Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geograafia: RAHVASTIK (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid globaalseid probleeme?
  • Mis näitajatega iseloomustatakse sündmust?
  • Miks elavad naised praegu kõigis piirkondades meestest kauem?
  • Kuhu tekkisid esimesed linnad?
Geograafia teaduse areng e. maateadus
-kirjeldav geograafia (avastati uusi maid, valimistati väga palju kaarte)
Kaart- maapinna vähendatud, mõõtkavaline ja leppemärkidega seletatud kujutis.
-geograafia spetsialiseerumine (tekkisid geograafia erinevad harud)
Geograafia:
  • Loodusgeograafia
    • Uurib looduses toimuvaid protsesse

  • Geomorfoloogia (teadus mis uurib erinevaid pinnavorme)
  • Klimatoloogia (tegeleb eri paikade kliima uurimisega)
  • Imnoloogia (järveteadus)
  • Maastikuteadus (uurib nende ehitust, teket ja seaduspärasusi)
  • Petroloogia ( uurib kivimite ehitust, levikut, teket jne)
  • Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia
    • Uurib ühiskonnas toimuvat protsessi ja nende ruumilist levikut

  • Poliitiline geograafia (uurib poliitilise kaardi kujunemist)
  • Majandusgeograafia (majanduslike geosüsteemide, nende kujunemise ja toimimise iseärrasusi)
  • Rahvastikuteadus ( uurib rahvastikku selle suuruse ja arengu näitajaid)
  • Meditsiinigeograafia ( uurib rahvastiku tervist mõjutavaid looduslikke ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi)
    Valdkondade vahel on koostöö, mis kujundab süsteemse käsitluse.
    Kaasajal kasutatakse erinevate probleemide lahendamiseks teaduslikku uurimis meetodit:
  • Probleemi püstitamine
  • Hüpoteesi püstitamine
  • Info kogunemine, vaatlus , eksperiment
  • Tulemuste analüüs
  • Uus teoorija
    Erinevad vaatlusvahendid : mõõdulint, termomeeter , Kaugseire jne.
    I RAHVASTIK
    1. Maailma rahvastik ja selle muutumine
    Rahvaarvu kiire suurenemine on muutunud ülemaailmseks probleemiks, see võib kaasa tuua nälga ja vaesust , pikapeale saavad loodusvarad otsa ja tekib väga palju reostust, kuna inimesed tekitavad väga palju rämpsu.
    Rahvaarv hakkas suurenema siis, kui inimesed jäid paikseks.
    Aafrika ja aasia riikides on loomulik iive kõige kõrgem, sest just seal elab suurem ja demograafiliselt kõige muutuvam osa maailma rahvastikust.
    Loomulik iive on euroopa riikides negatiivne ( Itaalia, Venemaa, Ukraina , Saksamaa, Portugal )
    Loomulik iive= elussündide ja surmade vahe
    Rahvaarvu mõõdetakse rahvaloendusega. Rahvaarvu mõjutavad tegurid on: sündimus , sisseränne , suremus ja väljaränne .
    Sündimuse, suremuse ja rändenäitajate liitmine annab koguiibe ehk kogu inimeste arvu muutuse.
    Maailma rahvarohkemad riigid: USA, Jaapan, Hiina, India, Nigeeria , Brasiilia, Pakistan , Venemaa. ( arengumaad ?)
    Kiire rahvastiku kasv tekitab milliseid globaalseid probleeme? Keskkonna probleeme, kallis toit, nälg , vaesus .
    2.Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid
    Mis näitajatega iseloomustatakse sündmust?
    Sündimuse üldkordaja ehk sündide arvu tuhande elaniku kohta. Suurimad sündide näitajad on Aafrika riikides ( Mali , Nigeris) väikseimad on Hongkongis ja Saksamaal.
    Vanuskordajad, et iseloomustada seda, kui palju lapsi sünnib 100 teatud vanuse kohta aastas.
    Summaarne sündimuskordaja: keskmine elussündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul.
    Sündimust mõjutavad:
    • Viljakas eas naiste arv
    • Traditsioonid ja tavad ( millisest elueast hakatakse lapsi saama, sünnitusiga Euroopas 24-25)
    • Religioon ( paneb paika traditsioonid ja tavad)
    • Pere planeerimise võimalusolu ja kasutamine
    • Väärtushinnangud (mida lastes nähakse)
    • Majanduslikud võimalused
    • Naiste ja meeste positsioon ühiskonnas ( karjäär )

    Suremust mõjutavad:
    • Kaasaegses ühiskonnas- haigused ( südame,- veresoonkonna haigused-elutingimustest), õnnetused (liiklus-, töö-, kuritegevus)
    • Traditsioonilises ühiskonnas- toidu-, veepuudus (majanduslik olukord), nakkushaiguste levik, kodusõjad , usukonfliktid, terrorism

    Vaesus, arstiabi halb kättesaadavus ja ebatervislikud eluviisid .
    Suremuse üldkordaja ehk surmade arv tuhande elaniku kohta sõltub väga palju rahvastiku vanuskoosseisust ja sellepärast ei tohi suremuse üle otsustada ainult selle näitaja põhjal.
    Imikusuremus, näitab kui palju sureb lapsi 1 eluaastal 1000 lapse kohta. Suremus ei ole hea riigi arengutaset näitav tegur. Sündimus on ka oluline riigi arengutaseme näitaja. 1 näitaja ei määra riigi arengutaset.
    3. Demograafiline üleminek ehk siire
    -teooria, mis kirjeldab rahvastiku arengut läbi sündimuse ja suremuse muutuste.
    Muutuv rahvaarv ja rahvastiku vanuseline koosseis.
    Selle teooria kohaselt läbib iga ühiskonna rahvastik neli etappi:
    • Demograafiline plahvatus e. demograafilise ülemineku esimene etapp.

    -Algas Euroopas 18. sajandi lõpus.
    -Ühiskonna areng tõi kaasa elutingimuste, toitumise ja arstiabi paranemise.
    -Õpiti ravima ja ennetama paljusid haigusi.
    -Inimeste eluiga pikenes ja suremus vähenes, kuid sündimus jäi esialgu endiselt suureks.
    -Suure sündimuse ja väikese suremuse tõttu loomulik iive suurenes ja rahvastik kasvas kiiresti.
    • Rahvastiku vananemine e. demograafilise ülemineku teine etapp.

    -Sündimus vähenes
    -Loomulik iive vähenes
    -Rahvastiku kasv aeglustus
    -Sündimust mõjutavad mitmed kultuurilised ja majanduslikud tegurid.

    -Väike sündimus ja suremus
    -Rahvaarvu väga väikene suurenemine
    -Inimesed elavad vanemaks
    -Vanurite osakaal rahvastikus tõuseb 20-25%-ni, sellest tuleb suurem suremuse kordaja
    Millist demograafilist ülemineku etappi iseloomustab alljärgnev rahvastikupüramiid , põhjenda (2) ? joonis lk 37
    Rahvastiku vananemine?
    Miks elavad naised praegu kõigis piirkondades meestest kauem?
    Mehed elavad vabamalt nooruspõlves, liiguvad vähem, kolesterool tõuseb ja tekivad südame- ja veresoonkonna haigused, töötavad rohkem
    Millised demograafilise, sotsiaalseid, ja majanduslikke probleeme tekitab rahvastiku vananemine riigile?
    Riik peab rohkem pensione maksma, riik jääb vaesemaks. Vähem tööjõudu, riik saab vähem makse, rahvaarv väheneb.
    4. Ränne ehk migratsioon
    On  on püsiv elukoha vahetus.
    Rahvastiku liikuvus:
    • Ränne

    -Rahvusvaheline ränne (immigratsioon, emigratsioon , remigratsioon)
    - Riigisisene ränne

    -Igapäevane
    -Perioodiline (nt. 5 päeva Tallinnas, 2 päeva oma põhikohas)
    Lähismineviku peamised rändesuunad (õp. lk 40 joonis 2.16)
    Rändel on rida tõmbe ja tõuketegureid ning ka barjäärid (õp. lk 39, joonis 2.15)
    Rändesaldo võib olla negatiivne, positiivne või tasakaalus (rahvaarv ei muutu)
    Rändel on alati nii positiivne ja negatiivne mõju lähtepiirkonnale ja sihtpiirkonnale (õp. lk 39 joonis 2.15)
    Rände põhjused:
    • Vabatahtlik migratsioon

    -Rohkem raha (Eesti-Soome)
    -Usutakse, et mujal on parem elu ( Austraalia )
    -Välismaalasest abikaasa
    -Pagemine
    -Turvalisemasse keskkonda
    -Õppimine
    -Sotsiaalabide saamine (madalad maksud )
    -Tervislikum kliima
    - Sugulased välismaal juba ees
    -Majanduslikud põhjused

    -Looduskatastroofid ( maavärinad , Island )
    - Küüditamine (orjade vedu, Eesti-Venemaa)
    -Sõjaline konflikt
    -Usulised/poliitilised konfliktid
    - Näljahäda
    5. Rahvastikupoliitika
    On riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel.
    Rahvastikupoliitika tegemiseks kasutatakse erinevaid meetmeid:
    -lastetoetus
    -vanemapalk sündimuse suurendamine
    -lasteaia kohad
    Õpik lk 45-47 näited rahvaarvu piiramise kohta.
    6 Rahvastiku paiknemine ja asustus.
    Rahvastikutihedus näitab mitu inimest elab keskmiselt antud territooriumi ühe pindalaühiku kohta.
    Inimeste arv/pindala(km2)
    90% rahvastikust elab vaid 10% l ma territooriumist.
    70% rahvastikust elab kuni 200 km rannikust
    Lk 50 joonis 3.3
    Rahvastikutihedust kujutatakse kaartidel erinevatel viisidel (õp. lk 53-53)

    Rahvastiku paiknemist mõjutavad erinevad tegurid
    • Looduslikud tegurid
    • ühiskondlikud tegurid
    • ajaloolised
    • majanduslikud
    • sotsiaalsed
    • poliitilised

    7. Linnastumine ehk urbaniseerimine
    On linnade arvu ja suuruse kasv.
    Asula
    Maa-asula Linn
    -küla -linnastu e. aglomeratsioon (lähestikku kasvanud
    -alevik linnad)
    -hiidlinnastu e. megaloopolis
    Tunnused, mis eristavad linnalist asulat maaasulast:
    • rohkem töökohti
    • rohkem inimesi
    • meditsiin
    • ühistransport
    • kaubandusvõrk
    • kõrghooned

    Kuhu tekkisid esimesed linnad?

    Õp. lk 57 LINNASTUMINE
    4 riiki, kus linnastumine aste on üle 70%
    - Argentiina
    - Austraalia
    - Kanada
    - Venemaa
    Alla 40%

    Linnastumise arenguetapid: (õp lk 62-63)
  • Linnastumine-kasvab linnalise piirkonna rahvaarv, peamiselt sisserände mõjul
  • Eellinnastumine -rahvastik hakkab kasvama eellinnades
  • Vastulinnastumine-inimeste elama asumine kaugematesse maapiirkondadesse
  • Taaslinnastumine- linnakeskuste taas aktiivseks muutmine
    Arengumaad
    Kõrgelt arenenud maad
    Linnastumise algus
    18.saj lõpp ja 19.saj algus
    20.saj keskel
    Linnade võrk
    Hõre, üksikud linnad
    Suurlinne väga palju
    Linnarahvastiku osatähtsus
    40%
    Üle 70%
    Linnastumisega kaasnevad probleemid
    Transport, ülelinnastumine(linna tulnud in. ei leia tööd ega elukohta,nt tekivad shleemid indias
    Haljastus
    Mõlemal
    Keskkonnaprobleemid, prahiprobleemid
    Õpik lk 54-58!
    Segregatsioon - eraldi nt elavad teatud piirkonnas teatud rahvad eraldi.
  • Vasakule Paremale
    Geograafia-RAHVASTIK #1 Geograafia-RAHVASTIK #2 Geograafia-RAHVASTIK #3 Geograafia-RAHVASTIK #4 Geograafia-RAHVASTIK #5 Geograafia-RAHVASTIK #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kranaat1 Õppematerjali autor
    1.Maailma rahvastik ja selle muutumine
    2.Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid
    3. Demograafiline üleminek ehk siire
    4. Ränne ehk migratsioon
    5. Rahvastikupoliitika
    7. Linnastumine ehk urbaniseerumine
    6. Rahvastiku paiknemine ja asustus.
    8.Geograafia teaduse areng e. maateadus

    Sarnased õppematerjalid

    Rahvastik ja asustus kordamisküsimused
    4
    docx

    Rahvastik ja asustus kordamisküsimused

    KORDAMISKÜSIMUSED RAHVASTIK JA ASUSTUS 1. Milliseid probleeme toob kaasa rahvaarvu kasv? Kuidas mõõta rahvaarvu?  elualade vähenemine  koormus looduskeskkonnale  elatustaseme langus ja vaesus  sõalised konfliktid  kontrollimatu ränne  piirkonna arengu aeglustumine rahvaarvu mõõdetakse rahvaloendusega 2. Nimeta asustustihedust positiivselt ja negatiivselt mõjutavaid looduslikke tegureid (4), asustustihedust positiivselt ja negatiivselt mõjutavaid inimtegureid (4)  loodusvarad  taimkate  mullad  pinnamood  kliima  ajaloolised tegurid  poliitilised tegurid  sotsiaalsed tegurid  majanduslikud tegurid 3. Millest sõltub sündimus (4), milliste näitajatega iseloomustatakse sündimust sõltub:  vanuseline koosseis  meditsiini arengutase  majanduslikud tingimused  pere planeerimine näitajad:  sündimuse

    Demograafia
    Rahvastik
    4
    doc

    Rahvastik

    m.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade. Head kaubandus- ja suhtlemisvõimalused. Kaasajal: tihedamini asustatud alad on jäänud ajalooliselt samaks. Tihedaim asustus:

    Geograafia
    Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid
    56
    ppt

    Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid

     suremuse langus, mis on tänapäeval eriti kiire arengumaades  inimeste toitumistingimuste paranemine  tervishoiu ja arstiteaduse areng  rahvastiku kasvuga kaasneb ka linnaelanikkonna osatähtsuse suurenemine: 1900. aastal elas linnades 14% rahvastikust, 1991. aastal juba 45%  aastaks 2020 ennustatakse arengumaade linnarahvastiku kasvu kolmekordistumist 10 Rahvastiku paiknemine  Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt  Tähtsaim rahvastiku paiknemise tegur on soodsad kliimatingimused  Suurim rahvastiku tihedus on tasastel ranniku- ja jõeäärsetel aladel  Kui 1950.a moodustas arenenud riikide rahvastik 1/3 kogu maailma rahvastikust, siis praeguseks on see langenud ¼-le ja langeb veelgi. 11 RAHVASTIKU PAIKNEMINE 12 Rahvastiku tihedus riigiti seisuga2006.a

    Demograafia
    Maailma rahvastik
    3
    docx

    Maailma rahvastik

    1. Õppesisu Maailma rahvaarv *Üle 7 miljardi inimese, aastaks 2050 umbes 10 miljardit. Rahvastiku paiknemine *Looduslikud tegurid: pinnamood, kliima, taimestik, mullad, loodusvarad *Ühiskondlikud tegurid: ajaloolised, maanduslikud, sotsiaalsed, poliitilised. Loomuliku iibe kordaja- sünnid-surmad/rahvaarv x 1000 (ühik promill) Sündimuse üldkordaja- sünnid/rahvaarv x 1000 Suremuse üldkordaja- surmad/rahaarv x 1000 Sündimust mõjutavad tegurid: *viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitamisel *religioon *pereplaneerimine *väärtushinnangud *majanduslikud võimalused *naiste ja meeste võrdsus ühiskonnas Suremust mõjutavad tegurid: *vanus *halb arstiabi kättesaadavus *ebatervislikud eluviisid *haigused, nälg *vägivald, sõjad ja relvakonfliktid *õnnetused *puhta vee puudus Demograafiline üleminek: I

    Rahvastik ja majandus
    Demograafia uurimis- ja õppetöös
    6
    odt

    Demograafia uurimis- ja õppetöös

    Demograafia uurimis- ja õppetöös uurimisteemad: välisränne, siseränne, linnasisene geograafia ehk segregatsioon, eluasememuutused (tähtsamad uurimisprojektid: rahvastiku ruumiline mobiilsus ja linnaregioonide areng, rände ja lõimumise väljakutsed Eesti ühiskonnale) Demograafia koht geograafias- inimgeo alusaine, kuna pole inimühiskonda ilma inimesteta. Põhifookus on planeerimine: kuidas luua paremat (linna)keskkonda, kuidas arengu väljakutsetele vastu astuda. Demograafia sisu Rahvastikuteadusele pani aluse inglise kaupmees John Graunt(1620-1674), temalt on päris rahvastiku

    Geograafia
    Rahvastik - kordamine
    8
    docx

    Rahvastik - kordamine

    RAHVASTIKU KT KORDAMISKÜSIMUSED (õpikust lk.25-70) "Geograafia gümnaasiumile I osa" autor Ülle Liiber 1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti, suurema rahvaarvuga riigid maailmas. ~7 miljardit; Hiina (1.39 mld), India (1.25 mld), USA (0.32 mld), Indoneesia (0.25 mld), Brasiilia (0.2 mld), Pakistan (0.18 mld), Nigeeria (0.17 mld), Bangladesh (0.16 mld), Venemaa (0.14 mld) ja Jaapan (0.13 mld) 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid (sündimus, suremus, iive, migratsioonisaldo). (Sündimuse kasv,) suremuse langemine, migratsioonisaldo positiivne <-- iive kasvab 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet ‰-des, nende võimalikud suurused maailmas. Tuhande elaniku kohta Sündimus=sünnid : rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~30‰ Suremus=surmad: Rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~15‰ Iive=(sünnid-surmad) : rahvaarv*1000 ; arenenud maades 0

    Rahvastik ja majandus
    Rahvaarv
    3
    rtf

    Rahvaarv

    madalamaga ning inimeste keskm eluiga tõuseb.2. Rahvaarvu kasv maailmas ja erinevates regioonides. Rahvaarv hakkas märgatavalt kasvama siis, kui inimesed olid muutunud paikseks, hakanud põldu harima, koduloomi kasvatama. 1650. aastaks oli maailma rahvaarv suurenenud ligi 50 korda: 10 miljonilt 500 milj-le. Umbes 1800. a. paiku elas maailmas juba miljard inimest. Iga järgmine miljard on täitunud järjest lühema aja jooksul. Maailma rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Juba ammusest ajast on tihedamini asustatud ida-ja lõuna-aasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega jaava saar, samuti jaapani rannikualad. Lääne- euroopas kulgeb tihedama asustusega vöönd kagu-inglismaalt põhja-itaaliani. Ameerika ja austraalia maailmajagudes on tihedamini asustatud rannikualad ja mitmed saared. 3.Rahvastiku

    Geograafia
    Rahvastik ja asustus
    1
    doc

    Rahvastik ja asustus

    Rahvastik ja asustus maailma rahvaarv 6.872 miljardit inimest riigi rahvastikku saab iseloomustada: loomuliku iibe; sündimuse; suremuse; imikusuremuse; sisserände; väljarände ja rahvastiku tiheduse järgi. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina (1.33); India (1.17); USA (0.31); Indoneesia; Brasiilia... Rahvaarvu muutumise tegurid: sündimus, suremus, sisseränne, väljaränne. Loomulik iive= sündimus ­ suremus loomulik iive . 1000%o = loomuliku iibe üldkordaja rahvaarv sisseränne ­ väljaränne= rändesaldo rahvaarv = rahvastiku tihedus 1 km2 pindala rahvaarvu juurdekasv toimub arenguriikide arvelt sündimus- sünnijuhtude arv 1000 elaniku kohta suremus- surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta loomulik iive- teatud piirkonna (riigi,maakonna...) sünni ja surmajuhtude arvu vahe arenguriikides sündimust mõjutavad tegurid: *perepoliitika puudub *rasestumisvastaste vahendite mittekasutamine suremust mõjutavad tegurid: *halb arstiabi

    Geograafia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun