise aluseks on moraalne põhjendamine. Arengutasemeid ei saa vahele jätta ning ühel arengutaseme olevad lapsed käituvad ühesugusel viisil. Erinevatel arenguetappidel lahendavad lapsed ka probleeme erinevalt. Referaadis uuritakse millised on need arenguastmed mille laps läbib erinevates arenguperioodides Piaget ja Kohlbergi teooriate järgi. Mis on nende arenguetappide
Kätlin Kuznetsov LAPSE ARENGU ANALÜÜS Analüüs Õppejõud: Anu Leuska Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Lapse arengutaseme analüüsiks valisin kaheksa aastase tütarlapse. Analüüs põhineb vestlusel lapse ja tema vanematega. Minu eesmärgiks on analüüsida lapse praegust arenug kolme erineva teooriaga, mille esindajateks on Kohlberg, Piaget ja Erikson. Analüüsi lõpus tahan välja tuua millise teooriaga sobib kõige paremini laps keda analüüsisin. Üldandmed Minu vaadeldav laps on kaheksa aastane tüdruk, kes elab koos vanemate ja väikese vennaga Rakvere linnas. Kuna vend on alles kahe aastane, siis tööl käib vaid üks vanematest, nimelt isa. Kuigi tööl käib ainult üks vanematest on sissetuleks peres olemas ja laual soe söök. Pere sotsiaalmajandusliku seisukohalt võib öelda, et on kõik olemas, kuigi
Oma uuringute tulemusena selgitas ta välja, et väiksed lapsed ajavad kokkuleppelistest reeglitest kinnipidamise segi kõlblusega ja hindavad oma käitumise moraalsust selle tagajärgede, mitte tegevust ajendanud kavatsuste põhjal. 3.Mis on Kohlbergi kõlbelise arengu astmete teooria lähtealuseks, kuidas need kindlaks tehti ja milline on nende põhiolemus? Piaget traditsiooni laste kõlbelist arengut uurida jätkas Lawrance Kohlberg. Tõi välja inimese kõlbelise arengu kolm taset, mis omakorda jaotuvad kuueks astmeks. Astmed määrati katse isikute intervjueerimisega.. Küstletavatele esitati mitmeid kõlbelisi dilemmasid ja neil paluti öelda, kuidas nad käituksid ühel või teisel viisil. Lugu Heintzist, kellel oli surmale määratud vähihaige naine. Töötati välja ravim, mille jaoks tal oli ainult pool vajalikust summast. Talle ei müüdud ravimit, kuigi küsitud hind oli viis korda kõrgem kui tootmiskulud
19.10.2017 Arengupsühholoogia • Psühholoogia haru, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kogu tema elu jooksul, sisuliselt ARENGUPSÜHHOLOOGIA viljastamisest kuni surmani. o17 • Arengupsühholoogia harud: lapsepsühholoogia, kooliealise psühholoogia, noortepsühholoogia, Kaidi Kübar täiskasvanu psühholoogia, vanurite psühholoogia, perepsühholoogia jne. ...
1. SISSEJUHATUS; 2. EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika arutleb selle üle, mis on hea või halb; etikett esitab ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid põhjendamata. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg? pre-konventsionaalne- piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil; konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seabrühmamoraali ülimuslikuks; post-konventsionaalne- oma moraalsel kaalutlusel kasutatakse universaalseid eetilisi standardeid. 3. Millised on utilitarismi põhilised eelised? püüab anda optimaalse lahendi;
alati eetiliselt parimad variandid olla. Mitmetes olukordades võib just agressioon osutuda tõhusaimaks vahendiks, samas kui sotsiaalselt aktsepteeritav meetod viib sihile hoopis aeglasemalt, kui üldse. Sel põhjusel ei juurdu sotsiaalselt hinnatud käitumine lapse käitumisarsenali iseenesest, vaid kasvataja peab aeg-ajalt jõulist survet avaldama, enne kui lapse käitumine ümbritsevatele inimestele vastuvõetavaks kujuneb. L. Kohlberg peabki just moraalseid norme inimsuhete põhiregulaatoriks ning iseloomustab sotsiaalset arengut lapse arvamuste arenguga moraalist, eristades järgmisi arengutasemeid (1983): eelkonventsionaalne, konventsionaalne ja postkonventsionaalne. Eelkonventsionaalne tase on 0-7 aasta vanuses. Laps on sel perioodil eriti egotsentristlik. Arusaamine moraalsusest või amoraalsusest põhineb peamiselt kasul: hea on see, mis pakub
BIHEIVIORISM(1909) KK keskne, sarrustused KOGNITIIVNE WATSON(lõpuni objektiivne) inimkäitumise põhjuseks TINGIMINE ja PIAGET(intelligentsuse lätted-reaalsuse konstrueerimine - mäng,unenäog, jäljendamine IQ-progresseerumine- ruumi,aja, ÕPPIMISPROTSESSID/klassikaline tingimine S= R põhjuste seosed- fantaasiad ja sümbolismi teke) KK tähtsam pärilikkusest. Ükski võime-oskus pole 1970 lapsed läbivad erinevad arengu staadiumid, mis on kaasasündinud. Need on õpitud, omandatud. ühesugused. Astmed erinevad teadmiste ja mõistmise poolest. * Kaasasündinud emotsioonid: VIHA,HIRM,ARMASTUS --- vasta...
ema ja lapse varase kiindumussuhte häirimine toob tagajärjena kaasa selle, et inimene on oma hilisemas elus emotsionaalselt ebakindel · Kohlberg (1966): teadlikkus oma soolisest identiteedist - ,,poisilikud või tüdrukud" objektid ja inimesed Kognitiivse soolise identiteedi mõistmine => uskumused stereotüüpsetest soorollidest => täiskasvanute imiteerimine => eriline kiindumus samasoolisse vanemasse Moraalne areng (2) Lawrence Kohlberg 1. staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused) 2. staadium: Konventsionaalne (kavatsus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sots korra säilitamine, kohustuste täitmine) 3. staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid - ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus) · Soolised erinevused (Carol Gilligan) Seos käitumisega KOGNITIIVNE ARENG
- Õpetaja aktiivne, õppija passiivne. B huvitub käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimine peamiselt üksikute valmisteadmiste, käitumismudelite vastuvõtmise ja säilitamisena. Rõhk välise käitumise kujundamisel. Omandatud üksikud teadmised ei loo üldisemaid mõtlemis- ja teadmiste käsitlemisoskusi. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi? Kognitiivne õppimiskäsitlus (Ausubel, Bruner, Gagne, Kohlberg, Lewin, Piaget) Rõhutab inimese mõtlemise, teadlikkuse ja sellega seotult tegevuse arendamist. Inimkäitumise seletamisel toetutakse kõrgematele psüühilistele protsessidele - taju, mälu, fantaasia, mõtlemine, loovus. Õppimine meeldiv, eesmärgistatud. Õppimine on tunnetuslik protsess, milles õppija töötleb informatsiooni ja loob kognitiivseid struktuure, mis võimaldavad interpreteerida, organiseerida, säilitada ja reprodutseerida infot.
Emotsioonide funktsioonid on vaimsed ning on seotud tunnete ja mõtlemisprotsesside afektiivsete komponentidega. 9. Õppimise erinevaid käsitlusi (nt biheivioristlik, kognitiivne). 10. Isiksuse erinevad käsitlused (psühhodünaamilised teooriad, tunnusjoonte teooriad, kognitiiv-käitumuslikud teooriad, humanistlikud- fenomenoloogilised teooriad) . Erinevad intelligentsusteooriad. 11. Areng. L. Kohlberg kõlbelise mõtlemise areng, E.Erikson psühhosotsiaalne areng, J. Piaget kognitiivne areng. 12. Agressiivsus, isiksuse patoloogia (mis on norm?), hoiakud (komponendid, funktsioonid); suhted ja grupid: atraktiivsus, konformsus, sotsiaalsed grupid
Arengupsühholoogia Arengubioloogia tuumaks embrüoloogia kolm põhiprobleemi, mida iseloomustab uuritavate protsesside pöördumatus: •. diferentseerumine, •. morfogenees, •. kasvamine. Arengu sünteesiteooria (developmental synthesis). Lisandub uurimissuunana veel üks pöördumatu protsess — fülogenees. Ontogenees – areng viljastumisest surmani. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: küpsemine ja õppimine. Arengupsühholoogia põhiküsimused: 1. Keskkond vs pärilikkus 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus 3. Inimese sünnipärane olemus 4. Aktiivsus vs passiivsus 5. Arenguliste muutuste universaalsus vs individuaalsus Arengupsühholoogia ülesandeks on: kirjeldamine, seletamine ja prognoosimine/ennustamine. Uurimismeetodid: Vaatlus (varjatud, avatud; sisevaatlus ehk introspektsioon ja välisvaaltlus). Läbilõikeuuring ja longituuduuring. Üksikjuhtumi analüüs. Kliiniline intervjuu (kombinatsioon „naturalistlikust“ vaa...
ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov enda võimeid ja teadmisi hinnata paneb nt. otsima standardeid või nende puudumisel võrdlema ennast teiste inimestega). Enesehinnang peegeldab suhtumist endasse Kõlbelise mõtlemise areng (Lawrence Kohlberg) - Kohlberg näeb laste moraalset arengut üldistele printsiipidele põhineva liikumisena konkreetselt üldisele, enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest hoolitsusele teoste heaolu eest Prekonventsionaalsed astmed - Karistuse-allumise orientatsioon sel asteml püüavad lapsed peamiselt hoiduda ebameelidvusest , vältida karistust, vabaduse piiramist, ärevusi tekitavaid situatsioone - Instrumentaal relativistlik orientatsioon ka siin on lapse põhimureks oma
ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov enda võimeid ja teadmisi hinnata paneb nt. otsima standardeid või nende puudumisel võrdlema ennast teiste inimestega). Enesehinnang peegeldab suhtumist endasse Kõlbelise mõtlemise areng (Lawrence Kohlberg) - Kohlberg näeb laste moraalset arengut üldistele printsiipidele põhineva liikumisena konkreetselt üldisele, enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest hoolitsusele teoste heaolu eest Prekonventsionaalsed astmed - Karistuse-allumise orientatsioon – sel asteml püüavad lapsed peamiselt hoiduda ebameelidvusest , vältida karistust, vabaduse piiramist, ärevusi tekitavaid situatsioone - Instrumentaal – relativistlik orientatsioon – ka siin on lapse põhimureks oma
· Meeldejätmine · Reprodutseerimine · Motivatsioon · Bobo nuku eksperiment Konstruktivistlik lähenemine Lev Võgotski (1869-1934) · Sotsiaalse arengu teooria · Sotsiaalsed kontaktid · Õpetaja · Lähima arengu tsoon John Dewey (1859-1952) · Aktiivõpe · Probleemipõhine õpe Humanism · Kasvu- ja arengupotentsiaal · Õppijakesksus · Koostöö · Toetamine · Kogemuslik õppimine Arenguteooriad Freud, Erikson, Piaget, Kohlberg S. Freud Psühhoseksuaalne areng Freud on valinud oma arenguteooria aluseks seksuaalsuse ehk seksuaaltungi kui ainsa inimest motiveeriva jõu E.Erikson Psühhosotsiaalne areng Piaget Kognitiivne arengu teooria Kohlberg Kõlbelise arengu teooria Keele omadused ja struktuur. Mõisted. Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. · keel · kõne suuline / kirjalik Keele omadused · Konstruktiivne ja loov
79. Kas õpilasrühmituste ja sõpruskondade tekkimine ja olemasolu klassis tuleb üldjuhul kasuks õppetööle või takistab seda? ___________________________ 80. Nimetage põhilised õpilaste vahetut elukeskkonda kujundavad tegurid peale perekonna ja kaaslastega suhete. 81. Milliseid kõlbelise arengu astmeid eristas Piaget lastel? _______________________________________________________________ __ 82. Milliseid põhilisi kõlbelise arengu astmeid eristas Kohlberg? ______________________________________________________________ _ 83. Kohlbergi teooria kõige suuremaks puuduseks on , et seos ______________ ja ______________ vahel kaldub olema nõrk. 84. Millised on kolm väärtusõpetuse enimlevinud strateegiat, metoodikat? _______________________________________________________________ 85. Mille poolest erinevad poisid ja tüdrukud valdavalt puberteediikka jõudmisel? _____________________________________________________________ 86
Konstruktivistlik lähenemine (Lev Võgotski)- rõhutab, et õpilane ja õppimine on aktiivne, sotsiaalse arengu teooria (keeleomandamine, keeleareng, teistega suhtlemine), sotsiaalsed kontaktid, õpetaja, lähima arengu tsoon. Konstruktivistlik lähenemine (John Dewey)- aktiivõpe, probleemipõhine õpe. Humanism- kasvu- ja arengupotentsiaal, õppijakeskus, koostöö, toetamine, kogemuslik õppimine. Arenguteooriad Freud, Erikson, Piaget, Kohlberg. Eriksoni psühhosotsiaalne areng - Teooria põhineb praktikal Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne Igas staadiumis on oma arenguülesanded, mis tuleb täita, et saaks liikuda järgmisesse staadiumi, Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mille läbitegemine on isiksuse arengu huvides, Probleemid tekivad siis, kui arenguülesanne jääb lahendamata ja inimene võtab teatud perioodist kaasa negatiivse tunnuse
’’Psühhosotsiaalse ise mõjutab ka ambivalentne). arengu astmed’’ keskkonda vastu. U.Bronfenbrenner D. levinson A. Bandura L. Kohlberg D. Baumrind C. Gilligan 1917-2005 1920-1994 1925-.... 1927-1987 1927-.... 1936-.... Indiviid on keskkonna 1986 uuris 40-t meest, nende Biheiviorism. Mõjutaja Uuris vanemlike Kohlbergi õpilane ja looja kui ka selle produkt
klaaside ja moosivarguse näide) Kaasasündinud Autonoomne (isiksuslik) üldine keskkond spetsiifiline keskkond 78. Milliseid põhilisi kõlbelise arengu astmeid eristas 65. Millised on Bronfenbenneri bioökoloogilise arengumudeli Kohlberg? viis kihistust? õpilane ise Prekonventsionaalne mikro konventsionaalne meso postkonventsionaalne ekso makro 79. Kohlbergi teooria kõige suuremaks puuduseks on, et sseos
reaalsust jäljendatakse üha täpsemalt, sümbolilises mängus osalejate sots.rollid täiendavad üksteist rohkem. Neist kujunevad reeglitel põhinevad mängud. Soolise identiteedi areng (Freud): laps omandab soolise identiteedi samasoolise vanemaga identif.des (et saada lahti süü- ja hirmutundest, mis tekivad fantaasiatega kadestatava vanema asendamisest) oidipaalkonflikt. Piaget´aga leidis, et intellekt.d protsessid soolise identiteedi kujunemisel ja mõistmisel on olulisemad. Kohlberg väitis, et teadmised sugudevahelistest erinevustest tekivad pärast arusaama soorollidest ja soolisest identit.st. Fischer ja Lazerson uskusid, et enne 4.a saavad lapsed aru vanusest ja soorollist erandi, mitte aga koos. JOONISTUSED: elemendid, mis aluseks graafilistele sümbolitele või sümboli tähendusega geom.kujundid. Luquet: juhuslik realisem (kritseldused); intellekt.realism (j varane sümboliline periood). Joonistatakse seda, mida teatakse, mitte nähakse. Visuaalne
prosotsiaalne käitumine võib toimuda ka omakasu põhjustel, kuid altruism mitte. 2. Palun hinda kas järgnev väide on õige või väär: Prosotsiaalse käitumise valmidust kohtab lapse juures alates umbes 4-aasta vanusest. VÄÄR! Mis õige vanus? Õige on et umbes alates 2-aasta vanusest (umbes 20-kuuste ja vanemate seas juba levinud) Piaget’ teoorias oli juttu, et umbes 4-a alates hakkavad reegleid mõistma. 3. Piaget’ ja Kohlberg on mõlemad uurinud kõlbelist/moraalselt arengut ja töötanud välja oma teooria. Nende vahel on siiski mõned erinevused. a) Kohlbergi teooria katab kogu elukaare, kuid Piaget’ teooria räägib vaid lapseeast. d) Kohlbergi uurimus oli longituud-uurimus (samu uuritavaid küsitleti uuesti teatud aja möödudes), Piaget’ oma ühekordne küsitlemine. 4. Kohlbergi kõlbelise/moraalse arengu teooria kohta on tehtud mitmesugust kriitikat. a) sooline aspekt => uuriti vaid mehi.
Lapsed on sotsiaalsemad ja järjekindlamad (Clarke-Stewart, 1989, 1993) · Oluline on see, millises lasteaias laps käib Sotsialiseerimine Õppimine · Klassikaline ja operantne tingimine Pavlov ja koerad Thorndike´i kassid Skinner ja kinnituse erinevad kavad Kiitus ja karistus · Sotsiaalse õppimise teooriad Mudelõpe, jäljendamine · Kognitiivne arenguteooria Piaget, Kohlberg Mõistmine, kognitiivne skeem Võgotski rõhutas sotsiaalse interaktsiooni olulisust kognitiivses arengus (keel ja mõtlemine) Sotsialiseerimine lapsepõlves · Ühiskonnale omaste mõtlemis- ja käitumismustrite omandamine · Kultuurilised väärtused (õigused ja kohustused) Sõltuvad nt ühiskonnatüübist (põllumajandus ja karjakavatus, jahipidamine, tööstusühiskond, postindustriaalühiskond) Kasvatusstiilid (Baumrind, 1967)
Perekonnaelu ökoloogia ja eetika 29.09.2017 Sissejuhatus Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel Perekonna arengupsühholoogia Perekonna ssotsioloogia pereteraapia OOOOOONNNNNN Monaadiline (jagumatu) vaatenurk: areng-kasv seestpoolt indiviidi personaalne areng Pere, kui tervik, pere kui süsteem, mis on indiviidist kõrgemal Vastastikumõjuj vaatenurk: sotsialiseerumine- kasv väljastpoolt indiviidi:kontekst Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel. Organismi metamudel- piaget(1954); Kohlberg(1981), Erikson (1968) Mehhaanilised mudelid-radikaalne biheivorism(skinner) m -mõõdukas biheivorism(hull) -sotsiaalne ...
Muudeldab täiskasvanute elustiili, soorollid, käitumisvõimaluste piirid. Sümbolilises mängus pannakse esemed ,,esindama" teisi asju (antakse vabadus kujutusvõimele). Soorollid u 1,5a hakkavad ilmnema soole sobivaid mustrid, u 3a valivad soole sobivaid mänguasju ja samasoolisi mängukaaslasi. Sooline indentiteet kas tajume iseennast mehe või naisena, Freud samasoolise vanemaga, Piaget teadvustatud intellektuaalsed protsessid, Kohlberg stereotüübid, imeteerimine, eriline kiindusum samasoolise vanemasse Prosotsiaalne käitumine - empaatia (otsene emotsionaalne vastutus teiste inimeste emotsioonidele- esimesest päevast- klassikaline tingimine/kaasasündinud stressreaktsioon; teod empaatilise distressi korral abistad või vaatad mujale), abistav käitumine , heateod e positiivsed moraalsed teod (eneseohverdamine, altruism). Sotsiaalsete reeglite tüübid Moraalireeglid ei saa muuta
võimet anda kohane isiklik näide kindla tunde kogemise kohta, veendumust, et nad suudavad peita, juhtida ja muuta oma tundeid ning suurendas teiste isikute tunnete vihjete mõistmist. Prosotsiaalse käitumise ja alturismi vaheline erinevus on selles, et prosotsiaalne käitumine võib toimuda ka omakasu põhjustel, kuid alturism mitte. Prosotsiaalse käitumise valmidust ei kohta lapse juures ainult alates umbes 4-aasta vanusest, ka varem. Piaget' ja Kohlberg on mõlemad uurinud kõlbelist/moraalset arengut ja töötanud välja oma teooria. Nende vahel on siiski mõned erinevused: Kohlbergi teooria katab kogu elukaare, kuid Piaget' teooria räägib vaid lapseeast Kohlbergi uurimus oli longituud-uurimus (samu uuritavaid küsitleti uuesti teatud aja möödudes, Piaget' oma ühekordne küsitlemine Kohlbergi kõlbelise/moraalse arengu teooria kohta on tehtud mitmesugust kriitikat: sooline kallutatus- küsitleti ainult mehi
mida mitte teha - Sotsiaalsete reeglite tüübid o Moraalireeglid ,,ära tapa", keegi kannatab kui moraalireegleid rikkuda o Konventsionaalsed reeglid ühiskondlikud kokkulepped mis kehtivad siis kui need on omavahel sõlmitud o Prudentsiaalsed reeglid ei tohi ennast kahjustada o Personaalsed reeglid asjad mis iseendaga kokku lepime, ei tohi kahjustada teiste õigusi Lawrence Kohlberg: moraalne mõtlemine 1. Eelkonventsionaalne arutlus tagajärgedest 1.1karistuse vältimisest või hüve saamisest lähtumine 1.2tegija vajadustest lähtumine mõtlen iseendast ja seda mida ise vajan 2. konventsionaalne arutlus tegija kavatsustest 2.1sotsiaalsetest suhetest, teiste inimeste arvamusest lähtumine mida teised arvavad 2.2konventsioonidest ja kohustustest lähtumine 3. postkonventsionaalne arutlus moraalsetest otsustest 3
Oluline on missugust rolli saad kõige laiemalt mõjutada, kuid seda mõjutab, organiseerib kaugem süsteem. Ökoloogiline üleminek toimub siis kui indiviidi positsioon ökoloogilises keskkonnas on muutunud. KRIITIKA : mõistete ebatäpsus POSITIIVNE : Võimaldab ühendada nii sotsiaal, kui ka arengupsühholoogiat ja hõlmab endas rohkem arengufaktoreid, kui ükski teine arenguteooria seda teeks. MORAALI ARENG Lawrence Kohlberg (1927 -1987) Mõjutused Piaget'ilt Üks esimesi moraali areng uurijaid Kasutas longituud uurinut uuris 75 poissi25 aasta jooksul- jälgis kuidas moraal kujuneb Moraalse arengu staadiumid Põhiidee oluline ei ole süütunne, et kas käitub õigesti või mitte, vaid moraalne baas. I TASE -eelkonventsionaalne karistuse ja hüvituse termin 1
· Ökoloogiline üleminek leiab aset siis, kui indiviidi positsioon keskkonnas on muutnud rolli, on tekkinud muutus keskkonnas või on tekkinud muutus seoses konkreetse isikuga. Nt ennustatavad üleminekud nagu kooliminek, abiellumine, tööle minek jne. Teooriat tunnustatakse, sest see annab võimaluse ühendada nii sotsiaal- kui ka arengupsühholoogia. Ta hõlmab endas rohkem faktoreid, mis mõjutavad lapse arengut, kui ükski teine teooria. Lawrence Kohlberg (1927 - 1987) Lõi moraalse arengu staadiumid (1958) Ja kirjeldas moraalset arengut. Tugineb Piaget-le, Baldwinile. Jälgis 75 poissi 12 aasta jooksul. Teooria põhiideeks on see, et oluline pole mitte laste süütunne ja kas ta käitub ausalt vaid oluline on otsustuste moraalne baas. Kui inimene läheb ja varastab leiba selleks, et peret toita, siis ongi küsimus selles, et milline on selle teo moraalne baas - hea või halb. Need uurimisalused poisid
Samuti arenevad loogilised operatsioonid (rühmitamine) IV al 12a loogiline ja süstemaatiline mõttetegevus ning võime püstitada hüpoteese, mis ei põhine konkreetsel kogemusel. · Konstruktivism keskendub arusaamale, et inimene loob mõisteid: paindlikke raamistusi, millega me seostame kogemusi. · Me toetume oma eelnevatele kogemustele ja teadmistele, et saaks omandada midagi uut. TEISED TÄHTSAD TEGELASED/ Kognitiivse arengu teoreetikud · Kohlberg kõlbelise arengu teooria- in. areneb hoolimata teiste käskutest ikka nii nagu ise heaks arvab · Lev Võgotski- õppija arengut mõjutavad kultuur, keel ja inimsuhted. Lisaks veel arengupotensiaali tunnetamise olulisus (in areneb omal käel teatud tasemele, kuid edasi õppimiseks on vaja teiste-targemate- toetust ja sekkumist) · Ameerika filosoof ja kasvatusteadlane John Dewey rõhutas õppijate kogemuse
Mäng: Howes & Matheson Paralleelne mäng, Korda-mööda, Rollide vahetamine Verbaalsed oskused, Mängureeglite üle arutamine, Kaaslasega arvestamine Soorollid U 1,5 aastaselt hakkavad ilmnema käitumises soole sobivad mustrid U 3aastased eelistavad soole sobivaid mänguasju ja samasoolisi mängukaaslasi Sotsiaalsete reeglite tüübid: Turiel ja Nucci 1. Moraalireeglid 2. Konventsionaalsed reeglid 3. Prudentsiaalsed reeglid Moraalse arengu staadiumid: Lawrence Kohlberg 1. staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused) 2. staadium: Konventsionaalne (kavatsus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sots korra säilitamine, kohustuste täitmine) 3. staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid - ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus) 1 Murdeiga: G. Stanley Hall (1904) M
kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine jms), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov enda võimeid ja teadmisi hinnata paneb nt. otsima standardeid või nende puudumisel võrdlema ennast teiste inimestega). Enesehinnang peegeldab suhtumist endasse Kõlbelise mõtlemise areng (Lawrence Kohlberg) - Kohlberg näeb laste moraalset arengut üldistele printsiipidele põhineva liikumisena konkreetselt üldisele, enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest hoolitsusele teoste heaolu eest Prekonventsionaalsed astmed - Karistuse-allumise orientatsioon sel astmel püüavad lapsed peamiselt hoiduda ebameelidvusest , vältida karistust, vabaduse piiramist, ärevusi tekitavaid situatsioone - Instrumentaal relativistlik orientatsioon ka siin on lapse põhimureks oma tarvete
arvestatakse kavatsust ja teoga kaasnevaid asjaolusid, sealhulgas ka kergendavaid asjaolusid, ning reeglite ja normide kokkuleppelist olemust). Kohlbergi moraalse arengu teooria (pikendas Piaget teooriat) väidab, et moraalne põhjendamine, mis on eetilise käitumise aluseks, omab 6 eristatavat arengutaset (ja on pidev protsess), millest iga järgmine vastab moraalsetele dilemmadele adekvaatsemalt kui eelmine. Et mõõta taset, millel inimene moraalselt opereerib, töötas Kohlberg välja rafineeritud intervjuu-protsessi. Selles esitatakse hüpoteetilisi situatsioone, milles esineb moraalne dilemma. (I eelkonventsionaalne tasand - orienteeritus iseendale: 1.Sõnakuulelikkus ja karistus; 2.Individualism, instrumentalism ja vahetuskaup; II konventsionaalne tasand - orienteeritus teistele ja ühiskonnale: 3.”Hea poiss/ tüdruk”; 4.Seadus ja käsud; III postkonventsionaalne - orienteeritus põhimõtetele: 5.Sotsiaalne leping; 6.Põhimõttekindel südametunnistus).
jaotatud õppimine ja kordamine- kui õppida osade kaupa on asi efektiivsem. Asi peitub selles, et erisugune kontekst erinevatel õppimiskordadel aitab materjali kinnistumisele kaasa. Mnemoonilised ehk mälu abistavad tehnikad subjektiivne organiseeritus ja objektiivne organiseeirtus, mille abil luuakse seoseid ja süsteem õpitavas informatsioonis. Vajab pikemat treeningut, sest muidu on suhteliselt vähe efektiivne. 20. Arenguteooriad Freud, Erikson, Piaget, Kohlberg. FREUD Teooria üldised põhimõtted: · Inimese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga (libido - sugutung) · Inimese teadvustatud kogemus on vaid ,,jäämäe veepealne osa" · Varase lapseea kogemustel on suur mõju isiksuse arengule ja inimese käitumisele
Arvas, et lisaks võrdsuse printsiibile, on olemas moraalsete otsuste arengus veel üks element: hoolitsus, hoolivus, kaastunne. Mehed kalduvad mõtlema abstraktsetes õigluse terminites, naised kalduvad mõtlema rohkem vastutusest. Kohlbergi teooria lähtub Lääne kultuurist ja on orienteeritud meestele, naiste moraal on kompromiss ja vastutus teiste eest. Piaget – kognitiivse arengu Selman – perspektiivi Kohlberg – moraalse aste võtmise aste otsustamise aste Operatsioonieelne Mittediferentseeritud ja Eelmoraalne egotsentriline perspektiivi võtmine Üleminek operatsioonieelselt Diferentseeritud ja subjektiivne Karistuse ja allumise moraal konkreetsele perspektiivi võtmine
1879 - sellest aastast võib psühholoogiat pidadada teaduslikuks distsipliiniks. Wilhelm Bunt rajas eksperimentaalse psühholoogia labori Leipzigis. Filosoofilisi käsitlusi tunnetusest: Antiik-Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: materialistlik (Demokritos) ja idealistlik (Platon). Platon väidab, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, vaid hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Platon (428/7-348/7 e.m.a.): dualism – filosoofiline seisukoht, mille järgi vaimuelu (psüühika) nähtused on põhimõtteliselt iseseisvad ja sõltumatud ajutegevusest, kuigi nad võivad kulgeda paralleelselt ajutegevusega. teadmised pole sõltuvad kogemusest (meenutamine). Aristoteles (384-322 e.m.a.) teadmised maailma kohta läbi 5 erineva meele aistingud peegeldavad ümbritsevat maailma püüdis esimesena süstematiseerida psüh...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse Instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool EETILINE JUHTIMINE Referaat õppeaines Juhtimine (TMO0010) SISSEJUHATUS Viimase kümne aasta jooksul on ettevõtete eetilisusele pööratud järjest rohkem tähelepanu. Elu näitab, et majanduslikult edukamad on ettevõtted, kes on eetilisemad. Nendega koostöö tegemiseks peame ka ise eetilised olema. Ka ülikoolides pööratakse järjest rohkem tähelepanu juhtimise eetilisusele. Samas teadus eetilise juhtimise kohta on veel väga noor. Antud teema tundus aktuaalne ja huvitav. Valisime sellise teema kuna soovisime välja selgitada, kuidas ettevõttes eetilisuse taset tõsta. Samuti soovisime me teada mis mõjutab eetilist juhtimist ja mis kasu e...
autonoomia Iga hindamisvahendi puhul on olulised need kaks psühhomeetrilist näitajat: reliaablus ja valiidsus Aktiivsus- ja tähelepanuhäiret esineb rohkem sellest soost lastel: poistel Need on koolikiusamise vormid: Füüsiline, verbaalne, kaudne Enesetest – kognitiivne areng 1. Palun ühenda teooria, kirjeldus või termin autori nimega. a. Laste kiindumismustrid - Ainsworth b. Lähima arengu tsoon - Võgotski c. Moraalse mõtlemise staadiumid - Kohlberg d. Väära uskumuse test - Wellman e. Vanemate kasvatusstiilid - Baumrind f. Staadiumide teooria –Piaget 2. Palun ühenda Piaget’ staadiumide teoorias nimetatud perioodid nende iseloomustusega a. Sensomotoorne periood – Jõuab arusaamale objektide jäävusest b. Formaalsete operatsioonide periood – Suudab mõelda loogiliselt abstraktsetest propositsioonidest c. Konkreetsete operatsioonide periood – Suudab mõelda loogiliselt
40 Mehhaanilised teooriad............................................................................................44 Biheiviorism.........................................................................................................45 Sotsiaalse õppimise teooria..................................................................................49 Piaget........................................................................................................................50 Kohlberg...................................................................................................................55 Humanistlik perspektiiv...........................................................................................60 Maslow`i vajaduste hierarhia (astmestik).............................................................60 Bühleri 5 enesesuunamise faasi............................................................................61 ELUTEE.................................
AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada ...
1. SISSEJUHATUS; 2. EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika arutleb selle üle, mis on hea või halb; etikett esitab ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid põhjendamata. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg? · pre-konventsionaalne- piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil · konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seabrühmamoraali ülimuslikuks · post-konventsionaalne- oma moraalsel kaalutlusel kasutatakse universaalseid eetilisi standardeid 3. Millised on utilitarismi põhilised eelised? · püüab anda optimaalse lahendi
1. SISSEJUHATUS; 2. EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika arutleb selle üle, mis on hea või halb; etikett esitab ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid põhjendamata. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg? pre-konventsionaalne- piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seab rühmamoraali ülimuslikuks individuaalse suhtes post-konventsionaalne- oma moraalsel kaalutlusel kasutatakse universaalseid eetilisi standardeid 3. Millised on utilitarismi põhilised eelised? püüab anda optimaalse lahendi
Heteronoomne moraal – väikesed lapsed ajavad kokkuleppelistest reeglitest kinnipidamise segi kõlblusega ja hindavad käitumise moraalsust selle tagajärgede, mitte tegevust ajendanud kavatsuste põhjal. Autonoomne moraal – vanemad lapsed on vähem enesekesksed ja tajuvad paremini teiste kavatsusi ühe või teise käitumise korral. 15. Milliseid põhilisi kõlbelise arengu astmeid eristas Kohlberg? Prekonventsionaalne moraal. 1. aste. Naiivne moraalne realism; tegevus peab olema kooskõlas reeglitega; tegevusmotiiviks on karistuse vältimine. 2. aste. Pragmaatiline kõlbelisus; tegevuse motiiviks on soov saada maksimaalset tasu või kasu koos minimaalsete negatiivsete tagajärgedega ideendale. Konventsionaalne moraal. 3.aste. Teisi arvestav moraal; tegevuse sunavaks aluseks on teistelt oodatav heakskiit või
teine vaatepunkt) 12 - formaalsed operatsioonid (loogiline mõtlemine, kolmas vaatepunkt) Piaget (1952) Moraalne areng 1Prekonventsionaalne (sõnakuulmine karistus) 2 Prekonventsionaalne (isiklik kasu, kasulik tehing) 3 Konventsionaalne (teiste heakskiidu taotlemine) 4 Konventsionaalne (reeglite täitmine, õige - vale) 5 Postkonventsionaalne (reeglite/seaduste tõlgendamine) 6 Postkonventsionaalne (universaalne eetika, inimõigused) L. Kohlberg (1971) Dilemma · Judi on 12 a. tüdruk. Ema lubas tal minna kontserdile, kui tüdruk ise korjab raha lapsehoidmisega ja toiduraha kõrvalepanemisega. Tüdruk suutis koguda kokku kontserdi raha 15 dollarit ja isegi 5 dollarit rohkem. Siis muutis ema meelt ja ütles, et selle raha eest tuleb osta hoopis kooliriideid. Tüdruk ostis ikkagi piletid ja ütles emale, et ta suutis koguda vaid 5 dollarit. Kontserdipäeval ütles
Sooline identiteet. Kuidas ma ise oma soorolli mõistan, mõtestan ja interpreteerin. Samuti sooline kujunemine, kas tajume ennast mehe või naisena. Freudi soolise rolli teke käis läbi Oidipuse kompleksi. Enda identifitseerimine samasoolise vanemaga. Piaget leidis, et soolise identiteedi juures on tähtsad ka mõtestatud kompleksid. Sooroll on teadvustatud intellektuaalne protsess. 33 Kohlberg kõigepealt mõistab laps, mida sooline identiteet tähendab, siis saab teada, kuidas üks korralik naine käitub, mis on kultuurilised ootused, siis hakkab alles neid jäljendama. Sellest tulenevalt tekib sarnasus samasoolise vanemaga ja ka eriline kiindumus temasse. Seega kognitiivse soolise identiteedi mõistmine => uskumused stereotüüpsetest soorollidest => täiskasvatute imiteerimine => eriline kiindumus samasoolisse vaenamsse. Prosotsiaalne käitumine
ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5 Deontoloogilised printsiibid...............................................
16. Kõlbeline areng ja L. Kohlbergi kõlbelise otsustuse arengu teooria (arenguastmed). Kõlblus kui üks sotsiaalse arengu tahke ja avaldusi. Kõlblus e moraal on ühiskondliku teadvuse vorm (põhimõtted, tavad, normid), mis reguleerib inimeste käitumist sotsiaalse terviku (rühma) piires ja määrab suhtumise teistesse inimrühmadesse. Kõlbeline teadvus on oluliseks lähtealuseks otsuste langetamisel hea ja halva vahel. Kohlberg jaotas kolmeks tasemeks, mis jaotuvad kuueks alaastmeks: Prekonventsionaalne moraal: 1. aste. Naiivne moraalne realism; tegevus peab olema kooskõlas reeglitega; tegevusmotiiviks on karistuse vältimine. 2. aste. Pragmaatiline kõlbelisus; tegevuse motiiviks on soov saada maksimaalset tasu või kasu koos minimaalsete negatiivsete tagajärgedega iseendale. Konventsionaalne moraal: 3. aste. Teisi arvestav moraal; tegevuse suunavaks aluseks on teistelt oodatav heakskiit või
ja hindamise õpetamistegelikkuses õpetaja kanda. Õppija on sellises käsitluses passiivne vastuvõtja ja justkui ei vastuta õppimise eest. Õppimise käigus omandatud üksikud teadmised ja oskused ei loo üldisemaid mõtlemis- ja teadmiste käsitlemisoskusi. Õppijat ei nähta uusi tegevusi ja lahendusi pakkuva mõtleva olendina, vaid toiminguid ellu viiva mehhanismina. Kognitiivne õppimiskäsitlus (Ausubel, Bruner, Gagne, Kohlberg, Lewin, Piaget) Kognitiivne lähenemine rõhutab inimese mõtlemise, teadlikkuse ja sellega seotult tegevuse arendamist. Inimkäitumise seletamisel toetutakse kõrgematele psüühilistele protsessidele - taju, mälu, fantaasia, mõtlemine, loovus. Õppimine on meeldiv, eesmärgistatud. Õppimine on tunnetuslik protsess, milles õppija töötleb informatsiooni ja loob kognitiivseid struktuure, mis võimaldavad interpreteerida, organiseerida, säilitada ja reprodutseerida infot.
mõjutamine), seetõttu toimib vanemate laste õpetus paremini, sest nad pole nii autoriteetsed, kuid piisavalt autoriteetsed ◦ internalisatsioon- reegel muutub lapsele omaks moraalne areng ◦ Piaget uurimused mängureeglitest, eri olukordadest – lapsed teevad vahet kas paha tegu oli kogemata või tahtlikult ja kogemata tekitatud kahju on parem, isegi kui kahju on suurem ◦ Kohlberg – moraalsed dilemmad ▪ kas apteeki siise murdnud mees, kes päästis sellega oma naise elu, tegi õigesti? Jah, sest inimelu on suurem väärtus kui materiaalsed väärtused. Samuti on loos toodud, et pakkus muud alternatiivi, kuid apteeker sellega ei nõustunud ▪ vastuste põhjal 3 staadiumit: 1. prekonventsionaalne – ◦ tagajärgedele keskendumine ◦ tegija vajadustele keskendumine 2. konventsionaalne
Arengu uuringud 1.Sissejuhatus. Areng kui konstrukt Areng kui vaatepunkt ja mõõdupuu Areng – tänase maailma keskne vaatepunkt elule + mõõdupuu toimuva hindamiseks -Erinevad kontekstid - arengueesmärgid, arengumaad, arenguabi, firma arengu kavandamine, arenenud isiksus, alaarenenud, arengupeetusega, arengu mõõdikud, arengufond ... -Areng - vaatepunkt, mis tähtsustab muutust, annab sellele suuna ning väärtustab selles “suunas” liikumist. Kasutusel nii argielus (alaarenenud naaber), poliitikas (arenguabi, arengufond), äris (strateegiline arengukavandamine), uurimistöös (arengumõõdikud) -Interdistsiplinaarsus - arengut uuritakse sotsioloogias (social change), psühholoogias (arengupsühholoogia), ajaloos (ideede ajalugu), poliitikateadustes (global development), välja on kujunenud omaette uurimisvaldkond “arengu-uuringud” (development studies) -“Arengu” alusel kujunevad hoiakud ja otsused – arenguhindamise tööstus! Lähenemine – sotsiaalteadu...
tüdrukutel on peenis ära lõigatud ja siis hakkab kartma, et ka temal lõigatakse ära. Elektra kompleks tüdrukud on kiindunud isasse ja siis kui Elektra kompleks avaldub, siis surutakse maha oma soov samasoolise vanemaga võidelda peenise kadedus. 13 2. Albert Bandura Enne laps imiteerib käitumist samasoolise vanema käitumist käitumine eelneb soorolli omandamisele. 3. Lawrence Kohlberg Enne sooroll ja siis käitumine a) soo nimetamine laps nimetab sugu (2-3 aastane laps). b) Soo stabiilsus - c) Soo konstantsus 6-7 aastat sugu on püsiv. 4. Sandra Bem Skeem. Kelle jaoks? --> Sooskeem: poistele -> sooroll: Mina olen tüdruk --> Sooskeem: tüdrukule -> sooroll: Mina olen tüdruk ----> Ei sobi mulle: -> vältida : tõrje Sobib mulle: -> toetada: meelde jätta KOKKUVÕTE 27.10.08 Seksuaalne erutus:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
