Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sotsiaalsete oskuste areng (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida mõistetakse lapse sotsiaalsete oskuste all?
  • Miks need on olulised?

Lõik failist



TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDŽ
AP I
Sotsiaalsete oskuste areng
Referaat
Juhendaja : Lehte Tuuling
Rakvere 2016
Sotsiaalsete oskuste areng
  • Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid.
    Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng.
    Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus -ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks .
  • Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid.
    Lapse suhted täiskasvanuga. Lapse esmased sotsialiseerijad on tema vanemad. Lapsevanemad toetavad laste sotsiaalset arengut vähemalt viiel erineval moel: armastavate hooldajatena, rollimudelitena, õpetajatena,kogemuse pakkujatena ning lapse enesekontseptsiooni kujundajatena.
    Lapsed omandavad juba väga varakult teda ümbritsevate inimestega kontaktis olles oluliste
  • Vasakule Paremale
    Sotsiaalsete oskuste areng #1 Sotsiaalsete oskuste areng #2 Sotsiaalsete oskuste areng #3 Sotsiaalsete oskuste areng #4 Sotsiaalsete oskuste areng #5 Sotsiaalsete oskuste areng #6 Sotsiaalsete oskuste areng #7 Sotsiaalsete oskuste areng #8 Sotsiaalsete oskuste areng #9 Sotsiaalsete oskuste areng #10 Sotsiaalsete oskuste areng #11 Sotsiaalsete oskuste areng #12 Sotsiaalsete oskuste areng #13 Sotsiaalsete oskuste areng #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor selburaator Õppematerjali autor
    Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng.
    Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    22
    doc

    Lapse sotsiaalsete oskuste areng?

    Lapse sotsiaalsete oskuste areng? Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, suheldes erinevate inimestega ja eakaaslastega ning täiskasvanutelt juhiseid ja toetust saades. Kolmandaks eluaastaks kujuneb lapsel minapilt ning ta on valmis suhtes teistega õppima. Enamik 3-aastaseid lapsi oskab öelda: • mis ta nimi on • kelle laps ta on • mis talle meeldib • mis talle ei meeldi • mida ta oskab hästi • mida ta ei oska hästi

    Alushariduse pedagoog
    thumbnail
    23
    ppt

    Sotsiaalsete oskuste areng

    Sotsiaalsete oskuste areng Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledz Alushariduse pedagoogid I kursus 2014 Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas Eesmärgid: Soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks Oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks, vajadusel käitumist korrigeerivaks Teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks 2 Täiskasvanute roll

    Pedagoogika
    thumbnail
    8
    docx

    Tunnetusprotsessid ja nende arengulised iseärasused

    mõjutavad õppimist. · Teadmised tunnetusest arenevad suhteliselt hilja. · Teadmistest üksi on oma tegevuse parandamiseks vähe, neid tuleb arvestada tegevuse reguleerimisel ja planeerimisel ­ strateegiate valikul, ressursside otsingul ja eesmärkide püstitamisel; samuti oma tegevuse kõrvaltjälgimisel ning selle muutmisel vastavalt va- jadusele. 2. Õpilaste suhted eakaaslaste ning täiskasvanutega ja sotsiaalsete oskuste areng Õpilase eelsoodumused ja varasemad kogemused. Õpilase enda sees olevad valdkonnad, mida uurimused rõhutavad olulistena sotsiaa- lselt kompetentse lapse arenemises, puudutavad ennekõike: 1) emotsionaalsust ja emotsioonide kontrolli tõhusust ; 2) täidesaatvat funktsioneerimist ehk oma käitumise planeerimise ja kontrollimise tõhu- sust (vt ptk-d 4 ja 7 emotsionaalsetest ja käitumisraskustest;

    Pedagoogika
    thumbnail
    5
    doc

    Sotsiaalsete oskuste areng ning nende alaoskuste kirjeldamine

    1 Sotsiaalsete oskuste areng ning nende alaoskuste kirjeldamine Lapse sotsiaalne areng peab tagama ühiskonnas elamiseks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuste omandamise. Seepärast on sotsiaalsete teadmiste ja oskuste ning väärtushinnanguliste hoiakute kujundamine üks tähtsamaid kasvatus ülesandeid. Eelkoolieas on oluline kasvatusülesanne kujundada esmaseid sotsiaalseid oskusi: abistamist, lohutamist ja jagamist. Sotsiaalse oskuse liik Eeldatavad oskused Eeldatavad oskused Minu rühm Positiivsed käitumisviisid 3 aastased 5 aastased 3-5 aastased Suhtlemine eakaaslastega

    Alushariduse pedagoog
    thumbnail
    18
    doc

    Raskustega pered

    Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Sotsiaalsed ja majanduslikud raskused peres..........................................................................4 3. Lapse sotsiaalsuse areng.........................................................................................................5 4. Kokkuvõte...............................................................................................................................8 5. Allikad.....................................................................................................................................9 2 1. Sissejuhatus

    Pedagoogika
    thumbnail
    5
    pdf

    Sotsiaalse kompetentsuse kujundamine koolieelses eas

    Tallinn 2021 Sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendi üks element, mis mõjutab seda, kui oluliseks peetakse teisi inimesi ja seltskonnaelu tervikuna ning kas sõpru eelistatakse üksindusele või vastupidi. Sotsiaalne kompetentsus viitab sellele, kas inimene suudab toime tulla teiste inimestega. Oluline on analüüsioskus, võime mõista teiste inimeste tundeid ning oskus lahendada probleeme rahulikult ning valmidus teha kompromisse. Sotsiaalsete oskuste arendamine juba koolieelses eas on lapse eduka hakkamasaamise võti ka koolikeskkonnas ning aitab ennetada sotsiaalsest ebakompetentsusest tulenevaid tõsisemaid probleeme. (Keltikangas – Järvinen, 2013) Sotsiaalsete oskuste õppimine on pikk protsess ning esimesed sotsiaalsed oskused omandab laps oma vanemate mõjuväljas, seega perekond on beebi kõige varajasem sotsiaalne keskkond. Perekond on laste esimene sotsialiseerumiskeskkond, kus lapsed

    Eripedagoogika
    thumbnail
    12
    docx

    Kasvatusteooria konspekt

    märts Vanemlus ja vanemate rolli hindamine Vanemlus ja lapse heaolu: lapsevanem ehk vanem (parent) on isik, kellel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest (EV põhiseadus, 1992) ning tagada nende õigused ja heaolu (Lastekaitseseadus, 2014). Lisaks bioloogilistele vanematele loetakse vanemaks ka lapsendaja ning kasuvanem (Avaliku teenistuse seadus, 2012). Lapsevanemaks olemine on suur vastutus, sest vanemast sõltub lapse heaolu ja areng. Lapse heaolu (child well-being)- lapse hüveolu, õnnelikkus ning elukvaliteet, mis väljendub/peegeldub selles, kuivõrd on talle tagatud tema inim- ja kodanikuõigused, sotsiaalne õiglus ja kodanikuühiskonnas osalemine ;positiivne mõiste. Lapse heaolu tagavad kolm omavahel seotud võrdselt olulist süsteemi: *lapse arenguvajadused *vanemlikud oskuseid neid vajadusi tagada *perekondlikud ja keskkondlikud tegurid. Esmane

    Kasvatusteadus
    thumbnail
    22
    doc

    Arengupsühholoogia konspekt

    Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliinina 1882 a. - Wilhelm Preyeri raamat “Lapse psüühika” • Laste arengu empiirilised uurimused • Alfred Binet – väikeste laste eksperimentaalne uurimine, vaimsete võimete testid • Mark Baldwin – lapse mõtlemise areng – staadiumid Areng – Bioloogiliselt määratletud, geneetiline protsess: Kasvamine ja küpsemine - Psüühika ja psüühiliselt vahendatud protsesside muutumine läbi interaktsiooni

    Arengupsühholoogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun