Geograafia, rahvastik ja majandus

laurahanna, laurahanna

Geograafia, rahvastik ja majandus (1)

Keskkool - Geograafia - Rahvastik ja majandus

1 Hindamata

GEOGRAAFIA I kursus . Rahvastik ja majandus (35 tundi)
GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID (2 tundi)
Õppesisu:

Geograafia areng ja peamised uurimisvaldkonnad.

Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias
Põhimõisted: inim- ja loodusgeograafia , kaugseire, GIS, Eesti põhikaart
Inimgeograafia - geograafia haru, mis tegele ühiskonnaprotsesside ruumilise leviku uurimisega.
Loodusgeograafia-geograafia haru, mis tegeleb loodusnähtuste ja loodusprotsesside uurimisega
kaugseire-andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis
GIS- geoinfosüsteem ehk kohateabesüsteem on kohateavet haldav infosüsteem
Eesti põhikaart-
Õpitulemused:
Kursuse lõpetaja
1) on omandanud ettekujutuse geograafia arengust, teab geograafia seoseid teiste teadusharudega ning geograafia kohta tänapäeva teaduses ;Geograafia on väga mitmekesine ja sisu muutub ajas pidevalt
Kui tekkisid vajadus täpsemalt teada mingist valdkonnast, hakkasid geograafid spetsialiseeruma .Geograafia harud: 1)Meteoroloogia 2) bioloogia 3)majandus 4)ajalugu 5)astronoomia 6) geoloogia
Tehakse pidevat koostööd teiste valdkondadega ja on toimunud lõimumine.
2) toob näiteid nüüdisaegsete uurimismeetodite kohta geograafias; teeb vaatlusi ja mõõdistamisi, korraldab küsitlusi ning kasutab andmebaase vajalike andmete kogumiseks; VAATLUS- jälgitakse protsessi ise sekkumata. Tänapäevase vaatluse juurde käib ka MÕÕTMINE-vaadeldu jälgimine ja kirja panemine kindlate reeglite järgi.peab saama omavahel võrrelda. Inimgeograafias tehakse KÜSITLUSI, et teada saada inimeste kohta. Toetutakse sotsioloogias ja psühholoogias väljatöötatud meetoditele. KATSE- kutsutakse mingi protsess esile, mida on vaja lähemalt uurida. Katse tegemisel kasutatakse ka MUDELit
3) kasutab teabeallikaid, sh kaarte, info leidmiseks, seoste analüüsiks ning üldistuste ja järelduste tegemiseks;
4) analüüsib teabeallikate, sh kaartide järgi etteantud piirkonna loodusolusid, rahvastikku, majandust ning inimtegevuse võimalikke tagajärgi.
RAHVASTIK (8 tundi)
Õppesisu:

Rahvastiku paiknemine ja tihedus, seda mõjutavad tegurid. Arengumaades on rahvaarvud suuremad, seda mõjutavad inimeste väärtushinnangud, usk

Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Demograafiline üleminek. Iga ühiskonna rahvastik läbib neli etappi : 1)TRADITSIOONILINE RAHVASTIKU TÜÜP- suur ja väga muutlik suremus , iseloomulik agraarühiskonnale. Sündimus samuti suur, kuid täiskasvanuks saab neist väga vähe. Keskmine eluiga lühike 30-40a. Vanureid rahvastikus vähe. 2)DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU I ETAPP-elutingimuste, toitumise, arstiabi paranemine. Eluiga pikenes ja suremus vähenes, sündimus endiselt suur, suurelapseline pere oli traditsioon. Rahvaarvu kiire suurenemine ja suremuse vähenemine on DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS. 3)DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU II ETAPP- sündimus väheneb, rahvastiku kasv aeglustub. Sündimust mõjutavad kultuurilised ja majanduslikud tegurid. Väikelaste suremus väheneb. 4)NÜÜDISAEGNE RAHVASTIKU TÜÜP-väike sündimus ja suremus. Rahvaarvu aeglane suurenemine või mõningane kahanemine. Pereplaneerimine reguleerib sündimust.

Rahvastiku struktuur ja selle mõju riigi arengule. Kui on palju inimesi, kes ei tee tööd ja ei maksa riigile makse(vanurid, lapsed, töötud) siis majanduslikult on riigil halb seis.

Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid. SÜNDIMUS SÕLTUB: viljakas eas naiste arvust, seksuaalkäitumise reeglid ühiskonnas, partneri leidmine, religioon , kooselu traditsioonid, väärtushinnangud
SUREMUS SÕLTUB: arenenud riikides südame- veresoonkonna haigused, vähk, hingamisteedehaigused, vägivald ja õnnetused. Arengumaades nakkushaigused, nälg, puhta vee puudus, sõjad.

Rahvastikupoliitika . Riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel.

Rände põhjused ning rännete liigitamine. Peamised rändevood maailmas. Rände tagajärjed. Vabatahtlik ränne ja sundränne, siseränne ja välisränne. Lääne-euroopa.

Pagulasprobleemid maailmas.
Põhimõisted: demograafia , demograafiline üleminek, traditsiooniline rahvastiku tüüp, nüüdisaegne rahvastiku tüüp, demograafiline plahvatus, rahvastiku vananemine , sündimus, suremus, loomulik iive, rahvastiku soolis -vanuseline koosseis, migratsioon , immigratsioon , emigratsioon , migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid, tööhõive struktuur, rahvastikupoliitika.
Rahvastiku vananemine- vanemaid inimesi on rohkem, kui nooremaid. Sündimus on väike.
migratsioon- inimeste alaline elukoha vahetus
Õpitulemused:
Kursuse lõpetaja
1) analüüsib temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete põhjal rahvastiku paiknemist ning tihedust maailmas, etteantud regioonis või riigis;
2) analüüsib demograafilise ülemineku teooriale toetudes rahvaarvu muutumist maailmas, etteantud regioonis või riigis ning seostab seda arengutasemega;
3) analüüsib rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi rahvastiku soolis-vanuselist struktuuri ning selle mõju majanduse arengule;
4) võrdleb sündimust ja suremust arenenud ja arengumaades ning selgitab erinevuste peamisi põhjusi;
5) toob näiteid rahvastikupoliitika ja selle vajalikkuse kohta;
6) teab rände liike ja rahvusvaheliste rännete peamisi suundi ning analüüsib etteantud piirkonna rännet, seostades seda peamiste tõmbe- ja tõuketeguritega;
7) analüüsib rändega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi lähte- ja sihtriigile ning mõjusid elukohariiki vahetanud inimesele;
8) analüüsib teabeallikate põhjal etteantud riigi rahvastikku (demograafilist situatsiooni), rahvastikuprotsesse ja nende mõju riigi majandusele;
9) väärtustab kultuurilist mitmekesisust, on salliv teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni suhtes.
ASUSTUS (9 tundi)
Õppesisu:

Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid eri aegadel .

Linnad ja maa-asulad arenenud ja arengumaades.

Linnastumise kulg maailmas.

Linnade sisestruktuur ning selle muutumine.

Linnastumisega kaasnevad probleemid arenenud ja arengumaades.

Linnakeskkond ja selle planeerimine .
Põhimõisted: linnastumine, eeslinnastumine , ülelinnastumine, slumm , linna
sisestruktuur
linnastumine- linnas elab rohkem inimesi, kui maal
eeslinnastumine- inimesed asuvad elama suurlinnade ümbrusesse
ülelinnastumine- linnad ülerahvastatud
slumm- on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa.( chinatown )
linna sisestruktuur- 1)ringlinn- ringjad linnaosad ümber keskuse 2) sektorlinn - linnaosad paiknevad sektoritena, mis järgivad linna peamisi transpordikoridore 3)mitme keskusega linn- kõik eri valdkonnad on üksteisest eraldatud.
Õpitulemused:
Kursuse lõpetaja
1) võrdleb linnu ning maa-asulaid arenenud ja arengumaades;
2) analüüsib linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades;
3) analüüsib etteantud info põhjal linna sisestruktuuri ning selle muutusi;
4) toob näiteid arenenud ja arengumaade suurlinnade planeerimise ning sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide kohta;
5) analüüsib kaardi ja muude teabeallikate põhjal etteantud riigi või piirkonna asustust;
6) analüüsib etteantud info põhjal linna sisestruktuuri ning selle muutusi;
MUUTUSED MAAILMAMAJANDUSES (6 tundi)
Õppesisu:

Muutused majanduse struktuuris ja hõives.

Tootmist mõjutavad tegurid ning muutused tootmise paigutuses.

Rahvusvahelised firmad. Autotööstus.

Tehnoloogilised uuendused

Kõrgtehnoloogia ja selle riskid tänapäeva maailmas
Põhimõisted: ettevõtlusklaster, ettevõtluskobar, mastaabiefekt, toote väärtusahel, kapital , võrgustikupõhine majandus, kõrgtehnoloogiline tootmine, teaduspark , rahvusvaheline firma, geograafiline tööjaotus, Fordism , toyotism
ettevõtlusklaster- ettevõtete kogum sarnastel tegevusaladel, koondunud ühte kokku.
mastaabiefekt- omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu ei muutu, kui tootmiskogus suureneb
toote väärtusahel- on tegevuste kogum teenuste või toodete valmistamisel
kapital-raha või realiseeritav väärtuste hulk, mida on võimalik investeerida.
võrgustikupõhine majandus-
kõrgtehnoloogiline tootmine-
teaduspark- asuvad ülikoolide juures, töötatakse välja innovaatilisi, kliinilisi vms asju
geograafiline tööjaotus- ettevõtluse spetsialiseerumine sõltuvast geograafilisest asukohast.
Fordism- tootmissüsteem, mis põhineb konveiermeetodil, madala hinnaga kaupade tootmisel.
toyotism- töö korraldus, kus töölised osalevad ka toote arenduses. Oluline on meeskonnatöö. Palju kasutatakse allhankeid kindlatelt partneritelt.
Õpitulemused:
Kursuse lõpetaja

analüüsib tootmise paigutusnihkeid tänapäeval kõrgtehnoloogilise tootmise näitel;

analüüsib tööstusettevõtte tootmiskorraldust ja paigutusnihkeid autotööstuse näitel;

toob näiteid tehnoloogia ja tootearenduse mõju kohta majanduse arengule;

teab ettevõtte paigutust mõjutavaid tegureid

oskab iseloomustada infoajastu globaalset tööjaotust

on omandanud ülevaate maailma poliitilisest kaardist , nimetab ja näitab kaardil kõik Euroopa riigid ja pealinnad ning maailma suuremad riigid – Aasias: Türgi, Jaapan, Hiina, Venemaa, Mongoolia, India, Bangladesh, Indoneesia , Tai, Pakistan , Afganistan, Iraan , Iraak, Saudi Araabia, Iisrael; Ameerikas: Kanada , USA, Mehhiko , Brasiilia, Argentina , Tšiili, Peruu , Boliivia; Aafrikas: Egiptus, Liibüa, Alžeeria, Maroko , Sudaan, Tansaania , Kenya, Kongo DV, LAV; lisaks Austraalia , Uus- Meremaa .
ÜHISKONNA ARENG JA ÜLEILMASTUMINE (6 TUNDI)
Õppesisu:

Riikide liigitamine arengutaseme ja maailmamajandusse antava panuse järgi. Arengutaseme mõõtmine. Eri arengutasemega riigid.

Rahvusvaheline kaubandus.

Turismi areng. Turismi roll riigi majanduses ja mõju keskkonnale.

Transpordi areng ja mõju maailmamajandusele.

Agraar -, tööstus- ja infoühiskonna rahvastik, majandus ning ruumiline korraldus.

Üleilmastumine ja maailmamajanduse areng.
Põhimõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja arenenud riik, üleilmastumine, SKT, inimarengu indeks.
skt- aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus
inimarengu indeks- riikide arengutaset iseloomustav indeks( rahvamajanduse kogutulu , haridus ja eluiga)
Õpitulemused:
Kursuse lõpetaja
1) teab arengutaseme näitajaid ning riikide rühmitamist nende alusel;
2) iseloomustab agraar-, industriaal- ja infoühiskonna rahvastikku, asustust, majandust ning selle ruumilist korraldust;
3) selgitab globaliseerumise eri aspekte , toob näiteid selle mõju kohta arenenud ja arengumaadele ;
4) võrdleb ja analüüsib teabeallikate põhjal riikide arengutaset ning riigisiseseid arenguerinevusi;
5) analüüsib etteantud teabeallikate järgi riigi turismimajandust, selle arengueeldusi, seoseid teiste majandusharudega, rolli maailmamajanduses ning mõju keskkonnale;
6) analüüsib teabeallikate järgi riigi transpordigeograafilist asendit ja transpordi osa riigi majanduses;
7) analüüsib maailmakaubanduse peamisi kaubavoogusid.

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 59 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

59 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

laurahanna laurahanna Õppematerjali autor

Geograafia rahvastik ja majandus sündimus suremus sisestruktuur rahvastikupoliitika uurimismeetodid linnaosad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Maailma rahvastik

Kontrolltöö ,,Maailma rahvastik" 10klassile Põhimõisted: demograafia - on teadusharu, mis uurib rahvastikku selle suuruse, koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid demograafiline üleminek - on rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga inimarengu indeks (HDI) suhtarv, mida ÜRO kasutab riikide võrdlemiseks. traditsiooniline rahvastiku tüüp - tavaline põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab suur sündimus ja suremus ning väike iive nüüdisaegne rahvastiku tüüp tänapäevane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustavad vähene sündimus ja suremus ning väike iive. demograafiline plahvatus rahvastikuprotsess, mil suremus väheneb, suur sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori, rahvastiku vananemine vanemaealiste inimeste osatähtsuse kasv rahvastikus, mistõttu suureneb rahvastiku keskmine vanus, sündimus sü

Geograafia

odt

Geograafia kirjalik arvestus

Geograafia kirjalik arvestus 1. GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID Mõisted: Inimgeograafia- ehk ühiskonnageograafia on geograafia haru haru, mis tegeleb ühiskonnaprotsesside ruumilise leviku uurimisega. Loodusgeograafia- ehk füüsiline geograafia on geograafia haru, mis tegeleb loodusnähtuste ja protsesside uurimisega. Kaugseire- andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Näiteks maapinna pildistamine lennukitelt või satelliitidelt. GIS- ehk geoinfosüsteem ehk kohateabesüsteem on kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel seostatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud nähtuste andmetabeleid. Eesti põhikaart- on Maa-ameti poolt koostatav Eestit kattev topograafiline kaart, mis

Rahvastik ja majandus

doc

Geograafia riigieksam 2006

riigid, Põhja riigid, Lõuna riigid) (võrrelda tuleb Põhja ja Lõuna riike, iseloomustada pead oskama üleminekuriike – naftamaad, uusindustriaalmaad,, Ida- Euroopa riigid)  Mille poolest erinevad Lõuna riigid Põhja riikidest? Selgita, miks on taolised erinevused tekkinud.  Miks arenesid Põhja- ja Lõuna-Ameerika erinevalt?  Miks on paljude Aafrika riikide majandus vähearenenud?  Kanada kuulub majanduslikult arenenud riikide hulka, Nigeeria aga arengumaade hulka. Analüüsi tegureid, mis on põhjustanud nende riikide erineva arengu.  Milliste näitajatega iseloomustatakse ja võrreldakse riikide arengutaset?  Milliseid riike iseloomustavad tabelis toodud andmed? Vali esitatud riikide hulgast sobivad ja märgi tabelisse. Šveits, Läti, Bangladesh

Geograafia

pdf

Eksam

1800 1850 1900 1950 2000 2050 Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja- Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) . 10. selgitab sündimuse ja suremuse erinevust arenenud ja arengumaades ning toob välja erinevuste peamised põhjused;

Geograafia

doc

RAHVASTIK JA ASUSTUS- kordamine

erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi; Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (demograafilise plahvatuse etapp- meditsiini kiire areng, kuid samas ka suur sündimus). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne (sündimus on väike ning rahvastik on vana, mistõttu on suremus suurem). Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (ka demograafilise plahvatuse etapp). 3

Ühiskond

doc

Rahvastik ja asustus

aastal. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. 43. võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsida muutuste põhjusi. MAAILMA RAHVASTIK REGIOONITI Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne

Geograafia

docx

RAHVASTIK JA MAJANDUS

iseloomulik ülelinnastumine, tekivad suured slummid. 4) Arenenud riikides kasvab linnarahvastik sisemigratsiooni ja immigratsiooni arvel. Arengumaades kasvab linnarahvastik kõrge sündimuse ja maalt linna kolivate inimeste arvel. 6. Nimeta ja kirjelda linnastumise etappe. Too näide iga etapi kohta ja põhjenda inimeste liikumissuundi selles etapis. VÄÄRTUSHINNAGUD + põhjused(kõige vanem)LINNASTUMINE- kasvab linnalise piirkonna rahvaarv peamiselt sisserände mõjul. EESLINNASTUMINE- rahvastik hakkab kasvama eeslinnades; Inimesed hakkasid üha enam kolima suurlinnade lähi-ümbrusesse. NT: Mustamäe, Lasnamäe (1980-ndad) VALGLINNASTUMINE- Rahvaarv linnakeskustes ja ka eeslinnades väheneb, kasvab aga linnalähedastel aladel; NT: Peetri küla, Tiskre) TAASLINNASTUMINE- Linnakeskused muutusid tänu renoveerimisele jälle atraktiivseteks ja hakkasid kasvama. Hakati renoveerima ka vanu tööstusrajoone ja töölislinnaosasid; NT: Kalamaja, Pelgulinn

Rahvastik ja majandus

rtf

Kaart, rahvastik

Suremus on surmade esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas. Iive- elussündide ja surmade vahe (kordaja loomikulik iive 1000 elaniku kohta,%%) 8. Demograafilise ülemineku teooriale toetudes rahvaarvu muutumise analüüs maailmas, etteantud regioonis või riigis ning seos arengutasemega. Demograafia on rahvastiku teadus. Demograafiline üleminek e. sündimus ja suremusnäitajate muutumine aja jooksul. Demograafilise ülemineku(siirde) teooria järgi läbib iga ühiskonna rahvastik neli etappi. traditsiooniline rahvastiku tüüp ülemineku esimene etapp ülemineku teine etapp nüüdisaegne rahvastiku tüüp Traditsiooniline rahvastiku tüüp Suur ja väga muutlik suremus. Sureb palju inimesi haiguste ja õnnetuste tagajärjel. Sündimus on samuti suur, 40-50 last tuhande inimese kohta. Peres palju lapsi, kellest suureks kasvavad pooled. Lühike eluiga ja vanureid rahvastikus vähe. Rahvastikus väga aeglane kasv

Rahvastik ja majandus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

Aina Vugt: Tead, sellist jama on igal pool internetis üleval ja sa küsid sellise asja eest veel mingit raha, minge arenege nüüd natukene. See ei ole õppematerjal, vain info kursuse kohta.

12:21 09-04-2015

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk