METSSIGA ÜLDISELT METSSEAST Metssiga (Sus scrofa) kuulub sigade suguluskonda. Rahvapäraselt kutsutakse teda kutu-ks. Arvatakse, et kodusiga on aretatud u 7000 a tagasi eKr metsseast. VÄLIMUS Metssea keha katab kare karvkate. Karvavärvus on tumehall või pruun. Metssea kere on jässakas ja jalad pikad. Metssea pikkus on 90- 120 cm vahel. Turja kõrgus jääb 55- 110 cm vahele. Saba on 15-40 cm pikk. Elab umbes 10 aasta vanuseks. Metssiga ei ole ohustatud liik. Video metssigadest https://www.youtube.com/watch?v=F 7LWgxp500U POJAD Metsea poegadel on: Valged triibud Triipudega karv on vahetunud 2. eluaastaks SIGIMINE Jooksuaeg algab novembris ja lõppeb
Eluea pikkust mõjutavad oluliselt haigused. Osa haigusi on seotud isendi vananemisega, osa aga mitte. 75. Millised on peamised teooriad, millega seostatakse organismi vananemist? (1) DNA replikatsioonivigade teooria; (2) DNA ahelatevaheliste põikõmbluste moodustumise teooria; (3) vabade radikaalide teooria; (4) ajutalitluse häirumise teooria; (5) immuunmehhanismide vananemise teooria (autoimmuunsuse teke). 76. Mis ainega on seotud imetajate karvavärvus, millest see tekib ja millised on selle aine vormid organismis? Loomade karvavärvus on tingitud põhiliselt ühe pigmendi – melaniini, omadustest. Melaniin moodustub aminohappest türosiin, mis läbib pika rea biokeemilisi reaktsioone, mis kõik mõjutavad karva värvust. eumelaniin – must või pruun pigment, feomelaniin – kollane või punane pigment 77. Milliste rakkude ja milliste rakustruktuuridega on seotud pigmentatsiooni teke?
25%; vererühmaga lapse sündimise tõenäosus on 3/16 ehk 18,75%; vererühmaga lapse sündimise tõenäosus on 3/16 ehk 18,75%; vererühmaga lapse sündimise tõenäosus on 1/16 ehk 6,25%. 4. Musta käharakarvalise ja musta siledakarvalise merisea ristamisel saadi pesakonnas valge käharakarvaline ja must siledakarvaline järglane. Milliseid poegi võib nendel vanematel veel olla? Millise tõenäosusega sünnib järgmises pesakonnas valge siledakarvaline poeg? Merisigadel domineerib must karvavärvus valge üle ja käharakarvalisus siledakarvalisuse üle. MUST A P: Aa Bb Aa bb VALGE a KÄHAR B gameedid AB Ab aB ab Ab Ab ab ab SILE b AB Ab aB ab 6/16 - must kähar Ab AABb AAbb AaBb Aabb 6/16 - must sile Ab AABb AAbb AaBb Aabb 2/16 - valge kähar
täpselt ühesugust inimest. Selle mitmekesisuse põhjuseks on suur geneetiline mitmekesisus, mis kantakse põlvest põlve edasi pärilikkusega, ja väga mitmekesine keskkond, mis mõjutab meid sünnist surmani. On unikaalseid, s.t. indiviiditi kordumatuid tunnuseid. Näiteks sõrmeotste papillaarkurdude mustrid ( nn. Sõrmejäljed), mis erinevad mõningal määral isegi ühemunakaksikutel. 1. Värvus Valdaval enamikul imetajaliikidest on isendite naha-ja karvavärvus üsnagi ühesugune. Inviidide ja populatsioonide iseloomustamisel on olulisteks tunnusteks naha-, juukse- ja silmavärvus. Nende struktuuride värvuse määrab pigmendi melaniini olemasolu, kontsentratsiooni ja tüüp. Melaniine jaguneb kahte põhitüüpi- eumelaniin ja feomelaniin. Eumelaniin jagune kahte värvi- must ja pruun. Feomelaniinid on kas punased või kollased. 1.1 Nahavärvus Inimese nahavärvus varieerub peaaegu täiesti valgest üle roosaka, kollaka, punaka, helepruuni ja
võimalda pidevalt toimuvat ensümaatilist DNA reparatsiooni vabade radikaalide teooria – kahjulikud vabad radikaalid tekivad vananevates rakkudes. ajutalitluse häirumise teooria – ainevahetus häirub hüpotalamuse ja hüpofüüsi tõttu immuunmehhanismide vananemise teooria (autoimmuunsuse teke) – vananevad lümfotsüüdid ründavad kehaomaseid biopolümeere. Vähi ja autoimmuunhaiguste teke. 76. Mis ainega on seotud imetajate karvavärvus, millest see tekib ja millised on selle aine vormid organismis? Loomade karvavärvust määrab pigment melaniin, täpsemalt melaniinigraanulite olemasolu karvas ja nende sisaldis. Melaniin tekib türosiinist (aminohape). Melaniin osaleb lisaks rakkude ainevahetuses, nägemisretseptorites toimuvates protsessides, kaitseb rakke ekstreemsetes tingimustes (kiirgus). Eristatakse melaniinil 2 vormi: eumelaniin – tume karvavärvus
-kitsas piires- silma vikerkesta värv, juuksekarvade läbimõõt, hammaste arv, rinnapiima rasvasus. -muutumatu- silmapõhja muster, sõrmejäljed, vererühm. 23. Taimedel- 1) jõgi-kõõlusleht- erilehisus- a) veesisesed lehed- pikad, kitsad b) ujulehed- neerjad c) õhus olevad lehed Loomadel- Toitumise mõju sama liigi eri isenditele- D hulgast sõltub luustiku kujunemine b) Himaalaja küüliku karvavärvus- üle 30 kraadi- üleni valge, alla 0 üleni tume. Inimestel- erütrotsüüdid- 1) kõrgmäestikusse elama minek 2) vereülekanne 3) alpimajake 4) erütropoetiin (EPO) 5) rasestumine paar kuud enne võistluseid 6) geneetiliselt muudetud. 24. head: - Inimene on läbiuurituim liik maailmas - On olemas kirjalikud andmed paljude põlvkondade pärilikkus- ja sugulussidemete kohta.
Ehk negatiivne valik liigub tunnuse kaotamise suunas. • Positiivne valik on jõud mis juhib kasulike tunnuste leviku suurenemist. Positiivne valik viib uue tunnuse tekkeni, uue mutatsiooni kinnistumisele populatsioonis. • • Geenitriiv; positiivse valiku ja geenitriivi eristamine • Geenitriiv on geeni alleelisageduste muutus väikese ristuva populatsiooni põlvkondades juhuslike kõrvalekallete tõttu. • Geenitriivi näide: b on valge karvavärvus jänestel, B on pruun karvavärvus. Geenitriivi tagajärjel b-alleel kaob ning B-alleel triivib ainsa populatsiooni alleeli positsiooni suunas. Esimeses generatsioonis esinevad alleelid võrdsete sagedustega. Ainult pooled isenditest paarituvad ning teises generatsioonis on B alleelisagedus palju suurem kui b alleelisagedus. Teises generatsioonis paarduvad juhuslikult just need isendid kes on homosügootse dominantse genotüübiga ning pruunikarvavärvusega
väljaheited kohe uuesti sisse ja alles teisel mao ja soolte läbimisel tekivad kõvad pabulad · valgejänese pabulad on suured ja neid on hunnikus palju vähem kui halljänesel REBANE Vulpes vulpes (L.) · tüvepikkus on 50...90 cm, sabapikkus 40...60 cm · 4...10 kg · karvavärvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall · tavaline nii mandril kui ka saartel ja väikestel laidudel · loendatud on 6000 isendit · eelistatum elupaik on kultuurmaastik väikeste metsatukkadega · elutseb ka metsades, soodes ja rabades · suuri metsamassiive väldib · põhiliselt üksikeluviisiga · uruga on seotud vaid pesakonnaperioodil · toitub väikese ja keskmise suurusega
Melaniin on must pigment, mis annab juustele blondi, pruuni või musta värvuse ja mille hulk nahas määrab ära naha värvuse. Phaeomelanin on punane pigment mille tulemuseks on punased karvad. Individuaalidel, kellel on nahas ja juustes phaeomelaniini, on väiksem võime päevituda. Paljudel imetajatel kontrollitakse melaniini ja phaeomelaniini suhet melanotsüüte stimuleeriva hormooni (MSH) abiga, mis seostub selle retseptori MC1Rga. Punane karvavärvus kariloomadel ja rebastel on korreleerunud muutustega MSH retseptoris. On leitud, et briti ja iiri inimpopulatsioonides rohkem kui 2/3 individuaalidest, kellel on punased juuksed ja vähenenud võimega päevituda, omavad vähemalt ühte varianti MSH retseptoritest. ALLIKAD Gilbert, Scott F. Chapter 9: The Emergence of the Ectoderm: Central Nervous System and Epidermis. [WWW] http://9e.devbio.com/chapter.php?ch=9 (04.04.2011)
maasika ja valge maasika siis saame roosa maasika) · Kodominatsus-mõlemad on dominantsed(ehk valged hiired ja mustad hiired siis saame valgemustakirjud hiired) · P-vanemad, F1- esimene põlvkond F2teine põlvkond Musta hiirt riststakse valgete hiirtega, värvus pärandub kodomiantselt. Milliseid hiiri on oodata teises põlvkonnas, kui esimese põlvkonna hiiri ristatakse valgete hiirtega. Halli karvalist rott ristati must karvalisega. Mõlema roti karvavärvus on määratud homosügootsete geenidega. VEREGRUPID · AB- Ia Ib · A-Ia Ia, Ia ia · B- Ib Ib, Ib ib · 0- ii Ema on AB veregrupiga, isa on 0 veregrupiga. Millise veregrupiga sünnivad lapsed ? i/e Ib Ia I IB i Ia i I Ib i Ia i Ema on A grupiga heterosügoot, isa on B veregurpiga heterosügoot
· Pöördumatud püsivad kogu elu nt rahhiidist tingitud luude deformatsioon (X ja O jalad), jäseme kaotus, amputatsioon, operatsioonide armid Taimede, loomade ja inimese modifikatsioonid. Taimed: jõgikõõlusleht, mida iseloomustab erilehisus ehk heterofüllia ühel taimel eri keskkondades on väga erinevad lehed. Vee sees lineaarsed lehed, vee pinnal neerjad ujulehed ja õhkkeskkonnas odajad lehed. Loomad: nt himaalaja küülik, kelle karvavärvus sõltub väliskeskkonna temperatuurist. Alla 0 kraadi on kogu küülik tume, üle 30 kraadi on kogu küülik hele. 15 kraadi juures värvuvad väljaulatuvad kehaosad (käpad) Inimesel: erütrotsüütide hulga suurenemine sõltuvalt hapniku vähesusest. Nt aklimatiseerumine kõrgmäestikus. (kiire hingamine, erütrotsüütide arvu suurenemine, mida kõrgemal, seda rohkem seda tuleb) tekib umbes nädala jooksul. Inimese geneetika. Uurib: 1
Taimedel tunnuste muutus: 1. geneetilised identsed taimed eritingimustes: a) viljakates 1. jõgikõõlusleht. erilehisus ühel taimel eri kasvukeskkondades erinevad lehed. Veekeskkonnas lintjad lehed, õhulõhed puuduvad. veepinnal ujulehed (neerjad) õhulõhed on, aga ainult peal. Õhkkeskkonnas nooljad lehed, õhulõhed on lehe all b) väheviljakates Tunnuste muutus loomadel: 1. Himaalaja küülik. Eripära: kehaosade karvavärvus sõltub temperatuurist. 1. Temp üle 30 kraadi > küülik valge, sest blokeerub melaniini süntees läbi vaheastme sünteesitakse vaheühend, mis blokeerib melaniini sünteesi. 2. Temp ~15 kraadi -> tumenevad kerest väljaulatuvad piirkonnad (jalad, kõrvad, nina, saba), sest väljaulatuvatel kehaosadel on temp. madalam ja vaheühendit ei ole, mis blokeeriks melaniini sünteesi. 3. Temp ~0 kraadi -> tumeneb üle kogu keha 2
muutumist. Iga organism (loom) vajab oma arenguks kindlaid tingimusi (kindel t°, sööt jne). Kui neid ei ole või kui organism ei saa endale vajalikku õigel ajal ja õiges vahekorras, tekivad arengus muutused. Muutused võivad olla isegi pöördumatud. Organismi kõik tunnused ei reageeri keskkonnatingimustele ühtviisi. Organismi mõõtmed, kaal, toodang muutuvad sagedamini kui näiteks tema morfoloogilised omadused (tunnused) - karvavärvus, karva pikkus, lokkis - sile karv jne. Kasvavat (arenevat) organismi saab keskkonnatingimustega mõjutada ning üht või teist tunnust soovitud suunas juhtida. Põllumajandusloomadel võib kohata (pikaajalisi) modifikatsioone, mis võivad esineda mitmes põlvkonnas. Näiteks: kui looma (vasika) ema oli üles kasvanud väga kehvades söötmis-pidamistingimustes ning loom (vasikas) oli sellepärast tugevasti alaarenenud, siis ka selle looma enda järglane võib kanda mõningaid alaarenemise
domineeri teise üle heterosügoodis). Nt vererakud toodavad 2 erinevat produkti – N ja M antigeen. Alleeli M suhtes homosügoodid toodavad ainult M antigeeni, alleeli N suhtes homosügoodid ainult N antigeeni. Heterosügootides üks alleel teist maha ei suru, vaid avalduvad mõlemad ning seetõttu on verest testitavad nii M kui ka N antigeen. Mitmealleelsus – ühel geenil on mitu alleeli, nt küülikute karvavärvus või inimeste veregrupid. 9. Mutatsioonide toime organismile. Testertüved mutatsioonide alleelsuse testimiseks. Nähtavad mutatsioonid – muudavad morfoloogilisi tunnuseid, nt seemnete värvus ja kuju. Steriilsed mutatsioonid – takistavad organismi reproduktsioonivõimet. Mõned steriilsed mutatsioonid mõjutavad mõlemat sugupoolt, mõned on aga spetsiifilised kindlale soole. Toime soojätkamisele võib
erinev mõju fenotüübile. Semidominantsus Üks alleel on küll dominantne, kuid heterosügootses olekus avaldub nõrgemini. Roosad lõvilõuad on punase ja valge ristand. Kodominantsus Heterosügootses olekus ei suru kumbki alleel teist alla, esineb mõlema mõju. Inimese vererakud võivad toota nii M antigeeni või N antigeeni või heterosügoodi puhul mõlemat. Mitmealleelsus Ühte tunnust määrab üle 2 alleeli, mis on mingis järjestuses üksteise suhtes ka dominantsed. Jäneste karvavärvus: c albiino, ch himaalaja, cch chinchilla ja c+ metsik. 9. Mutatsioonide toime organismile. Testertüved mutatsioonide alleelsuse testimiseks. Nähtavad mutatsioonid muudavad mõd morfoloogilist tunnust (nt seemnete värvus, tekstuur) Steriliseerivad mutatsioonid mutsatsiooniga isend on paljunemisvõimetu. Letaalsed mutatsioonid surmavad, tavaliselt juba looteeas. Testertüvedega ristamist kasutatakse retsessiivsete mutatsioonide uurimiseks, selgitamaks välja, kas mutantne
küülikud on valged mustade kõrvade, käppade ja ninaotsaga, c ch cch küülikud on valgete karvadega, millel on mustad otsad ja c+ c+ küülikud on tumedakarvalised. Kuna enamus looduslikus populatsioonis elavaid küülikuid on tumedakarvalised, siis kutsutakse c+ alleeli metsiktüüpi alleeliks. + märk on geneetikutel metsiktüübi tähiseks. Geenid nimetatakse sageli mutantse alleeli järgi ja enamasti just selle alleeli järgi, mille efekt on kõige markantsem (antud juhul valge karvavärvus). Mitmealleelsusega on seotud ka inimese AB0 vererühmade süsteem. Geenil, mis produtseerib kas A või B antigeeni, on 3 alleelset vormi: IA, IB ja I0. IA kodeerib A antigeeni, IB kodeerib B antigeeni ja I 0 alleel ei määra midagi. 6 võimalikule genotüübile vastavad 4 fenotüüpi: A veregrupile (I AIA või IAI0), B veregrupile (IBIB või IBI0), AB veregrupile (IAIB) ja 0 veregrupile (I0I0). Alleelid IA ja IB on kodominantsed, kuid I 0 on mõlema suhtes retsessivne
küülikud on valgete karvadega, millel on mustad otsad ja c+ c+ küülikud on tumedakarvalised. Kuna enamus looduslikus populatsioonis elavaid küülikuid on tumedakarvalised, siis kutsutakse c+ alleeli metsiktüüpi alleeliks. + märk on geneetikutel metsiktüübi tähiseks. Geene nimetatakse sageli mutantse alleeli järgi ja enamasti just selle alleeli järgi, mille efekt on kõige markantsem (antud juhul valge karvavärvus). Mitmealleelsusega on seotud ka inimese AB0 vererühmade süsteem. Geenil, mis produtseerib kas A või B antigeeni, on 3 alleelset vormi: IA, IB ja I0. IA kodeerib A antigeeni, IB kodeerib B antigeeni ja I0 alleel ei määra midagi. 6 võimalikule genotüübile vastavad 4 fenotüüpi: A veregrupile (IAIA või IAI0), B veregrupile (IBIB või IBI0), AB veregrupile (IAIB) ja 0 veregrupile (I0I0). Alleelid IA ja IB on kodominantsed, kuid I0 on mõlema suhtes retsessivne
küülikud on valgete karvadega, millel on mustad otsad ja c+ c+ küülikud on tumedakarvalised. Kuna enamus looduslikus populatsioonis elavaid küülikuid on tumedakarvalised, siis kutsutakse c+ alleeli metsiktüüpi alleeliks. + märk on geneetikutel metsiktüübi tähiseks. Geene nimetatakse sageli mutantse alleeli järgi ja enamasti just selle alleeli järgi, mille efekt on kõige markantsem (antud juhul valge karvavärvus). Mitmealleelsusega on seotud ka inimese AB0 vererühmade süsteem. Geenil, mis produtseerib kas A või B antigeeni, on 3 alleelset vormi: IA, IB ja I0. IA kodeerib A antigeeni, IB kodeerib B antigeeni ja I0 alleel ei määra midagi. 6 võimalikule genotüübile vastavad 4 fenotüüpi: A veregrupile (IAIA või IAI0), B veregrupile (IBIB või IBI0), AB veregrupile (IAIB) ja 0 veregrupile (I0I0). Alleelid IA ja IB on kodominantsed, kuid I0 on mõlema suhtes retsessivne
annaabi.ee 
