A. Kitzbergi-nimelise Gümnaasiumi 10. klassi geograafia eksami piletite küsimused (0)

5 VÄGA HEA

A. Kitzbergi nim Gümnaasiumi 10. klassi geograafia eksami
piletite küsimused
2014-15 õ.-a.

a. Rahvastiku paiknemine ja tihedus, seda mõjutavad tegurid
Aastatuhandete jooksul on rahvastiku paiknemist ja asustuse arengut mõjutanud nii looduslikud kui ka ühiskondlikud tegurid. Asustuse kujunemist etendas tähtsat osa ka kaubandus ja trantspordivõimalused. Nii tekkisid paljud asulad kaubanduse ristumis-kohtatesse ja soodsa sadamakohaga suurte jõgede suudmealale. Kui hakati 19 sajandi lõpul raudteeid ehitama tekkisid asulad raudteede sõlmpunktidesse. Suurde transporditeede lähedus ja seega paremad liikumisvõimalused mõjuvad inimeste elukohavalikut ka nüüdisajal. Tööstusajastul tekkisd paljud asulad maavarade kaevandamis piirkondadesse ja mõned neist asulatest kujunesid kiiresti kasvavateks tööstuslinnadeks.
LOODUSLIKUD TEGURID:

KLIIMA
PINNAMOOD
LOODUSVARAD
MULLASTIK
TAIMESTIK
JM

RAHVASTIKU PAIKNEMINE
ÜHISKONDLIKUD TEGURID:

AJALOOLISED
MAJANDUSLIKUD
SORSIAALSED
POLIITILISED
JM

b. Iseloomusta diagrammidel toodud kohtade kliimat ja analüüsi ,milliste tegurite mõjul taoline kliima kujuneb
c. Kaardi tundmine
2.
a. Maailma rahvaarv ja selle muutumine.
Väga pika aja jooksul elatus rahvas küttimisest ja kolilusest, püsis maailma rahvaarv enamvähem muutumatuna, sest suremus oli umbes sama suur kui sündimus . Maailma rahvaarvu praegune suurenemine sõltub sellest, kuidas muutub sündimus ja suremus Aafrika ja Aasia riikides, sest just nendes riikides elab suurem ja kõige muutuvam osa maailma rahvasikust. Olukord maailama eri piirkondades on väga erinev: enamik Aafrika ja Aasia riike sooviks rahvaarvu ruurendamist ohjeldada , kuid Euroopa on mures väikese sündimuse ning kahaneva rahvastiku pärast. Üks rahvaarvu muutumis iseloomustav näitaja on loomulik iive- elussündide ja surmade vahe. Kõige usaldusväärsem rahvaarvu mõõtmiseks on rahvaloedus. Rahvaloedusi korraldatakse iga kümne aasta tagant kui aasta lõppeb nulli või viiega . Loendusi korraldavad riikide statistikaametid, mis koguvad rahvastikuandmeid ka loendustevahelisel ajal levitavad rahvastiku kohta informatsiooni.
b. Kirjelda ja analüüsi ilmakaardi põhjal Euroopa ilma.
c. Kaardi tundmine
3.
a. Demograafiline üleminek. Demograafilise ülemineku etapid
Demograafiline üleminek algab suremuse pöördumatu vähenemisega, millele mõne aja pärast järgneb ka sündimuse vähenemine. Need muutused toimuvad enamasti koos ühiskonna arengugaja selle mõjuga. Näiteks on demograafilise ülemineku aegse rahvastiku kasvuga seotud linnastumine . Demograafilise arengu etapid:

Traditsiooniline rahvastuku tüüp

On omane eelkõige agraalühiskonnale. Seda iseloomustab suur ja väga muutlik suremus. Keskmiselt sureb aastas 35-40 inimest tuhandest haiguste, nälja ja mitmesuguste õnnetuste tagajärjel. Ka sündimus on suur:
40-50 last tuhande inimese kohta aastas. Inimeste keskmine eluiga on väga lühike 35-40 aastat, vanureid on rahvasikus vähe. Selline sündimuse ja suremuse vahekord tagab prematel aastate rahvastiku väga aeglase kasvu.

