BIOGEOGRAAFIA TEOORIA Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia seaduspärad. Taksoni leiukohad ja areaal, nende kujutamine kaardil punkti, võrgustiku ja alana. Kõrgemate taksonite areaal. Areaali pindala ja ulatus. Areaali suuruse muutlikus. Areaali suurus (Endemism. Neoendeemid ja paleoendeemid e. reliktid. Rapoporti seadus. Kosmopoliitne levik.) Areaali kuju. Disjunktsed e. katkestunud areaalid, levinumad grupidisjunktsioonid. Valed disjunktsioonid. Faunade ja floorade konvergents. Buffoni seadus.
������− – vedru jõud silindri – asendis �����− = ������− 11. Voolupidevus (valemid, joonis, seletus) Muutuva ristlõikepindalaga vedeliku voolus, kus vedeliku kogus ei muutu, on vooluhulk igas ristlõikes konstantne. �1 = �2 ; �1�1 = �2�2 ; �1/�2=�2/�1 JOONIS 12. Kirchoffi seadus (idee, valem) Vedeliku voolude ristumiskohta tulevate vooluhulkade summa võrdub sealt lähtuvate vooluhulkade summaga. JOONIS 16. Ideaalgaasi seaduspärad konstantse rõhu, mahu, temperatuuri korral T = const, isotermiline protsess. Ruumala pöördvõrdeline rõhuga. �1� 1 = �2�2 p = const, isobaariline protsess. Ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. �1/�2=�1/�2 V = const, isohooriline protsess. Rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga �1/�2=�1/�2 17. Laminaarne ja turbulentne voolamine (seletus, joonis)
- Õhu niiskusest Sublimatsioon - tahke aine üleminek gaasilisse olekusse Desublimatsioon - gaasi muutumine tahkeks Soojusülekanne - energia kandumine ühelt kehalt teisele. See kestab seni, kuni mõlema keha temperatuurid on võrdsed ehk on saabunud soojuslik tasakaal Liigid: - Soojusjuhtivus - siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele - Konvektsioon - siseenergia levimine vedeliku - või gaasivoolude teel - Kiirgus - osakeste voi lainete voog Seaduspärad - Mida kõrgem on keha temperatuur, seda rohkem ta kiirgab. - Mida tumedam on pind, seda rohkem energiat keha ajaühikus neelab. - Mida suurem on keha pindala, seda rohkem ta kiirgab. Kütus e kütteaine - süsivesinikke sisaldav põlev aine. Kasutatakse soojusenergia saamiseks või keemiatööstuse toorainena. Tahked: kivisüsi, põlevkivi, turvas. Vedelad: nafta, bensiin, diislikütus. Gaasid: maagaas.
23. Mis on tsonaalsus? Tsonaalsuse all mõistame nähtust, kus looduslikud seaduspärasused ilmnevad maakera ümbritsevate vöönditena. 24. Miks tekib tsonaalsus? Tsonaalsus peamiseks tekkepõhjuseks on päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine maakeral sõltuvalt koha geograafilisest laiusest. 25. Mis on vertikaalne tsonaalsus? Mägedes esineb ka vertikaalne tsonaalsus ehk kõrgusvööndilisus. 26. Mis on atsonaalsus? Atsonaalsus esineb siis kui looduslikud ja maastikulised seaduspärad ei allu tsonaalsusele. Atsonaalsust tekitavad peamiselt Maa sisejõud.
Meie püüdlustes teadmiste poole on tõrvikukandjateks kujunenud teadlased." Tegu ei ole esimese korraga, kui on kuulutatud filosoofia lõppu, kuid sellel korral on väitjaks üks tunnustatumaid füüsikuid, Stephen Hawking. Raamatus on kuus põhiküsimust: 1) kuidas mõista meid ümbritsevat maailma, 2) kuidas mõista reaalsuse olemust, 3) kas universumil on vaja loojat, 4) miks midagi üldse on olemas, 5) miks meie oleme olemas ja 6) miks on olemas just sellised seaduspärad, mitte teistsugused. Neli neist on selgelt filosoofilised, kuid on näidatud, et ka füüsika on võimeline sellistele küsimustele rahuldavalt vastama. Varsti andis neile vastulause semiootik Umberto Eco: ,,Füüsikud võivad küll filosoofia surnuks kuulutada, kuid nemadki ei saa vältida küsimust omaenda meetodite filosoofilise aluse kohta." Tema meelest olid küsimused, mis raamatus küsitud olid, vastatavad vaid filosoofia abil ning
Minu füüsikaline maailmapilt ja selle muutumine sünnist surmani Maailmapilt lähtudes füüsikalisest seisukohast, on mingile ajaperioodile iseloomulik ettekujutus sellest, kuidas materiaalne maailm on üles ehitatud ning millised seosed ja seaduspärad selles kehtivad, vastavalt füüsikateaduse selleks ajaks üldiselt omaks võetud uurimistulemustele. Maailmapildi moodustavad maailmavaatelised teadmised, mis mõjutavad inimese taotlusi ja tegevust. Juba lapsest saati hakkame me kõik mingis mõttes tegelema füüsikaga. Ümbritseva maailma kohta aistinguid saades püüame neis sisalduvad infot süstematiseerida, luua uusi olukordi, mõista neid ja saada veelgi kogemata aistinguid ehk eksperimenteerida.
Sellest tulenevalt ongi sotsioloogia eraldi erialana ülikoolis õpitav ning samas kuulub samuti õppeainena paljude erinevate erialade õppekavasse. See on kindlasti üks konkreetne valdkond, kus sotsioloogia iga tudengit vähemal või rohkemal määral mõjutab. See on valdkond, millest tuleb ettekujutus saada ja ideaalis osata nende teadmistega ka midagi peale hakata. Kindlasti on hea teada, mida on teadlased ühiskonna toimimisest arvanud ja vaadata, kas need teadmised ja seaduspärad ka täna toimivad. Samuti, kuidas on see distsipliin kujunenud ning teada sellesse valdkonda panustanud teadlasi: Karl Marxi, Emile Durkheimi, Max Weberit ja Auguste Comte'i, kellest viimast peetakse ka sotsioloogia kui iseseisva teaduse rajajaks (Aimre 2006:14). Sotsioloogia jaotatakse kaheks osaks teoreetiliseks ja empiiriliseks ehk konkreetseks osaks (kr empeiros `empiiriline, kogemustel põhinev, vaatlus loomulikes tingimustes'). Empiiriline
Vastseliina Gümnaasium Füüsikaline maailmapilt Gerda Vaher 12B Vastseliina 2009 Füüsikaline maailmapilt Füüsikaline maailmapilt on mingile ajaperioodile iseloomulik ettekujutus sellest, kuidas materiaalne maailm on üles ehitatud ning millised seosed ja seaduspärad selles kehtivad, vastavalt füüsikateaduse selleks ajaks üldiselt omaks võetud uurimistulemustele. Füüsikaline maailmapilt tähendab füüsikaliste teadmiste konteksti, millesse uued lisanduvad teadmised kas sobituvad või siis sunnivad maailmapilti muutma. Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt on nüüdisaegsete füüsikateadmiste filosoofilise mõtestamise tulemusel moodustunud terviklik maailmanägemus. Maailmapildi mõiste ja areng
liikumist ning avaldab takistusele survet. 23. Kavitatsioon (protsessi seletus, näide) 24.Gaaside parameetrid, ideaalgaas •Üldparameetriteks rõhk, temperatuur, tihedus ja ruumala. Rõhust ja temperatuurist sõltuvate suuruste fikseerimiseks normaaltingimuste mõiste. •Normaalrõhk: p = 1,01325 bar = 760 mmHG •Normaaltemperatuur: T = 273,15 ŗK = 0 ŗC •Normaalkuupmeeter – 1 kuupmeeter gaasi, mille rõhk on 1,01325 bar ja temperatuur 0 ŗC 25.Ideaalgaasi seaduspärad konstantse rõhu, mahu, temperatuuri korral •Ideaalgaasi olekuvõrrand: •T = const, isotermiline protsess. Ruumala pöördvõrdeline rõhuga. •p = const, isobaariline protsess. Ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga •V = const, isohooriline protsess. Rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga 26.Laminaarne ja turbulentne voolamine (seletus, joonis) •Laminaarne voolamine – osakestel vaid voolu suunaline kiirus, liikumine kihiti.
Kunagine maismaaühendus seletab halvastilevivate taksonite paiknemist eri kohtades Saarte juures on biogeograafilised protsessid paremini jälgitavad Bioloogiline mitmekesisus (bio)diversiteet elurikkus · Taksonoomiline mitmekesisus · Geneetiline mitmekesisus · Koosluse mitmekesisus · Funktsionaalne mitmekesisus · Fülogeneetiline mitmekesisus Pattern and Process (seaduspärad ja nende põhjused) Mis? Miks? Reeglipärane, korduv nähtus, muster mustreid määravad protsessid Kirjeldav osa seletav osa Skaala biogeo makroöko suur väike ökograafia ökoloogia kirjeldav seletav makroökoloogia · Ökoloogiliste seaduspärade seletamine kasutades liikide tunnuseid, arvukust ja levikut · Biogeograafia laiendus
(selline oli Leonardo da Vinci). Senisest rohkem pöörati tähelepanu haridusele ja inimese võimete arendamisele - humanism maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega) ning näeb maailma inimese vaatekohast. - Jätkub vaidlus kahe mõttesuuna vahel, mida on esindanud Platon ja Aristoteles. Esimene rõhutas ülemeelelise maailma reaalsust, mida saab ainult mõistusega (reeglid, seaduspärad) tunnetada. Aristoteles hindas rohkem kogemuslikku meeltele tuginevat tunnetust. Sel perioodil kasvab ka kunstiku eneseteadvus. Kunstnik kui intellektuaal. Rõhutatakse kunstniku sotsiaalset staatust, loomingu eesmärki ja tähtsust. Kunstnikud reisisid tellimuste otsinguil riigist riiki, koguti tuntust, täiendati oskusi ja hariti vaimselt. Reness. jagunes: 1) 14 saj eelrenessanss 2) 15 saj vararenessanss 3) 16.saj kõrgrenessanss 4) (16
o Stabiilsed eelistused (jõukus) o Turgude teke Individualism o Homogeensus o Nõudlus ja pakkumine Turg Turg ei võrdu kapitalism, aga kapitalism on turg Turu komponendid: geograafiline ulatus, hinnad, kaupade hulk Turu efektid: majanduskasv, territoriaalne kasv, kõikehõlmav Riik kaitse turu eest: o Traditsiooniline ühiskond o Oma kasu võrreldes teiste riikidega Seaduspärad ja universaalsed põhimõtted o Abstraktne konstruktsioon Tekivad spontaanselt Hind ja kogus o Seaduspärad nagu nõudlus ja pakkumine Ekviliibrium/tasakaal Võrdlev staatika Tasakaal (equilibrium) Väliste muutujate sekkumine uued trendid Disequilibrium Uus tasakaal Majandusteaduste piirangud Eelduste seos reaalusega o Empiiriline testimine o Ennustamine Normatiivsus
