Sotsiaalsete oskuste areng (0)

Q: Mida mõistetakse lapse sotsiaalsete oskuste all?

Vastus leiad õppematerjalist: Sotsiaalsete oskuste areng

Q: Miks need on olulised?

Vastus leiad õppematerjalist: Sotsiaalsete oskuste areng

Tallinna Ülikool - Pedagoogika - Sotsiaalpedagoogika

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mida mõistetakse lapse sotsiaalsete oskuste all?
Miks need on olulised?

TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDŽ
AP I
Sotsiaalsete oskuste areng
Referaat
Juhendaja : Lehte Tuuling
Rakvere 2016
Sotsiaalsete oskuste areng

Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid.
Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng.
Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus -ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks .

Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid.
Lapse suhted täiskasvanuga. Lapse esmased sotsialiseerijad on tema vanemad. Lapsevanemad toetavad laste sotsiaalset arengut vähemalt viiel erineval moel: armastavate hooldajatena, rollimudelitena, õpetajatena,kogemuse pakkujatena ning lapse enesekontseptsiooni kujundajatena.
Lapsed omandavad juba väga varakult teda ümbritsevate inimestega kontaktis olles oluliste suhete ( kiindumus , sõprus) sisemised töömudelid. Seotussuhe on üks varasemaid ja olulisemaid lähisuhteid inimese arengus ja see kujuneb välja esimese aasta lõpupoole. Varajase seotussuhte alustaladeks on just vanemate või esmase hoidja poolt pakutud turvatunne . Vanemad on lastele ka identifitseerimise objektiks või mudeliks. Sotsiaalse õppimise teooria kohaselt on laps võimeline õppima lihtsalt vaatlemise teel, ilma et ta ise käitumist katsetaks, selle eest kiita või karistada saaks. Vanemad on sageli ühed olulisemad mudelid, sest nad on lapse jaoks positiivsed, kompetentsed ja võimu positsioonil. Lapsed imiteerivad oma vanemaid kõiges: kõnnak, kõnemaneer, zestid ja peegeldavad ka nende väärtushinnanguid
Lapsevanemad osalevad aktiivselt lapse sotsialiseerimisprotsessis talle sobilikku käitumist, väärtusi või reegleid õpetades. Tasud ja karistused on tugevaks sotsialiseerimistehnikaks ja on lapse suhtluskeskkonnas olemas pidevalt, mitte ainult siis, kui vanem teda distsiplineerib.
Distsiplineerimiseks loetakse vanemapoolseid reageeringuid lapsele sotsiaalselt sobiliku käitumise õpetamiseks ning vastava käitumise soodustamiseks. Distsiplineerimise mõju sõltub vanemapoolsest sekkumisviisist (suunamine, juhendamine,sobilikuks käitumiseks põhjuse andmine, aga ka riidlemine, ähvardamine, millestki meeldivast ilma jätmine). Enamasti kasutavad vanemad erinevate võtete kombinatsioone ning distsiplineerimise pikaajalised mõjud sõltuvad domineerivatest võtetest. Vanemlike kasvatusliikide klassik Baumrind on välj toonud, et teatav vanemlik kontroll on oluline laste parema sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel. Greenspan on aga rõhutanud, et liskas kontrollile ja hoolivusele on ääretult oluline vanemate poolt valiku tegemine, millal distsiplineerida ja millal mitte ehk vanemlik dolerants. Põhimõtteks on see, et distsiplineerida last siis, kui ta teeb midagi sellist, mida kohe kuidagi sallida ei saa, muul juhul ignoreerida.
Läbi distsiplineerimise ja õpetuse puutuvad lapsed kokku terve hulga erinevate sotsiaalsete reeglite ja oostustega erinevates keskkondades. Reeglitest arusaamist täheldatakse juba alla kolme aastastel lastel. Näiteks teab laps juba üsna varakult, et valetamine on halb omamata ise teetkujutust, mis see valetamine on. Aja jooksul teadmine täpsustub ning ka reegli mõju käitumuslike valikute üle suureneb. Mida vanemaks laps saab, seda universaalsemaks reeglid muutuvad.
Vanemad kontrollivad suurt osa lapse suhtluskeskkonnast ja määravd, milliseid suhtluskogemusi laps saab. Mida väiksem laps, seda rohkem on tema kogemused vanema kontrolli all. Samas on lapsevanemad ka need, kes aitavad lapsel luua pilti iseendast-kes ta on, milleks ta suuteline on, milliseid omadusi temas leidub. Just sellise esmase ettekujutusega iseendast, suhetest ja sobilikust käitumisest läheb laps täiesti uude keskkonda-lasteaeda.

Lasteaiaõpetaja roll lapse sotsiaalsete oskuste kujunemisel. Laps-õpetaja suhte tähtsus ja mõjud.
Lasteaeda tulles seisab lapsel ees keeruline ülesanne. Vaja on kohaneda uue olukorraga ja tulla toime uudsete suhetega – õpetajate ja kaaslastega.
Lapse eelsoodumused ja suhete varasemad kogemused. Lasteaeda tulles on lapsel olemas võime kontrollida emotsioone ja impulse ning kogemused varasematest suhetest. Selline eelnev pagas võib olla nii soodsate kui ebasoodsate mõjudega. Õpeteajatel on võimalik aidata lapsel saada positiivseid kogemusi ja võimaldada lapsele arendavaid ja harmoonilisi suhteid. Lasteaeda tulles on lapsel olemas üks olulisemaid suhtekogemusi, see on kiindumussuhe vanemaga. See tähendab, et lasteaeda tulles suhtlevad lapsed õpetajaga nii, nagu nende jaoks laps-vanem suhe varem toiminud on-vastavalt oma töömudelile. See mudel aga ei pruugi olla lasteaias kohane. Näiteks võib laps olla harjunud sellega, et vähimagi nõudmise peale tõttavad täiskasvanud tema soove täitma. Keeldumisele ja selgitustele järgneb veel valjuhäälsem nõudmine. Õpeteaja ülesandeks on igal juhul luua õhkkond, kus laps tunneb ennast turvaliselt, väärtustatuna ja tähtsana ning et õpetajat saab usaldada.
Laps-õpetaja suhte kvaliteet. Sarnaselt lapsevanemale tekib kiindumussuhe ka õpetajaga ja sellel on omad mõjud lapse sotsiaalsele arengule. Uurimused on näidanud, et lapsel kellel on oma õpetajaga positiivne suhe, suudavad paremini ära kasutada lasteaias olemas olevaid õppimisvõimalusi ja luua positiivseid suhteid eakaaslastega.
Lasteaia õpetaja võimalused lapse sotsiaalse arngu soodustamiseks. Atmosfäär, mida õpetajad loovad ,moodustavad raamistiku sellele, kuidas lapsed hakkavad käituma üksteise suhtes ning kuidas areneb lapse arusaamine sellest, mis on lubatud ja mis mitte.

Esimese asjana saab õpetaja toetada lapse kohanemist lasteaiaga, tehes tihedalt koostööd koduga. Usalduslik ja soe kontakt lapse ja tema vanemaga annab lapsele märku,et ta on teretunud.
Lapse turvatunde suurendamiseks tuleb lapsega kokku leppida kindlates tegutsemisreeglites ja -ootustes. Piirid annavad lapsele kontrollitunde ning teeb keskkonna etteaimatavamaks.
Õpetaja saab toetada last kaasates teda ühitegevustesse ja anda igale lapsele võimalus anda oma panus ühisesse tegevusse. Tähtis on jälgda lapse suhteid kaaslastega, milline on tema sotsiaalne positsioon, kuidas laps käitub konfliktisituatsioonides.

Eakaaslastega suhte tähtsus.
Eakaaslaste roll laste arengus on väga oluline, kuna kaaslased on lapsega enamasti üheealised ning samal arengutasemel. Mängides toimub suhtlemine võrdsega ja see omab olulist osa elus läbilöömisel. Eakaaslased on suhtlemisoskuste tasemelt sarnased ja neil on sageli ühised huvid ja ühised ettevõtmised. Koos mängides ja tegutsedes tekib olukordi , kus lapsed peavad lahendama tekkinud probleeme ja lahendama need. Koolieelsesse ikka jääb lapse sotsiaalse tundlikkuse aeg ja sel ajal vajab laps teiste lastega suhtlemist. Sotsiaalsed oskused annavad lapsele võime saada hästi hakkama erinevates olukordades . Mängides on suhtlemine eakaaslastega eriti intensiivne ja selle baasil arenevadki sotsiaalsed oskused. Kui lapse käitumine on häiritud ja sotsiaalsed oskused nõrgad, ei soovi kaaslased temaga koos olla. Kahjustada võib saada lapse sotsiaalne ja emotsionaalne areng. Et seda vältida, peab laps omandama vajalikud sotsiaalsed oskused ja täiskasvanud peavad toetama tema arengut. . Lapse oskus luua häid suhteid kaaslastega on väga tähtis sotsiaalse arengu osa. Kui mõnel lapsel on sellega raskusi, siis suure tõenäosusega on probleemid ka hilisemas eas. Kahjuks on laste hulgas ka neid, kellega koos on raske ja ebameeldiv olla. Kui grupis on selline isik, kes pidevalt surub peale oma ideid ja mõtteid, siis enamus lapsi hakkavad sellisest kaaslasest eemalduma.

Aktsepteerituse ja tõrjutusega seotud tegurid.
On välja toodud neli peamist valdkonda, mis eristavad aktsepteeritud ja tõrjutud lapsi

agressiivsus
eemale tõmbumine
sotsiaalsus
kognitiivsed oskused

Aksepteeritud lapsed on sotsiaalsemad, vähem agressiivsed või eemaletõmbunud ning kognitiivselt kompetentsemad kui tõrjutud ( Newcomb, Bukowski, Pattee, 1993). Aksepteeritud lapsed on väga suhtlemisaltid, nad leiavad endale kiiresti sõbrad ja nendega tahetakse mängida. Samas võivad aktsepteeritud lapsed olla ka tülinorijad.
Tõrjutud laste juures hakkab silma agressiivsus ja eemaletõmbumine. Nad jälgivad teiste laste mängu eemalt. Tõrjutud lapsed vahetavad tihti eakaaslasi, neil ei teki kindlaid sõpru. Eakaaslaste seas üksi jäänud lapsed hakkavad sageli otsima sõpru nooremate laste hulgast. Tihti on ka need lapsed vähem populaarsed . Uurimused on näidanud, et nii populaarsus kui tõrjutus kipuvad olema üsna stabiilsed. Lapseeas kogetud tõrjutus seostub hilisemas eas avalduvate probleemide näol ( stress , depressioon, vägivaldsus jne). Lapsed, kelle sotsiaalne käitumine ei ole kohane, kogevad suurema tõenäosusega suhetes kaaslastega raskusi, näiteks tõrjutust. Tõrjutus jätab nad ilma sotsialiseerumiskogemusetest, mis aitavad omandada kohaseid sotsiaalseid oskusi, suurendades sel moel ka kiusamise ohvriks langemise riske. Häbelikud lapsed on tihti tõrjutud.

Sõprussuhete kujunemine.
Lapse arengus on tähtsal kohal sõprus. Uurimused on osutanud vajalikkusele eristada laste aktsepteerimist grupis ja sõprade omamist (Lindsey, 2002). Aksepteerimine on pigem positiivne suhtumine lapsesse eakaaslaste grupis kui lapse osalemine kindlas paarisuhtes. Sõprus on kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel ( Ladd, 2005). 3-4-aastasselt hakkavad lapsed huvi üles näitama sõprussuhete vastu. Tavaliselt on esimesed sõbrad kas peretuttavate- või naabrite lapsed. Umbes neljandast eluaastast hakkavad poisid mängima poistega ja tüdrukud tüdrukutega. Tihti saavad sõbrad ka nendest lastest, kellel on ühine emakeel ja kultuuriline taust. Ka leiavad kiiresti ühise keele tegusad ja aktiivsed lapsed. Tüdrukute sõprusringkond on tavaliselt väiksem kui poistel. Selleks, et kaks last saaksid omavahel sõbraks on vaja kontakti ja teineteisest arusaamist, seejärel on vajalik edukas infovahetus ( enese ja mängu kohta), leida ühiseid tegevusi ning tulla toime konfliktidega. Omavaheliste erinevuste ja sarnasuste uurimine ning eneseavamine mängivad olulist rolli alles siis, kui lapsed on omavahel juba tuttavaks saanud ( Ladd, 2005). Sõprussuhete tekkimisel on oluline eneseväljendusoskus.
Need lapsed, kelle emotsionaalne areng on eakohane ja terve minapilt peegeldab tagasi positiivset tagasisidet, on kaaslaste poolt aktsepteeritud ja valitakse meelsasti oma mängukaaslaste hulka. Sotsiaalsete oskuste eakohane tase, muudab lapse huvitavaks mängukaaslaseks ja suhtlemine temaga on aktiivne ja emotsionaalselt meeldiv. Positiivne maailmapilt kiirgab tagasi ka suhtluses. Uurimistulemused kinnitasid, et emotsionaalsete probleemide esinemisel on sotsiaalsete oskuste tase madalam ja lapsed vajavad sel juhul abi ja oskuslikku suunamist. Siinjuures saab olla õpetaja see isik, kes loob õhkkonna, kus laps tunneb end turvaliselt ja rühma kuuluvana.

Kiusamise määratlus. Kiusamisteema eripärad koolieelses eas. Kiusamise põhjused koolieelses eas.
Kiusamine on defineeritav kui konkreetne agressioonivorm, mis teostatud ilma provokatsioonita ja korduvalt tugevama lapse poolt nõrgema lapse suhtes ( Olweus, 1999, viidatud Ladd, 2005, ka Rigby, 2005). Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline ja varjatud. Enamasti kui kiusamine on kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub, kuid vahel esineb ka ühekordseid juhtumeid. Kiusamise ohvrit haavatakse, kas emotsionaalselt, füüsiliselt või verbaalselt. Eakaaslastevaheline agressioon võib olla oma olemuselt nii otsene, vahetult ohvrile suunatud füüsiline ja sõnaline kahju tekitamine kui ka kaudne. Kaudse kiusamise korral on tegemist teise kahjustamisega ilma temaga otsekontaktis olemata ehk psühholoogilise käitumisega, kas teiste isikute kaudu või tema sotsiaalseid suhteid ja positiooni kahjustades-näiteks tagarääkimine, kuulujutu jne. (Björqvist, Lagerspetz, & Ku, 1999). Kiusamisel on näha varakult soolisi erinevusi. Poiste puhul on rohkem otseseid ja füüsilisi kiusamisevorme, tüdrukutel aga kaudsed , näiteks manipuleerivad suhetega.
Ainuõiget konkreetset põhjust ei saa välja tuua, kuna mõjutavaid tegureid on mitmeid nagu näiteks:

Vanemate kasvatusstiil (mõningad lapsed on agressiivsed seetõttu, et nad on koduste eeskujul õppinud seda, et kõige tõhusamalt võib saada oma tahtmist teisi alla surudes ja sõnaliselt rünnates.);

Puudujäägid distsipliininõuetes ja järelvalves;
Kardetakse ise saada ohvriks;
Vanematel on vähe aega (vanemliku eeskuju puudumine või lausa lapse hooletussejätmine);
Televiisori liigne vaatamine;
Videomängude mängimine

Prosotsiaalne käitumine.
Prosotsiaalne käitumine on iga vabatahtlik, kavatsuslik tegevus, mis annab positiivse või kasuliku tulemuse vastuvõtja suhtes, arvestamata seda, kas tegevus on tegijale kulukas , mõju poolest nautraalne või kasulik ehk õpitud käitumine, mille eesmärk on teisele inimesele kasu tuua ja head teha.
Prosotsiaalne käitumine on hoolitsemine teise inimese eest, koostöö, sõbralikkus, abistamine , vastutusvõimelisus, usaldatavus.
Prosotsiaalne käitumine on igasuguse abistava käitumise ilming sõltumata motiivist.

Lapsed on suutelised elementaarsel moel lohutama hädasolijaid, eriti neid, keda hästi tuntakse.

Abistamisstrateegiad on enamasti ebaefektiivsed(nt naeratamine , nutma puhkemine).
Lastel tekib esialgne ettekujutus omamisest ja omanikuks olemisest ning seetõttu vastumeelsus jagada asju teistega ( nt mänguasja jagamine).
Lapsed on võimelised asjade jagamiseks enamasti alates teisest eluaastast ja jagatakse peamiselt pereliikmetega.
Õpetaja saab julgustada lapsi jagamisel, abi andmisel/pakkumisel, tehes seda positiivse rollimudeli kaudu (ise jagades ja abistades) koos selgitustega oma käitumisele: mida tehakse ning miks nii tehakse.

Mida mõistetakse lapse sotsiaalsete oskuste all? Sotsiaalseid oskusi iseloomustavad kriteeriumid.

Sotsiaalsete oskuste defineerimise teeb raskeks asjaolu, et erialakirjanduses puudub ühene ja täpne selgitus . Kuid sotsiaalsete oskustega kasutatakse erinevaid samatähenduslikke termineid nagu sotsiaalne kompetentsus, isikutevaheline intelligentsus, isikutevahelised oskused, suhtlemiskompetentsus, suhtlemisoskused jne.

Sotsiaalseid oskusi on defineeritud peamiselt kolmest kristeeriumist lähtuvalt (Gresham ja Elliot , 1984, viidatud Caldarella & Merrell, 1997 järgi; Merrell, 1998):

Kaaslastepoolse aktsepteerimise definitsiooni põhjal on sotsiaalsed oskused sellised laste ja noorukite käitumisviisid, mis tagavad heakskiidu ning on populaarsed kaaslaste hulgas.

Käitumusliku definitsiooni kohaselt suurendavad sotsiaalsed oskused spositiivse kinnituse tõenäosust ja vähendavad negatiivse kinnituse, karistuse tõenäosust.

Sotsiaalselt kohase definitsiooni järgi on sotsiaalsed oskused sellised situatsioonispetsiifilised käitumisviisid, mis ennustavad ja/või korreleeruvad oluliste sotsiaalsete väljunditega nagu kaaslaste aktsepteerimine, populaarsus ja autoriteetide (näiteks õpetajate) hinnang käitumisele.

Nende kolme definitsiooni võrdlemisel saame välja tuua sotsiaalsete oskuste kolm aspekti: kognitiivne, käitumuslik ja keskkondlik.
Sotsiaalseid oskusi võime defineerida kui oskusi suhelda teistega viisil, mis on kohane ja tõhus. Kohane viitab asjaolule, et käitumine ei eira sotsiaalseid norme, väärtusi ja ootusi - see tähendab, et vastavale käitumisviisile ei vaadata viltu , ei anta negatiivset hinnangut . Tõhus tähendab, et tegija saavutab oma käitumisega sotsiaalsetes suhetes endale seatud eesmärke.

Mõisted: sotsiaalsed oskused, sotsiaalne kompetentsus ja sotsiaalne võimekus.
Sotsiaalsed oskused: üksikud õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab mingi ülesande täitmise eesmärgil (Sheridan & Walker 1999)

käitumine on eesmärgile suunatud ja eesmärgid lähtuvad suhtest või vajadusest ning sõltub lapse keelelisest võimekusest ning üldisest arengu tasemest
sotsiaalseid oskusi väljendav käitumine on õpitud/ teiste jälgimine ja jäljendamine
sotsiaalsed oskused olemuselt interaktiivsed ja toimivad kahesuunaliselt, oluline käitumise mõju teistele.
Käitumine on keskkonna spetsiifiline, st. tuleb arvestada ökoloogiliste tingimustega, milles käitumine aset leiab.

Sotsiaalne Kompetentsus puudutab peamiselt teiste hinnangut (Gresham, 1989, viidatud Sheridan & Walker 1999 järgi, rõhutatakse käitumise mõju teistele. Sotsiaalse kompetentsuse määravad tavaliselt lähedaste isikute arvamused, kellega laps suhtleb.
Sotsiaalne kompetentsus on otseselt mõjutatud isiku minakontseptsioonist . Minakontseptsioonis omakorda võime eristada kognitiivset aspekti ehk teadmisi iseendast ning afektiivset aspekti ehk suhtumist iseendasse. Enesehinnangus võib eristada kolme alatüüpi (Pullmann, 2003).
Globaalne versus spetsiifiline enesehinnang .
Globaalne enesehinnang peegeldab üldist enesekohast suhtumist, mis on kujunenud pikema eluperioodi vältel ning on püsiv kõikehõlmav hinnang oma väärtuslikkusele inimolendina. Spetsiifiline enesehinnang väljendab indiviidi enesekohast suhtumist konkreetsema valdkonna või eesmärgi suhtes (näiteks kooliedukus).
Stabiilne versus situatiivne enesehinnang
Stabiilne ehk loomupärane enesehinnang peegeldab üldist enesekohast suhtumist. Muutlik ehk situatiivne enesehinnang sõltub enam hetkemeeleolust ja kajastab hetkel valdavaid tundeid.
Personaalne versus sotsiaalne enesehinnang
Personaalne enesehinnang väljendab enesekohast suhtumist. Sotsiaalne enesehinnang peegeldab hoiakut sotsiaalse grupi suhtes, kuhu kuulutakse.
Sotsiaalsed oskused on tihedalt seotud enesetoimetuleku oskustega. Neid on otstarbekas käsitleda ühise plokina kokkuleppeliselt nimetuse all sotsiaalsed oskused ehk sotsiaalne kompetentsus.
Kokkuvõtlikult võib väita, et hästi arenenud sotsiaalsete oskustega laps/nooruk:

oskab luua, kujundada ja säilitada sõprussuhteid eakaaslastega
oskab öelda ja vastu võtta komplimente
oskab teiste emotsioone märgata ning mõista, on eakaaslaste suhtes heasoovlik
on initsiatiivikas - osaleb ühistes tegevustes ning algatab tegevusi
oskab toime tulla tugevate emotsioonidega
oskab kirjeldada enda positiivseid omadusi
on enesekindel
oskab end esitleda
aktsepteerib kriitikat, reageerib kohaselt
aktsepteerib reegleid ja piiranguid, järgib instruktsioone
oskab seista oma õiguste eest, reageerib ülekohtule
oskab vaidlustada ebaõigeid reegleid ja tegevusi, ignoreerida eakaaslaste negatiivseid mõjutusi
oskab toime tulla konfliktses olukorras
oskab töötada iseseisvalt, väikestes gruppides ja meeskondades
täidab ülesandeid oma individuaalsete võimete tasemel
käitumine on hästi organiseeritud (ei hiline )
oskab vaba aega mõistlikult kasutada
oskab abi küsida
teeb koostööd täiskasvanutega
oskab nii alluda kui ka juhtida

Lühidalt võib öelda,sotsiaalselt kompetentne laps/nooruk omab positiivset suhtumist eakaaslastesse, koostööoskuseid nii eakaaslaste kui täiskasvanutega, saab hakkama enese tundmise, enesejuhtimise ja enesekehtestamisega, piirangute ja normide aktsepteerimisega, oskab õppimisel oma võimete potentsiaali kasutada.
Sotsiaalne võimekus on kombinatsioon sotsiaalsetest oskustest ja sotsiaalsest kompetentsusest, sest kumbki ei ei seleta täielikult sotsiaalse käitumise arengut ja väljendumist.
Et olla sotsiaalselt võimekas, peab laps suutma valida sellise käitumisviisi, mis oleks konkreetses kontekstis sobilik.

Miks need on olulised?
Laps peab õppima erinevaid sotsiaalseid oskusi, mis on vajalikud erinevates olukordades. Ta peab omandama oskues teiste jaoks vastuvõetavalt käituda erinevates sotsiaalsetes olukordades (nt. teater, mänguväljak). Õpitud käitumise kasutamise edukus sõltub suhtlemissituatsiooni kontekstist ja sellest, kuidas laps seda mõistab. Et olla sotsiaalselt võimekas peab laps olema teadlik oma käitumise mõjust teistele ning suutma vaadata asju teise inimese vaatepunktist. Laps peab oskama ära tunda erinevaid sotsiaalseid olukordi, omama mitmeid reageerimisviise ning mõistma, millisel moel käitumine on sobilik ja vastuvõetav teistele, (nii lastele kui täiskasvanutele) konkreetses olukorras.

Laste sotsiaalsed oskused ning nende komponendid (alaoskused) .
Alljärgnevalt esitatakse kaks erinevat võimalikku klassifikatsiooni laste sotsiaalsete oskuste ja nende alaloskuste kirjeldamiseks.

Caldarella ja Merrell´i (1997) koostatud laste ja noorukite nn positiivstete käitumisviiside taksonoomia, mille aluseks kontekstuaalne mudel, st. et lähtutakse kooli ja lasteaia keskkonnast. Tegemist on väga mitmekülgse taksonoomiaga, kus kirjeldatakse suhtlemist nii laste kui täiskasvanutega.
POSITIIVSED KÄITUMISVIISID:
1.Suhtlemine eakaaslastega

oskus öelda ja vastu võtta komplimente;
abi pakkumine;
vabandamine;
kaaslaste eest seismine ( nende kaismine);
osalemine ühises tegevuses;
osalemine vestluses;
juhtimisoskuste omamine ;
tundlikkus kaaslaste tunnete suhtes ( empaatia , sümpaatia);
huumorimeel;
sõprussuhete loomine, sõprade omamine.

2. Enesejuhtimine/ enesekohased oskused

oskus jääda rahulikuks kui tekivad probleemid;
oskus kontrollida oma käitumist tugevate emotsioonide ( viha) korral;
kriitika talumine;
reeglite ja piirangute järgimine;
konfliktide korraloskus teha kompromisse;
narrimise ignoreerimine või sellele kohaselt reageerimine.

3. Akadeemilised oskused

õpetaja juhtnööride kuulamine ja täitmine;
iseseisvus ülesannete täitmisel/lõpetamisel;
individuaalsete tööülesannete täitmine oma võimete tasemel;
vaba aja sihtpärane kasutamine;
käitumine hästi organiseeritud viisil;
oskus küsida vajaduse korral abi;
oskus küsimusi esitada;
oskus ignoreerida kaaslaste mõjutusi ( nt töö jätkamine hoolimata sellest, et kaasõpilased segavad tundi).

4. Kuuletumine

instruktsioonide ja juhendite järgimine;
reeglite järgimine;
oma mänguasjade jagamine;
kohene reageerimine kriitikale ja märkustele;
määratud ülesande täitmine ning lõpetamine;
töövahendite ja mänguasjade koristamine.

5. Kehtestamisoskused

initsiatiivi ülesnäitamine teistega suhtlemisel;
komplimentide tunnustamine;
mängude alustamine, teiste kutsumine;
enda kohta positiivse väljatoomine;
enesekindlus ;
sõbrunemine;
ebaõigete reeglite ja toimingute vaidlustamine ( ei-ütlemine);
enda esitlemine võõrastele;
usalduslikkus suhtlemisel vastassugupoolega;
ülekohtule reageerimine.

McGinnis & Goldstein (2003) antud klassifikatsiooni soovitavad autorid aluseks võtta sotsiaalsete oskuste õppekava koostamisel lasteaias.
PROSOTSIAALSED OSKUSED
1.Sotsiaalse käitumise baasoskused:

kuulamisoskus ;
vestlemise oskus;
kehtestav käitumine;
tänamine;
enese tunnustamine;
abi küsimine;
teene palumine;
segavate mõjutuste ignoreerimine.

2. Kooliga (lasteaiaga ) seotud oskused:

küsimuste esitamine
juhtnööride, instruktsioonide järgimine;
raskuste puhul pingutamine ;
vestlusesse sekkumine.

3. Sõprussuhete loomise oskused:

tervitamine ;
mitteverbaalse kommunikatsiooni mõistmine;
kaaslaste tegevusse lülitumine;
oma järjekorra ootamine;
enda asjade jagamine teistega;
abi pakkumine;
kaaslaste kutsumine, mängude alustamine;
mängureeglitest kinnipidamine .

4. Toimetulek tunnetega:

oma tunnetest arusaamine;
negatiivsete tunnetega toimetulek ( nt kui ollakse mängust kõrvale jäetud);
abi otsimine mure korral;
hirmuga toimetulek;
teiste tunnetest arusaamine;
positiivsete tummte väljendamine ( sõprus, hoolivus , meeldivus).

5.Alternatiivid agressiivsele käitumisele:

kiusamisega toimetulek;
vihaga toimetulek;
toimetulek olukordades, kustunnetatakse ebaõiglust;
probleemide lahendamise oskus;
käitumise tagajärgede aktsepteerimine, vabandamine.

6. Stressiga toimetulek:

rahunemin, lõõgastumine;
eksimustega toimetulek;
ausus;
probleemidega iseseisev toimetulek/abi otsimine
toimetulek kaotusega;
toimetulek olukordades , kus ei saa olla esimene;
„ei“ütlemine;
keeldumise aktsepteerimine;
sobiva tegevuse valimine.

Toetudes Caldarella ja Merrelli sotsiaalsete oskuste taksonoomiale ning arengupsühholoogia seisukohtadele, mis käsitlevad laste kognitiivset, isiksuslikku, emotsionaalset, sotsiaalset , moraalset ning eneseregulatsiooni arengut ( Eggen & Kauchak, 2001; Butterworth & Harris , 2002), käsitletakse sotsiaalsete oskustena alljärgnevaid oskusi:
1) sotsiaalne mõistmine (teiste inimeste tunnete ja mõtete mõistmine, nende vaatenurgast arusaamine ning võime teiste sisukohti respekteerida);
2) suhted eakaaslastega (oskus luua ja hoida suhteid eakaaslastega, koostööoskused, oskus suhelda vastassugupoolega);
3) prosotsiaalne käitumine ( abistamine, jagamine).

Lasteaiaõpetaja laste sotsiaalsete oskuste arengu toetajana.
On eeldatav , et 6-7 aastane lasteaiast kooliminev laps on sotsiaalsete oskuste arengus jõudnud teatud tasemele , kuid see ei tähenda veel, et need oskused on selleks vanuseks täielikult välja arenenud, n-ö lõppfaasi jõudnud. Põhirõhk on mõtlemise arengul, sest laste sotsiaalse võimekuse areng on tugevas seoses eelkõige kognitiivse arenguga. Kuna oskused ei arene iseenestest siis on siin mõned võimalused, kuidas toetada ja suunata laste sotsiaalsete oskuste arengut:
Sotsiaalne mõistmine: teiste inimeste ja tunnete mõtete mõistmine, nende vaatenurgast arusaamine ning võime teiste seisukohti respekteerida.
EELDATAV TASE 6-7 AASTASTEL LASTEL:

Lapsed toetuvad mõtlemises ja järelduste tegemisel välisele, seetõttu eristavad nad inimesi väliste tunnuste(vanus, sugu, välimus) alusel.
Ka tundeid eristatakse teise inimese välise käitumise järgi (kui inimene naerab, siis järelikult on rõõmus ).
Lapsed ei suuda end asetada teiste inimeste olukorda ja mõista olukorda teise inimese perspektiivist.
Ei eristata inimeste psühholoogilisi erinevusi; pigem eeldatakse, et teised jagavad minu mõtteid ja tundeid ( egotsentriline mõtlemine).
Vähene taluvus eriarvamuste suhtes.
Lapse vajavad õpetajapoolset suunamist, mõistmaks, et inimesed tunnevad ja mõtlevad erinevalt.

SOTSIAALNE OSKUS:
Suhted eakaaslastega:
Oskus luua ja hoida suhteid eakaaslastega.
EELDATAV ARENG 6-7 AASTASTEL LASTEL:

Lastele on omane egotsentriline (isekas) ning oma territooriumi tähtsustav käitumine.
Lapsed on suutelised eakaaslastega kontakti võtma, vajades selleks eelnevalt siiski aega.
Õpetajad saavad aidata häbelikel lastel sulanduda grupitegevustesse. Õpetaja tähelepanu on vajalikeriti laste puhul, kellel on eelnevalt olnudvähe sotsiaalseid kontakte.

Koostööoskused:

Mängustiilide varieeruvus-mängitakse nii individuaalselt, paralleelselt kui ka kooperatiivselt.
Kasvab rollimängude keerukus , mis on suhtlemisoskuste ja läbirääkimisoskuste arendamise soodsaks keskkonnaks.
Lapse on võimelised kokku leppima mängu rollitäitjate osas.
Lapsed on võimelised mängusituatsioonis tegutsema kordamööda.
Lapsed vajavad abi sobilike (konstruktiivsete) käitumisstrateegiate valikul

Oskus suhelda vastassugupoolega:

Areneb algeline arusaamine soolistest erinevustest väliste tunnuste alusel.
Lapsed vajavad abi ja suunamist sooliste erinevuste mõistmiseks ja positiivse rollimudeli välja kujundamiseks.

SOTSIAALNE OSKUS:
Prosotsiaalne käitumine:
Abistamine, jagamine
EELDATAV TASE 6-7 AASTASTEL LASTEL:

Lapsed on suutelised elementaarsel moel lohutama hädasolijaid, eriti neid, keda hästi tuntakse.
Abistamisstrateegiad on enamasti ebaefektiivsed (nt. Naeratamine, nutma puhkemine)
Lastel tekib esialgne ettekujutus omamisest ja omanikuks olemisest ning seetõttu vastumeelsus jagada asju teistega (nt. mänguasjade jagamine)
Lapsed on võimelised asjade jagamiseks enamasti alates eluaastast ja jagatakse enamjaolt pereliikmetega)
Õpetajad saavad julgustada lapsi jagamisel, abi andmisel tehes seda positiivse rollimudeli kaudu koos selgitustega oma käitumisele: mida tehakse ning miks nii tehakse.

Koolieelsed aastad kujutavad endast kriitilist aega, mil tuleb lapsel aidata arendada kooliks vajalikke oskusi. Paremate soitsiaalsete oskustega lapsed saavutavad paremaid akateemilisi tulemusi.

Nõrgalt arenenud sotsiaalsete oskustega kaasnevad võimalikud ohud.
Laste käitumine võib väljenduda sotsiaalses eemaldumises ( suunatus enda sisse) või sotsiaalses agressiivsuses ( suunatus endast välja poole). Puudulike sotsiaalsete oskustega õpilane võib olla endasse tõmbunud (eemaldunud) või tõrjutud/kiusatud, kuna teised peavad tema käitumist veidraks ja kohatuks. Kaaslaste ja õpetajaga suhtlemisel ilmnev sotsiaalsete oskuste puudulikkus on tugevas seoses antisotsiaalse käitumisega. Antisotsiaalsel käitumisel on järmised tunnusjooned:

Hoolimatus teiste heaolu suhtes
Võimetus teha koostööd
Vaenulikkus
Keeldumine teiste abistamisest
Vastutustundetus
Usaldusväärsuse puudumine
Puudub süütunne süüteo sooritamisel (Kõiv, 2001).

Sotsiaalsete oskuste negatiivne mõju avaldub samuti lapse vaimses tervises-tulemuseks võib olla meeleolu langus, kuna laps ei saa keskkonnast piisavalt positiivset tagasisidet
( Merrell, 1998).
Puudulikud sotsiaalsed oskused ja probleemsed sotsiaalsed suhted kaaslastega lapsepõlves ja noorukieas võivad täiskasvanueas kaasa tuua mitmesuguseid kohanemisraskusi ning psühhiaatrilisi probleeme.
Kasutatud materjali nimekiri:
http://www.teatoimeta.ee/Vaikelaste_sotsiaalsed_ja_emotsion_957.ht m
Aini Aim (2011). KIUSAMISE TÄHENDUS JA KIUSAMISE ÄRAHOIDMISE VÕIMALUSED 5 - 6, 7 - 8 JA 10 - 11 AASTASTE LASTE HINNANGUL: magistritöö. Tartu Ülikool. Tallinn.
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/17966/Aim.pdf;jsessionid=34677D0C00DAC84A9C9BB71700D6BBEE?sequence=1
http://koolitaja.eenet.ee:57219/Waramu3Web/downloader?resourceId=1-3f3e485d647ce8da3845a4062416e657bb7fbdae&attachmentId=3751
http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/koolis/olulised-abimaterjalid/uimastiennetus/uimastiennetusjuhend/sissejuhatus/moisted
Õppimine ja õpetamine koolieelses eas 2008 lk 53 – 78
http://www.curriculum.ut.ee/sites/default/files/sh/sotsiaalne_kompetentsus.pdf

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 62 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

62 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

selburaator Õppematerjali autor

Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng.
Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks.

Sotsiaalsete oskuste areng pedagoogika sotsiloogia

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Lapse sotsiaalsete oskuste areng?

Lapse sotsiaalsete oskuste areng? Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, suheldes erinevate inimestega ja eakaaslastega ning täiskasvanutelt juhiseid ja toetust saades. Kolmandaks eluaastaks kujuneb lapsel minapilt ning ta on valmis suhtes teistega õppima. Enamik 3-aastaseid lapsi oskab öelda: • mis ta nimi on • kelle laps ta on • mis talle meeldib • mis talle ei meeldi • mida ta oskab hästi • mida ta ei oska hästi

Alushariduse pedagoog

ppt

Sotsiaalsete oskuste areng

Sotsiaalsete oskuste areng Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledz Alushariduse pedagoogid I kursus 2014 Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas Eesmärgid: Soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks Oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks, vajadusel käitumist korrigeerivaks Teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks 2 Täiskasvanute roll

Pedagoogika

docx

Tunnetusprotsessid ja nende arengulised iseärasused

mõjutavad õppimist. · Teadmised tunnetusest arenevad suhteliselt hilja. · Teadmistest üksi on oma tegevuse parandamiseks vähe, neid tuleb arvestada tegevuse reguleerimisel ja planeerimisel strateegiate valikul, ressursside otsingul ja eesmärkide püstitamisel; samuti oma tegevuse kõrvaltjälgimisel ning selle muutmisel vastavalt va- jadusele. 2. Õpilaste suhted eakaaslaste ning täiskasvanutega ja sotsiaalsete oskuste areng Õpilase eelsoodumused ja varasemad kogemused. Õpilase enda sees olevad valdkonnad, mida uurimused rõhutavad olulistena sotsiaa- lselt kompetentse lapse arenemises, puudutavad ennekõike: 1) emotsionaalsust ja emotsioonide kontrolli tõhusust ; 2) täidesaatvat funktsioneerimist ehk oma käitumise planeerimise ja kontrollimise tõhu- sust (vt ptk-d 4 ja 7 emotsionaalsetest ja käitumisraskustest;

Pedagoogika

doc

Sotsiaalsete oskuste areng ning nende alaoskuste kirjeldamine

1 Sotsiaalsete oskuste areng ning nende alaoskuste kirjeldamine Lapse sotsiaalne areng peab tagama ühiskonnas elamiseks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuste omandamise. Seepärast on sotsiaalsete teadmiste ja oskuste ning väärtushinnanguliste hoiakute kujundamine üks tähtsamaid kasvatus ülesandeid. Eelkoolieas on oluline kasvatusülesanne kujundada esmaseid sotsiaalseid oskusi: abistamist, lohutamist ja jagamist. Sotsiaalse oskuse liik Eeldatavad oskused Eeldatavad oskused Minu rühm Positiivsed käitumisviisid 3 aastased 5 aastased 3-5 aastased Suhtlemine eakaaslastega

Alushariduse pedagoog

doc

Raskustega pered

Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Sotsiaalsed ja majanduslikud raskused peres..........................................................................4 3. Lapse sotsiaalsuse areng.........................................................................................................5 4. Kokkuvõte...............................................................................................................................8 5. Allikad.....................................................................................................................................9 2 1. Sissejuhatus

Pedagoogika

pdf

Sotsiaalse kompetentsuse kujundamine koolieelses eas

Tallinn 2021 Sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendi üks element, mis mõjutab seda, kui oluliseks peetakse teisi inimesi ja seltskonnaelu tervikuna ning kas sõpru eelistatakse üksindusele või vastupidi. Sotsiaalne kompetentsus viitab sellele, kas inimene suudab toime tulla teiste inimestega. Oluline on analüüsioskus, võime mõista teiste inimeste tundeid ning oskus lahendada probleeme rahulikult ning valmidus teha kompromisse. Sotsiaalsete oskuste arendamine juba koolieelses eas on lapse eduka hakkamasaamise võti ka koolikeskkonnas ning aitab ennetada sotsiaalsest ebakompetentsusest tulenevaid tõsisemaid probleeme. (Keltikangas – Järvinen, 2013) Sotsiaalsete oskuste õppimine on pikk protsess ning esimesed sotsiaalsed oskused omandab laps oma vanemate mõjuväljas, seega perekond on beebi kõige varajasem sotsiaalne keskkond. Perekond on laste esimene sotsialiseerumiskeskkond, kus lapsed

Eripedagoogika

docx

Kasvatusteooria konspekt

märts Vanemlus ja vanemate rolli hindamine Vanemlus ja lapse heaolu: lapsevanem ehk vanem (parent) on isik, kellel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest (EV põhiseadus, 1992) ning tagada nende õigused ja heaolu (Lastekaitseseadus, 2014). Lisaks bioloogilistele vanematele loetakse vanemaks ka lapsendaja ning kasuvanem (Avaliku teenistuse seadus, 2012). Lapsevanemaks olemine on suur vastutus, sest vanemast sõltub lapse heaolu ja areng. Lapse heaolu (child well-being)- lapse hüveolu, õnnelikkus ning elukvaliteet, mis väljendub/peegeldub selles, kuivõrd on talle tagatud tema inim- ja kodanikuõigused, sotsiaalne õiglus ja kodanikuühiskonnas osalemine ;positiivne mõiste. Lapse heaolu tagavad kolm omavahel seotud võrdselt olulist süsteemi: *lapse arenguvajadused *vanemlikud oskuseid neid vajadusi tagada *perekondlikud ja keskkondlikud tegurid. Esmane

Kasvatusteadus

doc

Arengupsühholoogia konspekt

Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliinina 1882 a. - Wilhelm Preyeri raamat “Lapse psüühika” • Laste arengu empiirilised uurimused • Alfred Binet – väikeste laste eksperimentaalne uurimine, vaimsete võimete testid • Mark Baldwin – lapse mõtlemise areng – staadiumid Areng – Bioloogiliselt määratletud, geneetiline protsess: Kasvamine ja küpsemine - Psüühika ja psüühiliselt vahendatud protsesside muutumine läbi interaktsiooni

Arengupsühholoogia

Rohkem sarnaseid