Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ilmakaardi" - 7 õppematerjali

Ilmakaardi uurimine
3
pdf

Ilmakaardi uurimine

Ilmakaardi uurimine Juhend ● Tee töölehest endale koopia ​File ja vali ‘tee koopia’​. ● Nimeta tööleht ümber. Sõna “koopia” asemel kasuta oma nime. ● Jaga tööleht õpetajaga (​[email protected]​)​ üleval paremas nurgas sinine ruut J​aga. http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/ 1. Koosta tabel, kus on ühes veerus toodud maakonna nimi ja teises temperatuur selles maakonnas. Selleks vali tegumirealt “Tabel” → “Sisesta tabel” ning vali vajalik veergude ja ridade arv. Seejärel sisesta tabeli veergude pealkirjad ning täida tabel. Maakondade nimede osas leiad abi lingilt ​Eesti maakonnad​. Harju maakond 14,5c Lääne maakond 16,8c Rapla maakond 17.2c Hiiumaa 12,5c Saaremaa 15,0c Pärnumaakond 17,7c Viljandimaakond ...

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
Pinnavormid mõisted definitsioonid kontolltööks
3
docx

Pinnavormid mõisted definitsioonid kontolltööks

Selleks kasutatakse numbreid ja tingmärke. Numbrid ja tingmärgid on rahvusvaheliselt kokku lepitud. Ilmakaarti nimetatakse veel meteoroloogiliseks ja sünoptiliseks kaardiks. Ilmakaardil kujutatakse kindla päeva või kellaaja ilma. Ilmakaartide põhjal tehakse ilmaennustusi. Kuna ilmaolud muutuvad, on vaja ka kaarte uuendada pidevalt. Tavalistel ilmkaartidel esitatakse üks või kaks ilmanäitajat korraga. Vanasti tehti ilmakaarte käsitsi, tänapäeval arvutitega. Esimene Tänapäevase ilmakaardi koostaja oli F.Galton. 12. Ilma prognoosimine. JUTUSTA 10 lausega. Esimesed katsed ilma ennustada ulatuvad tuhandete aastate taha. Teaduslikud ilmaprognoosid said võimalikuks seoses meteoroloogiliste mõõtmiste, ilmakaartide koostamise ja telegraafi võrgu arenguga. Ilmavaatluse võrk laienes 20.sajandil. Suuri andmehulki sai hakata töötlema aina võimsamate arvutitega. Tänapäeval on ilma prognoosimiseks arendatud välja kogu planeeti hõlmavad arvutimudelid. Need käsitlevad

Geograafia → Pinnavormid
9 allalaadimist
Atmosfäär
4
docx

Atmosfäär

Igal taimel on tema elutegevuseks soodsa kliimaga piirkonnad. Kliima muutumisega kaasneb mulla erosioon, kõrbestumine, põuad ja üleujutused, mis muuhulgas langetab põllumajanduse saagikust, millel on omakorda negatiivsed sotsiaalmajanduslikud tagajärjed. Kliimamuutuse tõttu muutuvad osade taimede kasvupiirkonnad. Kõrgemad temperatuurid, muutuvad sademete mustrid ning sagedasemad ekstreemsed ilmastikuolud mõjutavad negatiivselt ka ülemaailmset toidujulgeolekut. 6) iseloomusta ilmakaardi järgi ilma etteantud kohas, tea ilmaprognoosimise nüüdisaegseid võimalusi; Tänapäeval on ilma prognoosimiseks arendatud välja kogu planeeti hõlmavad arvutimudelid, mis käsitlevad atmosfääri, litosfääri, biosfääri ja hüdrosfääri seotud süsteemina. Need keerukad mudelid ei ole midagi muud kui arvutuseeskirjad Maa sfääride nende seoste kohta, mis mõjutavad atmosfääri seisundit. 7) too näiteid inimtegevuse mõju kohta atmosfääri koostisele

Varia → Kategoriseerimata
3 allalaadimist
LOODUSÕPETUS 5-Klass
6
docx

LOODUSÕPETUS 5. Klass

2. Temperatuuri mõõtmine, pilvisuse ja tuule suuna määramine ning tuule kiiruse hindamine. 3. Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe http://www.emhi.ee ilmakaartide järgi. Õpitulemused Õpilane: väärtustab säästlikku eluviisi; toimib keskkonda hoidvalt ning väldib enda ja teiste tervise kahjustamist; mõõdab õues õhutemperatuuri, hindab pilvisust ja tuule kiirust ning määrab pilvetüüpe ja tuule suunda; võrdleb ilmakaardi järgi ilma (temperatuur, tuule suund, kiirus, pilvisus ja sademed) Eesti erinevates osades; iseloomustab graafiku põhjal kuu keskmisi temperatuure ja sademete hulka ning tuuleroosi abil valdavaid tuuli Eestis; kirjeldab pildi või skeemi järgi veeringet; iseloomustab õhku kui elukeskkonda ning kirjeldab elutingimuste erinevusi vees ja õhus; selgitab hapniku rolli põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel ning hapniku tähtsust organismidele;