.............................................. 8 1.4.1. Kaasaegse maailmapildi tunnused............................................................................ 9 2. KASUTATUD MATERJALID............................................................................................10 1. MAAILMAPILT MIS SEE ON? Maailmapilt, lähtudes füüsikalisest seisukohast, on mingile ajaperioodile iseloomulik ettekujutus sellest, kuidas materiaalne maailm on üles ehitatud ning millised seosed ja seaduspärad selles kehtivad, vastavalt füüsikateaduse selleks ajaks üldiselt omaks võetud uurimistulemustele.1 Maailmapildi moodustavad maailmavaatelised teadmised, mis mõjutavad inimese taotlusi ja tegevust ning seovad need vaadeldaval etapil ühiskonnas omaks võetud normidega, väärtustega ja ideaalidega.2 Füüsikalise maailmapildi aluseks on usk teaduse meetodisse.3 1.1. Mehhanistlik maailmapilt Mehhanistlik maailmapilt, mis valitses loodusteadustes 17. sajandist kuni 19
F = 0,1 – inbriidingu koefitsent on väga madal ja isendid ei ole omavahel suguluses. heterogeensus väheneb ja homogeensus suureneb. Kui suur on näiteks järglase inbriidingukoefitsient, kui tema emal ja isal on sama isa? Wright’i ja Hendersoni meetod sugulus- ja inbriidingukoefitsientide leidmiseks – mis ideoloogia on nende meetodite taga, mille poolest nad erinevad? Umbes 0,4 On võimalik leida ka üldisemad suguluskoefitsientide seaduspärad, mis baseeruvad kõigi suguluses olevate indiviidide vaheliste teede (radade, inglise keeles path) läbikäimisel sugupuus ja millised esmakordselt tuletas Sewall Wright (siit ka meetodi nimetus - Wright'i rajakoefitsientide meetod). USA farmer, geneetik, statistik ning suure hulga XX sajandil aretusteooriat olulisel määral modifitseerinud teadlaste juhendaja nende ülikooli päevil, Charles Roy Henderson, tuletas 1953
inimesele • Sotsiaalne naeratus: umbes 3 kuuselt, vastastikulisus, sotsiaalne kaaslane Kuidas toetada turvalise seotussuhte kujunemist lapse/õpilasega? • Ole olemas, kättesaadav! • Ole õpilastele tugipunktiks, ole olemas, kui neil on vaja abi/muret jagada • Loo usaldus • Väldi ühe lapse eelistamist teisele – kõik on olulised • Märka kõiki laps Tunnusta, märka ka väikseid asju • Ole eelarvamustest vaba Sotsiaalse arengu seaduspärad II. Suhted eakaaslastega. Noorukiiga Lugemiskontroll • Juba alla 2-aastased lapsed omavad mingit teadlikkust oma sotsiaalsest positsioonist ja suhtlemisolukorras kõrvalejäetuna teevad märgatavaid pingutusi, et nendega uuesti suhtlema hakataks. ÕIGE • Milliseid erinevusi täheldatakse teismeea konfliktide olemuse tajus lapsevanemate ja noorukite poolt? Kirjelda mõlema poole vaatenurka. • Milles seisneb „teismeea egotsentrism“
Rooma on küll tsivilisatsiooni keskpunkt, aga mitte ainus. Ateenal, Konstantinoopolil või Viinil teie silmis samasugust maagiat ei ole? -- Ma ei ole kunagi elanud ei Ateenas, ei Konstantinoopolis ega Viinis. Sellepärast ma ka ei tea, missugune oleks nende linnade mõju või maagia. Kuid jah, tõsi on, et Rooma on minu jaoks olnud eriline koht juba ammu enne Rooma pääsemist. -- Tundub, et Jungi-sarnaselt usute, et kokkusattumustes (sh unenägudes) peituvad tähenduslikud seaduspärad. Mida arvate näiteks kokkusattumusest, et äsja ilmus Aare Pilve roheliste kaantega Itaalia-päevik, üsna sama paksusega ja samas formaadis? -- Need on nii erinevad raamatud, et mingit saatuslikku kokkusattumust on siin raske märgata. Maailmas on lugematu arv raamatuid, mille tegevus toimub Roomas või Itaalias. Ja ometi on iga raamat üks ja ainus, nii nagu see, kes ta kirjutas, on üks ja ainus terves maailmas. Nii palju, kui on kirjanikke, on ka elukogemusi.
Infoallikad ja infootsing kordamisküsimused 1. Mis on infoühiskond? Ei ole olemas üldist definitsiooni, on vaid üldaktsepteeritud peamised seaduspärad. Infoühiskond on ühiskond, kus inimene on masinatele usaldanud peale raske füüsilise töö ka rutiinse vaimse töö, tegeldes vaid loomingulise vaimse tööga; ühiskond, kus enamikku inimkonna talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja universaalsel digitaalkujul teatud seadmete abil; Infoallikad ja infootsing, ühiskond, kus peaaegu kogu maailm on ühendatud ühtse infoedastusvõrguga, mis suudab piisavalt kiiresti edastada kõiki inimtegevuseks vajaminevaid
Sissejuhatus sotsioloogiasse 19. saj teisel poolele sai väga populaarseks evolutsiooni idee. Spencer oli 19. saj üks tuntumaid evolutsiooniteoreetikuid. Evolutsioon on kogu maailmas toimuv universaalne protsess. Evolutsioon toimub kolmel peamisel tasandil: - anorgaaniline evolutsioon - orgaaniline evolutsioon - sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni peamised seaduspärad on: - kasv (laienemine, paljunemine) - diferentseerumine (terviku osadeks jaotumine ja keerulisemaks muutumine) Militaarne ja industriaalne ühiskond Inimühiskonna arengus võib täheldada trendi, milles militaarne ühiskonnatüüp asendub industriaalsega. - Militaarne ühiskond on sõjakas, riik on tsentraliseeritud ja ei võimalda inimestele palju vabadusi, inimese juures väärtustatakse patriotismi, kuulekust.
* deklaratiivne - midagi kuulutatske välja või nimetatakse. Ma nimetan sind värdjaks. Kohtuotsused Kaudsed illokutiivsed aktid - pinnapealne sõnum on otseselt ära tuntav, ent selle taga on varjatud ütlus. Ega te ei saa ulata mulle soolatopsi? - reaalselt on tegemist direktiivse ütlusega, millega tahetakse saavutada soolatopsi saamist, mitte ei oodata ei/ja vastust. 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. Tekstil on keelest sõltumatud seaduspärad: * fikseeritud algus ja lõpp * tekstil on kompositsioon (sisu tuleb teksti sisse mahutada) * tekstil on erinev iseloom ja tähendus saatja (determineeriv) ning vastuvõtja puhul. Redundantne tekst on tekst, milles on palju ülearust, kuid redundantsus varieerub tekstides - mõnes on ainult oluline info, mõnes peaaegu üldse mitte (teismeliste tüdrukute jutt). Kõige informatiivsemad on kirjanduslikud tekstid, eriti luuletused, kus pea iga sõna on vajalik mõtte edasiandmiseks.
universaalinimene (selline oli Leonardo da Vinci). Senisest rohkem pöörati tähelepanu haridusele ja inimese võimete arendamisele - humanism – maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega) ning näeb maailma inimese vaatekohast. - Jätkub vaidlus kahe mõttesuuna vahel, mida on esindanud Platon ja Aristoteles. Esimene rõhutas ülemeelelise maailma reaalsust, mida saab ainult mõistusega (reeglid, seaduspärad) tunnetada. Aristoteles hindas rohkem kogemuslikku meeltele tuginevat tunnetust. Sel perioodil kasvab ka kunstniku eneseteadvus. Kunstnik kui intellektuaal. Rõhutatakse kunstniku sotsiaalset staatust, loomingu eesmärki ja tähtsust. Kunstnikud reisisid tellimuste otsinguil riigist riiki, koguti tuntust, täiendati oskusi ja hariti vaimselt. Reness. jagunes: 1) 14 saj – eelrenessanss 2) 15 saj vararenessanss 3) 16.saj kõrgrenessanss 4) (16
See öö on pikk. * komissiivne - kõneleja võtab endale kohustusi (informeerida Ma luban, et see öö saab olema pikk * direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. * ekspressiivne - kõneleja väljendab seisukohta, suhtumist seoses mingi faktiga See kohvi on vastik. * deklaratiivne - midagi kuulutatske välja või nimetatakse. Ma nimetan sind värdjaks. Kohtuotsused 18. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. Tekstil on keelest sõltumatud seaduspärad: * fikseeritud algus ja lõpp * tekstil on kompositsioon (sisu tuleb teksti sisse mahutada) * tekstil on erinev iseloom ja tähendus saatja ning vastuvõtja puhul. Redundantne tekst on tekst, milles on palju ülearust, kuid redundantsus varieerub tekstides - mõnes on ainult oluline info, mõnes peaaegu üldse mitte (teismeliste tüdrukute jutt). Kõige informatiivsemad on kirjanduslikud tekstid, eriti luuletused, kus pea iga sõna on vajalik mõtte edasiandmiseks.
võib rikkuda loodust. · Kasutatakse looduslikke eksperimente. Nt jääaeg suur kliimamuutus, ka praegune kliima soojenemine. · Ekspeditsioonid: kollektsioonid oluline andmebaasistamiseks saab järeldada kuidas on evolutsioon toimunud. · Töö arvuti taga andmekogud arvutis, uued meetodid nagu GIS, mudelid, molekulaarbioloogia DNA järjestused, metaanalüüsid miks mingi seos varieerub globaalselt) Biogeograafia seaduspärad. Taksoni areaal e. levila geograafiline ala, kus mingi takson on levinud seda uurides saab küsida, miks takson esineb just seal ja miks mitte mujal. Leviku kujutamine kaardil: · Leiukohad toimivad üldiselt ainult haruldasemate liikide puhul, sest keegi ei ole võimeline üle maailma käia, et kõik leiukohad üles märgistada, kui on tegemist väga levinud liigiga. · Võrgustikud mingisugune maa-ala on jagatud ruudustiteks (pikkus ja
o Välismaailma kirjeldamine o Keskmes objektiivne, väline pilt, olnud või arenev sündmus Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Fookuses tekst ise Sisemised seaduspärad Materiaalsus (väljaanded, toimetamisprotsess= Keel, stiil ja struktuur Harud o Filoloogia o Retoorika ja stilistika o Strukturalism, vene formalism o Uuskriitika o dekonstruktsioon Autorikesksed lähenemised (autori biograafiaga seotud aspektid, mida peetakse nende loomingu tõlgendamisel oluliseks). Tõusis põhiliseks meetodiks 19.sajandil, otsene seos autori elu ja loomingu vahel,
See kohvi on vastik. * deklaratiivne midagi kuulutatske välja või nimetatakse. Ma nimetan sind värdjaks. Kohtuotsused 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. Tekst koosneb märkidest. Las diskursus koosneb ka märkidest... Süntaktika küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. Tekstil on keelest sõltumatud seaduspärad: * fikseeritud algus ja lõpp * tekstil on kompositsioon (sisu tuleb teksti sisse mahutada) * tekstil on erinev iseloom ja tähendus saatja ning vastuvõtja puhul. Redundantne tekst on tekst, milles on palju ülearust, kuid redundantsus varieerub tekstides mõnes on ainult oluline info, mõnes peaaegu üldse mitte (teismeliste tüdrukute jutt). Kõige informatiivsemad on kirjanduslikud tekstid, eriti luuletused, kus pea iga sõna on vajalik mõtte edasiandmiseks.
järjestada järgnevalt: 1. Astronoomia 2. Füüsika 3. Keemia 4. Bioloogia 5. Sotsioloogia Herbert Spencer (1820 - 1903) Evolutsionism - 19. saj. teisel poolel sai väga populaarseks evolutsiooni idee. Spencer oli 19. saj. üks kõige tuntumaid evolutsiooniteoreetikuid. Evolutsioon on kogu maailmas toimuv universaalne protsess. Evolutsioon toimub kolmel peamisel tasandil: 1. Anorgaaniline evolutsioon 2. Orgaaniline evolutsioon 3. Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni peamised seaduspärad on: 1. Kasv (laienemine, paljunemine) 2. Diferentseerumine (terviku osadeks jaotumine ja keerulisemaks muutumine) Militaarne ja industriaalne ühiskond Inimühiskonna arengus võib täheldada trendi, milles militaarne ühiskonnatüüp asendub industriaalsega. - Militaarne ühiskond on sõjakas, riik on tsentraliseeritud ja ei võimalda inimestele palju vabadusi, inimese juures väärtustatakse patriotismi, KOOLIASJAD onenote Page 7
seda iseloomustavad tunnused (näiteid kooslustest ja liikidest). Linnaelustik ja seda määravad faktorid • Võtmeidee • Linn kui inimtekkeline rifikoosluse analoog (tarbitavast ja ladestuvast ainest on vaid väike osa kohalikku päritolu) • Linn kui mitmekesine segu erinevatest looduslikest, pool-looduslikest ja ruderaalsete liikide kombinatsioonidest. • Kehtivad siiski ökoloogilised seaduspärad, moodustuvad kooslused ja koosluste süsteemid. • Suur inimtekkeline liigirikkus (võõrliigid) – kas + või – biomitmekesisusele? Linnad kui tagamaade kulul elavad akumulatiivsed ökosüsteemid • Kõik jäätmed sisaldavad taimekasvuks vajalikke toitaineid • Toimub keskkonna eutrofeerumine • Lisaks ka otsene mulla toomine linna (Nõmme nõmmedest on saanud salukoosluste variandid) Linna kliima
strateegilistele ressurssidele (nt vesi, tööriistade valmistamiseks vajalik kivim jne jne) pole limiteeritud. On täheldatud, et kogukondade vaheline liikuvus on taolistes ühiskondades suur, s t enamik inimesi vahetab elu jooksul üks või mitu korda kogukonda. Milline ühiskond valitses kiviaegses Eestis, pole täpselt teada, pealegi võis see pika perioodi jooksul mitmeid kordi muutuda. Samas on alust oletada, et ülalesitatud üldised seaduspärad kehtisid ka püügimajanduslikus Eestis. 18 HILISNEOLIITILISED KULTUURID EESTIS HILISNEOLIITILINE KAMMKERAAMIKA KULTUUR (ca 3600-1900 ema) Teraviljakasvatuse algus Eestis Eestis hakati maad viljelema enam-vähem samal ajal, kui Lõuna- Skandinaavias. Esimesed andmed kaerast pärinevad 4000 ema, odrast 3900 ema, nisust 3500 ema. Võib-olla toodigi teadmised ja/või seemned näiteks Lõuna-Skandinaaviast või Kesk-Euroopast. Pikad meresõidud olid
Algne struktuur > vaatused ja stseenid, Tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog, Tegelaste kõne > isiksuste erinevused, Konflikt Tüüpstruktuur: ekspositsioon, konflikti areng, kulminatsioon Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekst – iseseisev tervik. Keel struktuur stiil, materiaalsus(väljaanded ja toimetamine), sisemised seaduspärad. 1. Filoloogia, ka tekstoloogia: mingi teose või teksti väljaannetesse puutuv problemaatika, toimetamisega seotud aspektid (kuidas eri väljaanded mingit teksti on muutnud, kuidas see muudab selle teksti tähendust), tekstide rekonstrueerimine. 2. Retoorika ja stilistika: keskendub tekstide vormile ja stiilile (sõnavara, retoorilised võtted, süntaks, värsimõõt. 19.
Juhuslikkuse printsiipi seletusena, eriti teadusliku seletusena, arvesse võtta ei saa. 1 · Kolmandaks: kui suur peab olema ühisala, mida jagatakse. Kuidas on omavahel seotud mõisted tsivilisatsioon ühiskond kultuur väiksem subkultuur. · Neljandaks: kas ja kuidas transformeeruvad mingi määratletud ühisosa, nt mingi rahvuslikukultuuri-sisesed seaduspärad. Ehk kuidas on seotud kultuuri ja ajaloo areng. Et kultuurid muutuvad, on empiiriline fakt. Siin on mitu võimalust: Võtame nt eesti ärkamiseaja 19. sajandil. Lähtuti saksa romantismist ja eriti Herderi kultuurikontseptsioonist. Siin on ajaloo idee ühte heitnud rahvuse ja tema ajalooliselt ainukordse eneseteostuse ehk rahvusliku kultuuri ideega, mis kokkuvõttes tähendab teesi: igal rahvusel on oma kultuuriajalugu,
identiteedid. · Foucault (1980) o Ka kõrvalehoidjad osalevad võimu teostamises. Kui vaadata kogu võimusituatsiooni ühiskonnas tervikuna, siis pole kedagi, kes poleks osaline selles võimu diskursuses. See, kes on mittedomineeriv pool või püüab kõrvale hoida, sellist osapoolt pole, kõik võtavad osa võimu teostamisest. Kõigil on aktiivne osa(??) Marksistid: muutused paratamatud. On olemas mingid seaduspärad, toimuvad paratamatud muutused, mis on suunatud lõppeesmärgi poole. Kõigi muutuste aluseks on majandus, mis moodustab ühiskonna majandusliku baasi. Ühiskonna sotsiaalne struktuur ehk pealisehitus, mida majanduslik baas mõjutab. Kui näeme, kuidas majandus areneb, ülejäänud on juba sekundaarne. Levi-Strauss: muutused tühised. Kultuurimuutustel pole mingit sisulist tähtsust, mis kultuur on. Meie mõtlemisstruktuur on universaalne ja kõik tuleneb meie mõttestruktuurist. Need
,,Peloponnesose sõja ajalugu". Pärit Atikalt, sofistide suguvõsast. Võttis ka ise Peloponneose sõjast väejuhina. Kuna ta ise sõjategevusest hiljem osa ei võtnud, sai ta seda kõrvalvaatajana iseloomustada. Koosneb 8-st raamatust, alustab Kreeka varasema ajalooga. Räägib kreeka-pärsia sõdade lõpust. Sõja põhjuseks peab Ateena agressiivset välispoliitikat. Herodotost huvitasid kõik etnograafilised ja usundiloolised detailid, Thukydidesele olid tähtsad sõjatingimused, seaduspärad, eripärad jne, et tema kirjutab ainult tõde, fakte kontrollid vägap õhjalikult, püüdis olla igati objektiivne. Tema teoses eraldi ptk, mis kirjeldavad ajaloo uurimise metoodikat. Nimetatud teda ka 1. poliitikaanalüütikuks. Arvas, et ajaloolane peab kujutama sündmusi nii, nagu nad tegelikult olid, kuidas nad ka tulevikus aset võivad leida. Arvas, et poliitilist elu kujundavad eelkõige poliitilised inimesed. Väejuhti võib iseloomustada kuulsusjanu, ahnus
on varjatud ütlus. Ega te ei saa ulata mulle soolatopsi? - reaalselt on tegemist direktiivse ütlusega, millega tahetakse saavutada soolatopsi saamist, mitte ei oodata ei/ja vastust. 11 Faktorid: saatj,a saaja, kontekst, kontakt, kood Jakobson lisab konteksti, lisab sinna edastamisprotsessi juurde. 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. Tekstil on keelest sõltumatud seaduspärad: * fikseeritud algus ja lõpp * tekstil on kompositsioon (sisu tuleb teksti sisse mahutada) * tekstil on erinev iseloom ja tähendus saatja (determineeriv) ning vastuvõtja puhul. Redundantne tekst on tekst, milles on palju ülearust, kuid redundantsus varieerub tekstides - mõnes on ainult oluline info, mõnes peaaegu üldse mitte (teismeliste tüdrukute jutt). Kõige informatiivsemad on kirjanduslikud tekstid, eriti luuletused, kus pea iga sõna on vajalik mõtte edasiandmiseks.
Galaktikate vaadeldava üksteisest eemaldumise ekstrapoleerimisel ajas tagasi saadakse hetk, mil nende aine oli koondunud väga väiksesse ruumi. Sel ajal pidi temperatuur olema väga kõrge ning kõikide objektide omavaheline kaugus väga väike. 32.Maailmapildi mõiste ja ajalooline areng. Füüsikaline maailmapilt on mingile ajaperioodile iseloomulik ettekujutus sellest, kuidas materiaalne maailm on üles ehitatud ning millised seosed ja seaduspärad selles kehtivad, vastavalt füüsikateaduse selleks ajaks üldiselt omaks võetud uurimistulemustele. Füüsikaline maailmapilt tähendab füüsikaliste teadmiste konteksti, millesse uued lisanduvad teadmised kas sobituvad või siis sunnivad maailmapilti muutma. Füüsikalise maailmapildi aluseks on usk teaduse meetodisse. Ajalooline areng Piiratud kujul hakkas füüsikaline maailmapilt mütoloogilise maailmapildi rüpes kujunema juba antiikajastul. Mehaaniline maailmapilt kujunes välja 18
tegeletakse inimese olemisviisi mõtestamisega mingi kultuuri sees. Seega jäävad kõrvale analüütiline, epistemoloogiline jne filosofeerimisaines. Selle distsipliiniga haakuvad ja põimuvad läbi pigem kultruuriteooriate sotsioloogilised lähenemised, mis samuti tegelevad maailma üldiste printsiipide tuvastamisega ja nende analüüsiga. Oluline eristus ilmneb arusaamises, et kultuuril on omad, autonoomsed seaduspärad, mis ajaloos vääla hargnevad. Kultuurifilosoofia. Kultuuri mõistmine ja saksa filosoofia Itaalia filosoof ja ajaloolane Giambattista Vico (1668-1744), oli üks esimesi, kes sõnastas oma keskses teoses ,,Uus teadus" (Scienza nuova, 1725) kultuurilise ja looduskeskkonna erinevuse. Kultuuri maailm on loodud inimese poolt ja seda kujundavad kultuurilised seaduspärasused, mitte loodusseadused. Vico arutas ka kultuurilise geneesi e kultuuri tekkimise üle. Inimene teeb kultuuri, s
ligipääs. W. J. Smith: teade – signaali füüsiline kuju; tähendus – kuidas elusolend seda teadet tõlgendab Inimesel võimatu täpselt öelda, mis on oluline mingites loomade teadetes; inimene paigutub ka ise süsteemi, loomad ise mõistavad omavahelist suhtlust teisiti. Kuigi semiootika ei tegele organismide füsioloogilise ehitusega, on neist ometi vaja olla teadlik, et mõista nende kommunikatsiooni. J. Hoffmeyer: märgilisuse tekkimise lähtekohaks looduses on seaduspärad, kui midagi toimub rutiinselt, siis ilmub varem või hiljem keskkonda mingi olend, kes näeb seda kui märki. Oluline linnu liikumise suund ja saba ja pea vaheline suhe (see röövlindudel teistsugune, et hästi manööverdada), mille järgi Tinbergeni katse linnupojad vastavalt kas peitsid end rohu sisse või ei teinud välja – märk. Väljaheited – indeksiaalne märk organismist Jala- ja liikumisjäljed ja tegevusjäljed (sageli toitumisega seotud) – märgid
Leonardo da Vinci). Senisest rohkem pöörati tähelepanu haridusele ja inimese võimete arendamisele - humanism maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega) ning näeb maailma inimese vaatekohast. - Jätkub vaidlus kahe mõttesuuna vahel, mida on esindanud Platon ja Aristoteles. Esimene rõhutas ülemeelelise maailma reaalsust, mida saab ainult mõistusega (reeglid, seaduspärad) tunnetada. Aristoteles hindas rohkem kogemuslikku meeltele tuginevat tunnetust. NB!Gootika ja renessansi vahel pole teravat piiri. Paljud nähtused, mida seostatakse reness-ga tärkasid juba keskajal (nt looduse teadlik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst). Sel perioodil kasvab ka kunstiku eneseteadvus (teoste signeerimine, kunstniku enda lisamine oma teostele). Kunstnik kui intellektuaal. Rõhutatakse kunstniku sotsiaalset staatust, loomingu eesmärki ja
väljaselgitamiseks, n.ö. ridade vahelt lugemiseks. protsess. Evolutsioon toimub kolmel peamisel tasandil: b)Semiootiline analüüs -tekstide, piltide jms. 1.Anorgaaniline evolutsioon analüüsimine. 2.Orgaaniline evolutsioon 5.Järelduste tegemine 3.Sotsiaalne evolutsioon 10 Evolutsiooni peamised seaduspärad on: 1.Baas 1.Kasv (laienemine, paljunemine) Ühiskonna baas on majandus. Majandus = tootmine e. 2.Diferentseerumine (terviku osadeks jaotumine ja elatusvahendite hankimine (on kõigist inimtegevuse keerulisemaks muutumine) vormidest kõige varasem ja olulisem). Militaarne ja industriaalne ühiskond Majandus määrab ära kõikide teiste ühiskonnasfääride
· Ruum 1) puhas ruum (nt maailmaruum) 2) piiritletud ruum (nt piirikontrolli järjekord) 3) tähenduslik ruum (nt lahingu toimumispaik) 4) sotsiaalne ruum (nt kellegi lähedal istumine, ruumiline asetus) · Inimestevahelised suhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruumiliselt paiknemine ei ole juhuslik. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator. · Prokseemika, keskkonnapsühholoogia inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad. Idee arengulugu · Eelkäijad etoloogid. 1920ndatel kuidas linnud ja loomad organiseerivad oma eluruumi. Territooriumikäitumine, pesitsus, paaritus, toitumisterritooriumid. Uurijad: Christian, Calhoun, Tinbergen jne · Distantsihoidmine pesitsusel ja igapäevakäitumisel; hierarhia väljendub distantsis. · Asustustihedus on seotud mitte ainult toitumisvõimalustega, mõjub ka kontaktide arv ja intensiivsus, juuresolek, eraldumisvõimalus.
Viies loeng Etnograafilised välitööd: etnoloogia, kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia „nurgakivi“. Alus, kust etno välitööd välja kasvasid: maailmavaade Positivism – 19.sajandil arvati, et teadusliku meetodiga saab uurida kõiki reaalsuse valdkondi. Eesmärgiks oli luua teadmine reaalsusest, mis kehtib kõigi rahvaste kohta igal ajal ja igas kohas. Eesmärgiks objektiivne teadvus, tuli tuvastada fakid, mis olid moraalivabad. Inimeste uurimine – on olemas üldised seaduspärad, mille järgi toimivad inimühiskonnad. Kõigi rahvaste kohta kehtivad samad seadused igal ajal ja igas kohas. Alguses ei peetud välitööde tegemist vajalikuks. Ühel hetkel hakati ka välitöid tegema, kuid need toimusid samuti positivistlikus vaimus, välitöödeks peeti kõiki andmete kogumist, intervjueerides inimesi, palju jooniseid, fotosid, koguti esemeid. Laboratoorne teadus. Andmete kogumine pidi olema süstemaatiline. Inimesi peeti uurimisobjektideks, nagu loomi või savi.
1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)?
täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse diskursus kui lõputut hulka tekste tekitav süsteem. Poeetika on ühelt poolt abstraktne, teisalt seestpoolt lähenemine – otsitakse kirjandusesiseseid mehhanisme; kirjanduse kui sellise omadused. T. tegeleb peamiselt proosaga
erinevad (näit. pikka aega oli valitsev normatiivne e. normikeskne õigusajalugu). Teoreetiline Empiiriline Deskriptiivne Deskriptiivne Õiguse seaduspärasuste Õigustegelikkuse tuvastamine kirjeldamine minevikus minevikus ÕIGUS- (arengutüübid, -seaduspärad) AJALUGU Kausaalne Kausaalne Õiguse seaduspärasuste Õigustegelikkuse seletamine minevikus seletamine minevikus (hüpoteeside püstitamise kaudu) (hüpoteeside püstitamise kaudu) Deskriptiivne Deskriptiivne
1. Inimsuhete ruumiline mõõde Ruum ja inimsuhted Ruumiteema psühholoogiasse 1960datel Mis on ruum: puhas ruum (maailmaruum), piiritletud ruum (piirikontrolli järjekord), tähenduslik ruum (Paju lahingu toimumispaik), sotsiaalne ruum (kes kui lähedal presidendile istub) Inimsuhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator Prokseemika, keskkonnapsühholoogia inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad Idee arengulugu Eeelkäijad etoloogid. 1920datel kuidas linnud ja loomad organiseerivad oma eluruumi. Territooriumikäitumine (territoriality): pesitsus, paaritus, toitumisterritooriumid. Niko Tinbergen: ogaliku territooriumikäitumine (1952) fikseerib pesaterritooriumi, hoiab teisi eemale, kutsub emase sisse jne. Distantsihoidmine pesitsusel ja igapäevakäitumisel, hierarhia väljendub distantsis
astronoomia, füüsika, keemia, bioloogia, sotsioloogia Herbert Spencer (1820 – 1903) Evolutsionism 19. saj teisel poolel sai väga populaarseks evolutsiooni idee. Spencer oli 19. saj üks tuntumaid evolutsiooniteoreetikuid. Evolutsioon on kogu maailmas toimuv universaalne protsess. Evolutsioon toimub kolmel peamisel tasandil: - anorgaaniline evolutsioon - orgaaniline evolutsioon - sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni peamised seaduspärad on: - kasv (laienemine, paljunemine) - diferentseerumine (terviku osadeks jaotumine ja keerulisemaks muutumine) Militaarne ja industriaalne ühiskond Inimühiskonna arengus võib täheldada trendi, milles militaarne ühiskonnatüüp asendub industriaalsega. - Militaarne ühiskond on sõjakas, riik on tsentraliseeritud ja ei võimalda inimestele palju vabadusi, inimese juures väärtustatakse patriotismi, kuulekust.
Mis on ruum: puhas ruum (maailmaruum), piiritletud ruum (piirikontrolli järjekord), tähenduslik ruum (Paju lahingu toimumispaik), sotsiaalne ruum (kes kui lähedal presidendile istub) Tähenduslik ruum paik, millel on mingi tähendus. Sotsiaalne ruum kui kaugel bõi lähedal kellelegi olen. Inimsuhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator Prokseemika, keskkonnapsühholoogia inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad Idee arengulugu Eeelkäijad etoloogid(loomade käitumisuuriad). 1920datel kuidas linnud ja loomad organiseerivad oma eluruumi. Territooriumikäitumine (territoriality): pesitsus, paaritus, toitumisterritooriumid. Loomade käitumine on hästi täpselt kirjeldatavad. Tinbergen uuris ogalike käitumist igal ogalikul on oma pesa ja territoorium, mida ta kaitseb. Loomad hoiavad omavahel kindlat vahemaad/distantsi
- Järeldamisel ei toetuta konkreetsetele loogilistele reeglitele - Järelduste tegemine on piiratud reeglitega – reegli tekkimist piiravad aktiveerivad tingimused - Vastukaaluks lõdvale lähenemisele – süntaktiline lähenemine - Induktiivsetel järeldustel kindel struktuur - Järelduste tegemist juhivad abstraktsed representatsioonid ja protsessid - Tõestuseks – analoogide kasutamise seaduspärad (Thargard) - Solomon – induktiivsel järeldamisel olulsied 2 protsessi: o Assotsiatiivne süsteem – automaatsed järeldused sarnasuse alusel o Reeglite põhine süsteem – teadlik otsustamine mis tugineb reeglitele - Induktiivset järeldamist ja selle arengut uuriti varem mõistete kujundamise ülesannetega nt Bruner. Eksperimentaator esitas eri suuruse, kuju, värvusega
Helen Fisher 8. Inimsuhete ruumiline mõõde Ruum ja inimsuhted • Ruumiteema psühholoogiasse 1960datel • Mis on ruum: puhas ruum (maailmaruum), piiritletud ruum (piirikontrolli järjekord), tähenduslik ruum (Paju lahingu toimumispaik), sotsiaalne ruum (kes kui lähedal presidendile istub) • Inimsuhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator • Prokseemika, keskkonnapsühholoogia – inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad Idee arengulugu • Eeelkäijad – etoloogid. 1920datel – kuidas linnud ja loomad organiseerivad oma eluruumi. Territooriumikäitumine (territoriality): pesitsus, paaritus, toitumisterritooriumid. • Niko Tinbergen: ogaliku territooriumikäitumine (1952) – fikseerib pesaterritooriumi, hoiab teisi eemale, kutsub emase sisse jne. • Distantsihoidmine pesitsusel ja igapäevakäitumisel, hierarhia väljendub distantsis
Kõik ülejäänud järeldused, mis hakkavad nüüd ilmnema, tulevad ülal toodud tõsiasjast. Hiljem me näeme seda, et selline seaduspärasus on oma olemuselt ei midagi muud kui Universumi 7 paisumine. Kuid jah mida kaugemal mingi sündmus toimus, seda kaugemal ka ruumis. Aeg ei ole ruumist ,,eraldi". Seda, et kuidas siis aeg ruumiga seotud on, näitabki meile praegused seaduspärad. Igal ajahetkel on oma kindel ruumipunkt. Kuid need ruumipunktid EI OLE meie tavalise, iga- päevaliselt kogetava ruumi punktid. See on väga oluline tõsiasi. Näiteks kui inimene liigub ruumis ( näiteks sõidab linnast ära maale puhkama ), siis ta ju ei rända ajas näiteks minevikku. Aja ruumi- punktid ei ole sellise ruumi punktid, milles me ( inimesed ) päevast päeva elame. Meie igapäeva- selt kogetav ruum on kolmemõõtmeline.
Kõik ülejäänud järeldused, mis hakkavad nüüd ilmnema, tulevad ülal toodud tõsiasjast. Hiljem me näeme seda, et selline seaduspärasus on oma olemuselt ei midagi muud kui Universumi 8 paisumine. Kuid jah mida kaugemal mingi sündmus toimus, seda kaugemal ka ruumis. Aeg ei ole ruumist ,,eraldi". Seda, et kuidas siis aeg ruumiga seotud on, näitabki meile praegused seaduspärad. Igal ajahetkel on oma kindel ruumipunkt. Kuid need ruumipunktid EI OLE meie tavalise, iga- päevaliselt kogetava ruumi punktid. See on väga oluline tõsiasi. Näiteks kui inimene liigub ruumis ( näiteks sõidab linnast ära maale puhkama ), siis ta ju ei rända ajas näiteks minevikku. Aja ruumi- punktid ei ole sellise ruumi punktid, milles me ( inimesed ) päevast päeva elame. Meie igapäeva- selt kogetav ruum on kolmemõõtmeline.
Kõik ülejäänud järeldused, mis hakkavad nüüd ilmnema, tulevad ülal toodud tõsiasjast. Hiljem me näeme seda, et selline seaduspärasus on oma olemuselt ei midagi muud kui Universumi 7 paisumine. Kuid jah – mida kaugemal mingi sündmus toimus, seda kaugemal ka ruumis. Aeg ei ole ruumist „eraldi“. Seda, et kuidas siis aeg ruumiga seotud on, näitabki meile praegused seaduspärad. Igal ajahetkel on oma kindel ruumipunkt. Kuid need ruumipunktid EI OLE meie tavalise, iga- päevaliselt kogetava ruumi punktid. See on väga oluline tõsiasi. Näiteks kui inimene liigub ruumis ( näiteks sõidab linnast ära maale puhkama ), siis ta ju ei rända ajas näiteks minevikku. Aja ruumi- punktid ei ole sellise ruumi punktid, milles me ( inimesed ) päevast päeva elame. Meie igapäeva- selt kogetav ruum on kolmemõõtmeline.
annaabi.ee 