Demograafilise ülemineku esimene etapp.

Demograafiline üleminek algas Euroopas 18. sajandi lõpus. Ühiskonna areng tõi kaasa elutingimuste, toitumise ja arstiabi paranemise . Õpiti ravima ja ennetama paljusud haigusi. Inimeste eluiga pikenes ja suremus vähenes, kuid sündimus jäi esialgu endiselt suureks, sest laste arvi peres piirati vähe ja paljulapselised pered oli traditdioon. Suure sündimuse ja väikese suremise tõttu loomulik iive suurenes ja rahvasik kasvas väga kiiresti, seda perioodi nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks.

Demograafilise ülemineku teine etapp.

Hakkab sündimus ka vähenema, samuti väheneb loomulik iive ja rahvastiku kasv aeglustub. Sündimust mõjutavad mitmed kultuurilised ja majanduslikud tegurid. Pikapeale väheneb ka väikelaste suremus.

Nüüdisaegne ragvastiku tüüp.

Iseloomustab väike sündimus ja suremus nind rahvaarvu aeglane suurenemine või isegi mõningane kahanemine. Pereplaneerimine võimaldab sündimust reguleerida. Laste osakaal rahvastikus väheneb, inimesed elavad vanemaks ja vanurite osakaal rahvastikus tõuseb. Surma põhjused on võrdlemisi stabiilsed ja muutuvad aastast astasse vähem kui traditsioonilisel ajajärgul.
b. iseloomusta diagrammi põhjal, kuidas muutus 20. sajandil maailmas vee tarbimine ja millised võiksid olla edasised tendentsid.
c. Kaardi tundmine
4.

Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid nii arengu kui arenenud maades. Rahvastikupoliitika
Sündimust ja suremust mõjutavad mitmed tegurid, mis erinevad riigiti ja muutuvad ajas.
Sündimust mõjutavad tegurid:

Viljakas eas naiste arv

Naiste vanus sünnitamisel
Religioon
Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine
Kooselu traditsioonid
Väärtused ehk see, mida elus kõige rohkem hinnatakse
Traditsioonid ühiskonnas
Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadused
Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks

Suremust mõjutavad tegurid:
Arengumaades:

Vaesus, nälg , vee puudus, sõjad
Halb tervishoiukorraldus
Arstiabi kehv kättesaadavus
Surmatoovad haigused

Arenenud maades:

Ebatervislik eluviis
Südameveresookonna haigused, vähk
Õnnetused, vägivald

Analüüsi kahe etteantud riigi ekspordi ja impordi struktuuri. Kummal riigil on stabiilsem sissetulek?

Kaardi tundmine
5.

Rände põhjused ning liigitamine . Peamised rändevood maailmas. Rände tagajärjed. Pagulasprobleemid maailmas.
Rände põhjused on, et minnakse teisetesse maadesse paremaid võimalusi otsima. Rännet liigitatakse sisse-ja väljaränne . Rändevood maailmas on praegu see, et Aafrikast rändavad mustanahalised Euroopasse.
Sisseränne :

kolimine maalt linna(parematele töökohtadele)
linnast maale( parema õhu kätte)
linnadevaheline;
maalt maale.

Väljaränne:

vabatahtlik (töö, õpingud, abielu, pensionipõlve pidamine);
sundränne (põgenemine; looduskatastroofid; küüditamine ).

b. Kiirgusbilansi analüüs
c. Kaardi tundmine
6.

Linnad ja maaasulad arenenud ja arengumaades. Linnastumise kulg maailmas. Linnastumisega kaasnevad probleemid arenenud ja arengumaades.
Nüüdisaja maailmas toimub kiire linnastumine, mis tähendab linnas elavate inimeste osakaalu suurenemist riikide rahvastikus.
Linnastumine:
Arengumaad :

kiire tempo
Inimesed liiguvad linnadesse
Ülerahvastus
Marginaalne rahvastik- alarakendatud rahvastik
Slummid ; getod
Kuritegevus
Vaesus
Sanitaarprobleemid

Arengu riigid:

suur tööpuudus
Linnade tühjenemine
Ülelinnastumine
Madal iive
Ruumi puudus
Tööjõupuudus

Linnasumisega kaasnevad nähtused:

Eeslinnastumine : majanduslik tegevus kandub kesklinnast kaugemale
Vastulinnastumine : elanike lahkumine kaugamasse piirkonda
Aglomeratsiooni teke: tuumiklinna ja lähedus loevate asulate koostoimimis protsessi.
Megalopoliste teke: hiiglinnade teke

c. Kuidas võib intensiivne ränne mõjuda riigi rahvastiku soolis -vanuselisele koosseisule? Analüüsi etteantudrahvastiku püramiidi ja selgita põhjusi.

Kaardi tundmine
7.

Tootmist mõjutavad tegurid ning muutused tootmise paigutus
Rahvusvahelised ehk hargmaised ettevõtted valmistavad toodangut või osutavad rohkem kui ühes riigis, kasutavatades ära eri piirkondade loodusvarade ning tööjõu hinna ja oskuste erinevusi.
Mõjutavad tegurid:

Tooraine olemasolu
Odav energia
Oskustööjõu olemasolu
Kohapealne kapital
Lähedus turule, teistele ettevõtetele

b. Analüüsi jõe hüdrograafi
c. Kaardi tundmine
8.

Tootmist mõjutavad tegurid ning muutused tootmise paigutuses.
Iga ettevõtte omanik peab langema otsuse, kuhu ettevõte rajada, et tootmine suurimat kasumit annaks. Seda mõjutavad tooraine kätte saadavus nt. Puidutööstusel on vaja, et mets oleks lähedal. Tööjõu hind, et mida odavam on tööjõu siis saad inimesi rohkem palgata ja tootmine suureneb. Turgude lähedus, mida lahem on turg seda väiksem on transpordi hind.
Näiteks Hiina, kuna seal on odav tööjõud ja tooraine siis paljud ettevõtted viivad oma tootmise Hiinasse.
b. Kirjelda kivimite ringest lähtuvalt, kuidas üks kivimiliik võib muutuda teiseks
c. Kaardi tundmine
9.

Turismi areng. Turismi roll riigi majanduses ja mõju keskkonnale.
Turismide arv kasvab väga kiiresti. Suurem osa turiste külastab Euroopat ja Põhja-Ameerikat aga on ka tõusnud Aasia riikide külastus. Euroopa edu rahvusvahelise turismis on aidanud tagada stabiilne poliitiline olukord, rikkalik ajaloo-ja kultuuripärand, heal tasemel teenindus, ühisraha euro ning mitmekesised turismiatraksioonid.
Mõju keskkonnale:
Liialt intensiivne turism hakkab avaldama survet piirkonna ressurssidele nagu vesi, kütus , toormaterjalid ja toit, kuna need kuluvad külastajate tarbeks. Üks turist võib keskmiselt päeva jooksul kulutada samasuguse koguse vett, mis arengumaa talupojal piisaks 100 päeva jooksul riisi kasvatamiseks. Reisijate transport pika maa taha paiskab atmosfääri süsinikdioksiidi ja muid saasteühendeid. Turistide avaldatav koormus võib lõpuks kahjustada turismi tõmbeallikat ennast, näiteks sukeldujad võivad kahjustada korallriffe.
Turismi roll riigi majanduses:

Tõstab majanduslikku taset( ööbimine, suveniiride ostmine , kohaliku toodangu ostmine)
Töökohti tekkib juurde

b. Analüüsi ja põhjenda etteantud jõe vooluhulga muutust aasta jooksul.
c. Kaardi tundmine
10.

Transpordi areng ja mõju maailmamajandusele. Eri transpordiliikide võrdlus.

Transpordi areng on tihedalt seotud ühiskonna arenguga.
Transport on oluline lüli majanduse toimimises, mis võimaldab nii inimeste kui kaupade (info) kiiret liikumist ning ettevõtete ja regioonide spetsialiseerumist.
Transpordi areng mõjutab paljusid teisi eluvaldkondi.
Transporditehnoloogiate arengust on sõltunud tööstusettevõtete paigutus, põllumajanduse areng, linnade laienemine.
Transpordi areng on eelduseks globaliseerumisele.
Globaalses maailmamajanduses kasvab nõudlus transpordile pidevalt, sest inimesed on aina liikuvamad ja kaupade veomahud ning –kaugused kasvavad kiiresti.
Seda on põhjustanud ka vedude hinna pidev alanemine tänu paremale ja säästlikumale tehnoloogiale.
Transpordi toimimine eeldab infrastruktuuri pidevat arendamist . Vedude korraldamisega tegelev logistika on üha enam kujunemas veonduse võtmeharuks.

Auto transpordi areng:
Eelised reisijateveol:

võimalus sõita uksest-ukseni (tööle, sisseoste tegema, puhkusele jne.)
võimalus valida sobiv sõiduaeg
võimalus valida sobiv sõidumarsruut (tihe teedevõrk)
lühikeste vahemaade puhul kiire

Eelised kaupade veol :

kauba saab vedada uksest-ukseni, ilma ümberlaadimiseta
saab teostada kiirelt spetsiaalseid veoseid (külmutus, õhkkonditsioneer jne)
vedu saab teostada sobival ajal
kiire veovõimalus kergetele ja kiiresti riknevatele toodetele lühikese vahemaa taha

Puudused:

omahind tuleb kallis (masin, kütus, tööjõud)
korraga saab vedada vähe kaupa
teede ehitamine ja korrashoid kallis
parkimisprobleemid
suur keskkonnasaastaja

Merelaevanduse areng:

nõuab 25 korda vähem tööjõudu kui tavalise

ümberlaadimisega vedu;

vähendab viivitusi ümberlaadimisel,
lühendab veoaega;
suurendab töökindlust;
alandab veohinda;
võimaldab transpordi paindlikkust;
Kondeinerivedu

Eelised:

merelaevadega saab vedada väga suuri kaubakoguseid
vedu tuleb odav,
tööviljakus on kõrge

Puudused:

tasub ennast ära vaid väga suurte kaubakoguste korral
võimalik kasutada vaid rannikuriikidel
sadamate asukoht

Õhutranspordi areng:
Positiivne

vedu on kiire
kopteriga pääseb igale poole ligi

Negatiivne

vedada saab vaid väikeseid kaubakoguseid
vedu on kallis
rajatised ja lennukid on kallid
sõltub suuresti ka ilmastikust
lennukiga ei saa igal pool maanduda

Rauteetranspordi areng:
Reisijateveol:

mugavus – reisija saab lugeda, pikutada, kui vaja tööd teha
ühendab üht linnasüdant teisega
ei ole parkimisprobleeme
keskkonnasõbralikum (diiselküte või elekter )
sõltub vähem ilmastikust (udu, libedus jne.)
pikemate vahemaade puhul odavam

kaupade veol:

sobiv rasketele, mahukatele veostele – süsi, tsement, nafta jne.
ohutum toksiliste ja ohtlike veoste puhul
vähem kulutusi teede korrashoiuks
tööviljakus on kõrge ja vedu odav

puudused

raudtee enda ehitamine on kallis
raudteevõrk ei saa olla väga tihe, igale poole pole võimalik ehitada
sobib vaid suurte kaubakoguste (reisijate) puhul

b. Suuremõõtkavalise kaardi ülesanne.
c. Kaardi tundmine
11.

Riikide liigitamine arengutaseme ja panuse järgi maailmamajandusse.
Näitajad, mille alusel riike liigitatakse, on palju: SKT(sisemajanduse kogutoodang ), rahvatulu , energia tootmine, energia tarbimine, väliskaubandusbilanss, arstiabi, hariduse korraldus, sotsiaalabi korraldus, naiste rakendatus majanduses jne.
Riikide liigitus panuse järgi maailmamajandusse:
1) Inforiigid
2) Tööstusmaad-odav tööjõud, kapitali napib, keskmise arengutasemega- Ida-Euroopa
uustööstusmaad- odav tööjõud, kiiresti arenevad- Singapur , Lõuna-Korea, Hiina, Brasiilia, Mehhiko
3) toorainemaad- ressursirikkad arengumaad naftariigid, metallimaakide väljavedajad- Tsiili , Sambia, Guinea ; põllumajandussaaduste eksportijad- istandusriigid, Columbia , Ghana
4) Vaesed maad- Niger , Ruanda, Eritrea , Jeemen, Afganistan
Riikide liigitus inimarengu indeksi alusel:
Inimaarengu indeks koosneb elujärje hariduse ja tervise näitajatest

Madala inimarenguga riigid(Aafrika riigid nt. Keenia )
Keskmise inimarenguga riigid(Hiina, India)
Kõrge inimarenguga riigid(Venemaa, Türgi)
Väga kõrge inimarenguga riigid(USA, Eesti ja Põhjamaad)

b. Arengutaseme mõõtmine.
SKT ühe elaniku kohta. Sisemajanduse kogutoodang mõõdab mingis ajavahemikus riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtust. Mida rohkrm riigis kaupu ja teenuseid tootetakse seda suurem on SKT.
c. Veebilansi analüüs
d. Kaardi tundmine
12.

Üleilmastumine ja maailmamajanduse areng
Globaliseerumine ehküleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus , mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda. Infotehnoloogia ja transpordi kiire arengu tuleusena on maailm aina “väiksemaks” muutunud. N-ö maailma kuklapoolel toimuvad sündmuseid mida võime reaalajas jälgida, mõjutavad ka meie igapäevaelu. Masskaupade ja-teenuste ning masskultuuri tarbimise tõttu muutuba maailma ühetaolisemaks. Mitmed kekskonnaprobleemid nägu kliima soojenemine, maailmamere reostumine ja loodusliku mitmekesisuse vähenemine, on ülemaailmed ning mõjutavad järjest enam meie kõigi heaolu.
Majanduse arengu mõjutajad:

Loodusvarad
Tööjõud
Kapital

Majanduslik üleilmastumine:

Kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba ning üha ulatuslikum liikumine üle riigipiiri.
Hargmaiste suurettevõtete kasv ja rahvusvahelise tööjaotuse levik.

b. Pildil esitatud nähtuse I protsessi äratundmine ja võimalike tekkepõhjuste selgitamine
c. Kaardi tundmine
13.

Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus. Osoonikihi hõrenemine
Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikus, argoonist, süsihoppegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest . Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapniku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Organismid kasutavad hapniku hingamiseks. Süsihappegaas satub õhku fosiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust.
Neli sfääri:

Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine keskmiselt 6kraadi võrra. Ttoposfääri kohal on tropopaus - õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange.
Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle pealmiseks põhjuseks on osooni kiht. Osoon neelab kõik paikesel tuleva ultraviolettkiirguse, mille käigus õhk soojeneb. Osoonikihi olemasolu tagab elu maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjusab organismide kudesid , mõjudes seega surmavalt.
Mesosfääris enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrgusekasvades kiiresti. Õhk on sellisel korgusel juba üsna hõre.
Termosfääris on õhumolekule jäänud juba nii väheks, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuval üle planeedivaheliseks ruumiks.

Osoonikihi hõrenemine
Osoonikihi hõrenemisega kaasnevad osooniaugud. Samas see ei tähenda osooni täielikku puudumist, sest siis hävitaks ultrviolettkiirgus kõik elava maa peal. Osooniaugud esinevad eelkõige polaaraladel, eriti antartika piirkonnas.
b. Analüüsi etteantud rahvastiku püramiidi ja otsusta, kas antud diagramm iseloomustab nooreneva või vananeva rahvastikuga riiki.
c. Kaardi tundmine
14.

Laamade liikumine ja sellega seotud protsessid. Vulkanism
Vulkaan kujutab endast maakoode tekkinud lõõr, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma , purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Seisult võivad vulkaanid olla kustunud- inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad - ajutise purskerahu seisundis olevad või aktiivsed- pidevad või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel- massiliselt on neid ookeanite keskahelikes. Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kui kontinentaalse rifi piirkonnas. Vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad eri kivimite ülessulamisel ja on erineva ränisisaldusega.
Kilpvulkaan - tekib räni- ning gaaside vaesest väikese viskoosusega basaltsest magmast. See on häst liikuv magma, mis voolab rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavaojadena laiali.
Kihtvulkaan- tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgataavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magamast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduba üldse.
Vulkaani purskega kaasnevad nähtused:

Mudavoolud- lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaaliga.

b. Etteantud koha kliima analüüs
c. Kaardi tundmine
15.

Laamade liikumine ja sellega seotud protsessid. Maavärinad .
Maavärinad on maapinnavibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Kohas kus algab kivimite rebestumine on maavärina murrang ja seda nimetatakse maavärina kolle . Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse maapinnavärina keskmeks. Murrangu tekkega kivimites vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismisete lainetega. Kehalainete seas esristatakse kiiremaid P-lainesid ehk pikilainet ja aeglastem on
S-lainedid ehk ristilained.
Maavärinate tugevuse mõõtmine:

Seismograaf , mis registreerib maapinna võnkumise ja selle põjustanud seismilised lained seismonograamina. Mõõdab magnitudides.

b. Mussoonkliima tekke selgitamine
c. Kaardi tundmine
16.

Kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirguse jaotumine .

Kaugus ekvaatorist
- määrab päikeslt saadava kiirguse hulga, mis soojendab maad. See sõltub päikese kõrgusest taevavõlvil (päikesekiirte langemisnurgast)
-aluspinna värvusest

Valitsevate tuulte suund
Madal-ja kõrgrõhualade paiknemist kujunevad maakeral välja:

Külmvöös-idatuuled

Parasvöös- läänetuuled

Palavvöös- kirdepassaadis, kagupassaadid
Ookeani ja maismaa soojenemist kujundavad:

Mussoonid - tuuled, mille suund muutub sõltuvalt aastaajast , talvel puhuvad maalt merele , suvesl merelt maale.
Rõhkkonnad parasvöötmes:

Tsüklon e. madalrõhkkond- sademeterohke, pilvine, suvel jahedam, talvel pehmem ilm.
Antitsüklon e. kõrgrõhkkond- kuiv, suvel palav , talvel väga külm.

3. Mere mõju kliimale

Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaal
Mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal

4. Pinnamood

Mõjutab õhumasside liikumist(mäestik/ tasandik )
Kõrgustike tuulepealsetel nõlvadel sademeid palju (tõusvad õhuvoolud)
Absoluutse kõrguse kasvades langeb temperatuur 1 km- 6kraadi.

b. Diagrammi analüüs
c. Kaardi tundmine
17.

Üldine õhuringlus. Temperatuuri ja sademete territoriaalsed erinevused
Üldine õhuringlus ehk globaalne õhuringlus on suuremõõtmelisteõhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral.Kõige rohkem saab Maa päikesekiirgust ekvaatori piirkonnas, kus on päike terve aasta jooksul väga kõrgelt ja kaks korda aastas on päikeseniidis.Kõige vähem saab Maa päikesekiirgust pooluste piirkonnas, kus vahelduvad umbes poolaasta kestvad polaarpäev ja polaaröö . Kuigi polaarpäeva jooksul paistab päike terve ööpäeva jooksul, päikese kiirte langemisnurk on väike ja päikesekiirguse suurim osa peegeldatakse tagasi. Polaaröö jooksul ei saa maapinnas päikesekiirgust üldse. Õhk muutub üha külmemaks ja raskemaks, langeb ning tekkivad kõrge õhurõhuga alad.Üldist õhuringlust muutuvad keerulisemaks tsüklonid ja antitsüklonid, orkaanid ja taifuunid, maismaa ja vee vahel tekkinud mussoonid ja muud kohalikud tuuled ( briisid , mäe- ja orutuuled jne). Tekivad ka väikesed õhukeerid – trombid ( vesipüks ja väiksem tornaado ).
Temperatuuri ja sademete territoriaalsed erinevused

Mida lähemale minna ekvaatorile seda soojemaks läheb ja päike on serniidis maapinnaga. Ilma on kuiv ja sademete vaene.
Lähisekvatoriaalses kliimas on kliima soe ja niiske
jne.

b. Laamtektoonika ülesanne
c. Kaardi tundmine
18.

Vee jaotumine Maal ja veeringe . Maailmamere tähtsus. Maailmamere roll kliima kujunemises.
Veeringe ehk vee ringkäik on maa vee järjepidev liikumine maapinnal, all ja üleval . Ringlemisel võib muutuda vee agregaatolekud . Veeringe on üks Maa üldisest aineringest. Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks onPäike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma. Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel moodustuvad pilved.
Vee jaotumine maal:

Maailmameri

Vaikne ookean

Lõunaookean

Atlandiookean

Ingia ookean

Artika ookean

Mered

Lahed

Väinad

Siseveed

Liustikud

Põhjavesi

Järved , jõed

Pinnavesi

Atmosfäärivesi

Tehisveekogud
Maailmamere tähtsus:
Maailmameri on hindamatu bioloogiliste , mineraalsete ja energeetiliste ressursside allikas, mida inimene kasutab söögiks ja mitmeks muuks otstarbeks. Kõige olulisemal kohal maailmamere ressurssidest on kalad , mida ei kasuta ainult inimesed, vaid millest tehakse ka kalajahu, mis on kasutusel loomasööda ning põlluväetisena. Otstarbeka majandamise korral taastuvad aga kalavarud suhteliseltlühikese aja jooksul, ning selleks tuleb reguleerida püüki ja vältida veekogude saastamist.
b. Suuremõõtkavaliselt kaardilt info lugemine Kaardi tundmine
c. Kaardi tundmine
KAARDIÕPETUS

Mered ja lahed: Läänemeri , Põhjameri, Barentsi meri, Vahemeri , Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Jaapani meri, Mehhiko laht, Guinea laht, Pärsia laht, Hudsoni laht;
Kanalid: Panama , Suessi, Kieli ;
Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche , Gibraltar, Bosporus , Dardanellid, Beringi , Magalhaesi;
Saared ja saarestikud: Suurbritannia , Iiri, Island ,Kreeta, Küpros , Sitsiilia, Sardiinia , Korsika, Gröönimaa , Kuuba, Madagaskar , Sri Lanka , Sumatra, Jaava , Kalimantan, Uus- Guinea, Jaapan, Uus- Meremaa ;
Poolsaared: Skandinaavia , Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan , Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori ;
Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid , Püreneed, Uural , Kaukasus, Himaalaja , Kordiljeerid, Apalatšid , Andid, Kaljumäestik , Suur Veelahkmeahelik, Atlas;
Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia;
Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa , Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik , Gangese madalik, Kaspia alamik , Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik , Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa , Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa;
Jõed: Rein, Doonau , Volga, Jangtse , Huanghe, Indus ,Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus , Kongo ;
Järved: Saimaa järvistu , Vänern, Laadoga , Kaspia, Araal , Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika;
Riigid: kõik Euroopa riigid ja pealinnad ;

Aasias: Türgi, Jaapan, Hiina, Venemaa, Mongoolia , India, Bangladesh , Indoneesia, Tai,
Pakistan , Afganistan, Iraan , Iraak, Saudi - Araabia, Iisrael;

Ameerikas: Kanada , USA, Mehhiko, Brasiilia, Argentina , Tšiili, Peruu , Boliivia;
c)Aafrikas: Egiptus, Liibüa , Alžeeria, Maroko , Sudaan, Tansaania , Kenya, Kongo DV, LAV. + Austraalia , Uus-Meremaa.

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 41 allalaadimist

A-Kitzbergi-nimelise Gümnaasiumi 10-klassi geograafia eksami piletite küsimused #1

A-Kitzbergi-nimelise Gümnaasiumi 10-klassi geograafia eksami piletite küsimused #2

A-Kitzbergi-nimelise Gümnaasiumi 10-klassi geograafia eksami piletite küsimused #3

A-Kitzbergi-nimelise Gümnaasiumi 10-klassi geograafia eksami piletite küsimused #4

A-Kitzbergi-nimelise Gümnaasiumi 10-klassi geograafia eksami piletite küsimused #5

A-Kitzbergi-nimelise Gümnaasiumi 10-klassi geograafia eksami piletite küsimused #6

A-Kitzbergi-nimelise Gümnaasiumi 10-klassi geograafia eksami piletite küsimused #7

A-Kitzbergi-nimelise Gümnaasiumi 10-klassi geograafia eksami piletite küsimused #8

A-Kitzbergi-nimelise Gümnaasiumi 10-klassi geograafia eksami piletite küsimused #9

A-Kitzbergi-nimelise Gümnaasiumi 10-klassi geograafia eksami piletite küsimused #10

A-Kitzbergi-nimelise Gümnaasiumi 10-klassi geograafia eksami piletite küsimused #11

A-Kitzbergi-nimelise Gümnaasiumi 10-klassi geograafia eksami piletite küsimused #12

A-Kitzbergi-nimelise Gümnaasiumi 10-klassi geograafia eksami piletite küsimused #13

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-06-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

41 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

259784 Õppematerjali autor

Tegu on 10 klassi suulise geograafia eksmaiga. Töö sisaldab küsimusi ja vastuseid.

Sarnased õppematerjalid

doc

Geograafia riigieksami materjal

NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida

Geograafia

pdf

Geograafia riigieksami konspekt 2010

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9

Geograafia

pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

Geograafia

doc

Geograafia: RAHVASTIK

Geograafia teaduse areng e. maateadus -kirjeldav geograafia (avastati uusi maid, valimistati väga palju kaarte) Kaart- maapinna vähendatud, mõõtkavaline ja leppemärkidega seletatud kujutis. -geograafia spetsialiseerumine (tekkisid geograafia erinevad harud) Geograafia: 1) Loodusgeograafia  Uurib looduses toimuvaid protsesse a) Geomorfoloogia (teadus mis uurib erinevaid pinnavorme) b) Klimatoloogia (tegeleb eri paikade kliima uurimisega) c) Imnoloogia (järveteadus) d) Maastikuteadus (uurib nende ehitust, teket ja seaduspärasusi) e) Petroloogia ( uurib kivimite ehitust, levikut, teket jne) 2) Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia

Geograafia

doc

Ühiskonna areng ja globaliseerumine

ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE a) Agraar-, industriaal- ja infoühiskonnale iseloomulikud jooned: b) Riikide arenguastet isel. näitajad: Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. Arengutaseme järgi eristatakse rikkaid, keskmisest rikkamaid ja keskmisest vaesemaid ja vaeseid riike. Riikide arengutaseme hindamisel kasutatakse ÜRO inimarengu indeksit, mis koosneb SKT, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. Riikide arengutaseme iseloomustamisel kasutatakse veel teisigi näitajaid: energia tarbimine ühe elaniku kohta, keskmine eluiga, sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajat jt. Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI – inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase

Ühiskonnageograafia

doc

Geograafia, rahvastik ja majandus

GEOGRAAFIA I kursus. Rahvastik ja majandus (35 tundi) GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID (2 tundi) Õppesisu: 1. Geograafia areng ja peamised uurimisvaldkonnad. 2. Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias Põhimõisted: inim- ja loodusgeograafia, kaugseire, GIS, Eesti põhikaart Inimgeograafia- geograafia haru, mis tegele ühiskonnaprotsesside ruumilise leviku uurimisega. Loodusgeograafia-geograafia haru, mis tegeleb loodusnähtuste ja loodusprotsesside uurimisega kaugseire-andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis GIS- geoinfosüsteem ehk kohateabesüsteem on kohateavet haldav infosüsteem Eesti põhikaart- Õpitulemused: Kursuse lõpetaja 1) on omandanud ettekujutuse geograafia arengust, teab geograafia seoseid teiste teadusharudega ning geograafia kohta tänapäeva teaduses;Geograafia on

Rahvastik ja majandus

doc

Riigieksami materjal

..........................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine................................................................................ 19 7.Rahvastik ja asustus........................................................................................................... 24 8.Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus.....................................................................29 9.Metsamajandus...........................

Geograafia

doc

Geograafia eksamimaterjalid

1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k

Geograafia

Rohkem sarnaseid