Loodus → Loodusõpetus
109 allalaadimist
Geograafia II kursus-Maa kui süsteem
30
docx

Geograafia II kursus "Maa kui süsteem"

on inimtegevuse tõttu CO2 hulk suurenenud. Kuigi see efekt on vajalik, et elu saaks maal püsida. Aastaaegade teke Kuna maa pöörlemistelg on kaldu (23,5 kraadi), saavad põhja- ja lõunapoolkera aasta jooksul erineval hulgal kiirgusenergiat. See kutsubki esile aastaaegade tekkimise. Kevadest sügiseni on keeratud Maa põhjapoolkera rohkem päikese poole, saab kiirgust rohkem. Tekib kaa pooluste ümbruses polaaröö ja polaarpäev. Ekvaator saab enamvähem võrdse koguse kiirgust. ILMAKAARDI ISELOOMUSTAMINE KLIIMADIAGRAMMI KIRJELDAMINE Kliima kujunemine Kindlad tegurid: Maa kaugus Päikesest, maa kuju ja mass, pöörlemistelje kaldenurk, Maa asend Päikesesüsteemis. Mingi koha kliimat kujundavad kliimategurid: 1. Päikesekiirgus – mida suurem nurk, seda soojem, mida suurem hulk, seda soojem 2. Aluspinna iseloom – mida krobelisem ja tumedam, seda paremini neelab päikesekiirgust. 3. Õhuringlus – madal või kõrgrõhkkond vms Üldine õhuringlus

Geograafia → Geograafia
27 allalaadimist
Veestik ja Euroopa kliima
7
pdf

Veestik ja Euroopa kliima

LÄÄNETUULED - Parasvöötme püsivad tuuled, mis puhuvad edelast, läänest ja loodest. TSÜKLON - Mõnesaja kuni mitme tuhande km länimõõduga õhukeeris, mille keskosas on õhurõhk madalam kui servades. ANTITSÜKLON - Mõnesaja kuni mitme tuhande km läbimõõduga õhu keeris, mille keskosas on õhurõhk kõrgem kui servadel. KÜLM FONT - Pealetungiva külma õhumassi kokkupuutejoon sooja õhumassiga. SOE FONT - Pealetungiva sooja õhumassi kokkupuutejoon külma õhumassiga. ISOTERM - Ilmakaardi joon, mis ühendab sama temperatuuriga punkte. RIIMVESI - Vähesoolane vesi, mis on tekkinud mageda jõevee ja soolase ookeanivee segunemisel. SKÄÄRRANNIK - Kulutusrannik, kus esineb palju väikeseid kristalsetest aluskorra kivimitest koosnevaid kaljusaari. VALGLA - Maa-ala, millelt mingi veekogu või selle osa saab oma vee VEELAHE - Kõrvuti paiknevaid valglaid eraldav looduslik piirjoon. PÕHJAVESI - Maasisene vaba vesi, mis täidab kivimite ja setete poore, lõhesid ja muid tühimikke.

Geograafia → Geograafia
61 allalaadimist
A-Kitzbergi-nimelise Gümnaasiumi 10-klassi geograafia eksami piletite küsimused
26
doc

A. Kitzbergi-nimelise Gümnaasiumi 10. klassi geograafia eksami piletite küsimused

kahaneva rahvastiku pärast. Üks rahvaarvu muutumis iseloomustav näitaja on loomulik iive- elussündide ja surmade vahe. Kõige usaldusväärsem rahvaarvu mõõtmiseks on rahvaloedus. Rahvaloedusi korraldatakse iga kümne aasta tagant kui aasta lõppeb nulli või viiega. Loendusi korraldavad riikide statistikaametid, mis koguvad rahvastikuandmeid ka loendustevahelisel ajal levitavad rahvastiku kohta informatsiooni. b. Kirjelda ja analüüsi ilmakaardi põhjal Euroopa ilma. c. Kaardi tundmine 3. a. Demograafiline üleminek. Demograafilise ülemineku etapid Demograafiline üleminek algab suremuse pöördumatu vähenemisega, millele mõne aja pärast järgneb ka sündimuse vähenemine. Need muutused toimuvad enamasti koos ühiskonna arengugaja selle mõjuga. Näiteks on demograafilise ülemineku aegse rahvastiku kasvuga seotud linnastumine. Demograafilise arengu etapid:  Traditsiooniline rahvastuku tüüp

Geograafia → Geograafia
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun