2954km , lõuna aasialased ,katoliiklased,2,1-3.0 rahvuslik iive , elutustase on madal , 2 veeringet , suur ja väike . ***külmad hoovused : Läänetuule hoovus , kanaari hoovus, Ida grööni hoovus Peruu hoovus , Läänetuule hoovus Labradori hoovus ***Soe hoovus : Golfi hoovus Põhja atlandi hoovus Lõuna/Põhja passaathoovused ekvatoriaalne vastuhoovus Ilma iseloomustavad tegurid -> pilvisus , sademete hulk , temperatuur , rõhkkonnad tuule suund tuule kiirus . kliima on pikaajaline ilmastiku nähtuste kooslus mis paneme kokku 30 Aasta jokosul. sudu = suits + udu
Atmosfääri tähtsus- õhuringlus ühtlustab maakera temperatuuri. 2. Nimeta õhu komponendid. Otstarve. Õhu komponendid- lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas. Otstarve- elusolendid(hingamine, toidust energia kätte saamine organismis), taimed ( fotosüntees ja hingamine taimedel) ning põlemine. 3. Kirjelda troposfääri koostist, seal toimuvaid protsesse. Troposfääri koostis- veeaur, pilved, tolm. Protsessid- tekivad pilved ja arenevad rõhkkonnad. 4. Kus asub enamus osoonist? Osooni roll. Mis on osooniaugud? Esinemine. *Enamus osoonist asub stratosfääris. *Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et see neelab päikeselt lähtuvalt lühilainelist ultraviolettkiirgust. Tõkestab UV-B kiirguse jõudmist maapinnale. *Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. *Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel. 5. Virmalised. Kus esinevad virmalised? Mis kutsub esile virmaliste tekke?
antarktiline ja arktiline (kuiv & külm, parasvöötme (mereline külm, mandriline soe) Peegeldumine/neeldumine: o Aluspinna albeedo näitab pinnalt tagasi peegelduva ja pinnale langeva kiirguse suhet o Maapinnale jõudnud valgus peegeldatakse atmosfääri tagasi, kui pole pilvi, mis seda takistaks. (ka veepinnad ntks sood on väga peegeldavad) Sellepärast on kõrbel öösiti 0 kraadi ntks Püsivad rõhkkonnad maailmas: Madalrõhkkond ulatuslik ala, kus õhurõhkkond on madalam kui seda ümbritsevates piirkondades o Tsüklon - kiiresti, ringi kujuliselt edasiliikuv madalrõhkkond o Tsükloni keskel on madalrõhkkond ning äärtes kõrgrõhkkond Kõrgrõhkkond ulatuslik ala, kus õhurõhkkond on kõrgem kui seda ümbritsevates piirkondades o Antitsüklon kiiresti, ringi kujuliselt edasiliikuv kõrgrõhkkond
annab. ( neeldub ) Negatiivne on vastupidi. Tervel maakeral on enamvähem neutraalne , tasakaalus. Tuul õhu liikumine, temperatuuris ja rõhust. Soojem õhk liigub külmemale kehale. Soe õhk on kergem, külm on raskem. Külm õhk ei liigu, sest rõhk on kõrge, sest osakesed on tihedalt. Mida kõrgemale läheme, seda madalam rõhkkond. Rõhkkond on madal - tõusvad õhuvoolud. Rõhkkond on kõrge langevad õhuvoolud. Rõhkkonnad liiguvad kõrgemalt rõhualalt madalrõhu alale tuul. ÕHUMASSID · arktiline · parasvöötme mereline · parasvöötme mandriline · troopiline mereline · troopiline kontinentaalne · ekvatoriaalne Kliimavöötmed Arktiline kliimavööde aasta läbi arktiline õhk külm, tuuline, kaks aastaaega (polaaröö ja polaarpäev) Need on külmakõrbed. Lähisarktiline kliimavööde- suvel on parasvöötme õhumassid, talvel on arktilised õhumassid. Tundra
voolab õhk keskme suunas ja hakkab tõusma. ANTITSÜKLON kõrgrõhkkond e. õhurõhu maksimum suur kõrge rõhuga õhukeeris, mille keskel on õhurõhk kõrgem kui äärtel ja alumistes kihtides liigub õhk keskelt äljaspoole, pöördudes põhjapoolkeral kellaosuti liikumise suunas, lõunapoolkeral aga vastupidi. kus õhk laskub aeglaselt allapoole ja alumistes kihtides voolab kõrgema rõhuga keskmest äärealade poole. Rõhkkonnad. 1) Madalrõhkkond ehk tsüklon. Pilves ilm. Enam sügisel ja talvel 2) Kõrgrõhkkond e antitsüklon. Selge ilm. Enam kevadel ja suvel. Teke: kujunevad õhurõhu erinevuste tulemusena frontidel ookeani kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta. Õhu liikumine (tuule suund) tsüklonis - üles, antitsüklonis - alla. Tsüklonid ja antitsüklonid liiguvad üksteise kannul mööda võrdlemisi kindlaid trajektoore.
soojendab maad. (päikese kõrgus/päikesekiirte langemisnurk, päeva pikkus, aluspinna värvus) 2. Üldine õhuringlus ehk valitsevate tuulte suund Madal- ja kõrgrõhualade paiknemisest kujundavad välja: a) Külmvöös- idatuuled b) Parasvöös- läänetuuled c) Palavvöös- kirdepassaadid, kagupassaadid Ookeani ja maismaa erinevast soojenemisest kujunevad välja: Mussoonid- tuuled, mille suund kujuneb välja sõltuvalt aastaajast(talvel puhuvad maalt merele, suvel merelt maale) Erinevad rõhkkonnad parasvöötmes: Tsüklon ehk madalrõhkkond-sademeterohke, pilvine, suvel jahedam, talvel pehmem ilm Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond-kuiv, suvel palav, talvel väga külm 3. Mere mõju kliimale: Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa. Mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal. Kaugus ookeanist: a) mereline kliima- pehme talv, jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem, sademeid rohkem
See sõltub päikese kõrgusest taevavõlvil (päikesekiirte langemisnurgast) -aluspinna värvusest 2. Valitsevate tuulte suund Madal-ja kõrgrõhualade paiknemist kujunevad maakeral välja: a) Külmvöös-idatuuled b) Parasvöös- läänetuuled c) Palavvöös- kirdepassaadis, kagupassaadid Ookeani ja maismaa soojenemist kujundavad: a) Mussoonid- tuuled, mille suund muutub sõltuvalt aastaajast, talvel puhuvad maalt merele, suvesl merelt maale. Rõhkkonnad parasvöötmes: Tsüklon e. madalrõhkkond- sademeterohke, pilvine, suvel jahedam, talvel pehmem ilm. Antitsüklon e. kõrgrõhkkond- kuiv, suvel palav, talvel väga külm. 3. Mere mõju kliimale Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaal Mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal 4. Pinnamood Mõjutab õhumasside liikumist(mäestik/tasandik) Kõrgustike tuulepealsetel nõlvadel sademeid palju (tõusvad õhuvoolud)
Tuule suunast sõltub, milliste omadustega õhumass valitseb. Madal- ja kõrgrõhualade paiknemisest kujunevad maakeral välja: külmvöötmes ida-kirdetuuled; ida-kagutuuled parasvöötmes läänetuuled palavvöötmes kirdepassaadid; kagupassaadid PASSAADID püsivalt ekvaatori suunas puhuvad tuuled MUSSOONID tuuled, millede suund muutub sõltuvalt aastaajast, talvel puhuvad maalt merele, suvel merelt maale Erinevad rõhkkonnad Tsüklon ehk madalrõhkkond sademeterohke, suvel jahedam, talvel pehmem Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond kuiv, suvel palav, talvel väga külm Tegurid: Kaugus ookeanist ja meredest. Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaal Mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal. o mereline kliima pehme talv jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem, sademeid rohkem
annaabi.ee 
